kolmapäev, 14. november 2012

Hong Kong

Nii, v]tsin siis peale aastakest ennast taaskord kokku ja kirjutan vahelduseks kaks s]na blogi kah. Olen praeguseks peale hoogsat reisi algust v'lja j]udnud Cebu Citysse samanimelisel saarel filipiinidel, aga eks tasuks asjast juttu alustada algusest ja kuna ma vaatan, et eelmise aasta blogi on laiskuse t]ttu kah t;rts enne reisi l]ppu otsa saanud siis kaks s]na v]ibolla sellest kah

 Sisuliselt muidugi on eelmise asta reisi l]pp ja selle aasta reisi algus omajagu sarnased kah olnud :). Kui eelmine aasta sai peale sukeldumistrippi l]una Myanmaris Yangoni ja sealt Bangkoki lennatud ning asja ajamisega oli nats jama ning Bangkokis kohtasin t[[pe kellega koos raamatuid m[[sin (Maretit ja Madist) kellega sai linnas siis kino tehtud siis seekord on asjad kuidagi sarnaselt kujunenud :). Kui eelmine aasta oli korraks kahtlane lugu see, kas ma uuesti Taimaale saan, sest sularaha oli t'itsa nullis ja viisa eest oli vaja maksta enne, kui p;;stvad sularaha automaadid Bangkoki lennujaamas vastu tulid, siis ma kraapisin kokku oma viimased sendid mis t\hendas 5 viimase EURi 5 ainsa inglise naela ja kolme viimase dollari 'ra vahetamist Tai Bahtideks mille peale napilt sain viisa eest 'ra maksta, siis see aasta algasid naljad juba soomes, kus Finnaair [llatas s]numiga, et lend on 8 tundi easi l[katud. See osutus samas t'iesti marginaalseks mureks, sest hotell tehti v\lja, s;;deti nagu kuninga kassi ja muresid polnud. Kui juba mingid jamad on, siis loomulikult saab neid natsa rohkem, katkise lennuki asemele saadetud lennukiga oli samuti mingi jama ning oli remontida vaja, mis t\hendas seda, et l]puks tulema saime veel poolteist tundi hiljem ja sellest tunni istusime lennukis nagu m[ksa molud. Kui lennu l]pu poole mingi vend t]sise terviserikke t]ttu kokku kukkus, ei teagi kas sai s[damerabanduse, olid narkokotid k]hus katki l'inud v]i midagi muud, aga kuigi kindel ei ole, et see pealtn'ha noor ja tugev mees j'rgmist p'eva n'gi, kui me lennukist lahkusime oli ta igatahes lennukisse vastu rutanud kiirabi hoole all ja omadega halvas seisus. Kui ma r''gin me, siis viitan ma siinkohal kahele eesti t''bile, vendadele Mardole ja Keiole, kes sama lennuga Tallinnast tulid. Poisid j\id juba Tallinna lennujaamas silma l[hkarites ja pl'hvides tsillides, n'pus aind kaamera ja ipad, sest tegu ju ikkagi soojale maale minekuga :). Helsingis, kui oli vaja lennujaama ees 10 minti bussi oodata hotelli s]iduks, siis oli poistel null kraadi juures nats jahe muidugist... Igatahes, koos me Hong Kongi j]udsime, seal takso linna v]tsime ja keset ;;d mingi ;;maja sebisime. Muuhulgas selgus jutu k]igus, et Mardo on kolm viimast aastat USAs rampse m[[nud. Seda, et poisid v'ga ei teadnud mis loom Hong Kong on oli kaugele n'ha, alustuseks olid nad endale Hiina juaane Tallinnas vahetanud Hong Kongi dollariasemel :), lisaks oli neil selge arusaam, et Hong Kong on [ks odav aasia linn ja mitte maailma suurimaid metropole, kus on igal sammul Gucci, Prada, Armani, Rolex, Porche, Ferrari n'os kinni... Aga noh, ega see siis lobusat reisi riku, et paar pisiasja valesti kalkuleeritud sai onju :), entusiasmi on sis pole probleemi ju. Igatahes, v]tsin poisid oma juhatava tiiva alla.

Hong Kong iseenesest on suhteliselt vastuoluline, [hest k[ljest meeletu rutt ja big money big business mentaliteet, m]nede asjade hinnad sellised, et nutad kui maksad, samas moni asi v]ib j'lle vastupidi [llatada ja 10 mindane laeva soit [le lahe maksab vaid 20 Euro senti. Esimene p'ev olime seal tublid turistid ja lippasime ringi, vaatasime pilvel]hkujaid alt ja [lalt ja hingasime sisse suurlinna 'rirutu sumbet [hku. K'isin muuhulgas Hong Kongi finantsinspektsiooni maja 55ndal korrusel mingis pangandusmuuseumis korraks vaadet nautimas (maja ise [ks Hong Kongi k]rgemaid, ca 80 korrust), ronisime oma pisikestel jalgadel Hong Kongi saare kohal k]rguva m'e tippu (550 meetrit k]rge) ja nautisime vaadet linnale, mis eriti imetabaseks muutus pimenedes. Tsillisime rikaste linnaosas kus iga maja hoovis oli m]ni luksus v]i sport auto, nautisime eskalaatorit, mis t'naval viis m\est [les, k]rguste vahe mingi 100m ma arvan, [ldse olid k[nniteed tihti ehitatud autoteede kohale ja ilma kaubanduskeskusest v]i office hoonest otseselt v'ljumata sai liikuda kvartaleid. Tsekkisime ka mingit hiina templit ning mosheed ja tegime miljon pilti. V]i noh, poisid v'hemalt arvasid, et nad tegid miljon pilti, vahepeal tekkis siuke tunne, et nad ainult facebooki piltide riputamise p'rast ainult reisile tulnud olidki. Seda naljakam oli muidugi p'ikeseloojanu paiku The peaki (see 550ne m[gi) otsas avastada, et tee pilti mis sa teed, kui sa kaamerasse m'lukaarti ei pane on sest ikka kuradi v'he kasu :). Poiste kiituseks peab [tlema, et nad ei olnud [ldse nii l;;dud kui karta oleks v]inud sellest :).

Kui tubli turisti m'ngimine oli p'evaga 'ra t[[danud, siis otsustasime ]htul testida, mis kohalik riisiviin ka v''rt on. Soetasime selleks kolm erinevat kohalikku marki ja suundusime mere''rsele promenaadile istuma, et see m[steerium lahendada, milline neist k]ige parem on. Alkohol muideks ei maksa poes suurt midagi, pealev]tuks ostetud mahl oli kallim kui kaks meie ostetud pudelitest. Alustasime [hest 30 kraadisest ainult hierogl[[fidega pudelist (k]ige kallim, 5 EUR/i pool liitrit), mist]ttu ma siiani ei oska kahtlustada, mis selle asja nimi v]iks olla. See maitses suht normaalselt ja andis alust optimismiks. Ja vaade meie Kowlooni poolselt kaldalt Hong Kong islandile oli hinge mattev, tuledem'ng oli nagu ilutulestik parematel p'evadel Tartu linnas emaj]e kohal. Teiseks asusime joogi kallalale nimega Chum Churum, 20 kraadi ja meie testi v]itja, seda sai j'rgmisel p'evalgi mekitud. Hiljem selgus ka, et seda tehakse v'idetavalt Koreas hoopis. Ja viimaseks j'etud 40 kraadine Quality Liquer, khmmm, noh [tleme nii, et see oli nii halb, et me ei joonud seda l]puni 'ra vaatamata selleks ajaks oluliselt juba k]rgenema hakanud meeleolust. Ehk siis see oli ikka v'ga halb. Kuigi tegu oli esmasp'eva ]htuga, oli loomulikult vaja linna peal selgeks teha, et mida ikkagi m]eldakse Hong Kongi silmipimestava ;;elu all. Kuidagi juhtus nii, et me saime endale t'naval jalutades [he kohalikust neiust teejuhi. Esimene klubi kus me k'isime oli suht m]ttetu ja inimt[hi, kiirelt sisse v]lja. Teine baar kus ta meid viis oli pigem mina [tleks, et lihtsalt litsimaja, tegime seal mingi [lle ja liikusime edasi. Eks vanima ameti harrastajaid j'tkus muidugi igale poole seal baaride kandis. Miks ta meid sinna vedas ma p'ris kindel pole :). Igastahes, kolmandal katsel maandusime mingis p'ris lahedas kohas, kus vaatamata esmasp'evale oli omajagu rahvast, korralik tantsulka m;ll ja trall. Seal v]ttis pidu juba kiiremad tuurid, muuhulgas praktiseerisin seal oma vene keelt, sest oli ka mingeid idanaabreid seal, aga omajagu oli ka kohalikku rahvast ja hiina enda turiste, kes tulnud Hong Kongi kaema. Seal me pudenesime laiali, mina j'in sinna samasse kohta, teised v]tsid eraldi mingid uued baarid, kuidas me iga[ks eraldi seigeldes oma k[lalistemaja [les leidisme teab ainult jumal taevas ja see mees, kes k]iki Hong Kongi t\navate turvavideosid vaatab, Mardo poiss tegi muuhulgas ka omajagu lollusi, aga las see praegu j;;da, :). Nalja sai, ja mitte v\he, see on selge igastahes. Ja kui siin oli jutt eelmise aastareisil]puga paralleelide t]mbamisest, siis ka tookord sai peolainel l]petatud, ning muuhulgas ka Bangkoki kuulus ping Pong show maailma k]ige koledama asiaadi esituses 'ra vaadatud [hes Mareti ja Madisega.

Aga tagasi tulles seekordsete seikluste juurde, siis hommik, mis mingil p]hjusel saabus v]ga ootamatult, kel 11 (pakuks, et une maailma sai suigutud 7 aegu), kui Keio oli otsustanud [les t]usta ja teistega oma reipust jagada. Igatahes, olid poisid selleks ajaks j]udnud minu valgustuste taustal j'reldusele, et 9 p'eva Hong Kongis m]juks rahakotile laastavalt ja pole [ldse paha plaan [heskoosa lennata Filipiinidele. Asusime siis tegelema hammaste pesemise ja lennupiletite soetamisega, mis v'ga ei sujunud, sest olgem ausad, mingi hulk eelmise ]htu riisiviinast ning hilisematest tequila shottidest ei olnud veel organismist lahkunud. L]puks see korda l'ks ja piletid ]]sel kella 2ks umbes saime. K'tte oligi j]udnud tagumine aeg veel m]ned tiirud Hong Kongis teha, seadsime sammud vastassuunas peamisele 'ridistriktile ja l'ksime vaatama, kuidas natuke tavalisemad kohalikud elavad, mingi hetk oli ikka puhas hiina tunne, kui ainult hierogl[[fe n'ha oli (muidu ikak Hong Kongis inglisekeelseid silte ja brandi reklaame ja muud nagu putru). Seiklesime Mong Kongi kandis natuke. Ja tundsime ennast h'sti. Iga tunni v]i paari tagant poole tegime ka m]nes pargis v]i kohalikus s;;gikohas voi noh kuna Keio hiina toitu s[[a ei suutnud siis Mcdonaldsis :), pisikese pausi ja lubasime endale v'ikse ]lle. Kui kedagi huvitab, kuidas ]lled seljakotis p'ev otsa k[lmad p[sivad, siis tegelikult on see v'ga lihtne, votad seljakotist ]lled, astud l'himasse seven elevenisse v]i K marti, palud m[[a endaga kaasa igasuguste valede j'relduste v'ltimiseks, l'hed k[lmkapi juurde ja teed vahetuskaupa, soe ]lu k[lma vastu :), nalja sai sellise shoppamisviisi juures palju muidugi. Kuna Mardo v\ga ]lut ei armasta, siis tema muidugist kolis Chum Churumi peale. Kui istuda Hong Kongis pargis ja laulda pulma marsi viisil, Chum Chum, Chum Churum :), siis on t'iesti selge igaljuhul, et m]ni kohalik tahab koos sinuga pilti teha ja teada, kas ta v]ib sulle linna n'idata, mis siis, et ta inglisekeel piirdub kolme s]naga. Ehk siis l[hidalt, suures koguses situatsioonikooomikat, paar korda oli ka natuke piinlik, aga veetsime l]busa p[eva. Votsime mingi hetk oma pagasi kulalistemajast, j[tsime oma india voorustajatega h[vasti ning asusime lennujaama poole teele. Seal vihastasin ennast seaks, sest Cebu Pacific lennukompanii reeglid olid sellised, et enne pardale ei lasta, kui toestad, et tagasi ikka tuled, sest muidu v]ib neil immigratsiooniametiga jama tulla. Seejuures, nad keeldusid tunnistamast tagasituleku plaanina minu Hong Kong Helsingi piletit. Krt ma usun, et immigratsiooniametniku oleks ma vabalt \ra r''kinud sellega. P'eva l]puks ma pidin [hesonaga veel [he lennupileti ostma, votsin selle 30. Novembriks Puerta Princesast Palawani saarel Kota Kinabalusse, ehk siis katsun kuidagi nii orgunnida, et asi ka nii l'heks, aga noh, eks selle va ajaarvamisega on nagu ta on reisi ajal... Onneks oli pilet alla 100 EUR/i, nii et midagi hullu ei juhtu kah kui kasutamata j;;b.

Nujahh, ja n[[d siis peale seda kui Cebusse j]udsime hommikul 5 aegu, siis soime nats, sebisime siin endale mingi hotelli, magasime moned tunnid k[isime korra turul ja n[[d siis poisid l;ksid shoping retkele, et oma t[hja kohvrit t;ita nagu algne plaan juba enne Hong Kongi oli ning ma siis kriban neid ridu siin. esmamulje Cebust on, et tegu on [he tavalise suure ja r'pase aasia linnaga, kus vaesus igal sammul vastu vaatab, leitsak on p'evasel ajal talumatu ning liiklus pole k[ll nagu Bangkokis p'ris aga sebimist on. Siia kauaks parkima j;;da vist ei plaani, teeme [htul v[ikse linnatuuri ja ma arvan et homme m[ne vaiksema ja rahilikuma saare poole teele, varaiandid on hetkel No mans island ja Malapasqua, viimane peaks filipiinide [ks lahedamaid sukeldumispaiku kah olema. Jama aind selles, et unustasin kiiruga pakkides oma sukeldumispaprid maha, aga usutavasti saab hakkama ka ilma. Poistel juba 18 nov tagasi Hong Kongi vaja lennata ning 19 varahommikul eesti poole. Tervitused siinkohal k]igile novembrikuisesse eestisse!

Kommentaare ei ole: