Amazon

... on uskumatu koht. Oleme omadega tagasi Quitos ja sattusin arvuti ligi, vaga raske on sonadesse panna seda mida viimaste paevade jooksul vihmametsas kogetud ja nahtud sai. Tegin natuke pilti kah, panin need koos varem tripi jooksul tehtutega ulesse siia. Pildidki ma kahtlustan ei suuda emotsiooni taieñlikult edasi anda, boonusena on veel paris suur hulk videosid, mis emotsiooni kandjatena paremini toimivad, aga nende nagemiseks tuleb joule oodata :).
Igtahes, algas see Amazoni seiklus nii, et maandusime Cocas, lennuk loomulikult hilines tunnikese sinna minnes ja ule kahe tagasi tulles, seega hilinemiste bilanss lendudega on koos eelmsie aastaga 8 hilinemist 9-st ja ainus oigeaegselt vsljunud lend oli juba asenduseks saadud eelmine aasta, kui maha olime jaanud eelmise hilinemise tottu :). No igatahes, joudsime kohale, tsekkasime end hostelisse ja ja siis tegime vaikse eine kohalikul turul. Peale seda laksime juuksusrisse mind pugama. Kuradi ebamugav hakkas mul seal juuksuri toolis, korvades hakkas vilistama ja u`le kere sugeles (peopesad olid juba varem sugelema hakanud), peale juuksurit sai suht kiirelt selgeks mu ules paistetanud lumfe vaadates, et miski on mada ja mul on mingi raigemat sorti allergiiline reaktsioon - mul, kellel pole kunagi uhtegi allergiat olnud. Igatahes, haiglasse me vudisime selle peale, peale tunnikest avalikus haiglas, mille jooksul selgus ainult see. et ecuadori meditsiini susteemis traumapunktis piisavalt tootajaid ei ole, otsis Erika mu onnetut punast ja paistes nagu vaadates ules oma merevae toendi - tema auaste on viitseadmirali tutar, mis tagab koik luksused mida armee vahegi pakkuda suudab :), ja suundusime merevae haiglasse. Seal tehti mulle 10 minutiga mingi sust ja tunni parast tombas olemise juba peris heaks. Arstid olid sumptomite peale suhtelised kindlad, et kogu kamm tuli turul soodu kalast, mis oli lihtsalt murkainetest labi imbunud - selleks on kaks voimalikku pohjust, toenaolisem neist see, et kuna Rio Napo on vaga saastunud ja sealt on raske uldse kala leida, siis kohalikud nupu mehed kalastavad tihti dunamiidiga ja veel tihedamini mingi murgiga, mis kalad ara tapab ja nad koht ules pidi pinnale toob. Arvatavasti see teine oli ka case minu puhul. Variant 2 on see, et mingi oli kompanii oli enne kalapuuki jokke solki valanud, mis on teien pool pohjusest miks jogi nii saastunud on. Suht sitt kurss igaljuhul. Erykah, kes seda kala aind natsa maitses mu juurest, paistetas aind kergelt ules ja lisaks sustile saime nadal aega mingeid tablasid narida. Aga see varjukulg las nuud jaada, suur hirm on Amazonase parast kull peale kohal kaiku, sest saastamise tempo ja ulatus on taiesti uskumatu.
Aga nuud ilusate asjade juurde. Cocast suundusime 200 km alla voolu mooda Rio Napot Nueva Rocafuertesse peruu piirile (10 tundi paadisoitu) kus meid ootas Fernando Sifuentes, kohalik giid, kes on ulimalt tore tuup, ainus puudus minu jaoks oli suht null inglisekeele oskus, aga minu paraneva hispaania keelst aru saamise ja Erika tolke abil saime ilusti hakkama. Igatahes, soovitan tema teenuseid koigile kes ecuadori lahevad ja telkimist ei pelga, tund lendu ja kumme tundi paadisoitu Quitost Yasuni rahvusparki ja 50 taala paevas nagu all inclusive (toit, transa jne) ekskursiooni est ei ole absoluutselt palju nagemaks metsikut vihmametsa - on ka oluliselt . Nueva Rocafuerte on kula 400 inimesega, elektrit ja vett on kesksest susteemist voimalik katte saada 7-23 paeval, mis esmapilgul tundus suht okei, aga oosel vetsu minnes teiselt korruselt oleks ma kottpimedas amazoni oos napilt treppist alla kukkunud :) ja oma toa uuesti leidmine vottis aega oma kumme minti. Lisaks sai kaidud kohaliku kooli tantsuvoistlust seal vaatamas ja mekitud klaasike candellazot, mis on Kanja (mitte kannabis) taimest aetav vaga huva maitsega (kaneeliga maitsestatud) puskar. Aga ka mitte sellest ei tahtnud ma raakida. Jargmine paev laksime kolmeks paevaks dzunglisse telkima koos Fernandoga, mis siis sisuliselt tahendas tunnikest paadisoitu (mille jooksul ma pooleks minutiks ka peruus ara kaisin :)) tatancocha laguunile, mille umber ja peal me siis veetsime kolm peava, tehes erinevaid jalutuskaike ja loomavaatlustrippe, suues tsillides ja magades. Taimestik - no kurat seal vihmametsas ikka leidub asju. Yasuni park on vaidetavalt maailmarekordi omanik selles, kui palju liiki puid uhel hektaril leiti. oli see number 300 voi kolme tuhande juures, ma enam pead anda ei julge, aga palju oli see igal juhul. Nagime ja maitsesime ara mitmeid erinevaid asju, nagu naiteks kuraare liaani (murk mida kasutatakse puhkpusside sees, muutub ohtlikuks keetes), vesi liaani (loikad jupi liaani ja siis lihtsalt puhas vesi vooalb selle seest valja), mingi puu kust saab piima, erinevaid soodavaid puuvilju, kummipuu, igast vaarispuitu, paberina kasutatava puu koore jne. jne.Vaieldamatult pakub siiski igast ñahedatest taimedest suuremat elamust elusaid loomi naha. Selles osas meil suhteliselt vedas - nagime ikka paris palju raskesti loodulikus keskonnas tabatavaid elukaid ara. Sissesoidul juba tervitas meid paar roosasid Amazonase delfiine, kellele kull vaga lahedale me ei saanud, kuid kes ka kaugelt olid paeluvad. Une pealt peksime ules ja jooksis vossa uks tapiir - isegi giidi jaoks oli esimene kord tapiiri naha, kuigi see nagemus piirdus meile koigile murdosa sekundiga. Nagime kolme liike ahve askeldamas puude ladvus, uskumatult paeluv vaatepilt, nagime pimedas kaimanite silmasid valkumas ja neid ringi ujumas ning giid puudis kinni ka uhe kaimani poja keda me siis nappida saime, nagime tarntlit kelle hammustus just monus ei ole, puudsime ja grillisime lokkel piraajasid (kusjures me taitsa ujusime seal laguunis paevasel ajal, kus piraajad elutsevad ja oositi kaimanid voimust votavad, giid arvas, et see on suht ohutu, seni kuni lahtist haava ei ole). Minu vaieldamatuks lemmikuks olid ikkagi saarmad, keda me terve perekonnana nagime kui piraajasid puudsime. Uskumatult lahedad askeldajad ja uks pani meie silme all ulikiirelt uhe kala nahka. Lisaks veel uskumatus koguseid linde ja liblikaid. Meeletult ilusad paikese loojangud laguuni kohal...Vikerkaared... Taiesti unustamatud kolm paeva. Ainult veel Jaaguari nagemine oli puudu, see eest muidugi nagime jaaguari sitta, aga see pole paris see :). Aga jah, raske siin midagi kirjeldada, pildid ja videod vast suudavad edasi anda pisukest sellest mida kogeda onnestus, ulimega vark.