Ahhoi. Alustuseks nats taustast. Pohimotteliselt on 4095m Mt. Kota Kinabalu ronimiseks variandid pa"evane retk tippu ja tagasi, mis on suht johker (tagantja"rgi hindan, et mul oleks edasi tagasi kulunud ca 10 tundi ronimisaega) ja tahab va"ga varast algust, u"he ma"e peal o"o"bimisega ronimine ja "pensiona"ride" tuur kahe erineval korgusel o"o"bimisega. Kui pilves on ja rahakott lubab, voib muidugi selget ilma paremate vaadete jaoks kuskil ma"e peal oodata. Pargi va"rav on suurusja"rk 1850m peal, pohi o"o"bimiskoht 3250m, ehk siis kui kahepa"evasena asja teha on esimese pa"eva tous 1400m, distants koigest 6.3 kilti, ehk sisuliselt on tegu keskmiselt 23% tousuga. Rada on selles otsas paljuski trepiks ehitatud. Sealt edasi on veel 1.7 kilti minna, tous ca 850m, ehk siis juba ligi 50% tousu, kusjuures seal on suures osas ko"is maha pandud, kuigi tegelt on seda mu meelest aind mingi 100-150 meetrise loigu jaoks vaja (seal, kust ta allpool algab), u"leja"a"nud otsas saab mo"o"da graniit ma"eku"lge lihtsalt sikk-sakki lasta ning minu jaoks oli see ma"eosa isegi oluliselt lihtsam ja meeldivam kui allosas olev treppis tee, eriti just alla tulles. Suht mottetu on see, et giid on kohustuslik seal ma"e peal (va"hemalt kui u"le o"o" oled), kuigi eksimisvoimalus on suht 0 ja midagi eriti ohtlikku kah pole. Kes tahab, saab pimedas kuristikku kondida muidugit, aga seda saab alati...
Viimati ja"i blogi katki Kota Kinabalust (a.k.a KK), kus sai juureldud, et mis homme. Nagu ikka, oli hommik ohtust targem, ning otsustasin, et tuleb hakata oma konte liigutama, kuhugi la"hima laheda tegevuse suunas ehk Kota Kinabalu ma"e suunas, sest aega lendude nihkumise tottu niigi siin Sabah provintsis mul u"liva"he. Moistlik tundus teha 2 pa"evane tuur, sest ma ei kujutanud absoluutselt ette, mis raskusastmega rada on, mis mu a"ra rebenenud varbaku"u"s, mis endiselt suht poletikuline on kostab matkasaapasse pistmise peale ning pa"ikesetous lubas lisa vaatamisva"a"rsust ja u"ldiselt on selgem siin hommikuti. Seega, tegin kohustusliku programmi nagu so"o"mine, apteegis ka"ik ja sularaha va"ljavott a"ra ning lippasin Ranau bussi peale, mis Mt. Kota Kinabalu rahvuspargi va"ravast mo"o"da soidab. Muidu on Malaisia siinse provintsi kogemuse pohjal suhteliselt tsiviliseeritud riik, klassikalises mottes aasiaks nagu seda u"ldiselt ette kujutatakse voi mina va"hemalt kujutan, seda otseselt isegi ei loeks, ses osas on ta liiga arenenud ja kuradi kallis on kah enamus asju aasia mastaabis siin, Sabah provintsis va"hemalt, Sarawak on kuulu ja"rgi odavam, mandri otsa kohta ma ei tea. Nojahh, aga miks u"ldse jutt sinna peale la"ks, oli see, et u"htteist klassikalist aasia stiilis ikka leidub, bussid va"ljuvad siis, kui nad ta"is on. Seekord joudsin kohale ta"pselt minuti liiga hilja, mikrobuss oli just 12 inimest kokku saanud ja ei taht mind 13 a"ra mahutada, seega ja"in 11 uut reisikaaslast ja"rgmise peale ootama. Nagu kiuste, kulus selleks 1.5 tundi, kuigi tavaliselt pidi see votma 0.5 ja kui siia liita veel bussi vana mootori jaoks keeruliseks osutunud ma"gedest u"les ronimine, siis oli loogiline, et joudsin 90 kilda kaugusele Kinabalu rahvuspargi juurde 13 paiku.
KK linnas oli pakkumisel igast organiseeritud tuure, aga kuna nad olid hinna mottes johkrad, 850-1200 ringitit (EUR-ide saamiseks jaga 4-ga), olin otsustanud kohale minna, et maksumust algallikast selgitada. Lippasin ma siis roomsa na"oga uurima, et kuidas asjalood on, kas kuna ja mismoodi ronida saab ning mis see maksab. Esimese asjana selgus, et ma"e peale rahvast peale 10.30 ei lasta, sest muidu nad ei kipu o"o"bimispaika joudma (tavaliselt ronitakse sinna 5-6 tundi ja pimedaks la"heb ca 17.30-18). Ma siis seletasin, et a"rge tehke nalja, mul on aega piiratud koguses, ma olen ka"be poiss, enne kah ma"gedes ka"inud, valge, tore tark ja ilus peale kauba jne. Mu"u"sin oma pa"devuse kohalikule staffile maha, voeti paar konet korgematele u"lemustele ja o"eldi, et kui o"o"maja kohas vabu kohti on, siis laseme sul pohimotteliselt minna. Eks ma siis tegin kibekiiret orgunni to"o"d neljas korvuti paiknevas offices, ise samal ajal varbale sidet, pu"kstele sa"a"ri ja jalga matkasaapaid paigaldades. Peale seda, kui saapad jalas olid ja esimesed sammud astusin ning igal sammul vasaku suure varba piirkonnast korralik valu la"bi ka"is, tabasid mind su"gavad kahtlused kui moistlik plaan on teha kiirronimist sellises konditsioonis, eriti arvestades, et olin hommikul alustanud merepinnalt, seega o"o"pa"evane korgustevahe oleks 3250 m, mis voib vabalt juba kergeid korguse haiguse ilminguid visata. Aga noh, elu on seiklus, tahtmist minna oli, ja pimedani oli aega 4 tundi, pealegi, taskulamp oli olemas. Kella 13.45-ks, peale mitmeid allkirju ja moosimisi ja 573 ringitit kergemana olin ma u"hes oma giidi, ja seljakotiga paari kilda kaugusel raja alguses, olles teepealsel paarikildasel autosoidul allakugistanud louna. Seiklus vois alata. Kui keegi tulevikus ronima peaks, siis hinnad olid sellised: giid 128, luba ja kindlustus 107, transa paar kilti edasi raja algusesse ja tagasi 33, ja o"o"maja hostelis ning 5 so"o"gikorda 305. Kui kambakesi minna, siis giidi ja transa saab grupi peale a"ra jagada, o"o"maja osas on luksimaid variante kah, aga mu arust on 75 EURi o"o" juba piisvalt kirves, no OK, tegelt sisaldab see 5-t so"o"gikorda, millest 3 peab keegi ma"e otsda tassima. Loo moraal on see, et mingit paketti kuskilt Kota Kinabalust osta on selge mottetus, vahendustasu on 250-500 ringitit...
Tulles tagasi pohiteema juurde, peale esimesi samme leidis varvas endale matkasaabaste ja enda mahla ning sideme sees normaalse possa ja va"ga tunda ei andnud, seega panin minema, tehes korralikku tempot, sest kuklas vasardas teadmine, et enne pimedat oleks vaja kindlalt kohale jouda, lisaks olin pargivalvuritele o"elnud, et kui tavaliselt minnakse o"o"bimiskohta 5-6 tundi, siis ma u"le 4 ikka ei la"he. Mida rohkem vastutulevad pakikandjad ja giidid, kes samal pa"eval tippu olid teinud, pead vangutasid minu giidilt (18 aastane poiss, aasta aega giidi ametis olnud) esimestel kilomeetritel ku"simusele, et mis kell alustasite ja kuhu la"hete vastust saades, seda ka"bedamalt ma end liigutasin. Poole peal (loe 700 meetrit korgemal) oli selge, et valges kohale joudmisega selgelt mingeid teemasid ei ole ja vastutulevate vastusesaajate suhtumine muutus kah 180 kraadi na"hes progressi ja kuuldes alguskellaaega. Mingi hetk hakkasime juba mo"o"duma 3 tundi varem viimastena rajale la"inutest, kuigi ma olin tempsi alla votnud, sest alguse oma oli ikka maratoni jaoks selge liialdus. Viimased paarsada meetrit korguste vahet olid suht rasked, aga 3 tundi ja 15 minti peale ronima hakkamist ehk 17.00 astusin ma o"o"bimiskoha hostelisse sisse, just siis kui ohtuso"o"k hakkas tuure koguma. Ma olin ku"ll la"bi nagu la"ti raha ja poleks tol hetkel enam va"ga kuhugi minna taht, aga peale kiiret (ku"lma) dusi, soojalt riidesse panekut ja suuremat sorti so"o"maaega la"ks va"rin u"le ja inimese tunne tuli tagasi, mis siis et va"sinud inimese oma. Et plaan oli pa"ikesetousuks tippu jouda, siis oli a"ratus o"o"sel 2.15 mul planeeritud, seega tudile mineku aeg oli nii ehk naa ka"es. Enamus alustas tiputousu 2.30. naised ja lapsed 2.00, et eelmine pa"ev oli selgund, et olen isegi kui va"ga ei vajuta suht kiire, siis otsustasin 3.00 alustada. Pa"ris 2.15 magada ei saanud, sest 1.15 hakkas lastega Malaisia perekond, kellega samas hosteli toas olin ja mingi hiina sobrannade paar askeldama, aga noh, pool uni oli kah kulda va"a"rt. Kui mu kell helises oli tuba tu"hi igastahes, kobisin u"les, tegin oma varbale medistiinilise pakendi, soin hommikust, ja"tsin hostelisse va"hem vajaliku tavaari nagu pla"hvid ja juba la"bi higistatud sa"rk ning tegin u"hes oma giidiga u"hena viimastest stardi. See, et oli ta"iesti kott pime tegi asja huvitavaks, see et mu tsakulamp jupsis oli nats ebameeldiv, aga nuga ja tu"kk puitu oiges kohas lahendasid u"henduse probleemi. Esimene 700m rajast olid trepid ja ma"gi vaheldumisi, siis oli ohtlik loik sadakond meetrit, mille algusest algas ka ko"is. Siis algas ma"e graniit seljandik, kus oli lihtsalt puhas kivi, ilma igasuguse kiviklibu ja taimedeta. Kuigi see oli suht ja"rsk otse u"les minekuks, siis oli ta piisavalt lai, nii et sai ta"itsa vabalt monusat sikk sakki omas tempos lasta. Seal jooksis endiselt ko"is kah, aga selle aksutamine oleks olnud selge mottetus ja enese va"sitamine, sest kuristikku korval polnud. Kui treppide peal oli mo"o"dumine suht porr olnud ja ohtlikus ko"ie osas suht va"listatud, siis graniit seljandikul oli see OK. Lopus oli veel u"ks ja"rsk loik, suuremate kivide otsas turnimisega. Kuigi votsin rahulikult ja va"ga tempsi ei teind, sest liiga vara tipus ku"lmetada enne pa"iksetousu pole kah hea, joudsin ca 4.45 voi 4.50 tippu, olles kui mitte esimene siis u"ks esimeste seast. Kohe muidugi sai tehtud kiired tipu pildid (ja see all ollus mis mu loua otsas ripendab, pole mitte tousust pikaks veninud tatt ega habe, vaid tuules lehviv kaamera ka"epael), ja siis kaljude vahele tuule varju.
Alguses, kui tousust veel veri vemmeldas, alahindasin kui ku"lm u"leval on (pakuks nu"u"d et ca 0-5 kraadi oli, tuul kah vast ligi 15m), mistottu lisasin oma la"bi higistatud sa"rgile ja fliisile aind kileka, mis oli viga. Nats aja pa"rast panin kuiva sa"rgi, aga et sest kah abi polnud tegin veel u"he stripi vooru ning upgradesin ennast lisaks sooja pesu peale. Sai enam va"hem, aga nats ku"lm oli ikka, sest selle va ku"lmaga on juba nii, et kui nahavahele pa"a"seb, siis lahti saada on juba raskem, pealegi, oli energia bilanss vaatamata va"iksele sna"kile mis tehtud sai madalseisus. Kella 5.30 paiku hakkas taamal kergelt punakalt kumama, tipus oli selge, kuid kilomeeter kaks allpool oli selge pilvekiht. Pa"ikesetous ja selle va"rvid olid megad. Ning kuigi vaade piirdus la"himate piisavalt korgete tippude ja pilvedega ning allpool asuvat ei na"inud, oli elamus mega! Suhtselt u"lev (kuigi kergelt jahe tunne) oli seda vaatepilti nautida.
Teised tippu joudnud nats segasid pilti, kuigi pa"iksetousu ajaks oli tippu voi selle vahedusse la"hedusse (peale tipus ka"imist) kogunenud vast 40 inimest, hommiku alustas tousu ma usun u"le 100 (rahvuste mix oli korralik, aga suuremas osas malaislased ise, siis hiinlased ja valged, kellest suht palju prantslasi). Mingi veerand seitsme aeg votsin kotti selga ja asusuin uuesti liikuma, sest ei olnud pa"ris kindel, kas kaamerat hoidnud ka"e sormed on endiselt minuga :), paari mindase laskumise ja"rel oli soe sees tagasi ja suht varsti hakaksin ka riietust va"hendama, sest ka ilm soojenes. Tee peal tuli vastu veel suur hulk tipu poole pu"rgijaid ja selg ees mitmeid varem laskumist alustanuid. Ilm oli peal pool pilvi ilus ja pa"ikesepaisteline, ning ringivaatamine puhas nauding, sest u"les minnes oli ju kottpime neis paigus olnud. Alustuseks pilt tipu u"hest ku"ljest, siis u"ks libatipp ja kolmas pilt on na"ide ko"iest u"hes keskmisest valusamas loigus (aga mitte koige hullemas)
Tunnike hiljem olin o"o"bimispaigas tagasi, ning oma u"llatuseks avastasin, et vist esimesena. Olin vaadanud ku"ll, et paljud maru kramplikult otse alla u"ritavad mo"o"da seljandikku tulla, ning neist kiirema tempoga sikk sakis mo"o"da laskund, aga motsin, et moned ikka tagasi on, sest enne mind laskujaid tundus tipus olles suht palju olevat. Va"ike va"ss oli sest o"isest/hommikusest retkest kontides, aga oluliselt va"iksem kui peale eelmise pa"eva spurti o"o"bimispaika. Tegin hommikuso"o"gi, mis maitses maailma koige paremini, sest energiat oli omajagu magama pandud, tuvastasin, et koik sa"rgid, mida ma polnud Kota Kinabalusse ja"tnud olid higised ja haisesid va u"ks mis oli eelmise ohtu pesust ma"rg :), ning et varvas, kuigi nats haudunud, elab veel. Peale va"ikest regrupeerumist ning pakkimist asusin 8.30 paiku alla pargiva"ravasse tulekut. Esimene kaks tundi sellest laskumisest oli enam va"hem, aga viimane pooltund oli juba suht piin, sest mitte u"hegi normaalse inimese polved, ei armasta niipalju astmeid laskumisel, kui sellesse rajasse on raiutud voi ehitatud. Iga kell eelistan mingit enam va"hem loomulikku rada, isegi kui sellel on lahtine kiviklibu. Lisaks suutsin mingil tasasel loigul oma matkasaapaga vasta kivi porutada, mis oli varbale aiai. Aga alla ma joudsin ja esimene olin kah, ning joudsin enne kui hakati su"u"a serveerima laskuajtele pargiva"rvas, mida pidin seal ootama. Kui ajad kokku panna, siis kulus ronimisele 8.5 tundi, lisaks siis o"o"uinak, tipu aeg ja hommikuso"o"k. Viimasena minema ja esimesena tagasi, ehk siis tundub, et ma olen suht loom endiselt :), ja kuigi va"ike peki kiht on kontorilaua taga peale kasvanud, siis mootor on selle all alles. Ma"rkimist tasub siinkohal muidugi see, et minu ka"bedus u"ldises maailma mastaabis kuhugi ei pretendeeri, siin tehakse sellist ala nagu Climbathlon, mille esikoha tulemus ja rekord on tippu ja tagasi, no pakkuge :)? 2 tundi ja 37 minutit... Mu giid na"itas mulle ma"e peal mingit meest, kes oli selles auhinnalise koha saanu, mehel oli parasjagu seljas 40 kilo turistide seljakotte, nii et va"ga ku"simust ei ole, kuidas trenni tehakse... Ahjaa, veel u"ks asi - ma ei kogenud mitte u"htegi ma"rki sellest, et korgus oleks mulle kuskil liiga halvasti mojunud, u"leval voibolla nats raskem liigutada oli, aga muidu ei miskit. Tagantja"rgi motsin, et a"kki oli kasu sellest, et filipiinidel Boholil 5 pa"eva o"o"bisin u"hes ma"gijoeoru Nuts Hutsi Bungalos, mis oli vast heal juhul 500m u"le merepinna. Eks mujal tuli kah lu"hema ajalist u"le ma"gede liiklemist ette, aga mitte liiga korgel. Millest kindlasti kasu oli, oli Nuts Hutsi 270 trepiastmest joeorust va"lja, mida 5 pa"eva ja"rjest edasi tagasi la"bitud sai :).
Veel huvitavaid juhtumusi. Ma voiks pa"ris mitmeid to"o"pa"eva vahele ja"tta, kui ma iga korra eest EUR-i saaks, kui keegi aasias tahab muga koos pilti teha :). Igatahes, istusin mina rahvuspargi juures u"hel trepil, mille ees oli pargi parkimisplats, peale oma ma"gironimist ja u"ritasin vabaneda matkasaabastest, pu"ksisa"a"rtest, varbasidemest, soojast pesust ja muust sellisest. Haisesin nagu tohk ning motsin seda natukenegi va"hendada, enne mone bussi peale ha"a"letamist, mis ma eeldasin varem voi hiljem mo"o"duma peaks. Olin parasjagu saanud sooja pesu alt a"ra ja ja u"he matkasaapa ning sa"a"rise jalast, kui mingi 20 liikmeline Malaisia turismigrupp mu sisse piiras, ja tahtis muga pilte saada. Alustuseks gruppi pilt, siis u"ks haaval ja paari kaupa igau"ks :). Nii ma siis seisin ja istusin seal (kusjuures, onneks ma"rkasin praegu parandada, et khmm, olin eeviimases sonas kogemata kaks esimest ta"hte just a"ra vahetanud :)), u"ks jalg saapas ja pika sa"a"rega pu"ks jalas ja teisel jalal sa"a"re osa ja saabas puudu. Eks ma siis naersin ja poseerisin a"ra. Koigil malaisia mammidel ja noortel oli lobu laialt. Grupp liikus edasi ja ma asusin edasi toimetama, ei la"ind kaht minutitki, kui juba ja"rgmine 7-8 liikmeline grupp pilti tahtis teha minuga. Ja see ei ole kindlasti ei esimene ega viimane kord, kus siuksed pildisoovid pinnale ujuvad, aasias oled sa valge inimesena (jumalhoidku kui heledate juustega) ise samamoodi turismiobjekt :). Nojahh, see episood ja moned episoodid, kui ma teea"a"res seisin ning bussi pu"u'dsin ja koik mulle (asjatundmatut) nou u"ritasid anda mo"o"das, sain ma umbes 20 mindi pa"rast Ranau bussi peale. Sealt votsin edasi bussi Sandakani ning ca 19 paiku ma siia ka joudsin, kuna linnast mingit infi ei omanud, k.a. kus voiks moni backpacker asuda, kilomeetrite kaupa jalutamine tundus arusaadavatel pohjustel ebameeldiva valikuna ning bussijaam oli su"dalinanst ca 5 kilti va"ljas, siis olin sunnitud takso eest maksma, et ta mind mone odava o"o"bimiskoha juurde viiks. Moeldud tehtud, uni oli magus ning hetkel meenutavad eilset ja u"leilset ronimist valusad jalalihased.
Kuna mu uurimused Sipadani sukeldumis variantide osas olid andnud tulemuseks, et toena"osus, et ilma piisavalt pika ette bookimiseta seal kiire sukeldumine a"ra korraldada on lubade piiratuse tottu ebatoena"oline ning kahjuks mul aega oodata va"ga ei ole peale pikemat filipiini aega, siis pidin kas sellest voi dzunglist loobuma, seejuures oleks sukeldumise tarvis veel 5-6 tundi lounapoole olnud vaja soita. Lisaks, oleks olnud variant, et vaatamata sellele sukelduma Sipadanile ei saa, sest tavaline ette bookimise ja"rjekord on 2-3 na"dalat, elu opetab, et kohapeal ma arvan ma oleks selle teema a"ra laehndand ja mone pa"evaga asjad jonksu saand, aga risk oleks olnud. Igatahes, nu'u"d on nii, et sebisn endale mingi dzungli tuuri, 3 pa"eva 2 o"o"d u"hes toidu ja o"o"bimisega, neist esimene ja viimane pa"ev ma kahtlustan on poolenisti transa. Maksin 335 Ringitit, ehk ca 85 EUR-i, aasia mastaabis palju, muidu OK, aga paremat pakkumist ma ei leidnud, ku"ll kohtasin rohkelt 600 pluss variante ja dzungli puhul va"ga va"ravasse koputama ei la"he, et kuulge, orangutangid ja muud loomad, kus te olete :). seega tuleb rahul olla. Peale seda ma arvan tomban Kota Kinabalusse tagasi, kus mul ja"a"b pa"evake varuks, mis kui koik onnestub plaanin panna raftingu alla, et natuke leevendada seda, et Sipadan a"ra ja"a"b. Ja hapude viinamarjade klassikast lopetuseks, eks see Sipadani sukeldumine natuke u"lkehaibitud ole kah :).
