Indoneesia ruulib, ta"iega! Aint diskoba"nd nimega internett siin va"ga tihti ei esine, kuigi ta end justkui reklaamib, nii et teiega selle jagamine on vahel keerukas. Aga ta"na leidsin senini indoneesia kiireima internetiga kohviku, mis asub maalilisel maastikul vulkaanide ja riisipoldude keskel, linnakeses nimega Ruteng mis on indoneesia kohta ha"mmasatvalt puhas ja ilus, vist portugali koloniaal ajastu mis siia katoliku kirikud ehitas (90% Florese elanikest on kristlased) ja kohaliku hoimu kommete poimumise tulemus. Ilus ja puha, aga miskit ei toimu siin, seega lippan pa"rastlounal edasi. Aga et teile koik algusest peale a"ra ra"a"kida mis juhtunud koik on, siis alustan algusest voi pigemini eelmise raporti lopust.
Tegin Gili Trawanganil oma su"gav sukeldumise mooduli a"ra ilusti, ja see oli raudselt seda va"a"rt, igaljuhul oli Gili kihvteim sukeldumine. Oma 3,7 miljonise sukeldumisarve maksmine nii lahe ilmselgelt ei olnud ;), aga kogu lobu oli mitmekordselt seda raha va"a"rt (ja ei, ma ei aja teile ila, see oli 3,7 miljonit, ruupiat muidugi). Tegin muidugi endale ma"rkuse, et tuleb kokkuhoidlikumaks hakata. Gilil oli hea lebotada, aga u"ldiselt oli mul paketituristidest (ja nendele moeldud hindade maksmisest) selleks ajaks suht korini, see oli meeldiv na"dalane valge inimese puhkus koos sukeldumise, aga indoneesiast teadsin ma endiselt peaaegu sama va"he kui sdaabudes. Sebisin endale pileti Gili Trawanganilt Floresele Labunbajosse, mis sisaldas kolme paadisoitu ja hunnikut bussitrippe (vahepeal olnud Lombok ja Sumbawa mis pole just va"ga va"iksed saarekesed tuli la"bida, sest kahjuks ajapuudusel nende avastamine sai plaanist va"lja ja"etud (no kuidas sa avastad 4 na"dalaga riiki mis sisaldab 17 000 saart 5200 kilomeetri pikkusel saarestikul?). Ning aega pidi see votma ca o"o"pa"eva voi nii. No vottis see aega mingi 32 tundi vist lopuks ja oli paras seiklus. Nagu ikka igas vaesemas riigis on turistile moeldud noiaringist va"lja murdmine paras pa"hkel, sest kui sa tahad na"ha millega kohalikud tegelevad (ja maksta kohalikke hindu), siis on seda va"ga raske saavutada kohas, kus terve kari va"lismaalasi ringi lippab ning koik kohalikud on harjunud nende ignorantsusega ning peavad neid liikuvateks rahaautomaatideks. Gililt peale esimest hommikul 8 ajal alustatud paaditrippi (paadis ja bussis Matarami olid koik peale juhi valged) Lombokile joudes ootas mind ees tavaline aasia stiilis "ku"lalislahkus", kus sulle koike mu"u"a taheti ning sinu eest "moistliku" tasu eest orgunnida lubati, ning sind koikjale transportida taheti. Skeeme kuidas sult veel paar nahka koorida oli hulgaliselt muidugi (muideks Lombokil on suht halb kuulsus selle koha pealt, et sul seal pidevalt lausvaledega (mis mujal on suht haruldased) nahka u"le korvade u"ritatakse tommata). Enamusest mul onnestus hoiduda, aga lisamakse oma piletile siiski tegema pidin, sest ma polnud va"ga ta"helepanelikult seda uurinud enne vastuvotmist ning pagasi paragrahvi la"bilugenud, kuhu nad holptulu haistes olid ma"rkimata ja"tnud, et mul lisa pagas (u"le 10 kilo ei tohtind olla) hinna sees on. Ilmselgelt oli raske protestida (mitte et ma seda teinud ei oleks), kui piletil 10 kilo kirjas oli ja keelt ei vallanud absull, aga tingima ma oleks igaljuhul rohkem pidand, loll pea palju vaeva. Oma bussi peale ma loppeks ikkagi sain Mataramis ning asjad hakkasid oopis teistmoodi va"lja na"gema kui enne - ma olin u"le pika aja ja"lle ainus v"lismaalane bussis. Buss oli u"llatavalt la"a"nelik, mugav ja konditsioneeriga ja puha. See et ma teda umbes 4 tundi ootama pidin tundus lihtsalt loogiline siinses ajatuse keskkonnas, igaljuhul umbes kella 4-ks oli ta ta"is, siin lihtsalt buss vahel enne kuhugi ei soida, kui koik kohad ta"is on ;). Esimene ots kuni praamini mis Lombokilt Sumbawale viis (2 tunnine praami ots ainult) oli ko"ki mo"ki, praamisoit oli huvitav, sisustasin selel indoneesia keele oppimisega (et tingimisel pa"devaks saada ning voimalikult va"he turistlikku muljet ja"tta) ning indoneesia uudiiste vaatamisega. Ma olen juba ammu avastanud ka eestis uudiseid vaadates, et Indoneesias juhtub nii mondagi, ja see on ta"iega tosi. Eri indoneesia paigus oli ta"itsa esindatud piske maava"rin merepohjas ja seega tsunaami oht, metsatulekahju, va"iksed rahutused politsei vastu, lennuonnetus ja vulkaani aktiviseerumine. Uudiseid tolkis mulle Husni, kellega ma olin bussijaamas tuttavaks saanud oma 4 oote tundi veetes (milel jooksul ta Ramadani puhul kaks korda meka poole palvetama pidi), Husni, nagu suurem osa indoneesia noori unistab, et temast saab u"ks pa"ev proffessionaalne giid, oppis ta ku"ll inglise keele opetajaks u"likoolis, aga see pidaatki va"ga hea baas giidinduseks olema :). Meri oli veits rahutu, aga ei midagi u"le moistuse, Husni igaljuhul merehaigeks suutis ja"a"da. No igastahes oksendamise vahel sain ma uudistest hea u"levaate. Muidu on indoneesia televisioon siuke naljakas, imelik kompunn la"a"nelikust ja kohalikust, kohati tundub lihtsalt u"lemoistuse ebaloomulik. Ja"rgnenud bussisoidust la"bi Sumbawa, ma va"ga palju ei tea, sest vaatamata so"o"gipeatuseusele, ta"iesti kreisidele trikkidele mida bussijuht vulkaanide vahel tegi ning sellele, et mu korval istuval toredal indoneesia neiul paha hakkas (viisakas ta oli ja su"lle mulle ei oksendanud, aga porandale ku"ll) onnestus mul magada suurem osa sellest o"o"st. Paar korda ma oma poolunest u"les a"rkasin, avastamaks, et me just napilt kuristikku voi ookeanisse soitnud oleks - tundus igaljuhul olevat hea idee uuesti silmad sulgeda :). Hiljem ameeriklastelt kes teises bussis (no siin la"heb tavaliselt ikak mitu bussi korrraga kui minek on) olid kuulsin, et kui nende bussijuht peaaegu lehma alla oleks ajand siis meis bussi pikivahe polnud eriti piisav ning tagant sissesoidu va"ltimesks olime me peaaegu vastu kaljuseina ja siis peaaegu ookeanisse soitnud, selle magasin targu maha, voi avasin silmad parasjagu vaid ookeani na"gemiseks. Kuidagi me hommukul kella 4.30 -ks Bimasse joudsime igaljuhul. Et enamus meie meeldivast bussita"iest sinna oligi saada tahtnud, olin sunnitud u"le kolima ebameeldivamasse transpordi vahendisse, mille suht kansane konduktor oli suht ebameeldiv tu"u"p, kes u"ritas mulle mu"u"a u"he bussis oleva naisterahva seksuaalteenust (neiu ise va"itis et tegelt ta prostituut pole, niipalju kui maru sain), seltskond oli kirju igastahes. Onneks oli Bimast Sape sadamsse aint mingi tunnike soitu. Praamini (mille pileti va"lja ra"a"kimiseks oma teisel pool lahte asuva linna bussipileti eest mul omajagu aega kulus, sest ilmselgelt tundus olevat hea voimalus mulle veel u"ks pilet mu"u"a) oli mul paar tundi aega, seega suundusin hommikust linna (pigem alevikku) avastama. Oma suureks roomuks leidsin isegi sularahautomaadi, mu ruupiavaru oli nullis olnud juba Mataramis pagasi maksmisest saadik. Ning see pole eriti hea olukord pa"raporgus reisides. Igaljuhul sain endale vee ja toiduampsu soetatud ja votsin hobukaariku 2000 ruupia eest tagasi sadamsse (see on umbes 3 krooni, kasutasin oma va"rskelt opitud indoneesia keelt suurepa"rase tingimise tulemuse saavutamiseks). Transporti oli vaja, sest 8-ni kuna praam pidi va"ljuma polnd kuigi palju ja"a"nud ja sadamasse oli mingi 3-4 kilta. Praam muidugi enne kella 10 reaalselt ei va"ljund, aga vahet polnud. Sain kokku paari ameeriklase ja u"he britiga laeval, ning kella 16 olingi ilusti Floresel. Kihvt kogemus, aga aja kokku hoiu mottes ja lihtsuse huvides la"hen tagasi lennates, pilet on vast mingi poole kallim aga vahel voib mugav kah olla.
Labunbajo osutus pisikeseks suht ra"paseks sadamalinnakeseks, kus seoses Komodo rahvuspargi la"hedusega ja sellest tingitud Florese kohta suure turistide arvukusega osutus odava o"o"maja leidmine parajaks pa"hkliks, kui olin veits ringi kompind, paari kohta tsekand ja teada saanud u"he voorastemaja mis peaks odav olema tegi u"ks mopeedijuht mulle transpordi pakkumise millest ma ei saanud keelduda. 500 ruupiat (va"hem kui kroon) 5000 asemel u"tles ta ku"ll seetottu, et ta inglise keel kehva oli, mitte et ma tal mingi eriline lemmik oleks olnud ;), kahjuks selgus et ta on lamams la"bi ja la"bi ja ei tea ka kuhu minna ja tassis mu peale ringi tiirutamist mingi mu"u"gipunkti juurde mispeale talle halvasti u"tlesin parasjagu, kui laeval kohatud britt mo"o'dus ja sain teada kus u"ks teine odav koht on. Sinna ma siis pesa punusingi, tegu oli va"gagi kohaliku asutusega, ja see ei kanantnud mingit kriitikat, kuid hind oli kah va"gagi odav. Aga noh, kui peale na"dalast aint soolase dussi all ka"imist ja 34 tundi teel endale "u"hisvannitoas" mille porandale palja jalaga ei astuks ja kus hambaharja kuskile asetada ku"ll ei julge, endale kopsikuga vett pa"he valad on see uskumatult kihvt :). Nu"u"d oli veel vaja va"lja uurida kuda saaks voimalkult odavalt Komodo Draakoneid na"ha, suundusime Nickiga (briti tu"u"p) tuuride officesse et esialgset pilti saada millest jutt ka"ib ja lasime endale tuuri mu"u"a u"ritades informatsiooni terasid sokaldest eraldada. Jube keerukas on sellises kohas, infi saada (u"ldse on suht keeruline siin muidugi pa"devat infot saada). No igastahes saime mingi pidi ette ja teiste juba draakoneid na"inute ka"est saime enam va"hem teada mis see maksma peaks, liiga palju oli ainuoige vastus - sest pargi sissepa"a"s iseenesest, mis oli ametlik oli 178 000 ruupiat (20$), lisaks paat kahe tunniseks sinna ja akhetunniseks tagasisoiduks mille eest taheti hinge hinda. Hommikul sadamas kaptenitega tingimise tiiru tehes (reisiagenteidest u"mber minnes) saime enam va"hem normaalse hinanpakkumise, aga ikkagi tundus soolane. Lopuks onnestus endale a"ra ra"a"kida u"he sukeldumise firma kolmepa"evase paketi u"ks pa"evadest, mis sisaldas kahte sukeldumist ja draakonite na"gemist pohimotselt soodsa kahe sukeldumise hinnaga. Pargipilet pidi selleks kah olema, veits piinlik on, aga selle pealt ma hoidsin alatult kokku ja kasutasin u"he hollandlase keda Gilil juba kohand olin ja kes nu"u"d siin oli juba kasutatud piletit, kes oli saarel a"ra ka"inud. U'ldiselt see vist la"bi ei la"he nagu ma kuusin, aga mul onnestus kuidagimoodi, vast ta"nu sukeldumisfirma ha"a"le mainele keegi liiga piletinumbritesse ei su"venenud.
Jerouni ja Nickiga. Jube kus seal ranans oli prahti, ujumine oli nagu ta oli koigi nende kilekottide vahel, see est leiutasime u"rgaja meeste ma"ngu sebrajaht, mis seisnes liivale joonistatud sebra odaga loopimises ja tegime muid nalju. Kuniks ja"rsku hakkas randa kohalikke noori hordide viisi kogunema. Selgus, et justkui tellitult, on kohalikul turistikoolil plaanis iga aastased rannakoristus talgud ja loomulikult olime me ideaalsed inglise keele harjutamiseks ja uudishimuks, kokku oli ombes mingi 60 - 70 opilast va"lja tulnud. Lahe oli, aitasime loomulikult ka veits koristada ning ma volunteerisin fotograafina, uskumatu millist roomu see neile valmistas. Kooli arvutiopetajal oli isegi emaili aadress, nii et klunagi saavad na d neid pilte ka na"gema kui mul aega tekib veits. Va"ga kihvt kogemus oli. Lisaks tulid paar tu"Upi meiga kaasa pa"ikese loojangut vaatama ning tagatipuks kutsusid meid pulma ohtuks :). No kuidas me oleks saanud loobuda sellisest kutsest...
Pulmas oli mingi 700 -800 inimest, ehk terve ku"la, ning niipalju kui mina ku'sisin eriti apljud just pruutpaari isiklikult ei tundnud :). Otse loomulikult olime me ta"helepanu keskpunktis, eriti ametlikule osale, millest am muffigi aru ei saanud ja mis pohiliselt seisnes ku'laliste saabumises ja vastuvotmises nin pruutpaarile annetuse tegemises, siis so"o"k (mis oli mega hea) ja siis disko. Diskol olime me neljakesi (votsime kaasa veel u"he briti Alexi) ilmselgelt ta"helepanu keskmes ja meiga tahtsid tantsida koik, noored ja vanad poisid ja tu"drukud. Va"ga lobus oli, sai isegi veits kohalikke tantse opitud ning kohalikel oli palju roomu meie ebatraditsionaalsest tantsuliigutustest (aga nende jaoks maailma lahedaimast ja ja'ljendamist va"a"rivaist). No kella 12 aegu suundusime sellest ku"last tagasi oa pesadesse, et ja"rgmine pa"ev draakonid ja sukeldumine kone alla saaks tulla.
Draakonid on ta"iest megad elukad, kuni 3 meetrit pikad ja kuni 150 kilosed, vedelevad maas ja lihtsalt ootavad kuni koht tu"hjaks la"heb (suudavad su"u"a kuni 80% oma kaalust korraga ja sest voib ja"tkuda na"dalaks voi enamaks) ja kuni moni loom mo"o"da jalutab kes neid kiviks peab, sisi a"savad sabaga ja ammustavad, et neil elab suus umbes 80 eri liiki baktereid siis ohver kes minema pa"a"seb sureb tavaliselt veremu"rgitusse. Ning kui ta kooleb, siis su"u"akse ta a"ra. JUbe primitiivsed eluad, sams vaimustavad, so"o"vad ka u"ksteist, kui mone endast piisavalt palju pisema leiavad. Seetottu punuvad noored kohe munast koorudes puu otsa et emem neid nahka ei paneks (kellel pesa ja"lgimisest ja kaitsmisest siiber on) ja elavad putukaest seal seni kuni piisavalt suureks saavad. Vot selline elu :).
Ja sukeldumine, lihtsalt fantast oli see. Niipalju elu pole ma mitte kuskil maa peal na"inud kui nendel riffidel siin. Gilil olid rifid enamasti surnud ja oppimiseks oli see hea paik (siin veits keerulisemad olud) - aga siinsega absoluutselt vorreldamatu. Ta"iesti pael kui kihvt oli na"ha kuidas haid karjana jahti pidasid ja koik need pisikesed kalad. Ja u"ks kala oli sinimustvalge, ta"itsa eesti lipu triipudega taga otsas ;), ma aint raamatust ei leidnud mis liiki ta oli. Voiksin sellest sukeldumisest palju ra"a"kida, aga pean lopetama, sest muidu ma ei joua ta"na edasi Bajawa poole liikuda, vahest teinekord voi kui koju jouan. Soovitan Komodo rahvuspargis sukeldumist koigile igaljuhul.
Ja siis oligi eile, sai siia Rutengi soidetud, teepeal avastatud (bussijuhi ka'est), et kohalikud kes piima pukkidel pudeleid imeliku vedelikuga hoiavad on selle Araki nimelise puskari ise pruulinud ja mu"u"vad seda lahkelt 30 000 ruupiat (3.5$) poolteist liitrit. Seekord ja"i ostamata, vahest ja"rgmine kord. Ja ohtul opetasin koos Jerouiniga (kellega ma hetkel koos reisin, hollandlased on lahedad ;)) kohalikele poistele viit miinust ja ma"ngisin kossu nendega, tuus. Vaja nu"u"d lennata, olge teie tublid toredad, ilusad jne edasi.
Tsau pakaa, tervitan kaa,
Massa
pühapäev, 30. september 2007
esmaspäev, 24. september 2007
Tere ka teile
Teen seekord va"ga lu"hidalt, sest kergelt on veel eilne sukeldumis litsentsi saamise poidu kontides ja see teeb laisaks, nagu ka pa"ike ja liiv ja muu staff siin saarel...Tegin omad sukeldumised mis kohutsuslikud open water kvalifikatsiooni jaoks olid a"ra ja olen nu"u"d pa"dev sel alal :). Lisaks ei saa mainimata ja"tta, et ma olen paras nohik, sain eksamil 100% ehk vastasin oigesti koigile 50-le ku"simusele. Tean tean, ebanormaalne ;). Aga viimased kaks sukeldumist olid ta"iesti viimase peal, onnestus na"ha valge ninaga rifi haid kui otse tolkida, hai on va"ga ilus loom :), ja siis elektri raid ja moreeni kohtasin, voi moreeni pead mis mind a"ra su"u"a a"hvardas, suurem osa kerest oli korallide vahel. Ja seda koike na"gin ma suht viimasel hetkel, sest mul oli ohk suht otsakorral, kui pinnale sain ja oma ohutuspeatuse olin a"ra teinud oli mul veel aint 3 ati ja"rgi...
Aga egas siin suurt muud polegi, tulevikuks on mul plaan, teen vast veel su"gava sukeldumise mooduli, et ma voiks 30 m peale minna ja siis vast Florese ja Komodo ning Rinca poole ajama, et saaks Komodo drtaakonit na"ha ja vulkaani otsa veits ronida ja"lle. Tsaupla"u, la"hen mookeanisse ujuma nu"u"d, vesi on soe nagu solk, mingi 27-30 kraadi, olenevalt tuule suunast.
Aga egas siin suurt muud polegi, tulevikuks on mul plaan, teen vast veel su"gava sukeldumise mooduli, et ma voiks 30 m peale minna ja siis vast Florese ja Komodo ning Rinca poole ajama, et saaks Komodo drtaakonit na"ha ja vulkaani otsa veits ronida ja"lle. Tsaupla"u, la"hen mookeanisse ujuma nu"u"d, vesi on soe nagu solk, mingi 27-30 kraadi, olenevalt tuule suunast.
neljapäev, 20. september 2007
Gili Trawangan, ei teagi ausalt o"eldes mis kuupa"ev
Heihopsti koik noored ja vanad. Arvake a"ra kes just basseinist sukeldumisharjutusi tegemast va"lja ronis. Olen oma sukeldumiskursusega umbes poole peal, kaks pa"eva tehtud ja basseinis kaks nelja tunnist harjutuskorda ja hulgim teooriat seljataga, homme lastakse juba peris merre 2 korda sukelduma kuni 12 m peale ja u"lehomme veel 2 korda, kui eksami ilusti a"ra sooritan ja muidu ilus ja armas olen saan siis litsentsi millega 18 meetrini koos sobraga voib sukelduda ka"tte :). Nagu te vist juba aru saite - I am quite excited!
Aga sellest saarekesest siin, ta"iesti mega paradiisisaareke, pa"ike, rannad, korallid, toredad kohalikud ja turistid, ei mingeid motoriseeritud soidukeid, aind jalgratatd ja hobuveokid - kuigi koik tegelt jalutamis distantsil. Vahest veits liiga turistlik ja kommertslik tundub vahepeal, sest pea koik so"o"gikohad ja baarid on suht euroopalikus stiilis ning hinnad pole kah koige odavamad (on odavad muidugi, aga mitte nii odavad kui mujal indoneesias). Ahjaa, ja muidugi, siin on ramadan - kui bali oli puha hinduistlik kogukond (suurin ja pea ainus indoneesias), siis siin on suures osas moslemid sest kuigi ka bali siin samas, siis Lombok on ta"itsa ku"lje all suurematest saartest. Ramadaniga kaasas ka"ib muidugi moseest kostvad palvused pa"ikese tous ja loojanguga, ja et saareke on va"ike ja ma peatun veel mosee poolses otsas, siis hommikul 5 aeg on esimene a"ratus garanteeritud, aga no ei saa pahaks neile panna. Elan ma u"hes bambusest bangalos voi onnis, mis on peris kihvt, jagan seda (ja ka meie king size voodit - uu, see kolas vist geilt, meie voodit ;)) kulude kokkuhoiu mottes u"he iiri tu"u"biga, keda ma teel siia kohtasin. Saarele tulek oli paras elamus kusjuures, esiteks vottissee aega uskumatult kaua. Balil oli sadamasse mingi 25 kilta - seda soitsime mingi 2 tundi, mis oli igati ootuspa"rane. Mis polnud ootspa"rane, oli see, et kaks ja pool tundi lihtsalt sadama ku"las Padang Bais koigepealt transa firma kohvikus ja siis rananl paati oodates lebotasime. Ja siis laevasoit neli tundi, mis teiseks, oi bljahh ma u"tlen, oli peris kreise. Ma olen peris mitmete paatide ja mitmete ilmadega soitnud oma noore elu jooksul, aga see va"rk oli ikkka suht scary ma u"tlen. Paat oli korge ja mitte liiga lai, mitte liiga pisike, vast mingi 25 meetrine, laiust vast 3.5 ja korgust 4.5 kuni 5 pealt veepinda - kogu see korgus oli tuule ka"es purjeks ja laine oli samalt ku"ljelt ku tuul... Jube kipakas tundus selle ilmaga "hesonaga (no tuult oli mingi 15+ meetrit sekundis ja laine oli kah oma 6-7 meetrit). Peris mit korda tekkis tunne, et nu"u"d on la"inud, kui green selliseks kiskus (ma pakuks, et vast mingi 40 kraadi oli kohati), et laevalael seismiseks tuli poordist va"ga hoolega kinni hoida ja kajutiaknad vahepeal vette kiskusid ning kajuti ukse aken eest kukkus. Ei tundund peris normaalne, kuigi madrused seda mitte just eriti kindlal ha"a"lel va"he rohkem paanikas reisijaile kui mina va"itsid... Tosi, ma ei saanud peris sotti kui su"gavalt ta vees istus, aga ma arvan, et see laine ja tuul olid suh piiripealsed talle. No aga kohale saime.
Lihtsalt nii vahema"rkusena - on juba uus pa"ev hetkel kui ma seda kirjutist siin ja"tkan, eila kui ma internetis ka"isin la"ks keset seanssi elekter a"ra, olin suht veendunud, et kogu see eelpool olev kirjutis la"ks kaotsi, aga onneks tundub et autosave mille eest ma googlele ta"nulik olen aitas ha"dast veits va"lja ja enamus ja"i alles :). Eile ma igastahes selle pa"rast va"ga masenduda ei viitsinud, pealegi oli see siuke tore hetk, kus koik interneti kohvikus olijad nagu u"ks mees pu"sti ilmselgelt tousid ning ma sain tuttavaks kahe suurpa"rase sveitsi neiuga kes indoneesias juba pooolteist kuud ringi vaadanud. Lisaks toredal ohtule onnestus saada ak veits ideid mis edasi teha, aga eks na"is, plaan on veel va"ga toores voi peaaegu olematu :).
Aga ta"na ma ka"isin esimest korda ookeanis sukeldumas, kohe kaks korda ja homme ja"lle kaks korda :). Lihtsalt nii igaks juhuks mainin a"ra, kui kellelgi veel mingeid kahtlusi ja"a"nud ses osas on, et sukeldumine rokib paarisaja miljoniga, ehk siis elamus oli jummilast giga tera mega ja u"livordes motlen seda - kui ra"piklassikuid tsiteerida voi pigem ahvida. Ma na"gin va"gagi suurt merekilpkonna, ja vee all pole nad u"ldse siuksed kohmakad lontrused kui maa peal, pigem kohe peris graatsilised, kuigi suht laiad samas. Ja muidugi kalapoeg Nemot na"gin :). Ja veel tervet suurt hunnikut teisi va"rvilisi ja veel va"rvilisemaid kalu ning u"li lahedaid korall moodustisi. Ta"na va"ga su"gaval ei ka"int, mingi kuni 12 meetrini, homme vast kui 18 m peale la"mme on lootust rifi haid na"ha, emmele a"arema"rkusena, et see on ta"iesti ohutu elukas, kuni 2 meetri ku"ll pikk aga pole agressivne eriti. Lisaks oma kahtlusele, et sukeldumine on veel lahedam kui ra"a"gitakse, sain am teada ta"na, et ma pole koige o"konoomsem inimese loom. Et kui autodega vorrelda, siis ma olen pigem siukene suur ja vastik Jeep voi ameerika bentsuogija, kui va"ike euroopa ta"navaauto ;). Ehk siis, ma kasutan jube palju ohku ja olen potensiaalne ohu maksuvastu ha"a"letaja tulevikus. Kui vee peal pole sellest muret siis vee all on varud veitsa piiratumad teadupa"rast... Ehk mu 7 liitrit kopse on hea omadus paljudes spordialadel aga mitte sukeldudes :(. Kuigi ma omast arust hoolega o"konoomitasin ja teistest suht sujuvamalt liikusin (muidu ma olen peris edukas sukelduja), sain ma teise sukeldumise ajal 55 minutiga u"ldse mitte kuigi su"gaval oma ohuballooni 10 ati peale (algul oli samas muidugi ka aint 190, 200 asemel mis pidanuks olema ja oli teistel). Ja homme ja"lle sukelduma, ajee.
Veel tahtsin mainida, et mosee oli ta"na o"o"sel eriti aktiivne, lugesin kokku va"hemalt kolm palve seanssi keset o"o"d... Avastasin ka suurepa"rase so"o"gikoha, kus kohalikku ja va"hem kohalikku toitu, lihtsas kuues ning meeldivas indoneesia ohkkonnas (loe lobusa kohaliku musa saatel ja lapsed selle ja"rgi tantsimas ;)). Sukeldumine teeb jube na"ljaseks, peris palju energiat kulub - ja"rjekordne toestus mu ebao"konoomsusest, see meeletu kogus toitu mida ma igapa"evaselt u"mber to"o"tlen...
Aga see saar siin, see on lahe, riik riigis. Siin pole indoneesia politseid, on ainult saare vanem voi midagi sellist, kui mingi suurem jama on siis politsei tuleb muidugi Lombokilt, aga ega teda keegi siia taha, see on a"rile halb... Eriti osadele a"riliikidele, ma pole kohanud kohta kus narkot alates seentest mis on seaduslikud siin ja kansast kuni cracki ja kokaiinini avalikumalt pakutaks, kui 200 m jalutad mo"o"da peata"navat, siis paar korda ikka uuritakse, et kuidas tunne on, et a"kki va"ike marihuaana? Midagi muud? Ja muidugi suured sildid pea igas so"o"gikohas mis seeni mis sind taevasse viivad reklaamivad. Algul oli ikka peris u"llatav, arvetades, et indoneesias narkokaubitsemine surmanuhtlusega karistatav on ja Balil na"iteks peris palju turiste ka selle ja omamise eest tu"rmis istub. Aga siin on teised reeglid, sellised nag ise teeme, politsei ka"ib vist vahel aint noosi saamas aj u"he baarmeni jutu ja"rgi pa"rineb osa siin a"ritavast kraamist just politsei ladudest... Va"ga ei imesta, politsei on siin kuuluja"rgi suht ostetav, o"eldakse, et jama korral tasub igal juhul algfaasis kohe end "va"lja osta"...
Vot selline on siin elu, pa"ike, rand, ookean, va"rvilised kalad, kilpkonnad, korallid, sukeldumine, snorgeldamine, monus toit, toredad ja muretud inimesed, rahumeelne ja lodvestunud ohkkond, vabadus... (ehk peale kella 8 saab kah olut osta, isegi peale kella 11 ;), ahjaa, ja palvetada voib kah keset o"o"d kova ha"a"lega :)).
Sellega hetkel lopetaks, homme saan vahest siis oma sukeldumislitsentsi ka"tte, lebotan siin veel paar pa"eva ja teen veel vast paar sukeldumist ja siis vaatab edasi mis saab, kui selgeks saan mis toimuma hakkab, siis vast informeerin uudishimulikke siingi. Olge musid edaspidigi ja hoidke mind kursis la"bi kommentaariumi na"iteks mis kodumaal ja/voi teie maailmas ka uut.
Indrek
Aga sellest saarekesest siin, ta"iesti mega paradiisisaareke, pa"ike, rannad, korallid, toredad kohalikud ja turistid, ei mingeid motoriseeritud soidukeid, aind jalgratatd ja hobuveokid - kuigi koik tegelt jalutamis distantsil. Vahest veits liiga turistlik ja kommertslik tundub vahepeal, sest pea koik so"o"gikohad ja baarid on suht euroopalikus stiilis ning hinnad pole kah koige odavamad (on odavad muidugi, aga mitte nii odavad kui mujal indoneesias). Ahjaa, ja muidugi, siin on ramadan - kui bali oli puha hinduistlik kogukond (suurin ja pea ainus indoneesias), siis siin on suures osas moslemid sest kuigi ka bali siin samas, siis Lombok on ta"itsa ku"lje all suurematest saartest. Ramadaniga kaasas ka"ib muidugi moseest kostvad palvused pa"ikese tous ja loojanguga, ja et saareke on va"ike ja ma peatun veel mosee poolses otsas, siis hommikul 5 aeg on esimene a"ratus garanteeritud, aga no ei saa pahaks neile panna. Elan ma u"hes bambusest bangalos voi onnis, mis on peris kihvt, jagan seda (ja ka meie king size voodit - uu, see kolas vist geilt, meie voodit ;)) kulude kokkuhoiu mottes u"he iiri tu"u"biga, keda ma teel siia kohtasin. Saarele tulek oli paras elamus kusjuures, esiteks vottissee aega uskumatult kaua. Balil oli sadamasse mingi 25 kilta - seda soitsime mingi 2 tundi, mis oli igati ootuspa"rane. Mis polnud ootspa"rane, oli see, et kaks ja pool tundi lihtsalt sadama ku"las Padang Bais koigepealt transa firma kohvikus ja siis rananl paati oodates lebotasime. Ja siis laevasoit neli tundi, mis teiseks, oi bljahh ma u"tlen, oli peris kreise. Ma olen peris mitmete paatide ja mitmete ilmadega soitnud oma noore elu jooksul, aga see va"rk oli ikkka suht scary ma u"tlen. Paat oli korge ja mitte liiga lai, mitte liiga pisike, vast mingi 25 meetrine, laiust vast 3.5 ja korgust 4.5 kuni 5 pealt veepinda - kogu see korgus oli tuule ka"es purjeks ja laine oli samalt ku"ljelt ku tuul... Jube kipakas tundus selle ilmaga "hesonaga (no tuult oli mingi 15+ meetrit sekundis ja laine oli kah oma 6-7 meetrit). Peris mit korda tekkis tunne, et nu"u"d on la"inud, kui green selliseks kiskus (ma pakuks, et vast mingi 40 kraadi oli kohati), et laevalael seismiseks tuli poordist va"ga hoolega kinni hoida ja kajutiaknad vahepeal vette kiskusid ning kajuti ukse aken eest kukkus. Ei tundund peris normaalne, kuigi madrused seda mitte just eriti kindlal ha"a"lel va"he rohkem paanikas reisijaile kui mina va"itsid... Tosi, ma ei saanud peris sotti kui su"gavalt ta vees istus, aga ma arvan, et see laine ja tuul olid suh piiripealsed talle. No aga kohale saime.
Lihtsalt nii vahema"rkusena - on juba uus pa"ev hetkel kui ma seda kirjutist siin ja"tkan, eila kui ma internetis ka"isin la"ks keset seanssi elekter a"ra, olin suht veendunud, et kogu see eelpool olev kirjutis la"ks kaotsi, aga onneks tundub et autosave mille eest ma googlele ta"nulik olen aitas ha"dast veits va"lja ja enamus ja"i alles :). Eile ma igastahes selle pa"rast va"ga masenduda ei viitsinud, pealegi oli see siuke tore hetk, kus koik interneti kohvikus olijad nagu u"ks mees pu"sti ilmselgelt tousid ning ma sain tuttavaks kahe suurpa"rase sveitsi neiuga kes indoneesias juba pooolteist kuud ringi vaadanud. Lisaks toredal ohtule onnestus saada ak veits ideid mis edasi teha, aga eks na"is, plaan on veel va"ga toores voi peaaegu olematu :).
Aga ta"na ma ka"isin esimest korda ookeanis sukeldumas, kohe kaks korda ja homme ja"lle kaks korda :). Lihtsalt nii igaks juhuks mainin a"ra, kui kellelgi veel mingeid kahtlusi ja"a"nud ses osas on, et sukeldumine rokib paarisaja miljoniga, ehk siis elamus oli jummilast giga tera mega ja u"livordes motlen seda - kui ra"piklassikuid tsiteerida voi pigem ahvida. Ma na"gin va"gagi suurt merekilpkonna, ja vee all pole nad u"ldse siuksed kohmakad lontrused kui maa peal, pigem kohe peris graatsilised, kuigi suht laiad samas. Ja muidugi kalapoeg Nemot na"gin :). Ja veel tervet suurt hunnikut teisi va"rvilisi ja veel va"rvilisemaid kalu ning u"li lahedaid korall moodustisi. Ta"na va"ga su"gaval ei ka"int, mingi kuni 12 meetrini, homme vast kui 18 m peale la"mme on lootust rifi haid na"ha, emmele a"arema"rkusena, et see on ta"iesti ohutu elukas, kuni 2 meetri ku"ll pikk aga pole agressivne eriti. Lisaks oma kahtlusele, et sukeldumine on veel lahedam kui ra"a"gitakse, sain am teada ta"na, et ma pole koige o"konoomsem inimese loom. Et kui autodega vorrelda, siis ma olen pigem siukene suur ja vastik Jeep voi ameerika bentsuogija, kui va"ike euroopa ta"navaauto ;). Ehk siis, ma kasutan jube palju ohku ja olen potensiaalne ohu maksuvastu ha"a"letaja tulevikus. Kui vee peal pole sellest muret siis vee all on varud veitsa piiratumad teadupa"rast... Ehk mu 7 liitrit kopse on hea omadus paljudes spordialadel aga mitte sukeldudes :(. Kuigi ma omast arust hoolega o"konoomitasin ja teistest suht sujuvamalt liikusin (muidu ma olen peris edukas sukelduja), sain ma teise sukeldumise ajal 55 minutiga u"ldse mitte kuigi su"gaval oma ohuballooni 10 ati peale (algul oli samas muidugi ka aint 190, 200 asemel mis pidanuks olema ja oli teistel). Ja homme ja"lle sukelduma, ajee.
Veel tahtsin mainida, et mosee oli ta"na o"o"sel eriti aktiivne, lugesin kokku va"hemalt kolm palve seanssi keset o"o"d... Avastasin ka suurepa"rase so"o"gikoha, kus kohalikku ja va"hem kohalikku toitu, lihtsas kuues ning meeldivas indoneesia ohkkonnas (loe lobusa kohaliku musa saatel ja lapsed selle ja"rgi tantsimas ;)). Sukeldumine teeb jube na"ljaseks, peris palju energiat kulub - ja"rjekordne toestus mu ebao"konoomsusest, see meeletu kogus toitu mida ma igapa"evaselt u"mber to"o"tlen...
Aga see saar siin, see on lahe, riik riigis. Siin pole indoneesia politseid, on ainult saare vanem voi midagi sellist, kui mingi suurem jama on siis politsei tuleb muidugi Lombokilt, aga ega teda keegi siia taha, see on a"rile halb... Eriti osadele a"riliikidele, ma pole kohanud kohta kus narkot alates seentest mis on seaduslikud siin ja kansast kuni cracki ja kokaiinini avalikumalt pakutaks, kui 200 m jalutad mo"o"da peata"navat, siis paar korda ikka uuritakse, et kuidas tunne on, et a"kki va"ike marihuaana? Midagi muud? Ja muidugi suured sildid pea igas so"o"gikohas mis seeni mis sind taevasse viivad reklaamivad. Algul oli ikka peris u"llatav, arvetades, et indoneesias narkokaubitsemine surmanuhtlusega karistatav on ja Balil na"iteks peris palju turiste ka selle ja omamise eest tu"rmis istub. Aga siin on teised reeglid, sellised nag ise teeme, politsei ka"ib vist vahel aint noosi saamas aj u"he baarmeni jutu ja"rgi pa"rineb osa siin a"ritavast kraamist just politsei ladudest... Va"ga ei imesta, politsei on siin kuuluja"rgi suht ostetav, o"eldakse, et jama korral tasub igal juhul algfaasis kohe end "va"lja osta"...
Vot selline on siin elu, pa"ike, rand, ookean, va"rvilised kalad, kilpkonnad, korallid, sukeldumine, snorgeldamine, monus toit, toredad ja muretud inimesed, rahumeelne ja lodvestunud ohkkond, vabadus... (ehk peale kella 8 saab kah olut osta, isegi peale kella 11 ;), ahjaa, ja palvetada voib kah keset o"o"d kova ha"a"lega :)).
Sellega hetkel lopetaks, homme saan vahest siis oma sukeldumislitsentsi ka"tte, lebotan siin veel paar pa"eva ja teen veel vast paar sukeldumist ja siis vaatab edasi mis saab, kui selgeks saan mis toimuma hakkab, siis vast informeerin uudishimulikke siingi. Olge musid edaspidigi ja hoidke mind kursis la"bi kommentaariumi na"iteks mis kodumaal ja/voi teie maailmas ka uut.
Indrek
pühapäev, 16. september 2007
Bali, Kuta, 17.September
Heipa,
Asjalood nii nagu te pealkirjast ja"reldada voisite, et olengi nu"u"d ilusti indoneesias. Juba eila kui ma Darwinisse o"o"sel maandusin, oli ta"iesti ilmvoimatu eitada, et kliima muutus on aset leidnud, isegi keset o"o"d oli va"gagi soe, mingi 25 kraadi vast. Darwin on peris monus merea"a"rne linnake, rannad pole peris siuksed nagu austraalialt5 ootaks, aga rak\nnik on ilus siiski ja ookean hele hele sinine. Lisaks oli eilsel pa"eval mulle varuks mitmeid u"llatusi. Koigepealt veendusin taaskord Eesti keelsetega kirjadega sa"rkide kandmise kasulikkuses, kui ma ja"rsku ta"nval selja tagant tere kuulsin. Tervitajaks osutus u"ks Tartu noormees mihkel, kellele oli mu oranz tudengipa"evade sa"rk tuttav tundund ja oli sappa votnud mulle kui rananst mo"o"dusin. Mihkel oli ta"itsa muhe tegelane, imelikul kombel (voi siis polvkondade erinevusest tingituna, ta lopetas just keskkooli) polnd me tartus kokku saanud (selleks tuleb ikka kaugele austraaliasse ra"nnata ;)), kuigi ta ka"is samas koolis kui mina ja tegi Judotki kunagi. No aga see selleks, sellega u"llatused veel ei loppend. Ta"iesti juhuslikult saime teada, et rannapargis ma"ngitakse backpackerite jalka turniiri, la"ksime siis kah asja kaema ja moodustasime lambist voistkonna mingite tu"u"pidega. Loomulikult esinesime tugevalt ja voitsime kvalifikatsiooni turniiri pika puuga, aga finaalis olime sunnitud vasta votma napi kaotuse u"helt tiimilt keda ennem voitnud olime. Hakkan vist vanaks ja"a"ma, isegi 100 taalane baari voucher motivaatorina ei suutnud meid voidule viia... No aga va"hemalt tasuta ohtuso"o"gi saime muidugi. See vois isegi hea olla, et me olle eest mis hiljem maailma asjade arutamise korvale tarbitud sai maksma pidime, sest nii ja"id kogused suht tagasihoidlikuks, mis oli sobiv arvestades et ma pidin juba 4.45 ommuku maast lahti saama et oma lennule jouda. Igastahes oli korda la"inud pa"ev Darwinis.
Kogu lennu protsess sujus uskumatult sujuvalt, kaasaarvatud viisa taotlemine. Selgus aint, et indoneesia riik on paras pa"tt :), viisa maksis 25 USA taala, no mul ta"pset raha polnud seega andsin 40, tagasi sain ametliku kursi ja"rgi 135 000 ruupiat, ehk 9000 ruupiat u"he taala eest, normaalne kurss ta"naval on aga 9700... Raha vahetades hiljem kusjuures oli siuke juhus, et ma oleks a"a"repealt rahavahetajal naha 20 000 ruupiaga u"le korvade tommand, ta"itsa kogemata. Mis oli peris koomiline, arvestades, et enamasti turistid ikka petta saavad ;). No me leppisime algul kursi kokku ja arvutasime va"lja palju vaja, ja siis ta asus mulle raha andma, aga tahtis va"hem anda, ma muidugi seletasin et rohkem on vaja ja siis ta seni ladus juurde kui juba u"le oli, ma ausa poisina asusin raha lugema ja paanika temas na"os oli uskumatu kui ta kaasa lugedes tuvastas, et oli mulle liiga palju andnud... Aga sellega sai juba su"ndmustest ette rutatud. Alustuseks oli muidugi lennujaamast va"lja saades siuke olukord nagu igas aasia riigis, et muudkui taxi ja taxi hu"u"ded, mingite huvitavate hindadega. No mul oli koduto"o" ta"itsa tegemata, ja polnd halli aimugi, kuhu ma ta"pselt minna tahan. Teadsin, et Kuta peaks suht ligi olema ja sealt saab hiljem edasi Gili saartele ja leiab vast mingi odava majutuse. Nii ma siis lippasingi lennujaamast va"lja, mone taxi pakkujaga tingides veits ja hinnapiire kompides, sest ilmselge oli, et ega pa"ris hind 50 000 ruupiat ei ole kui nad nii u"tlevad. lopeks jalutasin lennujaamast paarsada meetrit eemale ja leppisin mingi tu"u"biga 10 000 peale kokku, et viskab mu a"ra. Ma usun, et amksin ikka rovedalt u"le, aga kindlasti va"hem kui suurem osa saabujaid. No igastahes polnd Kuta u"ldse kaugel, pigem ikka ta"itsa la"hedal, ronisin maha beachi juures kus oli lust vaadata surfareid ja laineid. Odava j atagasihoidliku o"o"bimiskoha (no ma arvan, et 30 000 ruupiat on siinses turistipesas suht OK) leidmine vottis veitsa aega, aga Sri Lanka kogemused kulusid marjaks ja kokkuvottes oli see suht lapsema"ng ikkagi. Nu"u"d sai linna peal veits jalutatud, loobutud umbes 100-st taksost ja hunnikust muust transpordist, sebitud endale homseks bussi ja praami piletid et saada Gili Terawaganile (vist oli nii saare nimi), so"o"dud raha vahetatud ja ei o"eldud hunnikule peris peale tu"kkivale massazi ja "special" massazi pakkujale... U"ks u"tlemata vajalik asi oli ka Rough Guide kagu aasia kohta, mis la"ks mulle maksma terve varanduse kohalikus moistes (95 000 ruupiat) ja u"he teise raamatu mille ma Melbournes vahetuskaubaks kotti olin pistnud (u"leja"a"nd paar raamatut mis ma olin endale kasutatud raamatupoest soetand pa"randasin Sandeepile), aga kokkuvottes olen ostuga rahul. Ohtu poole kui kuumus veitsa ja"rele annab on kavas randa minna, enne peaks veel endale ujukad kuskilt soetama, sest seni seda aset ta"itnud lu"hikestesse pu"kstesse olen ma suutnud jalgevahele korraliku tuulutus ava kulutada, mis randa minnes voiks veits litsaka mulje must ja"tta... Ahjaa, sellega seoses, indoneesia oli esimene riik, kus sisenemisel deklaratsioonis ku"siti, et ega pornot u"hes pole :). Nii et teadmiseks ja ettevaatuseks koigile, siia tulles ja"tke Maajad ja Playboyd kodo.
Sellega lopetan, niigi pikalt mo"lisetud juba, aeg randa lebosse suunduda ja va"lja puhata, homme siis ees 10-11 tunnine bussi ja praami reis (aru mai taipa, kuda see nii kaua votab, kaardil on see siin samas). Thaks lisada na"gemiseni bahasa keeles, aga juba lipsas meelest va"lja kuda see oli kurask ;). Seega soovitan lihtsalt tsillida ja elu nautida koigil.
Asjalood nii nagu te pealkirjast ja"reldada voisite, et olengi nu"u"d ilusti indoneesias. Juba eila kui ma Darwinisse o"o"sel maandusin, oli ta"iesti ilmvoimatu eitada, et kliima muutus on aset leidnud, isegi keset o"o"d oli va"gagi soe, mingi 25 kraadi vast. Darwin on peris monus merea"a"rne linnake, rannad pole peris siuksed nagu austraalialt5 ootaks, aga rak\nnik on ilus siiski ja ookean hele hele sinine. Lisaks oli eilsel pa"eval mulle varuks mitmeid u"llatusi. Koigepealt veendusin taaskord Eesti keelsetega kirjadega sa"rkide kandmise kasulikkuses, kui ma ja"rsku ta"nval selja tagant tere kuulsin. Tervitajaks osutus u"ks Tartu noormees mihkel, kellele oli mu oranz tudengipa"evade sa"rk tuttav tundund ja oli sappa votnud mulle kui rananst mo"o"dusin. Mihkel oli ta"itsa muhe tegelane, imelikul kombel (voi siis polvkondade erinevusest tingituna, ta lopetas just keskkooli) polnd me tartus kokku saanud (selleks tuleb ikka kaugele austraaliasse ra"nnata ;)), kuigi ta ka"is samas koolis kui mina ja tegi Judotki kunagi. No aga see selleks, sellega u"llatused veel ei loppend. Ta"iesti juhuslikult saime teada, et rannapargis ma"ngitakse backpackerite jalka turniiri, la"ksime siis kah asja kaema ja moodustasime lambist voistkonna mingite tu"u"pidega. Loomulikult esinesime tugevalt ja voitsime kvalifikatsiooni turniiri pika puuga, aga finaalis olime sunnitud vasta votma napi kaotuse u"helt tiimilt keda ennem voitnud olime. Hakkan vist vanaks ja"a"ma, isegi 100 taalane baari voucher motivaatorina ei suutnud meid voidule viia... No aga va"hemalt tasuta ohtuso"o"gi saime muidugi. See vois isegi hea olla, et me olle eest mis hiljem maailma asjade arutamise korvale tarbitud sai maksma pidime, sest nii ja"id kogused suht tagasihoidlikuks, mis oli sobiv arvestades et ma pidin juba 4.45 ommuku maast lahti saama et oma lennule jouda. Igastahes oli korda la"inud pa"ev Darwinis.
Kogu lennu protsess sujus uskumatult sujuvalt, kaasaarvatud viisa taotlemine. Selgus aint, et indoneesia riik on paras pa"tt :), viisa maksis 25 USA taala, no mul ta"pset raha polnud seega andsin 40, tagasi sain ametliku kursi ja"rgi 135 000 ruupiat, ehk 9000 ruupiat u"he taala eest, normaalne kurss ta"naval on aga 9700... Raha vahetades hiljem kusjuures oli siuke juhus, et ma oleks a"a"repealt rahavahetajal naha 20 000 ruupiaga u"le korvade tommand, ta"itsa kogemata. Mis oli peris koomiline, arvestades, et enamasti turistid ikka petta saavad ;). No me leppisime algul kursi kokku ja arvutasime va"lja palju vaja, ja siis ta asus mulle raha andma, aga tahtis va"hem anda, ma muidugi seletasin et rohkem on vaja ja siis ta seni ladus juurde kui juba u"le oli, ma ausa poisina asusin raha lugema ja paanika temas na"os oli uskumatu kui ta kaasa lugedes tuvastas, et oli mulle liiga palju andnud... Aga sellega sai juba su"ndmustest ette rutatud. Alustuseks oli muidugi lennujaamast va"lja saades siuke olukord nagu igas aasia riigis, et muudkui taxi ja taxi hu"u"ded, mingite huvitavate hindadega. No mul oli koduto"o" ta"itsa tegemata, ja polnd halli aimugi, kuhu ma ta"pselt minna tahan. Teadsin, et Kuta peaks suht ligi olema ja sealt saab hiljem edasi Gili saartele ja leiab vast mingi odava majutuse. Nii ma siis lippasingi lennujaamast va"lja, mone taxi pakkujaga tingides veits ja hinnapiire kompides, sest ilmselge oli, et ega pa"ris hind 50 000 ruupiat ei ole kui nad nii u"tlevad. lopeks jalutasin lennujaamast paarsada meetrit eemale ja leppisin mingi tu"u"biga 10 000 peale kokku, et viskab mu a"ra. Ma usun, et amksin ikka rovedalt u"le, aga kindlasti va"hem kui suurem osa saabujaid. No igastahes polnd Kuta u"ldse kaugel, pigem ikka ta"itsa la"hedal, ronisin maha beachi juures kus oli lust vaadata surfareid ja laineid. Odava j atagasihoidliku o"o"bimiskoha (no ma arvan, et 30 000 ruupiat on siinses turistipesas suht OK) leidmine vottis veitsa aega, aga Sri Lanka kogemused kulusid marjaks ja kokkuvottes oli see suht lapsema"ng ikkagi. Nu"u"d sai linna peal veits jalutatud, loobutud umbes 100-st taksost ja hunnikust muust transpordist, sebitud endale homseks bussi ja praami piletid et saada Gili Terawaganile (vist oli nii saare nimi), so"o"dud raha vahetatud ja ei o"eldud hunnikule peris peale tu"kkivale massazi ja "special" massazi pakkujale... U"ks u"tlemata vajalik asi oli ka Rough Guide kagu aasia kohta, mis la"ks mulle maksma terve varanduse kohalikus moistes (95 000 ruupiat) ja u"he teise raamatu mille ma Melbournes vahetuskaubaks kotti olin pistnud (u"leja"a"nd paar raamatut mis ma olin endale kasutatud raamatupoest soetand pa"randasin Sandeepile), aga kokkuvottes olen ostuga rahul. Ohtu poole kui kuumus veitsa ja"rele annab on kavas randa minna, enne peaks veel endale ujukad kuskilt soetama, sest seni seda aset ta"itnud lu"hikestesse pu"kstesse olen ma suutnud jalgevahele korraliku tuulutus ava kulutada, mis randa minnes voiks veits litsaka mulje must ja"tta... Ahjaa, sellega seoses, indoneesia oli esimene riik, kus sisenemisel deklaratsioonis ku"siti, et ega pornot u"hes pole :). Nii et teadmiseks ja ettevaatuseks koigile, siia tulles ja"tke Maajad ja Playboyd kodo.
Sellega lopetan, niigi pikalt mo"lisetud juba, aeg randa lebosse suunduda ja va"lja puhata, homme siis ees 10-11 tunnine bussi ja praami reis (aru mai taipa, kuda see nii kaua votab, kaardil on see siin samas). Thaks lisada na"gemiseni bahasa keeles, aga juba lipsas meelest va"lja kuda see oli kurask ;). Seega soovitan lihtsalt tsillida ja elu nautida koigil.
reede, 14. september 2007
Minek
Ja ongi asjad pakitud! On veel paar tundi aega, kuniks mu to"o"kaaslane Rod mu peale korjab ja lennujaama toimetab et saaks Darwinisse lennaat, nii motsingi et ta"iendan blogi veitsa.
Pidin juba raamatukokku lippama, et saaks internetti kasutada aga Sandeep u"llatas mind ja teatas, et on endale interneti just sebind, nii ma siis lihtsalt rabasingi ta la"paka ja istusin maha.
Ta"iesti viimase peal viimane na"dal on olnud! Eelmine na"dalavahetus sai avatud va"ikse istumisega koos Denissi ja Elena ning u"he nende tuttava kanada neiu ja tema sopradega. Ka"isime u"hes popis ja noortepa"rases kesklinna baaris nimega Cookie, kuhu oli peris keerukas end sisse ra"a"kida (selle to"o" tegi a"ra u"ks kohalik meite eest onneks), mis on peris korgel ja kust avanes va"gagi hea vaade linnale. Ainus negatiivne asi oli nende olevalik, mis oli pehmelt o"eldes sitt, peale mingit virsiku voi mandariini maitselist ollet olime u"ldiselt u"hel noul Denissiga, et see vaade pole seda maitset va"a"rt :). Asja tegi eriti drastiliseks, et olime just enne seda Beer Deluis paari va"gagi head olut maitsnud. Mingi hetk kui koduteele asusime, olime igaljuhul peris u"lemeelikus tujus, Elenal ja"i u"le ainult fotograafi ma"ngida ja kaine autojuhi rasket taaka kanda:
Deniss oskas juba selleks ajaks ta"iesti vablt spidermani kombel mo"o"da majaseinu ronida
Ja mina leidsin keset ta"navat vedelemast voimaluse tulevikus oma reise ilma ru"gamata rahastada... Kuigi muidugi - sellise varanduse kaasas kandmine on kah peris raske to"o".
Laupa"eval oli ta"iesti viimase peal ilm, mis sobis ideaalselt, arvestades, et pa"evakavas oli va"ike rannapidu Dominiki su"nna auks(kes on u"ks poolakas, keda ma tudengite euroclubi kaudu, voi oigemini seal ka"inud teise poolaka Monika kaudu kohtasin). Rand oli ta"iega tsill, veits lendavat taldrikut, pa"ikest ja katse ka touch footiet ma"ngida sobisid sellesse pa"eva ideaalselt. Nagu kellelegi teist mingiks u"llatuseks pole olen ma suht laisk, seega ma ei viitsi siia eriti pilte laadida, fotod elavad oma elu u"hes teises kohas ja jagavad seda mis neil o"elda on ka teiega, kui te viitsite ku"lastada: http://public.fotki.com/massamelboures
Pu"hapa"eval otsustasin, et on viimane aeg veitsa turisti ma"ngida ja nii ma siis seadsingi sammud linna poole, et a"ra ka"ia Rialto toweris, kust linnale ta"iesti oivaline vaade avaneb, tegin muidugi palju pilti kah nagu u"ks ontlik turist ikka, stiilina"ide teile siin.
Nagu na"ete, on Melbourne peaaegu nagu Tartu, ainult sildasid on veits rohkem ja Plasku on veits suurem ja ilusam :).
Lisaks u"ritasin ja"a"dvustada federation square ja selle koha lummavat fiilingut, mu arust lihtsalt suurepa"rane kesk plats linnale, kus pea alati miskit lahedat teoksil, olgus selleks siis moni festival voi lihtsalt paar akrobaati voi mustkunstniku esinemas.
Esmaspa"eval alanud to"o"na"dal ja sellega kaasas ka"inud kohustused tundusid ta"iesti teiseja"rgulised, sest viimane na"dal oli ikkagi ka"sil juba ju :). Peale kauba, lubasin endale teisipa"evaks 50 taala eet pileti Argentiina-Austraalia jalka matsile (peris jalka, ta"itsa u"mmarguse palliga :), ja teadmine et onnestub paari uskumatut pallivolurit na"ha toitis mind terve esas ja teisipa"eva. Ja see oli seda va"a"rt, ta"iesti pael mida na"iteks Messi tegi vahepeal, ta"iesti seisvast olukorrast karistusala joonelt, neli kaitsjat ees, tegi paar geniaalset petet ja loi peale, no kaks senti oli lo"o"k ebata"pne ja porkas postist va"rava eest la"bi ja teisest postist napilt mo"o"da u"le otsa joone. U"ldse oli ma"ngu algus peris tuline, esimese kaheku"mne mindaga oli kolm posti, neist kaks austraalial kusjuures. Teise poolaja alguses koksas argentiina u"he oma rohketest voimalustest a"ra, ja kuigi austraalia ei ma"ngind kah mitte halvasti oli klassivahe ilmne ja u"leja"a"nd ma"ng tundus nagu argentiinlased oleks lihtsalt kassi ja hiirt ma"ngid aussiedega. Fiilingu muutis veel monusamaks 70 000 pealtvaatajaga samas staadioni katlas viibimine - suht uskumatu kui koik korraga ka"tte votavad ja ha"a"lt teevad ;). Kuigi, austraalia jalgpalli publik ei ole siiski peris euroopa omaga asjatundlikuselt vorreldav, siin pole ju soccer eriti populaarne, mistottu ja"a"b osadele neist toimuv vahel pisut arusaamatuks. Eks ta muidugi hoopis teist moodi ole soccerit vaadata kui austraalia jalgpalli, kus va"ravaid on nagu muda, et jalka vahtimisest kaifi saada peab vist va"he rohkem asja jagama. Igastahes, olen siis oma esimese maailma absoluutsesse tippu kuuluva meeskonna esineise a"ra na"inud, viimase peal.
Aga vaadake neljapa"eval, vot siis sai va"ike lahkumispidu orgunnitud. Kokkuvottes voib rahule ja"a"da, kuigi ilmselgelt polnud tegu koige suurema u"ritusega mis ma kunagi korraldanud olen (mingi veits u"le 10 inimese ilmus va"lja), seda seetottu et osalus ingliskeelsete soprade osas ja"i suht kesiseks (no neil ikka on kohe oopis teistmoodi arusaam neljapa"evase (kirjutatud kokku ;)) peo voimalkkusest kui eestlastel). Aga noh, eestlased vedasid asja va"lja, va"ikese va"lismaise rahvusvahelise toetusgrupiga (india, austraalia, itaalia), Steni neiul Nicolel oli alguse poole mure, et ta eesti keel tahab veel lihvimist selleks et vestlusest korralikult osa votta :) (Ehk sis mida ja miks ei ole piisav eesti keeele oskus). Selgus, et Melbournes on ikka paar eestlast veel, keda ennem polnd kohata onnestunudki, tagaplaanil moned uustulnukad kelle Maria ennast asendama saatis sellal kui ta ise to"o"l oli:
Sten ja Nicole
Pildid teistest on seal u"lal antud aadressil, kuigi laiskus oli suur ja va"ga ei vinnand pilti teha. Muidu oli ohta nagu ohta ikka aga koju tulek oli u"ks paras kino. Alustuseks onnestus mul Melbourne geograafia veits peapeale enda jaoks po"o"rata ja kujutasin ette, et elan Steni ja Nicolega samas suunas kesklinnast (see vist oli tingitud Fitzroy ta"nava ulatusest), mis teps mitte tosi pole, no see eksitus sai kirelt selgeks seega hu"ppasin u"hes sobivas ristis maha ja rbasin uue taksojuhi. Oli see tu"u"p alles eksemplar ... Tu"u"p oli va"ga intelligentne, aga veits palju vandenouteooriaid ja Ricardo majandusteooriat lugenud. Kohati voinuks teda isegi majanduspsychoks pidada, igastahes, oli ta Ricardo maateooria mis va"itis, et maa ongi majanduse ainus alus su"gav austaja ja u"ritas mind sujuvalt va"rvata oma gruppi kes teeks lobito"o"d ka Eestis, et ainuoige maksustamise viis on maksustada ainult maad ja selle pealt teenitavat tulu. Vaidlesin sindriga oma pool tunnikest oma maja ees, sest osa ta jutust oli peris huvitav, ja informeeritus oli tal suht hea maailma asjadest, na"iteks eesti E-valitsust ja muid su"steeme hindas ta rohkem kui mina ilmslegelt. Pealegi oli mul lihtsalt puht uudishimust huvitav kuulata, mis mees ra"a"gib, sest asja ta jagas. Asi kulmineerus sellega, et meist mo"o"da so"rkinud va"idetavalt politseinik, kes na"is olevat taksojuhti ennegi kohanud, aravs et mind ahistatakse ja ma vajan pa"a"stmist sellest taksost. Ma ei tea, miks u"ks normaalse psu"u"hikaga inimene voiks kell 3 hommikul so"rkjooksu teha, seega olin ma suhteliselt skeptiline tema suhtes kui ta u"ritas taksoust avada ;). No see katse onnestus pareerida sujuvalt, ja kui ma kinnitasi, et olen parima tervise juures ja suht vabatahlikult majanduspsycho mo"la kuulan, siis ta natuke na"rvitses, a"hvardas taksojuhi ja"rgmisel kohtumisel lubadest ilma ja"tta ja so"rkis edasi. Ma kuulasin paar minti veel kuidas maailma asju peaks ajama ja la"ksin tuttu a"ra, igastahes, imelikke inimesi liigu suurlinna o"o"s :).
Eila panin veel suurepa"rase punkti oma karja"a"rile, tehes pa"ev otsa mitte midagi peale paari emaili edasi saatmise et ka teistel oleks teada millega ma tegelend olen ja muidugi koige ta"htsam, oma piltide netti u"les paneku. Tegelt oli terve pa"ev u"ks suu so"o"giorgia, alustuseks oli hommikutee ja siis tehti kaks ja pool tundi lounat koos paari ollega kohalikus pubis. Ta"itsa siuke tunne tekkis, et ikkagi on kahju lahkuda, senis va"hemalt, kuniks ma ja"lle sukeldumise voi rannas lebotamise peale motlesin ;). Vot niimoodi ha"sti on mul viimased pa"evad mo"o"dund, nu"u"d peaks veel kiirelt va"ikse ampsu tegema ja siis on MINEK :):):). Oi ma oen rahul, puhkus, siit ma tulen.
Pidin juba raamatukokku lippama, et saaks internetti kasutada aga Sandeep u"llatas mind ja teatas, et on endale interneti just sebind, nii ma siis lihtsalt rabasingi ta la"paka ja istusin maha.
Ta"iesti viimase peal viimane na"dal on olnud! Eelmine na"dalavahetus sai avatud va"ikse istumisega koos Denissi ja Elena ning u"he nende tuttava kanada neiu ja tema sopradega. Ka"isime u"hes popis ja noortepa"rases kesklinna baaris nimega Cookie, kuhu oli peris keerukas end sisse ra"a"kida (selle to"o" tegi a"ra u"ks kohalik meite eest onneks), mis on peris korgel ja kust avanes va"gagi hea vaade linnale. Ainus negatiivne asi oli nende olevalik, mis oli pehmelt o"eldes sitt, peale mingit virsiku voi mandariini maitselist ollet olime u"ldiselt u"hel noul Denissiga, et see vaade pole seda maitset va"a"rt :). Asja tegi eriti drastiliseks, et olime just enne seda Beer Deluis paari va"gagi head olut maitsnud. Mingi hetk kui koduteele asusime, olime igaljuhul peris u"lemeelikus tujus, Elenal ja"i u"le ainult fotograafi ma"ngida ja kaine autojuhi rasket taaka kanda:
Deniss oskas juba selleks ajaks ta"iesti vablt spidermani kombel mo"o"da majaseinu ronida
Ja mina leidsin keset ta"navat vedelemast voimaluse tulevikus oma reise ilma ru"gamata rahastada... Kuigi muidugi - sellise varanduse kaasas kandmine on kah peris raske to"o".
Laupa"eval oli ta"iesti viimase peal ilm, mis sobis ideaalselt, arvestades, et pa"evakavas oli va"ike rannapidu Dominiki su"nna auks(kes on u"ks poolakas, keda ma tudengite euroclubi kaudu, voi oigemini seal ka"inud teise poolaka Monika kaudu kohtasin). Rand oli ta"iega tsill, veits lendavat taldrikut, pa"ikest ja katse ka touch footiet ma"ngida sobisid sellesse pa"eva ideaalselt. Nagu kellelegi teist mingiks u"llatuseks pole olen ma suht laisk, seega ma ei viitsi siia eriti pilte laadida, fotod elavad oma elu u"hes teises kohas ja jagavad seda mis neil o"elda on ka teiega, kui te viitsite ku"lastada: http://public.fotki.com/massamelboures
Pu"hapa"eval otsustasin, et on viimane aeg veitsa turisti ma"ngida ja nii ma siis seadsingi sammud linna poole, et a"ra ka"ia Rialto toweris, kust linnale ta"iesti oivaline vaade avaneb, tegin muidugi palju pilti kah nagu u"ks ontlik turist ikka, stiilina"ide teile siin.
Nagu na"ete, on Melbourne peaaegu nagu Tartu, ainult sildasid on veits rohkem ja Plasku on veits suurem ja ilusam :).
Lisaks u"ritasin ja"a"dvustada federation square ja selle koha lummavat fiilingut, mu arust lihtsalt suurepa"rane kesk plats linnale, kus pea alati miskit lahedat teoksil, olgus selleks siis moni festival voi lihtsalt paar akrobaati voi mustkunstniku esinemas.
Esmaspa"eval alanud to"o"na"dal ja sellega kaasas ka"inud kohustused tundusid ta"iesti teiseja"rgulised, sest viimane na"dal oli ikkagi ka"sil juba ju :). Peale kauba, lubasin endale teisipa"evaks 50 taala eet pileti Argentiina-Austraalia jalka matsile (peris jalka, ta"itsa u"mmarguse palliga :), ja teadmine et onnestub paari uskumatut pallivolurit na"ha toitis mind terve esas ja teisipa"eva. Ja see oli seda va"a"rt, ta"iesti pael mida na"iteks Messi tegi vahepeal, ta"iesti seisvast olukorrast karistusala joonelt, neli kaitsjat ees, tegi paar geniaalset petet ja loi peale, no kaks senti oli lo"o"k ebata"pne ja porkas postist va"rava eest la"bi ja teisest postist napilt mo"o"da u"le otsa joone. U"ldse oli ma"ngu algus peris tuline, esimese kaheku"mne mindaga oli kolm posti, neist kaks austraalial kusjuures. Teise poolaja alguses koksas argentiina u"he oma rohketest voimalustest a"ra, ja kuigi austraalia ei ma"ngind kah mitte halvasti oli klassivahe ilmne ja u"leja"a"nd ma"ng tundus nagu argentiinlased oleks lihtsalt kassi ja hiirt ma"ngid aussiedega. Fiilingu muutis veel monusamaks 70 000 pealtvaatajaga samas staadioni katlas viibimine - suht uskumatu kui koik korraga ka"tte votavad ja ha"a"lt teevad ;). Kuigi, austraalia jalgpalli publik ei ole siiski peris euroopa omaga asjatundlikuselt vorreldav, siin pole ju soccer eriti populaarne, mistottu ja"a"b osadele neist toimuv vahel pisut arusaamatuks. Eks ta muidugi hoopis teist moodi ole soccerit vaadata kui austraalia jalgpalli, kus va"ravaid on nagu muda, et jalka vahtimisest kaifi saada peab vist va"he rohkem asja jagama. Igastahes, olen siis oma esimese maailma absoluutsesse tippu kuuluva meeskonna esineise a"ra na"inud, viimase peal.
Aga vaadake neljapa"eval, vot siis sai va"ike lahkumispidu orgunnitud. Kokkuvottes voib rahule ja"a"da, kuigi ilmselgelt polnud tegu koige suurema u"ritusega mis ma kunagi korraldanud olen (mingi veits u"le 10 inimese ilmus va"lja), seda seetottu et osalus ingliskeelsete soprade osas ja"i suht kesiseks (no neil ikka on kohe oopis teistmoodi arusaam neljapa"evase (kirjutatud kokku ;)) peo voimalkkusest kui eestlastel). Aga noh, eestlased vedasid asja va"lja, va"ikese va"lismaise rahvusvahelise toetusgrupiga (india, austraalia, itaalia), Steni neiul Nicolel oli alguse poole mure, et ta eesti keel tahab veel lihvimist selleks et vestlusest korralikult osa votta :) (Ehk sis mida ja miks ei ole piisav eesti keeele oskus). Selgus, et Melbournes on ikka paar eestlast veel, keda ennem polnd kohata onnestunudki, tagaplaanil moned uustulnukad kelle Maria ennast asendama saatis sellal kui ta ise to"o"l oli:
Sten ja Nicole
Pildid teistest on seal u"lal antud aadressil, kuigi laiskus oli suur ja va"ga ei vinnand pilti teha. Muidu oli ohta nagu ohta ikka aga koju tulek oli u"ks paras kino. Alustuseks onnestus mul Melbourne geograafia veits peapeale enda jaoks po"o"rata ja kujutasin ette, et elan Steni ja Nicolega samas suunas kesklinnast (see vist oli tingitud Fitzroy ta"nava ulatusest), mis teps mitte tosi pole, no see eksitus sai kirelt selgeks seega hu"ppasin u"hes sobivas ristis maha ja rbasin uue taksojuhi. Oli see tu"u"p alles eksemplar ... Tu"u"p oli va"ga intelligentne, aga veits palju vandenouteooriaid ja Ricardo majandusteooriat lugenud. Kohati voinuks teda isegi majanduspsychoks pidada, igastahes, oli ta Ricardo maateooria mis va"itis, et maa ongi majanduse ainus alus su"gav austaja ja u"ritas mind sujuvalt va"rvata oma gruppi kes teeks lobito"o"d ka Eestis, et ainuoige maksustamise viis on maksustada ainult maad ja selle pealt teenitavat tulu. Vaidlesin sindriga oma pool tunnikest oma maja ees, sest osa ta jutust oli peris huvitav, ja informeeritus oli tal suht hea maailma asjadest, na"iteks eesti E-valitsust ja muid su"steeme hindas ta rohkem kui mina ilmslegelt. Pealegi oli mul lihtsalt puht uudishimust huvitav kuulata, mis mees ra"a"gib, sest asja ta jagas. Asi kulmineerus sellega, et meist mo"o"da so"rkinud va"idetavalt politseinik, kes na"is olevat taksojuhti ennegi kohanud, aravs et mind ahistatakse ja ma vajan pa"a"stmist sellest taksost. Ma ei tea, miks u"ks normaalse psu"u"hikaga inimene voiks kell 3 hommikul so"rkjooksu teha, seega olin ma suhteliselt skeptiline tema suhtes kui ta u"ritas taksoust avada ;). No see katse onnestus pareerida sujuvalt, ja kui ma kinnitasi, et olen parima tervise juures ja suht vabatahlikult majanduspsycho mo"la kuulan, siis ta natuke na"rvitses, a"hvardas taksojuhi ja"rgmisel kohtumisel lubadest ilma ja"tta ja so"rkis edasi. Ma kuulasin paar minti veel kuidas maailma asju peaks ajama ja la"ksin tuttu a"ra, igastahes, imelikke inimesi liigu suurlinna o"o"s :).
Eila panin veel suurepa"rase punkti oma karja"a"rile, tehes pa"ev otsa mitte midagi peale paari emaili edasi saatmise et ka teistel oleks teada millega ma tegelend olen ja muidugi koige ta"htsam, oma piltide netti u"les paneku. Tegelt oli terve pa"ev u"ks suu so"o"giorgia, alustuseks oli hommikutee ja siis tehti kaks ja pool tundi lounat koos paari ollega kohalikus pubis. Ta"itsa siuke tunne tekkis, et ikkagi on kahju lahkuda, senis va"hemalt, kuniks ma ja"lle sukeldumise voi rannas lebotamise peale motlesin ;). Vot niimoodi ha"sti on mul viimased pa"evad mo"o"dund, nu"u"d peaks veel kiirelt va"ikse ampsu tegema ja siis on MINEK :):):). Oi ma oen rahul, puhkus, siit ma tulen.
kolmapäev, 5. september 2007
Uudiste kokkuvote Melbourne poisilt
Hei hei koik see pere kes mu tagasihoidlikusse mo"la nurka on ja"lle sattunud, pole teist ja"lle monda aega ta"iendanud, motsin et ta"na ongi see pa"ev kui ma laiskusest voitu saan ja selle a"ra teen. U"leu"ldse on selle korra lubaduseks, et katsun ja"lle tublimaks blogijaks hakata, nu"u"d kus on oht et on veelgi enam folkloori ainest ja inspiratsiooni oodata seoses minu taaskord la"heneva kulgemisega reisuradadel. Kui siin juba lubamiseks la"ks, siis ma ei saa mainimata ja"tta (no kuda ma sisi ei too va"lja fakti kui tubli ma ikkagi olen olnud), et olen suht edukalt senini eelmise korra lubadusest kokkuhoidlikuks hakata kinni pidanud :), on ta"itsa lootust, et ma suudan omadega va"lja tulla ilma to"o"tamata kuni kodu saabumiseni mingi joulu voi uue aasta paiku. Kui ma Eestimaale saabun olen ma muidugi vist ja"lle pankrotis, va"hemalt seni kuni mul onnestub austraalia valitsuselt loodetavasti moni tuhat taala makse ja pensioni kindlustust tagasi saada. Seega plaanin esialgu elatuda lounale kutsetest ja soprade heldusest nagu musketa"ridel omal ajal kombeks oli, nii et a"rge pange imeks kui ma terve Jaanuari kuu jooksul konstantselt arve maksmise ajal tualetis satun olema :). Aga see on esialgu veel kauge tulevik, tagasi olevikku.
Melbournes on mul ja"a"nud veel veeta ta"pselt 10 pa"eva, emotsioonid on suht vastakad, hull kihk on u"hest ku"ljest minema saada, palmi puu alla ja sukelduma paradiisisaarele ja uusi paiku avastama, teisalt on siingi palju avastamata ja siuke kodune tunne hakkas juba vaikselt tekkima ja tutvusringkonna moodi asi on tekkind jne. Olen juba alustanud "viimaste kordade" jadaga. Ka"isin viimast korda Melbournes na"iteks purjetamas, ta"iesti uskumatult ta"iuslik ilm oli, oli tuult veits, oli pa"ikest, polnd eriti lainet na"htavus oli mega ja City oli nagu peopesal ning oli ka Gini toonikuga ja nalja sai kah nabani. No mis siin ikka kirjeldada, vaadake ise, nii ebasuurepa"raselt kui ma ka suutsin seda meeleolu pildile saada. (pildid ku"ll tegelt eelviimasest korrast, aga noh mis sa vaesel ajal ikka muud teed kui lollitad lugejaid ;)
Nagu koik muidugi aru said on tuulega suht kriis parasjagu, miks muidu koik allpoordis passivad ja kerge soot on Spinnakeri ku"lge seotud (peale suurepa"rast voistlust finiseerisime mingi 40 minti viimast 80 meetrit tookord :).
Selliseks kunstfotograafiks ma olengi hakanud ;). See on musketa"r meie paadi ku"ljel, ta peab seal olema sest paadi nimi ju on musketa"r, lihtne!
Ja siis veel u"ks mu suurepa"rane fotokunsti saavutus.
U"leu"ldse ma olen maru uhke oma viimase aja foto saavutuste u"le, tsekake seda (allpool), ma taban ikka valusalt pildistamise momenti, 0,002 sekundise ta"psusega kui vaja :).
See pole ilmselgelt purjetamast, vaid on hoopiski u"helt Euro Clubi tudengite ohtalt, pildil ilutseb Mathmatha, neiu Nepaalist, ning uskuge mind, kui Kaia Philips poleks mu suurepa"rast maailma a"ra rikkunud opetades et u"hene valim pole piisav ja"relduste tegemiseks, oleks ma juba Nepaali poole teel leidmaks riiki kus koik neiud on nonna ilusad, sest koikidest eksootilistest kaunitaridest kes mu teele seni ette on ja"a"nd talle mu meelest va"a"rilist konkurenti va"lise sa"ra koha pealt pole leidunud. Ja kui juba piltide riputamiseks la"ks siis paar tu"kki veel paarist mu jalka sobrast u"hel peale ma"ngu tsill outil.
Siin siis vasakult paremale Dave Tang kes just indoneesiats tuli, Benny ja Tutu.
Ja veelkord, sest loppeks ikkagi ma pidin ise kah pildile ronima.
Ja siin siis tegin endast pilti, nii kenal taustal kui parasjagu la"heduses oli :). U"he taustatantsija nimi oli Amy ja teise nime lasi mu pea lupsti meelest va"lja, sest liiga palju informatsioooni pole kah motet alles hoida onju.
Ahjaa, ma siin ra"a"gin kuidas sai jalka tu"u"pidega tsillimas ka"idud, aga ma unustasin ta"itsa a"ra, et ma polegi veel ra"a"kind kuda meil finaalid la"ksid. Vastakad emotsioonid ma u"tlen. Esimese neljanda liiga finaali me voitsime, ma ei pidanud u"ldse ma"ngimagi nende eest, kui nad suudavad muidu asja kontrolli all hoida. No la"ks nii, et seisul 3:1 ma votsin ma ikkagi soojendusdressi maha ja lippasin va'ljakule, et poisid ma"ngu tagasi aidata. La"ks ta"itsa onneks, esinesin ha"sti ja loin esimese poole minutiga u"he kolli tagasi, lisaks sai suht kohe vastaste parim ma"ngija mind viimase mehena la"bimurdes maha tommates punase kaardi (poiss oli kolumbiast, na"rvid ei pidand vasta noh) ja kuigi nad va"hemuses ei pidand ma"ngima oli neil vaim suht murtud. Teisel poolajal vormistasime asja ilusti a"ra ja voitsime 7:4, esimene karikas oli pihus. Teise liiga finaal oli lihtsalt uskumatu, ja seda mitte koige parema mottes. Me olime ma"nguliselt nii u"le kui olla ananb, aga ikka ei suutnud a"ra realiseerida, mina kaasa arvatud, ja"tsin mitu kindlat kolli lo"o"mata. Esimese liiga finaal kulges alguses jubedalt, kuid mingi hetk tegime come backi ja saime isegi 4:3 ette, lopuks kaotasime siiski napilt 5:4, nad olid paremad, ei saa slata, kuid endal ja"i veits kripeldama, sest meilgi olid omad voimalused ning mis siis kui ma veitsa va"rskem oleks olnud... Kokkuvottes olen ikkagi tegelt rahul, kolm finaali, kolm karikat (kaks ku"ll siuksed pisemad), mis sa ikka virised. Ja kui juba spordijutuks la"ks - Essendoni footie meeskonnas olen pettunud, nad ei saanud playoffi :(. Oli veel sanssi aga eelviimases voorus saivad lutti liiga viimastelt, jube ma"ng oli, ma panin enne loppu teleka kinni. Aga sellega spordist koik, ei taha vaeseid spordi(uudiste)polgureid (nad ei tea millest nad ilma ja"a"vad ;)) kah peris minema peletada siit...
Ja millest to"o" inimesed ikka ra"a"givad kui mitte to"o"st, nii et ma katsun kah mitte pettumust valmistada, seda enam et mul kaob suurepa"rane voimalus seda teemat ekspluateerida oige varsti. Ma koolitan endale asendajat, oi bljahh ma u"tlen... A"rge saage minust valesti aru, mulle meeldivad va"ljakutsed, aga on olnud olukordi kus mu kannatus on katkemisele suht ligidale joudnud. See india ta"di keda ma opetan, on va"ga pu"u"dlik, mitte koige kiirema taibuga, aga mitte ka koige aeglasemaga (no ta mingi 40+ nii et eks votab veits aega oppimine), lisaks on tal fenomenaalne mehhaaniline ma"lu. Milles probleem? No ta on mu ta"ielik vastand kui asi puutub millestki aru saamisesse, ma tahan aru saada asjade seostest ja selle loogikast, kuidas asjad seotud on ja miks mingi asi nii voi naa to"o"tab, seda teades pole mul probleemiks toimiv lahendus leida ja ma votan tihti ette erinevaid teid samasse kohta joudmiseks. Tema jaoks ei ole seosed absoluutselt olulised, ta"htis on lihtsalt kuidas mehhaaniliselt samm sammult asi tehtud saada, ja kui taustsu"steemis u"ks asi muutub on koik, la"bi, seega ma ei tohi absoluutselt midagi varieerida seletuse ka"igus kui ma ei taha teda looytusetult segadusse ajada, suht voimatu, ma lihtsalt ei suuda sama lauset kaks korda samade sonadega o"elda tavaliselt, isegi inglis keeles kus mu sonavara piiratud on mitte. Ja kui tuleb kuskil viga sisse, siis selle vea leidmine on u"letamatu probleem muidugi meil, sest vea olemus ei tekita mingeid ideid voi seoseid. Jube, ma u"tlen. Kuigi, nagu moned ta"helepanelikud televaatajad osutasid, on pohimotselt tosi ku"ll, et ega ma ise voi keegi kes asjade seoseid veits adub ei viitsi eriti pikalt sellist to"o"d teha kah, mul vottis esimesed paar na"dalat oppimist, siis kuuke sisse to"o"tamist ja nu"ansside lihvimist, kuuke protsessi ta"iendamist ja igast abirelvade loomist mis aega sa"a"staks - ennast kiitmast ma ei va"si, aga tu"u"pilise laisa inimese kombel olen ma ma arvan igast macrote ja uute meetodite tutvustamisega umbes tunni vorra igapa"evato"o" tegemisele kuluvat aega vorreldes oma eelka"ijatega lu"hendada suutnud, ja ma ei ole u"ldsegi koige kiirem mehhaanilise to"o" viljeleja, mkmm. Aga ega kauem ei viitsiks va"ga seda to"o"d teha, mis siis et palka makstakse vahel ja puha. Nu"u"d ja"a"b veel loota, et ka ja"reltulevad polved mu tehnikaid unustuse ru"ppe ei lase langeda. Aga muidu on nii, et mul on veel aint 7 pa"eva to"o"tada :) - ja tegelt ei ole ju minu mure mis siis saama hakkab siin (jah ma tean, elu la"heb ka minuta edasi, aga iga inimese maailm po"o"rleb ikka u"mber tema eksole).
Nii, aitab tu"u"tust to"o" jutust, u"leu"ldse tundub mulle, et ma olen vist la"bi aegade u"he igavaima blogi sissekandega maha saamas, aga noh, selliseks nu"riks ju see 9-5 enesemu"u"mine meid muudab ;). Ja ei tule kohe ka porutavaid ideid hetkel, kuda seda viga parandada (ja"rjekordne na"ide vaimu mandumisest hiljemalt kella kaheksaks kui kontoris passid). Viimaseks 10 pa"evaks on mul igastahes suured plaanid, tuleb paar lahkumisu"ritust pidada, koige korgema pilvelohkuja otsa ronida enne lahkumist veel, endale soetada magamiskott ja pa"ikese kaitsekreem ja muud ha"davajalikud jupid. Kui va"ga veab siis a"kki onnestub isegi na"dalavahetusel veits linnast va"lja saada. Ei kuulge, see on vaimu va"gistamine, teinekord kui muusa peale tuleb kirjutan edasi, pealegi on na"lg juba oma votmas ja vaatasin mo"o"duvat koristajat juba professionaalse kannibali pilguga hindamaks kas tast oleks voimalik korralik praad saada voi mitte, ma usun, et minusuguste pa"rast ongi enamik allesja"a"nud koristajaid pisikesed kuivetunud asiaadid, kellest nagunii pidurooga ei saaks.
Ahjaa, viimane njuusflash, Jussike ei tule minuga indoneesiasse vaid la"heb oopis londonisse businessi ajama, millest on peris kahju iseenesest, aga noh, eks vahel peab to"o"d kah tegemna et rikkaks ja ilusaks saada. Ma piirdun esialgu ainult ilusaks ja pa"ikese pruuniks saamisega, aga eks ma votan selle rikkuse teema hiljem ka"sile (vaatan endale kusklit rikka naise voi midagi a"kki). Ja juss, me ootame endiselt sinu poliitilist kommentaari selle kohta kuidas eestis elu tuksis on ja kuidas Tallinlased hordide viisi Savisaare ollemu"u"gi poliitikale reageerides linnast va"lja kolivad ning sellega liiklusummikuid tekitades elukeskonda aina enam tuksi keeravad.
Tervitan kah,
Massa
Melbournes on mul ja"a"nud veel veeta ta"pselt 10 pa"eva, emotsioonid on suht vastakad, hull kihk on u"hest ku"ljest minema saada, palmi puu alla ja sukelduma paradiisisaarele ja uusi paiku avastama, teisalt on siingi palju avastamata ja siuke kodune tunne hakkas juba vaikselt tekkima ja tutvusringkonna moodi asi on tekkind jne. Olen juba alustanud "viimaste kordade" jadaga. Ka"isin viimast korda Melbournes na"iteks purjetamas, ta"iesti uskumatult ta"iuslik ilm oli, oli tuult veits, oli pa"ikest, polnd eriti lainet na"htavus oli mega ja City oli nagu peopesal ning oli ka Gini toonikuga ja nalja sai kah nabani. No mis siin ikka kirjeldada, vaadake ise, nii ebasuurepa"raselt kui ma ka suutsin seda meeleolu pildile saada. (pildid ku"ll tegelt eelviimasest korrast, aga noh mis sa vaesel ajal ikka muud teed kui lollitad lugejaid ;)
Nagu koik muidugi aru said on tuulega suht kriis parasjagu, miks muidu koik allpoordis passivad ja kerge soot on Spinnakeri ku"lge seotud (peale suurepa"rast voistlust finiseerisime mingi 40 minti viimast 80 meetrit tookord :).
Selliseks kunstfotograafiks ma olengi hakanud ;). See on musketa"r meie paadi ku"ljel, ta peab seal olema sest paadi nimi ju on musketa"r, lihtne!
Ja siis veel u"ks mu suurepa"rane fotokunsti saavutus.
U"leu"ldse ma olen maru uhke oma viimase aja foto saavutuste u"le, tsekake seda (allpool), ma taban ikka valusalt pildistamise momenti, 0,002 sekundise ta"psusega kui vaja :).
See pole ilmselgelt purjetamast, vaid on hoopiski u"helt Euro Clubi tudengite ohtalt, pildil ilutseb Mathmatha, neiu Nepaalist, ning uskuge mind, kui Kaia Philips poleks mu suurepa"rast maailma a"ra rikkunud opetades et u"hene valim pole piisav ja"relduste tegemiseks, oleks ma juba Nepaali poole teel leidmaks riiki kus koik neiud on nonna ilusad, sest koikidest eksootilistest kaunitaridest kes mu teele seni ette on ja"a"nd talle mu meelest va"a"rilist konkurenti va"lise sa"ra koha pealt pole leidunud. Ja kui juba piltide riputamiseks la"ks siis paar tu"kki veel paarist mu jalka sobrast u"hel peale ma"ngu tsill outil.
Siin siis vasakult paremale Dave Tang kes just indoneesiats tuli, Benny ja Tutu.
Ja veelkord, sest loppeks ikkagi ma pidin ise kah pildile ronima.
Ja siin siis tegin endast pilti, nii kenal taustal kui parasjagu la"heduses oli :). U"he taustatantsija nimi oli Amy ja teise nime lasi mu pea lupsti meelest va"lja, sest liiga palju informatsioooni pole kah motet alles hoida onju.
Ahjaa, ma siin ra"a"gin kuidas sai jalka tu"u"pidega tsillimas ka"idud, aga ma unustasin ta"itsa a"ra, et ma polegi veel ra"a"kind kuda meil finaalid la"ksid. Vastakad emotsioonid ma u"tlen. Esimese neljanda liiga finaali me voitsime, ma ei pidanud u"ldse ma"ngimagi nende eest, kui nad suudavad muidu asja kontrolli all hoida. No la"ks nii, et seisul 3:1 ma votsin ma ikkagi soojendusdressi maha ja lippasin va'ljakule, et poisid ma"ngu tagasi aidata. La"ks ta"itsa onneks, esinesin ha"sti ja loin esimese poole minutiga u"he kolli tagasi, lisaks sai suht kohe vastaste parim ma"ngija mind viimase mehena la"bimurdes maha tommates punase kaardi (poiss oli kolumbiast, na"rvid ei pidand vasta noh) ja kuigi nad va"hemuses ei pidand ma"ngima oli neil vaim suht murtud. Teisel poolajal vormistasime asja ilusti a"ra ja voitsime 7:4, esimene karikas oli pihus. Teise liiga finaal oli lihtsalt uskumatu, ja seda mitte koige parema mottes. Me olime ma"nguliselt nii u"le kui olla ananb, aga ikka ei suutnud a"ra realiseerida, mina kaasa arvatud, ja"tsin mitu kindlat kolli lo"o"mata. Esimese liiga finaal kulges alguses jubedalt, kuid mingi hetk tegime come backi ja saime isegi 4:3 ette, lopuks kaotasime siiski napilt 5:4, nad olid paremad, ei saa slata, kuid endal ja"i veits kripeldama, sest meilgi olid omad voimalused ning mis siis kui ma veitsa va"rskem oleks olnud... Kokkuvottes olen ikkagi tegelt rahul, kolm finaali, kolm karikat (kaks ku"ll siuksed pisemad), mis sa ikka virised. Ja kui juba spordijutuks la"ks - Essendoni footie meeskonnas olen pettunud, nad ei saanud playoffi :(. Oli veel sanssi aga eelviimases voorus saivad lutti liiga viimastelt, jube ma"ng oli, ma panin enne loppu teleka kinni. Aga sellega spordist koik, ei taha vaeseid spordi(uudiste)polgureid (nad ei tea millest nad ilma ja"a"vad ;)) kah peris minema peletada siit...
Ja millest to"o" inimesed ikka ra"a"givad kui mitte to"o"st, nii et ma katsun kah mitte pettumust valmistada, seda enam et mul kaob suurepa"rane voimalus seda teemat ekspluateerida oige varsti. Ma koolitan endale asendajat, oi bljahh ma u"tlen... A"rge saage minust valesti aru, mulle meeldivad va"ljakutsed, aga on olnud olukordi kus mu kannatus on katkemisele suht ligidale joudnud. See india ta"di keda ma opetan, on va"ga pu"u"dlik, mitte koige kiirema taibuga, aga mitte ka koige aeglasemaga (no ta mingi 40+ nii et eks votab veits aega oppimine), lisaks on tal fenomenaalne mehhaaniline ma"lu. Milles probleem? No ta on mu ta"ielik vastand kui asi puutub millestki aru saamisesse, ma tahan aru saada asjade seostest ja selle loogikast, kuidas asjad seotud on ja miks mingi asi nii voi naa to"o"tab, seda teades pole mul probleemiks toimiv lahendus leida ja ma votan tihti ette erinevaid teid samasse kohta joudmiseks. Tema jaoks ei ole seosed absoluutselt olulised, ta"htis on lihtsalt kuidas mehhaaniliselt samm sammult asi tehtud saada, ja kui taustsu"steemis u"ks asi muutub on koik, la"bi, seega ma ei tohi absoluutselt midagi varieerida seletuse ka"igus kui ma ei taha teda looytusetult segadusse ajada, suht voimatu, ma lihtsalt ei suuda sama lauset kaks korda samade sonadega o"elda tavaliselt, isegi inglis keeles kus mu sonavara piiratud on mitte. Ja kui tuleb kuskil viga sisse, siis selle vea leidmine on u"letamatu probleem muidugi meil, sest vea olemus ei tekita mingeid ideid voi seoseid. Jube, ma u"tlen. Kuigi, nagu moned ta"helepanelikud televaatajad osutasid, on pohimotselt tosi ku"ll, et ega ma ise voi keegi kes asjade seoseid veits adub ei viitsi eriti pikalt sellist to"o"d teha kah, mul vottis esimesed paar na"dalat oppimist, siis kuuke sisse to"o"tamist ja nu"ansside lihvimist, kuuke protsessi ta"iendamist ja igast abirelvade loomist mis aega sa"a"staks - ennast kiitmast ma ei va"si, aga tu"u"pilise laisa inimese kombel olen ma ma arvan igast macrote ja uute meetodite tutvustamisega umbes tunni vorra igapa"evato"o" tegemisele kuluvat aega vorreldes oma eelka"ijatega lu"hendada suutnud, ja ma ei ole u"ldsegi koige kiirem mehhaanilise to"o" viljeleja, mkmm. Aga ega kauem ei viitsiks va"ga seda to"o"d teha, mis siis et palka makstakse vahel ja puha. Nu"u"d ja"a"b veel loota, et ka ja"reltulevad polved mu tehnikaid unustuse ru"ppe ei lase langeda. Aga muidu on nii, et mul on veel aint 7 pa"eva to"o"tada :) - ja tegelt ei ole ju minu mure mis siis saama hakkab siin (jah ma tean, elu la"heb ka minuta edasi, aga iga inimese maailm po"o"rleb ikka u"mber tema eksole).
Nii, aitab tu"u"tust to"o" jutust, u"leu"ldse tundub mulle, et ma olen vist la"bi aegade u"he igavaima blogi sissekandega maha saamas, aga noh, selliseks nu"riks ju see 9-5 enesemu"u"mine meid muudab ;). Ja ei tule kohe ka porutavaid ideid hetkel, kuda seda viga parandada (ja"rjekordne na"ide vaimu mandumisest hiljemalt kella kaheksaks kui kontoris passid). Viimaseks 10 pa"evaks on mul igastahes suured plaanid, tuleb paar lahkumisu"ritust pidada, koige korgema pilvelohkuja otsa ronida enne lahkumist veel, endale soetada magamiskott ja pa"ikese kaitsekreem ja muud ha"davajalikud jupid. Kui va"ga veab siis a"kki onnestub isegi na"dalavahetusel veits linnast va"lja saada. Ei kuulge, see on vaimu va"gistamine, teinekord kui muusa peale tuleb kirjutan edasi, pealegi on na"lg juba oma votmas ja vaatasin mo"o"duvat koristajat juba professionaalse kannibali pilguga hindamaks kas tast oleks voimalik korralik praad saada voi mitte, ma usun, et minusuguste pa"rast ongi enamik allesja"a"nud koristajaid pisikesed kuivetunud asiaadid, kellest nagunii pidurooga ei saaks.
Ahjaa, viimane njuusflash, Jussike ei tule minuga indoneesiasse vaid la"heb oopis londonisse businessi ajama, millest on peris kahju iseenesest, aga noh, eks vahel peab to"o"d kah tegemna et rikkaks ja ilusaks saada. Ma piirdun esialgu ainult ilusaks ja pa"ikese pruuniks saamisega, aga eks ma votan selle rikkuse teema hiljem ka"sile (vaatan endale kusklit rikka naise voi midagi a"kki). Ja juss, me ootame endiselt sinu poliitilist kommentaari selle kohta kuidas eestis elu tuksis on ja kuidas Tallinlased hordide viisi Savisaare ollemu"u"gi poliitikale reageerides linnast va"lja kolivad ning sellega liiklusummikuid tekitades elukeskonda aina enam tuksi keeravad.
Tervitan kah,
Massa
Tellimine:
Postitused (Atom)