neljapäev, 31. mai 2007

Ajeee

No alustuseks suured ta"nud koigile kes viitsisid voi suutisid kommentaari lingikese u"les leida, oli vaga kihvt lugeda kirjutamise asemel. Kuigi statistika u"tleb, et ca kolm neljandikku lugejatest ei loe kas lopuni, pole tehniliselt nii tasemel et kommenteerimislinki leida (kone alla tulevad vist mu (vana)vanemad (uu topelt kordsed sulud, ma olen excelis viimasel ajal liiga palju valemeid ehiatnd ;)) voi on tegu lihtsalt salalugejatega huvitavatest eestimaa paigust, kes tahvad kapis pusida. Ja paluks mulle testimiseks u"ks kast seda uut kesvamarjukest teele panna:), aadress on eelmises postituses. Samas tundub ta"itsa kaalumist va"a"rt mottena ka A Le Coqi austraalia agendiks hakata, mu too kaaslased tahtsid kull igastahes kohe poodi tormata kui ma neile reedel (teate kull poole viiest alates kui siin tool alkot jagama reedeti hakatakse) vastasin kusimuse peale milline eesti olu ka on, lihtsalt ja tabavalt et "better". Pidin neid kurvastama, et siit seda va"ga ka"tte ei saa. Ja lolli peaga ma koduolle punsut kah kaasa ei pakkind...
Igastahes, lugedes, et jussi oue ei lasta kaisin tema eest reedel valjas briti poissmeestega, mis tahendas, et laupaeval kolisin hostelist a"ra taiesti labi udu, siinsed viinakoksid on jubedad, mitte ohtul, aga hommikul. Ahjaa, ma ei tea, ega ma vist veel ei mainind, et langesin varguse ohvriks, mingi rott pani lihtsalt puiselt mu magamiskoti tuuri hostelist. No kellele seda vaja oli? Alatu igaljuhul. No ostsin siis endale teki ja linad, suht odavalt sain, kahe dollari poest (millest siuke nimi mai tia) - 70 taala eest. Selgus, et korteri kaaslased on mul kihvtid ja ka"isime laupa"eval ilusti kenasti ooklubis et ta"histada minu sisse kolimist ja hollandi neiu Linda peatset lahkumist, laheb ringi ra"ndama peale tootamist, jube kade olen, et pean tood tegema. Panigi teine ta"na minema ja vottis oma raamatu mida ma eile ei suutnud lopetada vaatamata sellele et puudsin kah kaasa:(. Nuud on meil naiseliku ka"ega hetkel korteris jokk (mitte et seda vaga na"ha oleks olnd, jube segadus meil ikka seal, minu tuba vist on koige korralikum sest pole veel joudnud...), jargi jaivad nuud moa, Rafael (Mehhikost), Mathias (saksast) ja Frank Hollandist.
Eile oli taitsa bueno pa"ev, esiteks oli kolmapa"ev mis ta"hendas tunnist jalka pausi keset pa"eva ja teiseks, teate kui kihvt, mul onnestub laupaeval vist purjetama minna, ja mitte niisama vaid suisa voistlustele kohe suht suure (mingi 15m) jahi meeskonnas. Mu u"ks to"o"kaaslane Rodney tutvustas mind teisele kolleegile kolmandal korrusel, Yvettele, kes ise purjetab ja teadis et uhel jahil oli mees puudu viimane laupaevak ja eila siis jahi kapten helistaski mulle ja voilaaa:). Viimase peal! Ja siia spordi rubriiki peaks lisama, et esmaspa"ev tegin touch rugby voi touch footie debuudi. Aitasin oma meeskonna otse loomulikult voidule, mis oli neile esimeseks. Vaevalt et mu teeneid nuud ses osas ulehinnata maksab, arvestades et ma ikka igast lollusi seal vahepeal tegin, aga kaitses olin suht okl, sest see nagu kullimang ja joosta ma jaksan veits vahel. Ahjaa - veel uks kihvt spordiga seotud toik. Algul kui austraaliasse tulin, muudkui imestasin, et miks koik lambad igast receptionitest arvavad, et mu nimi on EssenDon, omast arust nagu ei na"e mingi itaalia doni moodi va"lja. Paari na"dala pa"rast tuli selgus, siin siuke linnaosa Melbournes millel kuulus Footie meeskond kah, nimega Essendon:). Nii siis saabki igapaev peaaegu lehest lugeda mida mingi Essendoni staar ja"lle on arvanud.
Mis veel, to"o" koha pealt on nii, et minu ullatuseks kusiti juba tana, kui mul hetkel kokkulepitud kuust ajast veel enam kui kaks nadalat ja"rgi, et kas olen nous edasi jaama, kuna asi mulle veits ootamatult tuli, kukkus mul kusimine, et kas veits akki palka kah siis juurde saab tsiba imelikult valja... Suht ulbe muidugi vist on, et olen kolm nadalat peaaegu tootand ja teist korda kusin palka juurde, aga mis teha, lihtne matemaatika utleb nii, et kui ma liiga kaua siin tootada ei taha tuleb rohkem teenida... Algul vaatsin, et vist ei tule ara, sest otsene ulemus utles et nad otsivad kedagi enam vahem selle palga eest, aga ohtu poole sain kone oma tooagentuurilt kes arvatavasti mu tooandja ulesandel pinda sondeerisid ja kusisin pisut juurde (jaades enam vahem samale tasemele targu), no see kaks taala tunnist neid ei tapa ja mulle on igaljuhul abiks. Nuud on nii, et rongiga koju soites agentuur helistas ja utles et Avanteose personali osakond oli ok ja vaja finantsosakonna bossi kinnitust, eks homme selgub kas onnestub, eks siis utlen kah neile kas olen nous jaama homme, nagu lubasin, kuigi ma aravn, et vist isegi siis jaan kui palka juurde ei saa kui just agentuuril varnast alternatiive votta pole - tasuta olu reedeti ja jalka louna ajal on kah midagi vaart. Nuud ma siis istungi siin ja votan blogi kirjutades hoogu, et oma sugulastele kes siin pesitsevad kiri saata. Nimelt selgus mu u"llatuseks, et jargmine nadalavahetus on kolm vaba paeva - arvake a"ra mille puhul, kuningannal on su"nna :). Ma kull veel pole selgeks saanud kui kaugel Coleambally siit om ja kuda sinna saab, aga veits ikka on, peab vaatama kas kolme paevase nadalavahetuse jooksul sinna retke ette votmine on asja vaart, isegi kui sugulastel liiast palju plaane pole tehtud. No mul veel esialgu aega on, kull jouan neile kulla kah. Uleuldse peaks vist mingi korralikuma generaal plaani tegema, praegu tundub nii, et koige kasulikum on nii tegutseda, et alustuseks tootan umbes nii septembrini voi septembri keskpaigani (jube vastik, aga elu selline ebaoiglane, pean ikka vist lotovoitjaks hakkama), siis tuleks kuune tripp indoneesiasse teha enne kui seal oktoobri lopus sadama hakkab, siis tagasi austraaliasse rohkem nagu ringi trallima mingi pooleteiseks kuuks ja siis veel taisse vaike boksipeatus mingi kuuks umbes vast ja nii peakski heal juhul jouluks koju joudma. Ehh, eks nais, elu siuke muutlik ja tais sundmusi ju, vaatame kuda kulgeb.
Aga teie olge koik ikka musid edasi, tervitan koiki ja loen ka tulevikus huviga kommentaare Eestimaa elust, iga inimese arvamus on demokraatlikus uhiskonnas tahtis teate ju ku"ll, naidake aga mis suudate ja pakkuge pu"stolreporter Juhanile konkurentsi.

kolmapäev, 23. mai 2007

Mis teoksil

Ahhoi taaskord, seekord ta"itsa moistliku ajaintervalliga. Viimne kord ja"in pooleli footie ma"ngule minemisega, ja ausona, taitsa pro oli :). Kuigi siin kirjutas veel mitu pa"eva ajalehtedes, et tegu oli koige kaitsvama ma"nguga mida paljude nooremate inimeste silamad na"inud on ja iga teien isehakanud spordikriitik ku"sis et kas siis sellist footiet me tahtsimegi, siis mulle kellel mingit vordlusmomenti polnud ta"itsa meeldis. Asi oli ikkagi uus ning huvitav mulle, pealegi polnd mina korraga nii paljude inimeste seltskonnas veel vist viibind - staadion oli kolmandik ta"i aint, mingi narused 36000 pealtvaatajat aint oli ;). Ja reeglitest sain kah juba mingisuguse pildi ette. Neil on neli posti seal, kaks keskmist on korgemad ja aarmised veits madalamad, aag see pole kuigi tahtis sest korgus piirangut iseenesest pole - st. ule ei lahe. Kui lood palli labi (jalaga ja kaest, visata ei voi) kahe keskmise vahelt on kuus punni ja kui keskmise ja aarmise vahelt siis on uks punn, post on kah uks punn. Seega erinevalt jalkast on peaaegu loogid kah midagi vaart:). Pall on siuke ovaalne junn nagu rugbys ja ameerika jalkas, edasi liikumine toimub palli kaest katte sootes voi sellega joostes, kusjuures iga viieteist meetri (sammu) jargi peab porke tegema kui jooksed, ning, vaga tahtis reegel on et kui soot tuleb jalaga ja sa kinni puuad ja sammukese tagasi teed siis hetkeks mang seisab ja sul on vabalook - seega pohi kombinatsioon on varavalahistele oma mehele pall jalaga luua nii et ta katte saab. Kuigi eriti maha joosta ei voi, siis katest haarata ja palli eest ara luua ja keha anda ikke voib, nii et vaga lihtne pole. Vot selline ponev mang, aga see selleks, ma usun, et neiudest lugejad vahetasid juba kanalit selle aja peale:).
Teine kihvt asi - spordilounad toojuures. Esmaspaev kahjuks ei tulnd valja, sest sadas ja ei tahetud marja muru peale tootajaid vigaseks jooksma lasta, aga touch footit katsetan sisi jargmine esmasp. Tana see eest oli soccer, juhhuu. Jummilast kihvt on keset toopaeva tunnike murada, kuigi mulle selgus kurb tosiasi, et mu sportlik vorm on jeed teinud mu juurest. Esimese kahe runnakuga oli toss valjas, hea oli et vahemalt molemal varava olin joudnud luua:). Voibolla oli asi ka lasanjes mille viimased jupid veel kurgust valja paistsid, aga igaljuhul peaks ennast liigutama hakkama ja veits trenni tegema. Vahest isegi onnestub, avastasin nimelt u"he dojo (judo ja muude voitluskunstide treeningsaal mnaakeeli) oma tulevase ajutise kodu korvalt. Ahjahh, oigus - korteri leidsin endale. Voi oigemini laksin lihtsama vastupanu teed ja votsin esimese mida kaemas kaisin, algul kull kahtlesin moeldes et toole veits jama minna, aga no tegelt, 40-45 mintsa pole ju palju sellises jurakas linnas, pealegi on ta rongijaamast 2 minda kaugusel ja koos rongisoiduga olen 15 mindaga citys. Uur on nagu ta on, siinne keskmine, maksan oma toakese eest mitte just koige viimase peal olevas korteris 120 taala nadalas, aga odavam ike kui hostel, samas ei anta jalle hommikusooki. Aga oma tuba oma luba, see kah loeb miskit vast. Seega, laupaeval kolin sisse, olete koik soolaleivale oodatud. Aadress on 123 Westbury st., koige lihtsam on nii sinna saada nii, et votad tallinnast lennu melbourne, lennujaamabussiga saad flinders st keskjaama, sealt votad rongi sandringhami suunal (laheb arvatavasti 8-9 perroonilt), huppad Balaclava peatuses maha ja oledki peaaegu kohal :). Kui seal juba olete tommake traati, +61 411 601795 ja ma tulen jaama vastu.
Mis mul siin veel uut on? Ahjaa, oma suures karjaari tegemise tuhinas soin oma bossi juba valja, teatas tana et andis eila lahkumisavalduse ja suundub uutele jahimaadele 22 juunist. No kuna mu esialgne lepe on kah umbes selle ajani, siis pean vist uue taktika votma ja kellelegi teisele pugema hakkama, tutkitki mul sri lanka piltidega lehvitamisest tulevikus kasu on. Noh, samas on muidugi lootust, et see tuup keda ma asendan, indialane, ei tule enam indiast puhkuselt tagasi;), lendas teine tana ara, eeldusel et naine oli kodus ka tema asjad ara pakkinud... Muidu mul on too siuke nagu ta on, muran excelis ringi ja reconcilen igast panga accounte, taiesti mottetu kui keerluliseks neil siin finants inimeste elu kogu selle tsekimajandusega aetud on... Ei sellest moni teienkord, kui siuke tunne on et tahaks toost raakida, hetkel ma tean ainult niipalju, et esmaspaev on hea paev tool - touch footie voistlused. Teispaev ei saa lihtsalt sitt paev olla, sest siis makstakse palka (jajah, siin saab iga nadal palka). Kolmapaeval on soccer mille nimel olen valmis ka lolli naoga kaheksa tundi kopi paste tegema kuigi nii hull asi onneks uldiselt pole. Neljapaev on sulgpall ja see on siuke raske paev. Ja siis reedel juba tead et ongi nadal labi ja akki vaike labu ootamas, kanantab luhiajaliselt rallit soita kull nii :).

Aga teate, aitab jamast, palju mina ikka vahutan. Nuud on nii, et igauks kes viitsis lopuni lugeda votab katte ja otsib ules kommenteerimise lingikese ja kirjutab mulle midagi kihvti ka enda voi eesti elust mis uudisets ei kajastu (paluks aint must leib rahule jatta uhes kamaga), selleks et aus oleks nii oelda. See on KOHUSTUSLIK, kes ei kirjuta saab blogi ba"nni;). Mis aga meelde tuleb, mis eile tegid, kes koige parema anekdoodi tool raakis, kes uue ollesordi turule toi mis su paeva tegi, kuidas moni imbetsillist ilma silmaklappidega autojuht su poriseks pritsis, kuda neljap atalandis pidu oli, kes jalle tookohta on vahetand voi uue suurema ja uhkema maja auto voi korteri ostnud, kes kellega kaib jne. Tahtis on lihtsalt, et igauks midagi kirjutaks, et mul kah midagi lugeda oleks kui toojuures imekombel vabat aega liiga palju tekkima peaks.

Tervisi

reede, 18. mai 2007

Austraalias

Jah jah, votan omaks, olen vastikult laisk. No aga tegelt, ega kuu aega pole ju nii pikk aeg blogi pidamisse pausi teha ja pealegi leiaks ma vajadusel hunniku haid vabandusi ja pohjusi alates rohelise imeraamatu tais saamisega ja sellega et nagu polegi suurt miskit juhtunud.
Nii, kuhu me siis viimati ja"imegi, kui mu hallid ajurakukesed mind ei peta siis olin ma peaegu et teel austraaliasse, tehes veel uus meremaal peale Taurangas lebotamist viimase haaletamise ponnistuse Aucklandi mis laks ludinal, tudides kaks ood Benneti juures ja siis emiratesi abiga sydneysse. Ahjaa, sain veel kokku Imbiga, uhe Eestlasega, kes juba peris kaua uusmeremaal oli ringi vaadand, osaledes erinevates looduskaitse projektides vabatahtlikuna. Suht omamoodi tuup oli, aga taitsa huvitav tadi, siuke boheemlase tuupi rohrline voiks vist oelda. Ja kasi rippus kah kaelas, kuna oli kukkund ja seda vastikult rebestand uhel looduskaitse alal, oli hunnik oppe tehtud - aga tublile reisisellile kohaselt oli ta muidugi positiivsus ise vaatamata sellele.
Jargmine peatus - Sydney. Esimene asi mis mind ullatas oli see, et pimedaks laks kell 6, no mai voi, mingi polaarvootmesse sattusin voi. Uusmeremaa 7 oli veel suht normaalne tundund, aga siin oli tegu vist rohkem austraalia energia kompaniide promoga, sest ommikul laks valgeks kah ulivara, olid teised lihtsalt kella imelikuks keeranud. Saabusin Sydneysse teades, et mu hea poli hakkab labi saama ja pean toole asuma, sest viimati pangakontole vaadates olin olnud sunnitud todema, et keegi raisk on mu saastud ara kulutand. Aga ega ma ausalt oeldes vaga ei tundnud ennast tooinimesena, mkmm, oopis vastupidi, selline tunne oli, et nuud oleks viimane aeg vabadust veel nautida. Sai vahest kull internetis kaidud ja tookuulutusi vaadatud, aga vaita et ma oleks hoolega tood otsind oleks selge enesepetmine. Selle asemel tundsin end hasti, tutvusin linna, kohalike inimestega ja sealsete eestlastega. Alustuseks sain kokku Marega, uhe eestlasega kes siin mandril lapsi hoidis, naitas ta mulle veits linna ja valgustas mis siin mail huvat toimumas on. Palju intrigeerivam aga oli ohtu kohaliku neiuga keda couchsurfingu kaudu kohtasin kes mulle ekskursiooni tegi. Tuli va"lja, et Sharon oli taitsa Tartus ka"inud ja puha, oma kreisil reisil euroopasse, kus tal muuhulgas oli onnestunud peale pideva eurolinesiga janese soitmise Londonis rikkurite lapsi hoides palju raha teenida ja siis umbes kuu aega kokat tarbida, paha harjumus millest ta nuud vaikselt vabaneda uritas, olles juba paar kuud ilma hakkama saanud. Aga egas see lihtne pole, tema seltskonans tajusin suht tihti et ta on peris ebakindel ja igatseb teatud hetkedel taga seda voitmatuse ja jumalikkuse illusiooni mis see narko tekitab. No aga pulli sai igaljuhul, kuigi sharon laks suht kappelt koju tuttu kiusatuste valtimiseks, olin mina juba hoos seltskonnas keda kohtasin onnestus tuvastada isegi uks lati juurtega neiu nii et ma polndki ainus baltlane. Jargmine paev nagin ma korraga niipalju eestlasi nagu ma polnd juba kuid nainud - oli siuke Sydney noorte eestlaste kogunemine millest mul tanu orkutile oli onnestunud hais ninna saada. Sain Marega kokku ja lippasime Sydney ooperimaja (jajah, see sama imelik ja imeliselt ilus ehitis mida te koik telekast naind olete ;)) trepile kogunemisele, et botaanika aeda piknikule suunduda. Eks igauks oli miskit uhes toonud ja utleme nii et minu vaese randuri panusena lauale asetatud vorsti voileivad ei olnud koige menukamad, koige suurem kokkaja vist viisakusest uhe soi peale seda kui ma olin isukalt ogimisega tema suureparastele horgutistele komplimendi teinud. Monevorra menukam oli mu elu"lli pudel, mille ma olin kohalikust mahlast ja austraalia puskarist vana hea eestlaste eegiptuse retsepti jargi suurima hoolega pruulind (no kes teab see teab;)). Igastahes oli kokku tulnud palju toredaid inimesi, kes juba aastat 4-5 sydneys eland kes lihtsalt sealt labi liikumas. Loomulikult ei saanud selline tore uritus labi ilma vaikse jarelurituseta, kuna oli puhapaev siis laksid sinna (jutt kaib ilmselgelt lahimast sobivast baarist) tootud nagu mina ja Kadri ning Virgo (no okei, Virgol oli vist tegelt lihtsalt vaba paev esmaspaev, ta nii tootu polnud). Selgus, et Virgo on tubli Eesti riigiteenistuja (politseiametis vist) kes oli tulnud lihtsalt kaema miuke austraalia on. No igastahes (jah ma tean, et tundlikumad juba tahvad mulle halvasti oelda selle sona parasiitse kasutamise parast) avastasin ma et meil Kadriga on suhtselt palju uhist. Olles saanud korini eestis karjaari (Ma"rt pa"rdik teat, kui sa seda lugema juhtud siis oli ta su ulemus Hansapangas muideks) tegemisest nautinud taimaa volusid poolteist kuud oli ta otsustanud austraaliasse tulla plaaniga siin veits tood teha. Eks jareluritusel meil nalja natuke sai, uks hetk kui ma veits ulemeelik olin, paluti meil miskiparast baarist lahkuda - aga noh, eks me tegelt tahtsimegi juba ara minna:). Ja nii lainudki et meil kui tootutel Kadriga kel aega on sundis plaan jargmisel paeval veel veits oopis Sydneyt avastada ja minna uks teine paev blue mountainsissee selle asemel et hoolega tood otsida. Blue mountains oli vagagi tuus, selliseid vaateid ma kuskil mujal pole kohand ja matk oli kah taitsa matka moodi, isegi korraks onestus mitte teada, kus kuradi kohta see rada nuud kadus. Lobus oli. Ja siis oli Sydney Eesti maja kulaskaik muidugi, kus ulemaailmsel seksuoloogide konverentsil viibivad imre rammul ja olav mingi ja veroonika keegi ja siis mingi vene aegne psuhholoog koigile huvilistele seksist raakisid. Koige huvitatum oli asjast Kadi (uks kohalikest eesti neiudest) ilmselgelt, aga teised ei lainud kah just ruumist valja. Igastahes saime muuhulgas teada, et koige suurem noks on oopiski araablastel ja mitte negrudel, vaidlusi tekitas kas pedeks sunnitakse voi kasvatakse. Mina aga olin vaga roomus ka pakutud tasuta toidu ule, mida kull tarakaind veits ruustasid (siin on tarakan igas kodus tavaline koduloom, kliima siuke).
Aga mul jalad sugelesid juba, ma polnd juba ammu uhes kohas nii mitut ood maganud - ma olin juba nadalakese Sydneys ara veetnud. Ja pealegi tundus mulle internetis kuulutusi vaadates, et ta"pselt minu jaoks kirjutatud too profiile on justkui Melbournes rohkem, kuigi ma olen suht veendund asjale tagantjargi kainema pilguga vaadates, et eks neid oli sydneys kah omajagu :). Aga kuna seal kus me oleme pole kunagi nii hea kui kuskil mujal ja ma olin juba Sydneys paris mitut asja juba nainud otsustasin Melbourne suunduda. Ma arvan, et valikut mojutas ka teadmine et Melbournes uuesti otsast alustades ja ilma igast segavate asjaoludeta (nagu naiteks tuttavad kellega va"lja minna) on veits lihtsam tubliks hakata ja endale to"o" leida. No kurat seda lopuks teab miks tapselt, aga tundus, et Melbourne on hea valik (ja senini tundub nii), nii ma soetasin endale oise rongipileti 60 (pool hinda uliopilasele) taala eest - ja tegelt maksis se mulle aint 40 taala, sest oomaja pealt hoidsin ju ilmselgelt 20 taala kokku :).
Eks ma olin muutumas uha teadlikumaks, et asjaolu, et mu krediit kaardil veel limiiti oli ja ma selle vaakumisse tombamisele veel vaga lahedal polnud, ei tahendanud seda et olukord oleks roosiline olnud. Olin raskel teel uuesti toovoimeliseks inimeseks muundumisel. Seega tervitasin kahel ka"el asjaolu, et ka Kadri Melbourne sukelduma suundus (tema pursui tuli muidugi lennukiga) ja mul oli ja"lle hea vabandus uut linna avastada ja mitte hoolega to"o"d otsida. Kaisime beachil (kuigi ujumiseks oli veitsa jahe) ja veetsime muidu hasti aega. No aga paari paeva parast kui ta tagasi Sydneysse lendas hakkasid mul vabandused otsa loppema, raha oli juba nagunii otsas ja uhispanga kasumi marginaali juba minu tulevased intressi maksed sisse arvestatud.
Hakkasin hardcore toootsijaks. See on jube raske amet ma utlen. Esimese sammu olin oigupoolest juba teinud - ma olin endale ulikonna soetand, teie seal ei naera. Sest ma motsin, et kui juba siis juba, et farmeriks voi neegriks hakakn siis kui muu valja ei kuku. Teine asi mille selgeks olin saanud, et austraalias on puudu finants toojoust ja on ka ajutisi tookohti omajagu. Hakkasin siis CV-sd kilode kaupa ssatma igale poole, oma CV-d ka jooksvalt ilusamaks tehes ja peale esimest nadalat asudes ka motlema, et akki cover letter polegi nii mottetu dokument ja seda siis koostama asudes. Ja siis muidugi tooagentuurid - siin on neid nagu vihma peale seeni ja mitte ukski moistlik firma ei otsi toojoudu ilma nende vahenduseta. Muudkui siis aga helistasin ja kirjutasin neile ja ka"isin intervjuudel, ja registreerisin end nende juures, aga ei kippund vaga kergelt na"kkama. Abiks oli kui kuulsin Kadrilt et ta sai panka toole Sydneys (ilmselgelt pole voimatu seega tood leida), panin endale ta"htaja ja otsustasin, et kui kahe nadalaga ei leia office tood hakkan neegriks (neegri tood on siin suht lihtne leida). See ei tundugi ju nii paha uldse? No tegelt, palju sa oma paevast ikka CV-de meilimisele kulutad? Ja mis sa u"lejaanuga teed (peale selle et ootad muidugi et need jopskid mustast august kuhu koik maailma CV-d la"hvad helistaks)?. No kuna mul moistlike meelelahutuste eelarve oli suht nullis, siis lobustasin ennast naiteks kaies teise maailma soja malestusparaadil, mis oli taitsa huvitav, aga suurema osa ajast vaatsin hostelis filme ja lugesin raamatuid. Ma pole ammu niipalju lugenud:). Alustasin koigest mis katte sain st. oli kuskile vedelema jaetud:). Mis ripakil see ara labi lugemisele ja tagasi. Siis tegin head ari ja ostsin oma toanaabrilt 5 taala eest kaks raamatut. Muideks, uhte neist soovitan soojalt koigile kes tool kaivad, nimi oli Anonymous Lawyer vist, siuke blogi stiilis raamat, ei ole raskeparane ega midagi. Lisaks on meil hostelis kus ma pesitsen olemas teatud hulk DVD-sid mida laenata saab tasuta. No ma olen need nuud vist pea koik ara nainud, alates klassikast nagu batmanist ja spidermanist kuni vahe inteligetsemate ja naljakamate filmideni. Paljusid olin ka juba varem nainud, aga kuna mul on siuke hea valikuline malu olid nad koik nagu uued mulle :).
Niimoodi vegeteerisin ma mingi kaks voi kolm nadalat. Just siis kui mu tahtaeg hakkas tais saama ja seisin oma backpackeri stendi ees et ules kirjutada igaks juhuks elektri kompanii telefoni, kes lubas treenida ja tood anda ning isegi 20+ taala tunnist maksta, helistas lopuks uks tooagentuur mulle taaskord tagasi toootsa asjus mille olin maha kandnud, kuna olin juba ule kusinud kuidas sellega jai, ja nad olid mulle mingi ebakindla vastuse andnud. Seega lopuks onnestus ikkagi mingi office ots leida, jama oli selles et see oli aint nadal. Aga noh, mis seal ikka, parem kui ei miskit. Asi toimis igastahes suht edukalt, firmal oli suht hea meel, et ma polegi peris lammas ja osutus et saab siin karjaari teha kull. Kui ma selle nadalase ulesande kolme paevaga ara lahendasin ja oma Sri Lankalt parit ulemusele oma sri lanka pilte naitasin ja reisist raakisin sain pakkumise kuuks ajaks veel ja"a"da ja palka sain kah juurde. Vaatamata sellele olen siinse office palga hierarhia mitte just koige korgemal astmel, aga eks iga algus ole nagu ta ole ja enamus inimesi oleks vist rahul, sest eks siin ole palgad nagunii suht suured. Ise arvan ja"lle, et see on hea positsioon esialgu, sest kuu aja pa"rast on mul olemas va"hemalt kohalik kogemus ja uue koha leidmine peaks olema tunduvalt lihtsam.
Olin veidi pettund veel reedel, kui uue lepingu alla kirjutasin, sest tunuds et olin ikkagi liiga vahe palka juurde kusinud, eestlase loll tagasihoidlikus teate kull. Aga sain selelst lahti, kui selgus et lisaks tasuta puuviljale ja mahlale (neile ullikestele kes tahvad antakse cocat kah) selgus, et reede ohtuti antakse offices TASUTA OLUT JA VEINI kah:). Suht hea tunne oli kui boss ringi jalutas ja kulma olle arvuti taga pooole viie ajal pihku surus. Nii saab juba rallit soita kull.
Nuud on mul seega kuuks ajaks tood. Vaja ka plaan teha, kuhu see raha panna. Istusin maha ja arvutasin veits, selleks et oma krediit kaardi volg ara maksta (raisk juba peaaegu 20000 eeki), elada siin, siis mingi pooleteistkuune trip teha austraaliat mooda ja kuu aega indoneesias ning teine kuu tais veeta, pean praeguse palga juures kokkuhoidlikult elades ja siis va"ga kokkuhoidlikult reisides ca 4 kuud tood tegema. Fui. Vaja ilmselgelt karjaari teha ning palka juurde saada kuu aja parast. Aga uus tookoht on lahe - excelist ma arvan saan kull varsti korini, aga see eest on esmaspaeviti louna pauside ajal touch footie (siuke rugby moodi austraalia jalka) voistlused. No ma pole kull kunagi proovinud seda mangu, aga ma ei nae kull varianti, et see mul valja ei voiks tulla. Pealegi pandi mind voistkonda mis hetkel viimane on tugevduseks, ma usun, et see on parim viis palgatousuni kui moni boss selles tiimis on ja must abi peaks olema:). Olekski aeg trenni minna - nimelt on mul suureparane voimalus minna vaatama korgliiga (AFL) mangu pa"ris footies (mis on touch footiest veitsa robustsem) tana, hommikusoogi lauas sain tuttavaks Amy ja Courtneyga Tasmaaniast kellel oli uks pilet ule, staadion mahutab ca 100 000 inimest, nii et saab tuus olema ma arvan. Pilet vist on muidu peris kallis, eks ma teen neile vast pa"rast dringi valja et sudame tunnistus ei piinaks. Ma peangi hakkama oma maraton postitust lopetama, manguni on veits ule tunni ja mul poile veel halli aimugi kus kurask see staadion asub. Aga eks ma kunagi raagin sellest, katsun nuud tublim olla ja tihedamalt blogida, ja palun ignoreerige kirjavigu ja segaseid lauseid, sest no ausona ei ole praegast aega et kogu see miiline tekst labi lugeda.

Ikka hea tervise juures ja parimates aastates,

Massa