esmaspäev, 29. oktoober 2007

Roadtrip Darwinist Broome ehk kuidas ma avastasin et austraalia ikka tegelt pa”ris suur riik om

Ma kahtlustan, et seekord peaks vist alustama tausta informatsioonist – no lihtsalt selleks et enam va”hemgi eurooplasele mingit arusaama tekitada mis asi on maa, ehk siis outback kohalikus keeles. Alustatud sai Darwinist – mis on pohja territooriumi suurim linn oma ca 80 000 elanikuga. Ta”ielik city, arvestades et kogu Northern Territoryl elab umbes paarsada tuhat inimest, seejuures on pohja austraalia pindala ca miljoni ruutkilomeetri kanti… Lopetasin ma Broomes, mis on 15 000 elanikuga la”a”ne austraalia pohja osa suurim linn. La”a”neaustraalia ise on 2,5 milj ruutkilomeetrit suur, mis on umbes kolmandik kogu austraaliast (WA pohjaosa on va”ga hore ja enamus inimesi elab Perthis ja selle u”mbruses). Vordluseks euroopa pindala on 5 milj ruutkilomeetrit… (nagu paremad matemaatikud juba va”lja arvutasid ning andekamad geograafid juba ammu teadsid, on austraalia, vaatamata faktile et siin aint 20 milj inimest elab pindalalt, 1,5 korda suurem kui kogu Euroopa). Ehk siis voimalused inimesi kohata on siinkandis tunduvalt pisemad kui voimalused ka”ngurusid na”ha, kui va”lja ja”tta umbes 3-4 3000-5000 elanikuga asulat vahepeale ja”a”val 2000 kilomeetrisel teeloigul. Toele au andes peab tunnistama, et enamus ka”ngurusid keda ma kohtasin olid ku”ll surnud ja vedelesid keset teed ning neid ja”rasid kotkad (oot oot, mille ja”rgi need ka”ngururauad, mis eestiski iga enesest lugupidava dziibi ette on kruvitud nime saidki ahh?), aru ma ainult ei saanud, kuidas neid surnud ka”ngasid seal nii rohkelt oli, arvestades et vahel onnestus 100 kilti soita nii et u”htki teist autot ei na”inud. Kui jutt juba road killidele lipsas, siis austraalia outbackis on ta”iesti normaalne, et teel vedeleb ka alla aetud lehmasid, isegi u”the hobest na”gime, nad on muidugi monusaks palliks kuumaga paisunud ja tundub et kohe ka”ib litakas ja lohkevad ning siis lendab liha igas suunas. Ahjaa, et kes kurat neist lehmadest jagu saab ja mis autost ja”rgi ja”a”b? Enamasti on “roadtrainid” ehk rekkad kolme nelja haagisega, mis vahest on kokku oma 60 m pikad, need elukad kellele mingi pisikese veise alla ajamine u”ldse peavalu ei valmista ;).
Et mida siis u”ldse on kohas, kus peaaegu midagi pole, vaadata – no kui pole inimesi siis on loodus omas ta”ies ilus. Teekonnal Darwinist Broome on umbes paarku”mmend rahvusparki, alustades austraalia u“hest suurimast ja kuulsamast Kakadu rahvuspargist mis on suures osas troopiline ja soine koos Billabongide ja soolavee krokodillidega (kes on va“gagi ohtlikud elukad) ja mingis osas rohkem nagu savann, u“mbritsetud liivakivist ma“gedega (see on see kus krokodilliku“tt Dundee filmi peategelane elas ja seda filmiti) ning lopetades erinevate rahvusparkidega Kimberley ma“eahelikus.
Me alustasime oma seiklusi Kakadu pargi ku“lastamisega, meie st. Mina, Tony - meie vaimne isa ja campervani omanik austraaliast kes peale naisest lahutamist veits auru va“lja lasta otsustas ja ringi tripib oma kodumaal, Frederique, lobus prantsuse neiu kes juba 9 kuud austraaliat avastand ning tema a“sja austraaliasse saabunud sobranna Caroline kelle inglise keel igapa“evaga paremaks la“heb ja kes hakkab juba nu“u“d peale 11 pa“evast teekonda Jet Lagist (eesti keeli lennupohmell???, cammoon eesti filoloogid aidake ha“dast va“lja) u“le saama (videol järjest Freddy, Caro ja Tony http://video.google.com/videoplay?docid=-2878944965391725870#). Esimene pa“ev kulus sinna saamiseks, suurim atraktsioon olid termiidi pesad, mille sipelgad tatiga mullast kokku kleebivad, ning need sipelgapesad voivad olla oma kuni 5 m korgused. Peale vosa tulekahju on savine muld justkui kivist ja pesad on peris kenad, neid on teea“a“res kohati savanni aladel tuhandeid, niikaugele kui silm seletab pikituna madala vosa ja rohttaimede sisse. Suht teist moodi kui segamets eesti teede a“a“res. Ja austraalia muld, see on siuke punane, umbes nagu vortsua“a“rse olletehase suvila juures olev liiva paljand. Teise pa“eva veetsime oodates, et a“kki Tony ja selleks ajaks juba ka meie sober Stuart kes kohaliku uraanikaevanduses (uraanikaevandus keset rahvusparki, ainult austraalias ;)) to“o“tab viib meid paadiga soitma ja a“kki onnestub meil krokodilli na“ha. No toele au andes tegelesime rohkem vist isegi karavan pargi basseinis ujumise ja nentimisega, et eelmisel ohtul ha“vitatud alkoholi kogus oli liiast suur ning u“ritasime eriviisidel pohmelli petta. Paadisoidust suurt miskit va“lja ei tulnud, see eest sai ja“rgmine pa“ev mindud Billabonge kus krokodillid elavad kaema (me ei raatsind paadiretke kus neid so“o“detakse ette votta), aga krokod peitsid end meie eest, ku“ll aga ei teinud seda aborigeenide poolt kaljuseintele joonistatud ka“ngurud ja muud elukad, need kaljud isegi olid paras vaatamisva“a“rsus, oli ta“iesti arusaadav miks aborigeenid juba aastatuhandeid sinna varju on kuumnuse eest tulnud. Ahjaa, olukirjeldustes sai a“ra unustatud et palav on siin, koik tegevused tahaks kuidagi veega siduda, et 35 voi enama kraadisest kuumusest end veits va“rskendada vahetevahel – samas nagu igasse Billabongi ujuma ei kipu, sest kroko roaks kah nagu saada ei taha. Raske elu oli meil u“hesonaga :). Abokate kunsti juurde tagasipo“o“rdudes – suht primitiivne va“rk, samas siiski huvitav. U“ldse on aborigeenid vaatamata 200-le aastale tsiviliseerimisele ikka peris primitiivsed veel endiselt, ei ole integratsioon mitte edukas siinmail olnud, muidugi eks mingi hetk olnud integratsiooni poliitika selline et tapame, va“gistame ja orjastame ja siis et votame maa a“ra ning anname alkoraha, las joovad ja surevad, nagunii nad ei oska seda normaalselt teha. See viimane protsess toimib siiani, kuigi osad abo asulad on kuivaks piirkonnaks kuulutatud. Nu“u“d ra“a“givad uuest aborigeenide poliitikast, eks na“is kuda sellega saab. Samas maad on aborigeenidel endiselt nagu muda (ise ku“simus palju sest kvaliteetne on), osad „reservaadid“ on Baltikumi suurused... Aborigeenide maad on pohjaterritooriumil vist koikse rohkem. Aga vot ja“rgmine pa“ev oli lihtsalt mega, leidsime Barramundi kanjonist ma“gijoe/oja koos koskede kaskaadiga. Koige kihvtim koht kus mina kunagi ujunud olen , 100%, ning isegi krokosid ei pidand eriti kartma, sest nad pole 20 m kosest u“les ujumise osas just tuntud, pealegi oli see juba veits sise maal, kus soolase vee krokosid va“ga harvakohtab, seal pohiliselt magevee omad kes ammustavad (ja ega see kah meeldiv pole ilmselgelt) aga ei tapa. Lihtsalt monus lebo pa“ev looduses, ainsaks varjuku“ljeks oli see et onnestus a“ra uputada kaljudelt vette karates Annilt su“nnipa“evakingiks saadud kell, olen nu“u“d ilma ajaarvamiseta, sest tihti ma ikka mobiili kaasas kannan. Samas saab see kell ikkagi rekorditeraamatusse, sest ta pidas vasta 9 kuud, mis on auhinnaline teine koht minu poolt omatud kellade ajaloos, tosi, tal oli juba tosiseid kahjustusi Melbourne jalka ma“ngust (selle ja“rel superliimi abil tehtud kahtlase va“a“rtusega parandus andis ja“rgi vette hu“ppel), kaljuronimisest Uusmeremaal ning Darwinis baaris salto u“ritamisest. Aga see ujumiskoht – kui juhtute Kakadusse siis Barramundi Gorge on midagi mida peab kaema (http://video.google.com/videoplay?docid=-282797496819458849# ja .
Uus pa“ev, uus rahvuspark – Nitmiluk, ehk Katherine Gorge. Veetsime pa“eva veel ja vees, tegime kajaki matka mo“o“da ta“iesti uskumatut ma“gijoge mille kaljust seinad kerkisid 100+ meetrit, hoigetele vastu kajades ja postkaardil olemise tunnet tekitades. Avastasime poolenisti veega ta“idetud koopaid (ehk aerutasime kalju alla) ja linnupesi neis, lebotasime ainult veelt ligipa“a“setavates randades ja ujusime iga poole tunni tagant et keha temperatuuri va“hegi vaos hoida. Krokosid (magevee omi, kui sa“a“l soolaseid oleks olnd ega siis poleks kajakiga va“ga va“lja taht minna ausalt o“elda) ei onnestunud na“ha. Taaskord pa“ev mis alatiseks meelde ja“a“b, lihtsalt uskumatu, millist vaeva see noudis, et oma reisikaaslased, kes kartsid et see oleks veits liigne fu“u“siline pingutus aerutada siukse kuumaga (asi oli vist ka selles, et Freddie u“kspa“ev peaaegu kokku kukkus (no ma ei voi, mis neil prantslastel on, koigepealt Philippe indoneesias ja nu“u“d Freddie) kui me Kakaduus vaateplatformile ronisime), nousse saada seda ette votma. Hiljem samas, olid nemad vaat et rohkem rahul kui mina. Ku“ll onnestus mul krokot na“ha u“le ja“rgmine pa“ev. Ja“rgmise paéva veetsime oma karavanis la“bides sadu kilomeetreid, kuna me ei saanud ligi ilma neljarattaveota ja jube kobaka karavaniga paarile rahvuspargile kuhu minna tahtsime, pa“eva ta“htsu“ndmuseks oli a“iksetorm ning rahe mis sellise palavaga uskumatu tundus. Aga kroko na“gemisest: Hommikul a“rgates, magame me koik ilusti karavanis, kanname oma maja kaasas nagu tigudele kohane u“le 100 me pill ei la“he, mis 130 kiiruspiirangu juures tundub veits jama vahest :)), seega nagu tavaliselt siin hommikuti ja igal muul ajal oli kallal jube tahtmine ujuma minna. Jogi meie laagripaiga la“heduses tundus olevat kuiv nagu va“ga paljud ojad ja joed siinmail kuiva perioodi lopus, taamal siiski tundus miskit veel voolavat. La“ksin asja uurima, ning kuigi miskit ei vooland (mis on ujumise seisukohast ilmselgelt halb ma“rk) oli vesi seal ta“itsa olemas. Pidasin parasjagu unise peaga aru, kas oleks moistlik ennast seal kasta voi on all moni kroko peidus, kui mingit kahtlast puristamist kuulsin, ja na“gin et minust 2 m paremal u“ks kroko puhkab. Magevee oma, sest olime siiski siemaal, soolaste krokode asualal va“ga ujumisele ei motlegi. Oi oi kui kiirelt ma ujumise vasta huvi kaotasin ja kaks sammu tagasi tegin. Imetlesin teda veitsa ja lippasin tagasi kaamerat tooma, koik mis see mulle toi oli teadmine, et kuskil ootab mind suur onn, peale seda kui lind mulle teepeal peale kakas, aga kroko oli a“ra sukeldunud seks ajaks kui tagasi jõudsin. Eelmisel ohtul olime kohanud muideks kaht reisulist, saksa neiut Marioni ja ameeriklast Jeffi, kellel oli bents keset outbacki otsa saanud, no peab ikka lammas olema, kui igas bentsujaamas mida na“ed paaki ta“is ei pane kui tead, et ja“rgmiseni on va“hemalt 200 kilti... Muidu olid nad see eest toredad :). Nii, nu“u“d mul on pa“evad sassis, aga u“hel neist sai ettevoetud pisike matk Geiki Gorges (no suurema osa ajast matkasin uhkes u“ksinduses, sest pooleteist tunnine matk tundus teistele liialdusena, u“ldse oli mul vahepeal tunne et tahaks neile seiklushimu puudumist ette heita, aga see oli ka ainus puudus), ma ei joua a“ra imestada kui palju megalt ilusaid paikasid siin on, lihtsalt kena on jalutada joekaldal kaljude vahel mis olid 350 miljonit aastat tagasi rifiks merepohjas ja nu“u“d on erosiooni tulemusel omandanud koige huvitavamaid kujusid. Huvitava seigana maksaks veel va“lja tuua konnade elu vetsupotis siinkandis, neile lihtsalt meeldib seal ja neid sealt va“lja saada on suht voimatu, ma arvan et nad ei arva inimestest va“ga ha“sti, sest me ei na“ita neile enamasti just oma koige paremat ku“lge :). Tegin ka koomika klassikasse kuuluva video sellest kuidas nad reageerivad kui vett tommata, aga selle na“gemiseks tuleb teil oodata kuniks ma tagasi jouan (panin nüüd üles: video 1, video2 ja video 3). Ning pilte ma kah praegast u“les ei lae, sest no 5 taala interneti tunni eest maksta on ikka selge liialdus mis liialdus... Isegi see kirjatu“kk on kirja pandud Tony arvutis ja siis lihtsalt blogisse aja kokkuhoiu mottes kopitud. U"ldse on Tonyga ning karavanbussiga (fui, peab vist campervani kasutamise juurde ja"a"ma) reisimine austraalia moistes odav lobu, alla 500 taala kahe na"dala toidu ja joogi ja majutuse ning lobustuste eest on ikka va"ga hea diil, Melbournes elades sain ma vahest koige kokkuhoidlikumal na"dalal nii ha"sti kui 250 taalaga la"bi, pealegi oleme me ennast ta"itsa hoolega nuumand (Tony pidas vanasti restorani ;)) ning mis seal salata ka olut on omajagu sinna kuludesse sisse kirjutatud.
Siis veel paar onne toovat Baobabi (teate ku“ll, siuke mega suure u“mbermooduga puu) kallistust (austraalia moistes Boabi, neil ikka iga asja jaoks oma sona, olgu selleks siis heaps palju jaoks voi arvo afternooni tarbeks voi middie olle klaasi tarvis (la"a"neaustraalias) voi buggie snuglers - mis on speedo tu"u"pi ujukad) ja kovasti soitmist ning olimegi Broomes, mis on unine aga ilus linnake, koos 22 km pikkuse liivarannaga mis on ta“pselt la“a“ne suunas ja kus paari koksi juures pa“ikseloojangut rannas nautida on lihtsalt suurepa“rane nagu eile selgus. Kohaliku pubi piljardireeglid on imelikud, aga seda on nad va“ga paljudes kohtades, nii et mis seal ikka.
Tulevikuks on mul plaan, katsun va“lja progeda kuidas siit Perthi saada (teine 2000 kilti), vahepeal ilusates paikades peatudes, voibolla liigume edasi sama seltskonnaga, voibolla teeme muud plaanid, eks elu opetab. Olen kalli interneti u“henduse ja selle puudumise tottu (no kurat, isegi mobiililevi polnud mul 1500 kilda jooksul kordagi) endiselt su“gavas pimeduses, kas Eestis on lumi maha tulnud, nii et palun hoidke mind oma kommentaaride kaudu kodumaise eluga kah kursis. Ja sina Juss saa terveks ning a“ra ko"hi ning tatista seal.

Ma la“hen nu“u“d tagasi ujuma,

Massa

kolmapäev, 17. oktoober 2007

Darwinis, 18 oktoober

Heihoo, motsin et kirjutan va"heke enne kui minekut teen, sest ega see inteneti looamke pole austraalia outbackis just eriti levinud. Sain nimelt endale homseks (ja veel umbes 7-8 pa"evaks, sest see pole siin mingi Eesti mastaapides riik) ku"u"di Broome suunal. La"hen koos u"he vanema austraalia tu"u"bi ja kahe prantsuse backpacker neiuga, plaan on ku"lastada mingit hunnikut rahvusparke teepeal ja muidu chillida. Tegu saab olema mu esimese pikema reisiga siukse elukaga nagu campervan (no uusmeremaal paari peale ha"a"letasin kuigi nad pole ha"a'letajate sobrad tavaliselt), ehk siis ratastel suvila voi midagi sellist. Muidu polegi nagu millegi asjalikuga eriti hakkama saanud mone va"ikse peo korraldand, hunnikut eestlasi kohand ja ujund ja lebotand, so"o"nud ja maganud jne. U"ldiselt on nii palav et ega va"ga ei viitsi muud teha kui ujuda aint, siin kirjutatakse iga poe ukse peale suurelt airconditioned ja va"ikselt mis poega on tegu :). No ses suhtes e kui juba jahe sees on ku"ll sa siis vaatad isem kas midagi osta sealt tahad... Eestl;aste kohtamine on siin kuidagi lihtne, va"ike linnake, kokku olen juba 8 kohand. Esimesele 5-le jooksin otsa kui korval backpackerisse ujuma suundusin, tundus et kuidagi tuttav keel voi nii, ja siis eila leidsime sealt samast veel 2, ning u"ks Eesti tu"u"p helistas mulle kes na"gi mu kuulutust et ma ku"u"ti otsin. Temaga sai hommuku ujumas ka"idud ta"itsa OK vend tundus. Nagu ka teised eestlased muidugi u"ldse on vahest hea eesti keelt praktiseerida :). Eila sai siis Eestlastega peol ka"idud, kahjuks ei tulnud midagi va"lja tissi maalingu voistlustest millest algselt ka kaks Eesti neiut osa pidivad votma, nii et voit ja"i ja"lle koju toomata, aga nalja sai niisamagi ta"itsa omajagu voi isegi veits rohkem.
Selline sisutihe ja pikk sissekanne siis seekord, pole mingit muusat kallal praegu lihtsalt ning ei ahkak vaimu tapma ja teie aega raiskama sellise mo"laga rohkem.

esmaspäev, 15. oktoober 2007

Panin indoneesia pildid u"lesse

Heihopsti, pidid on http://public.fotki.com/massaindoneesias aadressil. Et pildid peaks vanarahva tarkuse ja"rgi suht jutukad olema ja seal juba mingi 256 tuhat sona vedamise korral varsti u"leval on siis luban endale laiskust ja va"ga ei mo"lise. Lopetasin oma indoneesia reisi sujuvalt surfides (milles mul ilmselgelt veel kovasti arenguruumi on) ja korraliku peoga (breikides ma"a"ritud rided vist Eestisse tassimist enam ei va"a"ri :)). Surfimisest sain tu"u"pilised surfamis vigastused (see ja"reldus pohineb sellel, et ka Jeroenil olid samad sU'mptomid) - milledeks on a"ra hoorutud koht ja munad ;). Onneks paranevad surfamis vigastused kiiresti... Hetkel olen juba ta"itsa austraalias Darwinis, kus ma muideks eila tervelt 5 eestlast kohtasin (eesti keel oli ikka suht roostes), pohiliselt tegelen ma aga ku"u"di otsimisega la"a"ne ja louna suunas, vabal ajal katsun u"le saada peas pidevalt toimuvast arvutamisest palju ma just selle jube kalli asja eest indoneesias maksnud oleks. Kultuuri ja hinnasokk u"hesonaga.
Eila sain ka selgeks, et ma pole peris andetu isegi sellisel alal nagu Limbo mitte - mis mind mu keha mootusid ja paindumatust arvestades nats u"llatas, aga eks ma tegin oma puuduja"a"gid tasa tasaaalu, tagurdamisoskuse kui asi hapus kiskus ja ihtsalt tahtejou ja keskendumisega. Igastahes sain ma auhinnaise teise koha Limbovoistlusel, voites isegi koiki paindlike ja paindumatuid pikki ja lu"hiesi ning ilusaid ja koledaid neiusid, aint u"he aasia tu"u"bi vasta ma ei saanud, kes ta"itsa paindus kah. No tosi ku"ll, ma tegin sobi kah natuke, la"bides u"he vooru kus enamus va"lja kukus pigem ta"nu publiku toetusele kui heale limbole (publiku toetus oli motiveeritud sa"rgi seljast votmisest ;)), aga voitjate u"le ju kohut ei moisteta, right. Kuid kokkuvottes me olut ei voitnud, sest Limbo oli osa ma"luma"ngust, ja kuigi me peale esimest vooru va"gagi auhinnalisel positsioonil veel olime ta"nu minu teadmistele geograafias ja oskustele boonusvoor Limbos ning saksa neiu uskumatutele teadmsitele koikide lugude kohta mida ma"ngiti ja ta"nu Iiri neiule kes teadi mis aastal Titanic hukkus ja kuda Harry Pottery viimast raamatut nimetatakse, aga teine voor la"ks meil aia taha kuna me magasime selle alguse maha lihtsalt ning ei votnud oma ignorantsuses vastuste lehte va"lja lihtsalt. Mis seals muud, kui tuleb lihtsalt moni teine pa"ev kuidagi olut voita, ei saa ju nii olla, et austraalais monda baarivoistlust ei voida (uusmeremaal ta"itsa onnestus). Aga nu"u"d peaks ikkagi helistama ja uurima, kas Tony kes kuulutas et ta homme la"a"ne austraalia suuans la"heb ka nii teeb ja kas tal mu jaos ruumi on - kell on pool uk"s nii et peaks olema sobilik ka uniseimatele backpackeritele traati tommata. Ja muidugi ootan teie kommentaare esimesest lumest ja muust huvitavast.

reede, 12. oktoober 2007

Yogjakarta, Ramadani viimane pa"ev

Tere ja"lle koik see pere, ma olen nii tihedalt blogima juhtund viimasel ajal, et voiksin ennast peaaegu eluktseliseks erakorraliseks reisikorrespondendiks juba nimetada :), peaks veel mone Eesti ajalehe otsima, kes mulle reisiraha selle vaeva eest veits kompenseeriks, ning ausona, siis ma a"kki isegi loeks oma postitused uuesti la"bi avaldamise ja kirjutamise vahel ning parandaks a"ra koik sonad kus ta"hed veits vales ja"rjekorras juhtuvad olema ;). Aga et esialgu toimib koik veel vabatahtlikel alustel minu isiklikust pisikesest entusiasmist (ning teadmisest, et mul on hu"lgema"lu ja pa"rast nagunii ei ma"leta muud kui seda kas oli kihvt voi mitte :)), siis ma ilmselgelt end keelekorrektuuriga ei vaeva - seega palun kannatust koigilt Eesti keele opetaja kutsumusega lugejatelt kellele nad ette ja"a"vad.
Aga asudes nu"u"d asja kallale - olen ikka u"lemoistuse kultuurne olnd siin viimastel pa"evadel. Peale sultanipalee ku"lastust mida ma vististi pogusalt juba mainisin ja mida ma kultuuri "krundiks" voiksin kutsuda, sai mindud vundamenti laduma Prambanani (Yogiast mingi 25 kilta vast). Indoneesia suurimat Hindu templit kaedes said alustalad ilusti paika. Tegu oli oigemini terve hunniku pisemate templitega mis olid koik hunnikus koos, Prambanani templi kompleks nimeks, Suurim oli Siva tempel, siis oli veel Brahma oma jne., pean ha"biga tunnistama, et ei tea koiki hinu jumalaid... Indoneesiale kohaselt, kus usud on nii poimund omavahel nagu nad on ning u"ksteise korval eksisteerinud - oli vaid umbes kilda kaugusel Sewa Budistlik tempel (pohimotselt sama arheoloogilise kaitse ala sees seal). Yogia u"mbrus oli kunagi minevikus Hindu ja Budistliku kuningriigi kokkupuutepunkt nimelt (aasta siis oli 65, umbes 865 nannnanaaa). Eks nad siis nihutasid neid piire edasi tagasi ja ehitasid oma templeid et lihtsaid talupoegi enda poole saada, kusjuures, kunagi ei tehtud teise templit maatasa, vaid ehitati oma suurem tempel korvale :). Nii ongi, et see Sewa tempel sa"a"l sai endale siukse uhke naabri. Sealsamas la"hedal mone ruutkilomeetri sees on veel mingi hunnik templi varemeid, mida ma tosi ku"ll ei viitsind kaema minna, seda enam, et ma tahtsin minna veel samaks ohtaks Kaliurangi, mis on ku"la kust on koikse parem minna Jaava u"ht suurimat ja aktiivset vulkaani Merapit (kaks tuhat u"heksasad midagi meetrit, ajab va"lja suitsu ja "kuiva" laavat) ku"lastama. Moeldud mindud, suutsin muidugi koigepealt 4 kilti sellest ku"lalistemajast kuhu minna tahtsin mo"o"da soita, ja siis teisele poole tagasi soites ja"lle 3 kilta, siis otsustasin et jalutamine toidab paremini kui Bemo juhtidega indo-inglise keelel pohinevalt paika poanna, kus ma maha tahan minna. Kondimine tasus a"ra, leidsin "Kana" hotelli tee pealt :), peatuma sinna siski ei ja"a"nd vaid lippasin ilusti Vogeli ku"lalistemajja, mida reisikirjandustes kiidetakse ja kes ka retki ma"e otsa ku"lastab. Olin ta"iesti ainus ku"laline, sest hooaeg on suht koht la"bi. Selle juures oli boonuseks see, et sain rekordiliselt odava 15 000 ruupia eest endale toa (umbes 20 krooni), negatiivne ku"lg oli aga see, et nad algul arvasid et oleks va"hemalt kahte inimest vaja et Merapi vaatamise tuuri korraldada. Et tegu oli aktiivse vulkaaniga, siis ma ei tahtnud nagu peris ise sinna otsa turnima minna, seda enam et seletati igast mu"rgistest madudest madalama nolva metsade vahel (tiigrid olla 60-ndatel a"ra tapetud ;). Onneks nad siiski arvasid lopuks, et kui ma ikka olen kogu selle vaeva ette votnud siis ma pean ikka vulkaani otsa saama, kuigi muidugi et tegu on aktiivsema osaga aastast vulkaani jaoks, siis ei roni me tippu vaid vaateplatvormile mingi 1400 m peale ja vaatame sealt kuidas suitseb. Olin va"ga ootust ta"is, olin Yogias u"he neiu videot na"ind, kes 2 pa"eva enne mind seal ka"is, no ikka nagu filmis tead, vulkaanist tuleb suitsupilvesid ja va"rki, laavat peris videolt ei na"int. Kella 5-se stardi jaoks a"rkasin esimest korda kell 1 juba, loppeks kui aeg ka"tte tuli sai siis u'les matkatud. Minu suurimaks kurbuseks aga, oli ilamtaat va sinder mu peale armukade ja ei taht mitte et mul Merapi volusid onnestuks kaeda, just selleks hommikuks oli ta kohale komandeerinud vihma ja madalad madalad tihedad tihedad pilved, mille vahelt ma vulkaani kaunitari kumerusi mitte kohe u"ldse ei na"inud, kirglikest suitsupahvakutest ra"a"kimata :(. Vana ebameeldiv ma u"tlen. Selle asemel sai vaate ku"nka otsas ma"rjas rohus paar tunnikest tuditud ja ilma selginemist oodatud. Mida ei tulnud, seda ei tulnud, siiamaani on pilves, kuigi ei saja. Bloody rainy season, could not you wait one more day hugh? No eks hapusid viinamarju na"ksides voin va"ita, et nende kanjonite vaatamine mida mo"o"da laava hiljutiste pursete ajal alla oli tulnud oli kah tore ning ma"giohus niisama kah kihvt jalutada, aga ikkagi oleks tahtnud suitsevat vulkaani na"ha. Vaja tagasi tulla vist u"kskord... Nujahh, ma olen vist praegast emotsionaalsem ses osas kui ma eila hommikul olin, siin siuke ahh, noh mis seals ikka kui praegu ei onnestunud, ku"ll kuue tunni pa"rast tuleb uus buss suhtumine nii verre tarretunud juba, et va"ga nagu isegi tuju ei rikkund ;). Mis veel eila tehtud sai peale Yogiasse tagasipo"o"rdumise? Ahjaa, lubasin endale la"a"nelikuma ohtuso"o"gi veits kuna riisist oli kopp ees, ka"isin pizza hutis so"o"mas. Ro"o"vimine, ta"ielik ro"o"vimine, pizza ja piimakokteili eest tahtsid 70 krooni, mis sinseid toiduhindu arvestades on selge liialdus. Ning see, et erinevalt siinsest u"ldlevinud tavast sulle hind o"elda nagu hind on, u"tsid nad selle ilma maksuta (no na"iteks Sri Lankal sa ku"sid alati kas maks on juba sees), kuskil menu"u" all nurgas on kirjas ku"ll et maks tuleb hiljem juurde, aga nagu va"ga ebasiira mulje ja"ttis. Pa"rast vaatsin huvipa"rast veel mis Macis purksi eest ku"sitakse, absurdikas, sama palju rohkem kui Usas voi austraalias... Siin saab sama raha eest mille eest sa u"he na"kase cheeseburgeri saad kaks korda riisi kalaga su"u"a.
Ta"na aga hakkasin ja"lle kultuurseks, votsin ette retke Borobuduri templisse, mis on Indoneesia ku"lastatuim turistiatraktsioon kui ma ei eksi. See on siis indoneesia suurim Budistlik tempel, mis on ehitatud hindu templi vundamendile, korralik segu ikka, nagu siin juba nagu heaks tavaks saanud. Nimelt olid Hindu tu"u"bid hakand mingit pu"ramiidi pu"stitama aga polnd veel peale paari kihi miskit valmis saand, kui Budistid selle ala enda haldusse said. Loogikaline, et siukest head vundamenti ei saand raisku lasta ju :). Aga tempel oli va"gagi uhke, 10 tasandit nagu pu"ramiidi pohiplaaniga natuke, muidugi meeletu hulga kujude ja nikerdistega, Buddha ja"nese kitse lamba laeva ja kes teab veel kelle inkarnatsioonina enne kui ta inimeseks sai. Tempel ise oli justkui pisike mudel Nirvaanasse suundumise tee jaoks. Esimesed 5 tasandit olid inimlikud ja sealt edasi su"mboliseeris iga tasand u"hte sammudest mis budist teel nirvaanasse ideaalis la"bib. Vanasti mindi idapoolsest va"ravast sisse ja konniti su"mboolselt pa"ripa"eva u"ks ring igal tasandil kuni tipuni va"lja (kokku mingi 3 kilta vist?). No ma motsin kah, et proovin end Nirvaanasse kondida algul, aga et mingi osa oli remondis ja kohati oli turistidest umbes mu Nirvaana tee, siis tegin paar shortcuti, u"ldiselt muidu katsusin rajal hoida. Luansatasin end teepeal pilti tehes paarikestest ja perekondadest, koik koht on inimesi ta"is, aga keegi abi ei palu, lastakse teadet fotoka taha, mis paari (eriti vanapaari) puhul on eriti koomiline - u"ks poseerib ja teine pildistab ja siis vahetus. Kui abi pakkuda la"heb koigil lamp polema ja na"gu hakkab sa"rama, aga ise ku"sida ku"ll jumala eest keegi ei julge. Indoneeslased, keda seal koige rohkem oli, tahvad muidugi ja"lle sind oma pere pildile, aga see on teine teema ;). Nojahh, nirvaanasse ma lopuk joudisn, vaade oli u"levalt ta"itsa pro, aga vaimsemalt tundsin ma end igastahes kuskil esimestel korrustel. Sest see kuramuse Nirvaana oli ni u"lerahvastatud seal tipus, ma ei saa aru kuda nad koiuk sinna paradiisi kah a"ra mahuvad :). Porgus veel, moni votab paremini tuld ja poleb eest a"ra, aga taevas :)? No enivais, lahe oli. Pa"rast ka"isin veel u"hte pisemat templit kaemas, oli palju rahulikum, ta"itsa u"ksi olin, aind mosee karjus 50 m eemal - ta"na ramadani viimane pa"ev, moseed on hommikust peale ta"is voimsusel jahvatand. U"ldse on koik kuidagi a"revad, kuigi suuremaks la"buks la"heb alles homme vist. Miskipa"rast isegi mu hosteli korval olev 24-7 interneti kohvik oli kinni. Aga see siin ongi komandiku odavam, paras enne lennukile minekut aega veeta. Muideks, jube, kui palju raha nad lennupiletite eest Balilt siia ja tagasi tahtsid, 1,6 miljonit (2000 krooni). Lendan Garudaga mis neil rahvuslik, sest odavlennufirmad olid va"ljamu"u"dud ning ka Garuda odavaimad piletid, muidu oleks vast 900 tuhhiga hakkama saanud. U"ldse mu eelarve kahaneb alarmeeriva kiirusega, kuigi sain templites isegi tudengi soodustust ja puha, olen soitnud bussiga ning olen omast arust suht kokkuhoidlik olnud (well, eks vast olle pealt, mis siin kuratlikult kallis, 20 krooni 0.65 pudel pilkut, saaks kokku hoida aga mis elu see ka oleks). Aga mis siin praegast ikka muretseda - eks ma siis vaatan mis saab, kui na"pud juba pohja hakkavad joudma, mida ma na"en hetkel ette vast peale austraalia etappi, loodetavasti aga siiski alles tais. Aga nu"u"d peaks varsti hakkama motlema kudas lennujaama poole suunduda, sest kell 21 on mul lnd Balile tagasi. Seal tahaks nu"u"d 2 pa"eva oma surfi kogemusi uuendada, mis ma kahtlustan saab mega olema, ning siis Darwin, Australia, here I come again!

teisipäev, 9. oktoober 2007

Indoneesiast

Olen ta"nase seisuga juba u"le kolme na"dala selles maailma suurimas "islami" riigis veetnud ja pole oieti mahti saanud ra"a"kida kohalikust eluolust ja kultuurist, mis on va"ga kirju ja u"limalt huvitav. Rohelise raamatu andmetel (kust R infot otsis ma ei tea, seega algallikale viitamise noue ja"a"b antud juhul ta"itmata :)) on 88% moslemeid indoneesias. Ma olen suurema osa oma ajast veetnud mitte eriti islamistlikus indoneesia osas, ning kindlasti pole siinne islam eriti puhtakujuline peaaegu mitte kuskil, kuigi moningaid a"a"rmuslasi nagu ikka on. Minu kogemus on, et igal va"hegi suuremal saarel on oma kultuur siin ja enamasti mitu, ka kohalikke keeli on hulgi (200 - 600, olenevalt mida keeleks nimetatakse, allikas minu ma"lu ning mingi allikas kust ma seda lugesin ;). Paljudes eraldatud paikades ei ra"a"gi kohalikud va"ga ha"sti ka Bahasa Indonesia keelt, mis on u"his keeleks valitud eelkoige ta"nu oma lihtsusele, pohineb ta suures osas muideks Malai keelel. Minagi olen oma kolme na"dalaga omandanud kogu sonavara mis vajalik tingimiseks, hotelli toa ku"simiseks ja u"le vaatamaiseks, teretamiseks ja muudeks viisakus va"ljenditeks, oma nime ja asukohamaa teadustamiseks, oma mitte huvitatuse va"ljendamiseks ja vajadusel halvasti u"tlemiseks. Aga algusest peale neist kirjudest saartest, mille avastamisel 4 na"dalaga suurt miskit a"ra teha ei joua.
Suht pisike Bali, mida la"a"ne ja eriti austraalia inimesed indoneesia saartest enim teavad ja kust ka minu reis algas, ehk kus ma maandusin, on pohiliselt budistliku usundiga kogukonna ja seega veits vabama olemisega (mis tingitud vast osaliselt ka meeletust turistide hulgast seal). Samas ei saa ma Bali osas liiga palju sona votta, olen sealt la"biliikudes veetnud vaid kaks pa"eva ja needki Kutas, mis on peamine va"rav indoneesiasse (kus 2002 need pommidki plahvatasid), olen selgeks saanud, et ta"navatel vedelevad pisikesed lillekorvid on ta"iesti tavalised, need on seotud esivanemate kultuse ja vaimudele meelehea valmistamisega. Lisaks on neil huvitav komme nimetada oma poegasid nelja nimega kindlas ja"rjekorras, nii et nime ja"rgi tead kas tegu on esimese, teise, kolmanda voi neljanda pojaga (siis minnakse uuele ringile). Kolmanda poja nimi on Yoman, kui esimeselt tu"u"bilt nime ku"sisin ja ta vastas Yo Man, siis ma algul motsin et ta ei saand aru voi teeb pulli igaljuhul :). U"ldiselt on Kuta nagu u"ks suur kuurort ikka, va"ga aktiivse mu"u"gitegevusega koige osas eriti kui nahava"rv valge juhtub olema, mis peris a"ra vahepeal va"sitab.
Balist itta liikudes on ja"rgmine suurem saar islami kants Lombok, kus ma vaid episoodiliselt la"bi reisides peatusin ning mis vaatamata va"ga kenale loodusele just koige soodsamat muljet mulle ja paljudele teistele ei ja"tnud, sest kui tavaliselt on agressivne mu"u"gitegevus verbaalne, siis siin voib see sadamates ja muudes rahvarohketes kohtades ka fu"u"siliseks osutuda, a la mina sulle kaup ja kui sina mulle raha ei siis mina votan sinu kott ja jooksen kuni sina mulle raha ;). Lisaks ka tavaliselt isegi agressivse mu"u"gi puhul mujal harva esinevad ilmselged lausvaled, a la sa pead votma takso sest bussid ei ka"i, tule parem kohe minuga, internet ei to"o"ta sest linnas on elekter a"ra - kuigi tuled kumavad ;) jne. Kui veel lisada tavaliselt korrumpeerunum politsei kes ilmaigasuguse pohjuseta vahel trahviraha ku"sib, siis mitte just koige sobralikumat esmamuljet ja"ttev saar. Samas olen kindel, et kui veits suuremast mo"llust eemale saada siis on inimesed ja"lle nagu nende pohiliseks loomuseks on, sobralikud, uudishimulikud ja abivalmid. U"ldse olen ma ta"heldanud reisides, et inimesed on oma loomult siia ilma su"ndides va"ga siirad olendid, kes teatud taustsu"steemi mojul voivad muutuda, olgu selleks siis majanduslikud asjaolud, lu"hina"gelikkus ja oportunism (ehk lu"hiajaline kasumi maksimeerimine) mida voib ehedakujuliselt na"ha suhteliselt loodusla"hedaste paikade porkumisel/segunemisel la"a"nekultuuriga. Pohjused miks inimesed arenenumates kultuurdes tihti kasvades ebasiiramateks muutuvad voivad olla pisut teistlaadi, kuid pohimotteliselt taandub ka seal asi lopuks enda majanduslikule kindlustamisele (info, isiklik voi mitte, maksab ja seda hoitakse endale), kas see alati ka heaolu maksimeerib on ja"llegi iseku"simus ning soltub paljuski ka indiviidist, ehk siis mone jaoks on ohvrid mis tehakse loomulikkuse osas ja voetakse va"lja rahas seda va"a"rt, teiste jaoks mitte, millest ka erinev ka"itumine ja eri arusaamad. Nii, aitab majanduslikust arutelust, ma olen veendund, et paljudel jooksis juhe juba kokku, u"hesonaga, Lombok minu aksulikkus funktsiooni ei maksimeerinud eriti kuna ma ei saand rahus teha mis tahtsin.
Ku"ll sain ma rahus teha mis tahtsin pisikesel Gili Trawanganil mis on Lomboki ku"lje all, see oli see saareke kus ma sukelduma oppisin. Mis usk seal oli? No o"o"siti voeti moseest kovasti sona ja palvetati, aga kohalikke inimesi (kokku neid seal ca 1000) kes Ramadani nii tosiselt oleks votnud et tegelt kah paastunud oleks ei olnud va"ga palju... Erinevalt na"iteks Lombokist voi Sumbawast voi Jaavast kus ma nu"u"dseks jala maha olen pannud. Nagu juba ennegi sai kirjutatud, oli Gili siuke ha"sti tsill koht, mis sobis ha"sti sukeldumise oppimiseks (kuigi mujal olen ma veel ilusamaid asju vee all juba na"inud), samuti oli ta koht kuhu paljud tulid lihtsalt rannale peesitama, snorgeldama, pidutsema, kansat tombama, seeni katsetama jne. Siuke meeldiv, absoluutselt mitte agressiivne, kuurort samas ikkagi.
Flores on pohimotselt ainus peamiselt kristliku elanikkonnaga saar indoneesias, ja vorreldes Bali voi Giliga on ta suht suur, vorreldes Jaava voi Sumatra voi Kalimantaniga ja"lle mitte eriti suur. Samas on nende asjadega siin ikka nii, et koik pole peris nii mustvalge nagu paistab, ei ole islam siin peris islam pole ka katoliiklus pa"ris see mis tavamoistes, erinevatest usunditest mis siin enne olid (animistlikud esiisade kultused, budism, hinduism) on iga uus tulija miskit u"levotnud ja pa"randanud. Seda oli na"ha na"iteks pulmas, mida sai ku"lastatud, voi veelgi selgemalt matmikommetes. Kadunuke sa"ilitatakse suurel osal Floresest otse oma maja ette, hauale ehitatakse betoonist kirstu moodi moodustis, mis on ehitud ristiga ja kaetud kahhelkividega... Peris imelik tundus esialgu. Osadel saartel, kuhu ma kahjuks ei joua seekord (Sulawesi), korraldatakse kuulu ja"rgi endiselt korralike matmistseremooniaid, osades kohtades indoneesias poletatkse surnuid ja osades hoitakse neid kuuke paar enne toas voodis hu"vastija"tmiseks. Kirju on see indoneesia oma kommete, keelte ja arusaamade poolest. Ja va"ga huvitav.
Alates eilsest olen ma siis saarel kus elab suurim osa rahvastikust ja asub pealinn Jakarta, Jaaval. Sai nimelt u"leile Floreselt Maumerest Denpassari (Balil) lennatud ja sealt eila varahommikul edasi Yogjakartasse, mis on koahlik kultuuriha"ll ja koikide Jaaval valitsenud uskude kokku sulandumise koht. Juba eila saabudes ja"ttis Yogija (nagu teda siin oigupoolest kutsutakse) mulle va"ga hea mulje, tegu on suht suure linnaga, mis on samas va"ga huviatava ajalolise taustaga. Jaava on pisut eesrindlikum tehniliselt (ka to"o"stuslikum) olles nii o"elda indoneesia veduriks (samas ka tihti piduriks). Ta"na hommikul ka"isin sultanipaleed vaatamas, arhitektuuriliselt ei midagi u"le moistuse, kuid kustumatu mulje ja"ttis pigem see, kuidas see iseloomustab erinevate kultuuride u"le ka"imist siinsest piirkonnast ja suhtelist tolerantsi eelnevate suhtes (Yogjakarta la"hedal on ka indoneesia suurimad Budistlik ja Hindu templid, mida vahest onnestub la"hipa"evil kaeda). Sultanipalee elementides on poimitud nii hindu kujundid, budistlikud su"mbolid kui ka koraani laused, kasutatud va"rvid on samuti su"mboolsed, must ta'histamas hinduismi, punane budismi ja kuldne islamit. Kuigi sultan voib olla vaid moslem, siis tema vend voi moni teine pereliige on tihti hindud voi budistid olnud. Ehk siis siit hea na"ide elust, et saame ku"ll ilusti koik koos sobralikult elada kui minul on jumalast ta"itsa savi ja olen ta olemasolus enam kui skeptiline, sina arvad et ta nimi on Allah ja meie sober kujutab ette et neid on mitu ja neist tema jaoks ta"htsaima nimi on Siva ning moni tahab lihtsalt nirvanasse saada. Kui a"a"rmustesse aint keegi ei langeks... Muideks, kui ma ta"na u"hele seletasin, et mina jumalat lihtsalt ei usu vastuseks ku"simusele et mis usku ma olen, oli tal lihtsalt raske seda oma pilti mahutada ja pidin mitu korda seletama, et ma kohe kuidagi viisi ei palveta ;), sest mingi religioon on siinmail koigil.
Inimestest - indoneesia inimesed on suures osas va"ga toredad, valmis ku"lalislahkuse, sopruse, armastuse ja muude selliste va"a"rtuste nimel tihti enamaks kui kui u"ks keskmine la"a"ne inimene. Kui sa neil ku"las oled, siis leitakse ka keset o"o"d, kui koik poed ametlikult kinni on, kuskilt puuduvad komponendid sulle eine kokkamiseks. Mida on seda jagatakse u"hesonaga. Selline na"ide tuli ette Viiamsel ohtal Maumeres Floresel, kui u"ks giidi kalduvustega indoneesia neiu Siti meid oma politseinikust oe residentsi ku"lla kutsus Jerouniga, va"ga huvitav ohta oli. Neiu nagu paljud noored siin kandis lihtsalt kondis ta"naval ja otsis midagi huvitavat teha, nagu na"iteks inglise keele praktiseerimine (muideks, ta oli kohanud ka Philippe kes meie vulkaanimatkal kokku kukkuma kippus nagu me pildilt avastasime). Mis toob mind veel u"he asjaolu juurde mida ma olen ta"heldanud. Tihti ei ole neil suurt midagi teha. Eriti kehtib see tavaliselt meeste kohta, aga ka noorte naiste kohta kes veel abielus poel ja ei pea pere eest hoolt kandma (jahh, siin teevad suurema osa to"o"st a"ra naised, meestel on suht lebo elu). Ohtusel ajal kui enam nii palav ei ole, voetakse tavaliselt ette moni sportlik ma"ng, muidu piirdub vaba aja veetmine lihtsalt mo"lisemsiega ja suitsetamisega muidugi, ma usun et mingi 95% meestest suitsetab. Ahjaa, kaardima"ng ja male ja siuke va"rk on kah au sees, aga seda pea eranditult vaid raha peale, mis tottu voib ka ma"ngukire ku"u"sis vaevlejaid peris tihti kohata.
Kohalikust transpordist ma siin eespool juba olen pajatanud, lisaks veel, et erinevalt na"iteks Sri Lankast, ei ole neil siin pileti su"steemi, mistottu valge inimese ka"est kiputakse hinge hinda ku"sima ning enamasti ka tingides maksad ikka rohkem kui peaks, ainus variant lisamaksest hoiduda on omada infi palju konkreetne ots maksab ja siis niipalju maksta (u"ldiselt on muidugi transport suht odav). Aga korrektne informatsioon on pohiliseks mureks siinmail, va"hemalt on olnud senini minu jaoks, selle saamine on aeganoudev, raskendatud keelebarja"a"ri tottu (teed ku"Sides ja"lgi alati kas ka"si ikka na"itas vasakule kui suu left u"tles :)) ja tihti ka keerukas kuna seda ei taheta anda, eriti kui oled turistiloksus kus ringkaitsega kartellikokkulepet joustatakse.
Kohalikud o"o"bimiskohad on kvaliteedilt seinast seina, nende peamiseks plussiks on odavus - pea igast indoneesia linnast leiab toa 2-5 usa $ eest, homikuso"o"k on tihti hinna sees. Isegi u"ksi olles saad tihti toa kahe voodiga, linu nad just iga ku"llalise jaoks ei vaheta odavametes kohtades, enamalt jaolt on sul ventilaator toa nurgas voi laes. Vannituba on tihti tu"nn nurgas kust vett ammutada koos kopsikuga ja kraan selle kohal, kohata voib ka dusi ta"itsa tihti, survet mis tekitaks tunde et dusi votad samas va"ga harva, soojendatud vett pea ei kunagi kuid siin kliimas pole seda ka vaja. WC potiks on fifty fifty kas auk ja jalaja"ljed voi siuke nagu harjund oleme selle pisikese erandiga, et vett kallad sa peale kopsikust manuaalselt ning prill lauda ei pruugi olla. Wc paberit ei maksa oodata (ning selle kasutusel ra"a"gitakse ummistus ohust), kohalik viis on kasutada oma vasakut ka"tt ja vett voi lihtsalt jooksvat vett ja survet mingist sellisest voolikust nagu emme kodus juurviljade pesemiseks voiks kasutada...
No ja teise otsa pealt - indoneesia toit, ei saa kurta, peris head kraami on siin. Pohiliselt johverdatakse riisi erinevate lisanditega, milelst paljud sisaldavad minu ajoks liiga suures koguses Chillit, aga palju lihtsaid ja ha"id asju on kah alati voimalik saada nagu kala, voi kana, voi muna, voi nuudleid, voi spinatit, voi kurki voi tomatit voi... Suht lemmik vist oli mul vardas ku"psetatud kanalihatu'kid palmilehes ku"psetatud riisiga, Nasi Goreng ehk praetud riis eri lisanditega on kah va"ga hea. Ning mu lemmik avastus on magus sojakaste ehk kecup manis, na"mma.
Mis veel, indoneesia televisoon ja filmid - no vorreldes indoneesia action filmidega on chackie chani filmid ja wrestling maailma koige realistlikumad asjad ning sellist u"lema"ngimist pole ma kohanud isegi louna ameerika seebiooperites mitte. U"ldiselt on tele siin natuke siuke voorastav segu la"a"neliku matkimisest ja kohalikust kultuurist, muusikavideod on u"ldjuhul tehtud ka"sikaameraga, alaulud ainult ja ainult armastusest, millest tulenevalt videod on koik u"ks suur tants ja ohkamine. Aga Balil muidugi na"idatakse baarides seda mida igalpool mujal maailmas kus mone inglase jalg on tatsumas - jalgpalli. Laupa"eval na"idatakse Eesti inglismaa ma"ngu, eks ma la"hen ja katsun inglise vutifa"nnid u"le karjuda ning korralikult tu"linorida, ja"a"b veel loota, et Eestil keegi va"ravas on, et va"ga jube ma"ng ei tuleks.

Sellised lood siis, mu aeg hakkab indoneesias otsakorrale joudma, va"ga kihvt on siin olnud senini ja loodan et viimane peaaegu et na"dal saab olema va"hemalt sama lahe. La"hipa"evil tahaks hullult Merapile jouda (lisaks templitele mis siin u"mbruses on). Merapi on maailma aktiivsuselt 6-s vulkaan kuulu ja"rgi, saab vast tossamist na"ha ja puha. See et eila suurt miskit tehtud ei saanud ja ta"na kah veel va"ga ka"be pa"ev ei olnud oli tingitud sellest, et ma mingi kohugripi sebisin endale, nu"u"d olen peale umbes 15 tundi und 24 tunni jooksul ja paari tabletti OK juba, aga u"leeila ja eila tundsin end nirult. Samas, eks iga asi on millekski hea, kui ma virk ja kraps oleks olnud ning ringi lipanud siis seda juttu siin poleks. Seega, kohugripi terviseks!

reede, 5. oktoober 2007

Maumeres, viimased pa"evad Floresel

No ei la"int seekord na"dalatki kui juba ja"lle internetiga(!) interneti kohviku peale sattusin, indoneesia kohta peris hea tulemus :). Olen viimastel pa"evadel matkasell pohiliselt olnud ja paar vulkaani tippu vallutanud, sekka ka va"heke niisama lebotamist ja muud kraami. Rutengist sai ilusti Bajawasse suundutud, bussist ma ilmselgelt maha ei ja"a"nud, sain hoopis kolm tundi oodata kuni ta va"ljus, aga see on nii tavaline siin et ei pane enam peaaegu ta"helegi. Lisaks on muidugi ta"itsa tavaline, et bussis istudes on su jalge all riisikott, korval istmel pru"gikotita"is kropsupakke, jalge ees turule minev tu"nn toorjuustu, pingi all siblib turule minev kana ja katusele sinu koti korvale on seotud siga :). Ahjaa, ja buss on pungil ta"is inimesi ning ei va"lju enne kui koik kohad on ta"idetud. Aga kuidagi peab ju koik kaup liikuma, ning bussid on selleks ilmselgelt lihtsaim vahend mida kohalikud ka agaralt kasutavad. Selline eluolukirjeldus siis vahepalaks. Bajawas oli meil pohiliseks aktiviteediks plaanitud Gunung Inerie otsa ronimine, mis oma kahe tuhande paarisaja meetriga on Florese korgemaid vulkaane. Moeldud tehtud, sebisime endale mingi transpordi ma"ejalamile ja asusime aga teele. Giidi me palgata ei raatsinud, seega pidime ise rajaleidjad olema, aga suutsime raja kaotada esimesel kilomeetril kui see la"bis kohalikke polde. Me Jeroeniga ei lasknud end sest eriti heidutada ja suundusime aga tipu poole, valisime selleks lihtsaimana na"iva ma"eku"lje ja muudkui ronisime (tagantja"rele tark olles selgus et me olime oigele rajale suht la"hedal). Moned raskemad kohad va"lja ja"tta oli see lihtsalt kolm tundi suht kurnavat ronimist, enne kui tippu joudsime, vahepeal oli pinans suht lahtine kus tuli pea neljaka"pakile laskuda. Aga see oli seda va"a"rt! Tipust oli vaatamata pilvedel peris hea vaade ning kaasa voetud Bintangi (kohalik pilku) libistades ja riisi su"u"es oli tipus va"ga monna. Ahjaa, Juss, ma"letad meie vulkaani plaani? Vot enam va"hem nii oligi nagu kujutletud sai, aint matkata tuli rohkem :). Aga sellega seiklus tegelt alles algas, sest alal oli ju kah vaja saada. Silmasime kaht teist ronijat ja eeldasime, et ju nad ikka rada teavad, aga ei olnd need asjad nii lihtsad... Ka nemad olid eksinud ja ootasid meid, lootuses, et vahest meie teame parimat teed alla :). La"ks siis nii, et ma hakkasin rajaleidjaks ja teised so"rkisid sabas, voi oigemini ronisid, sest me olime alustanud veits nirus kohas oma allatulekut ja vahepeal andis igast kaljulohesid ja kanjoneid ikka u"letada. Mingi hetk leidsin ma aga lahtise kiviklibuga nolva mida mo"o"da sai ilustii alla suusatada tu"kk maad ja siis oli juba suht lihtsam allatulek, niivord kuivord ja"rsust kallakust allatulek lihtne saab olla. Aga u"ks meie u"les korjatud ma"gironijatest polnd just elu tippvormis, kurnatusest ja vedeliku puudusest ning madalast veresuhkrust hakkas tal mingi paarisaja meetri korgusel pilti tasku kiskuma vaatamata tihedatele peatustele ja sellele et ma juba tema koti enda kanda olin votnud. Ma olin veel suht va"rske, nii siis olingi mina see kes alla lippas ja vett ja suhkurt tu"u"bile tooma kuniks teised puhkama taga ja"id. See 40 mindane kiirra"nnak oli peris hea trenn peale kuut tundi turnimist ;), aga oma indoneesia keelt mille u"le ma peaaegu uhke olen juba praktiseerides ma esimesest osmikust vett sain ja u"les joudes saime pildi Philipil silme ees uuesti stabiilseks. Ra"ndasime siis koik kos ilusti alla va"lja ja nautisime u"he kohaliku perekonna ku"lalislahkust kes meid koiki u"limagusa teega ja veega kostitasid, mis oliu"limalt abiks. Kohalikud on siin lihtsalt mega sobralikud, kui kuskile korvalisemasse kohta satud, kus nad ei ole harjunud turiste no"o"rima. Lopp hea koik hea, kihvt seiklus oli, aga kui kellegi plaanis on vulkaani otsa ronida, soovitan enne veits rajainfot hankida voi giid votta;). Asja positiivne ku"lg oli see et olled olid sel ohtul Philipi kulul, kuigi ohtu ise oli vaikne sest koik olid jummilast va"sinud.
Ja"rgmine pa"ev sirutasime oma va"sinud konte bussi asemel autos ning liikusime edasi, Monisse, kus sai kaks va"ga toredat pa"eva veedetud - kui keegi sinna kunagi la"heb siis soovitan soojalt Bintangi restorani korval olevat o"o"bimiskohta, lihtsalt nii toredad inimesed et pole sonu. Sai kohalikega veits vorkpalli ma"ngitud ja kohalikku palmiehtedest aetud puskarit (Arak) testitud. Ja siis u"he kohaliku su"nnipa"eval ka"idud. Ning niisama tsillitud ning kose all ujumas ka"idud. Lisaks ka"isime ta"na hommikul vaatamas Florese suurimat tombenumbrit - eriva"rvilisi vulkaani ja"rvesid. Uskumatu, kolm ja"rve, kaks ta"iesti korvuti ja kolmas 200 m eemal, vulkaani kraatrites, igau"ks ise va"rvi! Va"rvid kusjuures muutuvad, hetkel oli u"ks tu"rkiis sinine, u"ks must ja u"ks siuke imelik pruunikas must. Aga na"iteks 30 aastat tagasi olid nad valge punane ja sinine... See pidada olenema mineraalidest ja hapniku hulgast vees, mega igastahes. Saime u"les kusjuures nii vara, et saime ka pa"iksetousu sealt vulkaani otsast vaadata (Kelimutu, 1620m), viimase peal.

Nii, pean lippama, hollanlane on na"rviline juba mul korval, oige kah, na"lg na"pistab mindki jube tugevalt juba. La"mme teeme ohtuso"o"gi nu"u"d, vahest leiame isegi midagi muud kui riis ta"na, suht suur linn ikkagi, 75000 inimest, Florese suurimaid.