esmaspäev, 26. märts 2007

23. Ma’’rts, 10.27, queenstown, imeilusa lake Wakatepo (?) a”a”res

Hommikust. Veits hore on veel olla, aga ka”es on ja”lle u”ks imeilus pa”ev, ilm pole u”ldse mitte kehvem kui eila ja eila oli ta lihtsalt suurepa”rane. Tegelesin eile sellise vahva spordiga nagu river boarding, votsin body boardiga (surfilaua va”ike versioon) joes ka”restikke nii et mu”hiseb, viimase peal u”ritus oli. Ka”restikke oli mitut sorti, karmim oli grade IV, ehk tolkeks – ka”restike karmust moodetakse ja”rk I kuni VI, VI on surmav, a la Niagara falls. Katsetasin ka “laine” pu”u”dmist, ehk siis kui mingis kohas on keset ka”restikku selline koht, kus vesi lainena veits u”les touseb, aga see laine pole mitte liikuv nagu meres, vaid seal olev vesi ringleb justkui u”he kohapeal ha”sti siva. Pean ausalt tunnistama, et laine pu”u”dmises suckisin ma sajaga, u”he korra sain mingi 10-15 sekundiks peale, viimase peal fiiling oli. Vordluseks, record meie grupis oli 4 korda u”he ameerika neiu poolt tehtuna, ha”bilugu, sain Vicki ka”est pika puuga. See est olin osav navigeerimises ja lauaga igast trikkide tegemises. Minu suureks imestuseks anti pa”rast koigile isegi tasuta foto CD, kust on na”ha kuidas mul suu pidevalt ammuli on, et parem vett neelata oleks ;). Oma toreda aja lopetuseks siin linnas otsustasin va”ikse o”o”eluga tutvumise tuuri teha ja selgus, et o”o”elu on siin ta”itsa arvestatav, linna peal oli u”ritusi igale maitsele, mina kui suht maitselage vend ka”isin muidugi u”helt teisela ja votsin igalt poolt viimast ;). Nu”u”d to”llerdan vist veel veitsda linna peal ja suundun Te Anau poole, mis on viimane arvestatav asustatud punkt enne metsi, ma”gesid ja Uusmeremaa fjorde, mis pidada u”lemoistuse kenad olema – eks la”mme kaeme. Aga voibolla la”hen ka homme, oudne laiskus on hetkel peal. Elu on taaskord lilleline, no worries mates, see ya.

teisipäev, 20. märts 2007

16.49, 21 ma"rts, Queenstown

Ikka veel olen elus! Lallallaa.
Bungy oli kahtlemata u"ks lahedamaid asju mis ma elus teind olen, aga ma arvasin et mul veits rohkem hirm hakkab, aga igastahes oli va"rk 100% seda raha va"a"rt! Tu"u"bid on siin lihtsalt otsind u"he ma"gijoe kohal kaks teinteise vastaskaldal asuvat mega suurt kaljuma"ge, nende vahele paar u"lli kova trossi tommanud ja sinna peale gondli ehitand, millel osaliselt klaas porand ja kust siis lollakad saavad va"lja hu"pata, alla joe suunas, va"ike ko"iejupp jalaku"ljes. Peris karm. Isegi gondliga soit pole norgana"rvilistele ja voib monele raudselt kaka pu"ksi tuua, aga sealt veel alla hu"pata, njah. No ma hu"ppasin, ja imelikul kombel va"ga ei kartnudki, usaldan vist liiga palju numbreid - ja teada oli, et keegi pole kunagi surma saand siin. Koik ka"is maru kiirelt voi olen ma ise maru aeglase motlemisega, kurat seda teab, igastahes joudsin moelda, et maru tuus, ma lendan, hakkasin vaikselt joudma ideeni, et olukord on peris tosine aga ei joudnud kartma veel hakatagi, kui juba tundsin, et ko"is venib juba kergelt ja hoplaa, uuesti u"les, just siis kui hakkas tunduma, et nu"u"d on see sinder, planeet nimega maa liiga la"hedal juba. Et see tross millest end istuli saendisse saaks tommata torkus (seda saate ka piltidelt vist na"ha, kuda massa keskenund na"oga trossi u"ritab sikutada pea alaspidi, http://public.fotki.com/mass8/bungy/), rippusin vahelduva eduga abitult pea alaspidi ja tegin vahelduseks kohulihase harjutusi, kuniks mind u"les tagasi vinnati. Sain vere adrenaliini poissi, peris ta"is, kindel see. Ja u"ks rootsi neiu Lotta tegi pilti kah, pa"a"sesin 45$ eest piltide voi DVD soetamisest (molemad 80$), uskumatu, kus raisad siin koorivad ja pappi ku"sivad. Aga sky swing oli ta"iega a"ge. Koigepealt gondliga 400 m korgusele ma"e otsa, otse linna ja ja"rve kohal, mega vaade. Ja siis riputati u"les mind ja anti pa"a"stikko"is, tomba kui julged. No tombasin kah, kukkusin veits alla ja siis kiikumisse edasi tagasi peris pika ko"ie otsas, 60 m ku"ll vist ei olnud. Suht sarnane sellele igastahes mis Usas Anneliga lobustuspargis tehtud sai, aind et vaade oli teisest maailmast ja veits suurem soit oli. Seekord ostsin endale raske su"damega DVD (aga et fail on u"le 100 mega siis teda netti youtube poolt ei lubatud :(), kui na"lg majja tuleb, eks mas pean selle DVD kinni pistma. Pa"eva korda minekuks voib veel lugeda asjaolu, et onnestus lennupileteid austraaliasse 10 pa"eva edasi lu"kata. Saan tempo ja"lle maha votta ja ei pea nii meeletult edasi tormama, chilling, chilling. Fotokaga aga opn kehvad lood, lasin tal tana kodaki paranduses kuivada, ikka ei aidand, aga ma pole veel lootust kaotand, mingi eluvaim temas veel on. Aga nu"u"d peaks kiirelt netti hu"ppama ja siis on lootust, ha"sti su"u"a saada, saksa neiud lubasid kokkama asuda ja ja mind kah toita :). Ja homme saan vist ma"rjaks, kui asjad plaanipa"raselt sujuvad.

20 ma"rts, Musta Lamba ulualuses, queenstownis, 20.38

Ja olengi queenstownis, nagu niuhti, ta"na on ta"itsa reisipa"ev olnud. A''rkasin hommiku selle peale, et Otto hakkas lahkuma, voi oigemini a"rkasin uuesti, sest iisraellaste ultramoodne a"ratuskell oli kell 5.45 juba terve toa korra maast lahti saanud, minut aega ja"rjest vingudes "it is 5.45, time to wake up".Igastahes olin hommiku kella 10ks juba uues linnas voi oigemini ku"las 130 kildi kaugusel ja erinevate saksa turistide abiga sain ka kenasti queenstowni. Kolm saksa neiut, kes mind viimase osa teest transportisid, on praegugi siin toas, suht lobus seltskond. Aga homme, mmm.... Ka"isime juba bungyt vaatamas, 43 meetri korgust maailma vanimat statsionaarset hu"ppekohta, silla pealt vette hu"ppamist, soovi korral ka kastmisega. Peris lahe tundus, aint et mina seda ei tee, ma ei lepi sellega, vain la"hen 134 meetri korgust, 6-7 sekise vabalangemisega glaasporandaga gondlist hu"pet lammutama, uuu, spooky. Ja sky swing on mul kah soolas, 400 m korgusel linnakohal platvormilt lastakse 60 m ko"ie otsas otse alla ja siis kiikumisse - see saab olema valus pa"ev, ma ei joua a"ra oodata. Aga nu"u"d Anna, Cathrini ja Christina (vahi, olidki nimed meeles, see vist sellepa"rast, et Eesti omade sarnased koik) seltsis va"iksed olled, et uni rahulikum oleks siukse pa"eva eel.

Fox Glacier, 19 Ma"rts, 15.32

Kas sina oled 200 + meetri paksuse ja"a" peal kondind? Mina nu"u"d olen.Ka"isin liustikul a"ra, kogu koolis opitud ja"a"aja ja ja"a" liikumise teema skandinaavia ma"gedest alla eesti aladeni va"lja hakkas kohe palju reaalsem tunduma ja tekkis ta'itsa pilt kuda see olla vois. Ja"a"dvustamisega oli kahjuks kehvasti, kuna ma pole endiselt suutnud vett saanud Kodakit koomast va"lja tuua :(. Ta votab ku"ll pildi ette, aga sel hetkel kui pildistamise toru va"lja peaks tulema paneb pildi tasku ja pilti teha ei saa. Ma"lupildis mul on aga see jua"a"massiiv olemas ja se on pohiline. Ning helehallid ilusad liustikust algavad joed on kah va"gagi ha"sti meeles. Ja see org mida mo"o"da ja"a" alla tuleb... No kujutage ette, umbes 300-400m laia ja pu"stloodsete kaljuseintega< mis 200m korged, orgu. Vastavalt sulamisele ja liustiku toitva lume sadamisele liustik kas taandub voi tungib orus edasi. Liustiku alt voolab va"lja jogi, kuhu ja"a" on endast vee tekitanud. Jogi on ja"a"massiiviga vorreldes tibatilluke, alates mingist hetkest ta"idab liustik kogu oru ja see on voimas, 13 km pikk, 400 keskmiselt lai ja 200m korge ehk umbes 1 000 000 000 (miljard kui mu mata ei peta, ja selliseid liustike on palju palju isegi aind siin) tonni ja"a"d mis on pidevas liikumises, pragunedes ja oru seinu murendades ja neid seetottu varisemisohtlikeks muutes. Ja"a" variseb tonnide kaupa liustiku servas siin ja seal, kivid kah veerevad vahetevahel u"lalt alla orgu, ja ojakesed mis ja"a" sisse kaovad tekitavad auke, kuhu kukkuda just hea ei ole. Sellele vaatamata tundus mulle, et liitusin giidiga grupiga ja ladusin hunniku pappi va"lja ilma asjata, et ma u"hteist asjast teadsin oleks voind vist ettevaatlikult isegi seda liustiku avastada, va"hemalt niikaugele kui ta"na la"ksime, aind ja"a" naelad oleks pidand susside alla sebima. Oleks veits muidugi ohtlikum olnd, aga ka hulga ponevam, aga mis seal ikka, nu"u"d toetasin kohalikku majandust va"hemalt, kuigi votsin koige odavama retke, mis oli minu jaoks nagu jalutuska"ik pargis. Naljakas hakkas mul siis, kui giid lopus saavutus sertifikaate jagama hakkas, et oled na"ed siukse karmi retke la"bi teinud. No ma ei tea, u"hele 50 aastasele austraalia paarile meie grupis see vast oli saavutus, teistele vaevalt. Muidu oli giid tore mees, sain taga ha"sti la"bi ja ka hu"vasid ideid tulevasteks avastusteks, ta kah ei saand ha"sti aru, miks ma sellisel naljanumbri retkel olen, mitte ronima ei la"ind liustiku pragudesse - mis oli jube kallis kahjuks, muidu oleks raudselt la"int. Kokkuvottes olen aga u"limalt rahul, sest minu silmad midagi sellist varem na"inud ei olnud. Ja"rgmine kord lendan aga peale alpinismi varustusega, et asi ponevam oleks ja rohkem pinget pakuks. Pinge iseenesest peaks varsti tousma hakkama, sest la"henen queenstownile, siinsele ekstreemi pealinnale, kus on adrenaliini lakse igale maitsele. Oleks ma veidi rikkam, siis teeks vist koik seal a"ra, langevarjuhu"petest, raftingust, igat sorti bungy hu"petest, canyon swingidest alustades ja reverse bungyde jet boat trippide ja muu sa"a"rasega lopetades. Seekord lepin vaid paari asjaga, millega ta"pselt na"eb koha peal.

pühapäev, 18. märts 2007

18 Ma''rts, Fox Glacier

Olen joudnud omadega libedale, ehk siis liustikele. Paar maailma koige madalamal asuvat (ja"tame antarktika va"lja eks) ja paremini ligipa"a"setavat liustiku asuvad just siin, Uusmeremaal. Hommikul Wetportis a"rgates oli see veel endiselt ma"rg ja vihma sadas, aga kuna olen ha"a"letamises uue leveli saavutanud polnud see mureks - sain toast va"ljumata 300 km ku"u"di. Otto, tsehh kes oma neljandast eluaastast saadik austraalias eland ja to"o"tabraske reziimiga hullumajas turvato"o"tajana, oli nous mu kohale viima. Meiega oli veel koos mingi osa teest Diane, briti neiu, kelle tahet ja elu ja reisimisega hakkama saada ma ta"iega imetlen, peris raske on u"he ka"ega hakkama saada. Teine ka"si oli tal mootorratta onnetuse tagaja"rjel halvatud nimelt ja rippus kasutult ku"lje peal. Nendega sai juba eila omajagu nalja, nad olid minu j Sandraga samas toas ning paar tundi enne magamaminekut sisustasime neljakesi musta huumoriga mis vahetevahel ka"est a"ra kippus minema. Sandrast, kes on omamoodi kreisi, oli veits kahju lahkuda, aga ku"ll veel kohtume, maailm on va"ike. Pa"ike, kes poole pa"eva peale end ilmutas, on ta"nase pa"eva tegija, ilma igasuguse kahtluseta, harvad na"htused on ikka need mida oskad hinnata :). No kurat, mida ma kurdan, enne seda na"dalat vihma on ikka va"ga ilus ilm kogu aeg olnud enamasti ju. Homme ja"a"le, adjo"o".

17.02, 17 ma"rts, Westport, Tripinn backpackers

Tousin mina ta"na hommikul u"les ja vandusin omaette, ikka sajab raisk. Mitte ei kiskund va"lja ha"a"letama, teades et Arthur's Pass ja Glaciers - kaks plaanitavat sihtkohta asuvad korgel ma"gedes ja seal on ilm tiba veel nirum. Et Punakaiki oli eriti pisike, ei paelunud ka plaan sinna ja"a"da, seda enam, et otsas oli toit ja poodi seal polnud. Hommikuseks so"o"giks sai juba rootsi neiult Sandralt ouna ja muslit rotitud. Mis oli hea plaan, sest leidsin ka lahenduse oma suuna probleemile, liigun tema ja tema autoga Westporti ja sealt Karamea poole. Aga va"ljas muudkui sadas. Ja"tsime davidiga hu"vasti ja asusime teele, Westportini la"ks tee rohkes vihmas aga viperusteta. Peale seda aga selgus, et jogedel, ma"gedel ja ojadel hakkab limiit ta"is saama ja on vihmast siiber juba, igalpool hakkas vaikselt ujutama, tee peal mis Karamea poole viis oli kohati oma poole polveni vesi. Peatusime u"he silla juures veemo"llu imetlemiseks joes, Sandra oli sotmise osas juba va"ga murelikuks muutunud. Kuulsime seal u"he kohaliku ka"est, et edasi Karamea poole ainult karmimaks teede u"leujutus la"heb ja et see la"bi aegade suurim u"leujutus vist on, otsustasime ringi keerata igaljuhul ja Westporti tagasi suunduda. Ja minu jaoks on see linn nu"u"dsest Wetport! Ta"itsa pael, paljud ta"navad olid osaliselt voi u"leni vee all ja nii monigi aed ning maja kah. Kaks tundi jalutasime vihmas ja imetlesime seda pilti. Eriti lahe oli see, et ma laenasin u"helt kohalikult kajakit ja ma sain tiiru teha vee peal, selles sumpamisele vahelduseks:) Nagu TV uudistes, kui vaatad kuda ksukil uputab ja ta"navaid mo"o"da paadiga soidetakse. Kihvt lihtsalt. Parim pa"ev Wet Porti ku"lastamiseks - marsruudi koostamine la"ks sajaga ta"ppi. Ja kohalike suhtumine on lahe, kondavad ta"naval ja ei paista eriti pahandavat. Tuletorje pumpab vett minema, ta"itsa lopp kui koomiline paistab pilt, kui sildid "Fire" on va"ljas uputuse juures, kuna silte "Flooding" ei ja"tku:). Tuus vaatepilt on see linn siin, ja ei ole asi ka peris katastroofiline, nii et saab asja vabalt huumoriga votta.
Ja nu"u"d on kotu ta"is, tegime korralikult su"u"a, tegin seenekastet ja puha, jube kastme isu oli. Ja"lle on kihvt pa"ev olnud ja pool on veel ees. Ainus asi millest kahju on, on fotoka koomas olek, eilne kajaki trip oli talle vist liiast, kuigi oli hermeetilises ambris, sellest sai siiski pildid ilusti a"ra tehtud. Aga vast tuleb temagi veel varjusurmast va"lja. Nu''u"d aga lasen leiva luusse, monna eesti lastemusa saatel puhkeruumi diivanil lebotades, homme ma olen kindel, juhtub ja"lle midagi lahedat voi veel lahedamat, Noudmiseni, Muff.

P.S. Fotokajastuse ja toestuse sellest pa"evast loodan siiski kunagi Sandra ka"est maili teel saada, kuna, seda aga keegi ei tea...

21.20, 16 ma"rts, Punakaiki beach hostel

Oi bljahh, ta"na on olnud nii viimase peal pa"ev, et ma kahtlustan, et see voib olla isegi senini parim uus meremaal. Tegin kajaki soidu a"ra ja mitte lihtsalt kajaki soidu, vaid see oli ta"iesti ekstreem, maailma parim kajaki soit absoluutselt vapustavas seltskonnas. Eile kui siia saabusin, sain muideks Motuekast mingite briti turistide peale, kes otse siia tulid, mis oli ha"mmastav, arvestades 250 kildast vahemaad ja marsruudi keerulisust. Tee peal ka"isin muideks ka Meremaa pikima rippsilla peal ja soitsin trossimo"o"da ule selle joe ja kanjoni, mis oli va"gagi tuus. Aga jah, kui eila saabusin na"ljast norkenuna,m asusin kohe so"o"ma ja vaatsin mingilt brosu"u"rilt siin et kihvt kajaki voimalus. Selgus so"o"gilaua taga ka, et u"ks kihvt iisraeli tu"u"p David ja kena rootsi neiu Sandra hauvad u"ksteise u"llatuseks sama plaani. U'hendasime siis joud. Sandra oli juba veits pinda sondeerinud, seega oli kajaki laenutaja, kes oli eilsest veel ka veidi svipsis, veenmine meie tahtmises ja jous veidi lihtsam. Vaatamata va"ga korgele tousnud joeveele ja va"ga kiirele voolule saime lopuks kajakid, kuigi businees oli ametlikult ta"na kinni, kehvade ilmaolude tottu. Ja see oli fantastiline retk, kuigi raske, kujutage ette vee voolukiirust, kus vastuvoolu kondida on praktiliselt voimatu, 10 cm samm on juba tubli saavutus kohati just selline see jogi oli, kus me ulesjoge kajakitasime. Kiidusonad Sandrale ja Davidile, kes olid suurepa"rane ja vastuopidav seltskond, no lihtsalt nii monus oli see tunne et saad loodusjoududest vahepeal natuke jagu, kuigi mitte lopuni. Sain ka suht ekstreemse elamuse, kui la"ksin skaudina vaatama ja"rgmise joeka"a"ru taha, kui nemad varem leitud armsal beachil puhkasid ja meil u"ldiselt tagasi allavoolu mineku plaan juba ka"sil oli. Jogi muutus seal su"gavaks ja kaljusinad mis muidu korgusid joest 50 m kaugusel ahenesid ja muutusid kallasteks. Mina tubli poiss, onnestusin muidugi kajaki u"mberkeeramises, kuna lasin end lolli peaga hetkekes ristivoolu, ikka suht scary oli kajakist kinni hoides u"likiirelt allavoolu kaljuseinte vahel ulpida, kuniks onnestus end uhe puunoti ja kaljuseina vhaele kiiluda ja kajak kuidagi viisi veest va"lja upitada ja tu"hjaks kallata. Eks kajakit saime teistes kohtadeski peale u"mberka"imist tu"hjendada, aga siis olid kaldad moistlikud. Viimase peal elamus oli kokkuvottes, pa"ev ja"tkus sama suurepa"raselt, tegime va"ikse pa"evase soojendava pubitiiru, imetlesime pannkoogi kaljusid ja nautisime tormist merd. Lihtsalt hea pa"ev.

Pilte na"eb http://public.fotki.com/mass8/meremaa3/

8.58, Motueka hostel, 15 Ma''rts

Heipa, pisut pa"ikest on korraks ja"lle pilve tagant na"ha, kihvt. Eila nimelt joudis ilm prognoosile ja"rgi. Hommikul kui ma hu"tist jalutama asusin paistis koik veel roosiline aga enne kui ma raja loppu sain kiskus vihmale ja hakkas tuult tostma. Wainui lahe a"a"rde joudes selgus, et kuigi matkarada paberite ja"rgi justkui loppes, oleks selle koha tsivilisatsiooniks nimetamine selge liialdus, ha"a"letamise lootused on suht kehvad, kui autosid ei ole:). Vaatsin, et 5 kilda pa"rast paistab kaardil veits suurem tee ja seadsin sammud sinna poole. Enne kui pa"ris vettind olin, ehk umbes 800m pa"rast ha"a"letasin end liinibussi peale ja kuna ta suurel teel valele poole po"o"ras, tagasi vopsikusse, ronisin ristis maha ja pa"a"sesin isegi piletiraha maksmisest. Autot, mis oiges suunas soidaks ootasin vihma ka"es pool tundi, aga otse loomulikult sain ma kohe selle esimese peale. Pole suurt vahet ha"a"letamisel peale saamise koha pealt, kui tihe ta"pselt liiklus on, seni kuni teda veits on, sest mida horedam see on, seda suurem on toena"osus auto peale saada. Kas sai huvitav ka arusaadav teooria voi peaks tuletised ja integraalid ma"ngu tooma? No igastahes, nimetagem seda massa peale saamise voimalikkuse konstantsuse teooriaks ha"a"letamisel, eeldusel et koik eeldused on ta"idetud:).
Oi bljahh, kuidas see kohalik ma"gede poeg, kes mind peale korjas, kaljude vahel kurve loikas ja oma vana loksuga, mis mitte just koige lubavamaid ha"a"li vahete vahel tegi, viimast vottis. Aga Takakasse ma sain, seal oli aga sobralik vihmasadu korralikuks tormiks paisund, mis Motuekasse ha"a"letamist just monusaks ei teinud. Kaalusin isegi bussi varianti - ma pole muideks lennujaamast saadik bussipiletit ostnud. Et aga bussini oli poolteist tundi, la"ksin ikkagi ha"a"letama. Peris ma"rg olin juba seks ajaks, vaatamata vihmakindlale kilekale ja u"ks tu"u"p juba seisis tee a"a"res po"ial pu"sti. Et ta oli ilmselgelt veel ma"rjem kui mina olingi ning et mulle paar pa"eva tagasi u"ks kohalik oli ha"a"letamise "solidaarsust" jutlustanud, pidasime esimese auto kinni tema tarbeks, nii 15 mintsa vast kulus, aga olid need vast ku "lmad minutid. Ahjaa, see solidaarsuse lugu. Ha''a"letasin ma mingis ristis u"kspa"ev, kus enne mind juba u"ks kohalik noorpaar ha"a"letas. Mina kui tubli Eestlane, kes ikka enda eest va"ljas nagu meie pohjamaistel teedel kombeks, asusin siis kah kohe kiirelt na"ppu viskama nende ees. Tu"u"p la"ks kohe ta"itsa po"o"rdesse! Et nemad olid seal ennem ja nii ei kolba jne. Mulle tegi see koledasti nalja, kuigi ma ta pointi respekteerisin, aga selle esitusviis oli lihtsalt koomiline. Ta oli siuke pisikest kasvu ja kohetu, aga hu"ppas u"mber minu nagu kla"hviv krants, kes haugub ja teeb na"gu et kohe kohe kallale kargab, et mul naljakas oli ajas teda muidugi veel rohkem na"rvi, aga no oli lihtsalt naljakas :). Mingi hetk, sain naerust voitu, ja ra"a"kisin taga sotid sirgeks, sain muideks ikkagi esimesena peale, sest nad polgasid poolele teele mineva auto a"ra. U"ldse on ha"a"letamaine uskumatu kino ja huvitavate juhtumuste allikas. U''kspaev sattusin vahetustudengi otsa soomest, kes oli oigemini ku"ll ahvenamaalt, aga ta juhtus tundma siin tu"u"pi, kelle juures ma olin just eelmisel o"o"sel maganud. Lasin talle ja ta kohalikule girlfriendile eesti ja vene lastelaule, nalja sai nabani. Teinekord, oli vist isegi samal pa"eval kui ha"a"letamise koodeksit opetati, soitsin puhkusel oleva ehituse projekti juhiga, kes oli oma 6-7 aasta tagusest pidevast kanepi tombamisest peaaegu lahti saanud - sest to"o"naoudis, et tal hulga asju meeles pu"siks. Et tal parajasti holiday oli, siis va"ike tobi ikka tuli teha ja otse roolis loomulikult, polnd mingi ku"ssa. Tegin kah paar mahvi, enne kui kohale joudsime, nagu eeelnevatelgi katsetel on juhtund see mulle praktuiliselt ei mojunud. Sain ka teada, et kui selja kotiga ra"ndad ja ha"a"letad, siis ja"relikult teed kanepit kah - see oli tema loogika. Lisaks oli ta loogika see, et kui la"hed Christchurchi, siis mitte otse teed, ma ei hakand talle seda muidugi u"tlema, sest mulle ta suund sobis :). Aga eilse juurde tagasi tulles, ei oodandki paduvihmas oma onne va"ga kaua, mingi 20 mintsaga sain pa"a"le u"hele saksmannile, kes 10 aastat siin oli eland ja ra"ndkaupmehena tegutses. Uskumatu kui uduseks selle aknad hetkega la"ksid, nii kuradi ma"rg olin ma. Muideks, u"ks ilmselge kuldreegel on veel ha"a"letades - liiga uhkete autode juhid sind pa"a"le ei vota, su"dametunnistus pole puhas vist. Igastahes, kui ma kunagi ha"a"letaja sellepa"rast teea"a"rde ja"tan, et ta ha"a"letab (it is OK, kui on elu kiire, ei viitsi moliseda voi midagi adekvaatsest pohjuseks on), igastahes, kui ma nii kaugele jouan, et seda teen, siis voib mind lubjakaks nimetada , siis tean, et viimane aeg endale hauaplatsi otsima asuda. Aga saksmannil lasin end poole tee peal u"htede koobaste juures vaatamata igija"tkuvale vihmale maha visata, sest otsustasin, et ega enam ma"rjemaks ja ku"lmemaks ikka saada ei saa, seega voiks oma pa"eva juba huvitavalt sisustada. Ja neis koopastes ka"ik oli tuus, pileti ostmise osa va"lja ja"tta. Ja targemaks sain kah, ja"i loppeks meelde kumb on stalaktiit ja kumb stalakmiit - tiit, ehk t nagu taevas tuleb u"lalt alla ja miit, m nagu maa alt u"les. Koobastikust leidsin paar hollandi turisti, kes mu siia toid, ja oi kui head olid kuum duss ja tee. Aga nu"u"d pakkima ja ha"a"letama, pannkoogi kaljud, siit ma tulen.

teisipäev, 13. märts 2007

13. Ma''rts, Whariwharangi matkahu"tt, 18.30

Olen keset metsikust ja"lle, nii ilus. Siin on aga loodus mitte nagu pohjasaarel matkatud vulkaanilistel ma"giradadel (iseenesest on muide lounasaar ma"gisem, a ma pole veel ma"gedesse joudnud), vaid teist laadi. Konnin mo"o"da rannikut, sa"ilinud voi taastunud on pohiliselt Uusmeremaa originaal taimestik, u"u"ratud mitme meetri korgused sonajalad, mis meenutavad dinosauruse piltide taustale maalituid, igast poosad, elupuu ja kadakate moodi puud ja siis jurakamad puud ning palju linnulaulu. Pikitud kuldsete randadega, muideks, siin polegi hele liiv nii tavaline, va"ga paljud rannad on musta liivaga, vulkaanilisuse (tuha) tottu ja kenad laguunid, ja laineid murdvad kaljud ja kaljusaared ja sini sinine meri. Mis kondides kas puude vahelt koos lainete mu"haga kumab voi siis kohe korval on, kui rada mooda ranna liiva kulgeb. Rada la"heb vahepeal ka la"bi laguunide, mida saab la"bida ind moona ajal, ha"sti kihvt. Tousu ja moona vahe on siin kuni 4m!!! Ta"iesti uskumatu u"hele balti mere a"a"rsele tondile. Nii kuradi kahju, et kaameral akud tu"hjaks said peale eilset paari esimest matkatundi.
Nagu nii monigi teravam kriit juba arvatavasti la"bi ampsas, otsustasin jala lopuks Tasman coastal walki a"ra teha, sest kuigi mu pingutused eila hommikul koigist kajaki laenutustest kajakit ja kompanjoni sebida olid va"gagi korralikud, ei olnd kuskil kedagi kes isegi ja"rgmine pa"ev oleks iseseisvalt kajakit plaanind rentida. Arvetades seda ja ilma prognoosi vaatsin kell 12.30, et tagumine aeg on tegudele asuda, et mitte veel u"hte pa"eva kaotada. Votsin siis raja alguse ka"sile Marahaust, kuhu ma hommikul ha"a"letanud olin (ha"a"letamisest tahaks kunagi kohe rohkem ra"a"kida) ja soetasin endale kahe o"o" o"o"bimise loa hu"ttides. Ja kuradi tore on see retk olnud. Pea kogu aeg lainete mu"ha korvus, metsavahel ja siis ja"lle rannas, nii see rajake lookleb, mina laulan ja linnud laulavad, inimesi on rajal vahepeal aint veits palju, naljalt u"le poole tunni ei konni, nii et kedagi ei kohta. Eila ohtul ja ta"na hommikul, veits vihma sain, aga see oli ko"o"mes vorreldes sellega mida prognoositi. Aind jalad votavad mul sona ja va"idavad, et neamd on va"sinud, aru ma ei saa miks :). Kuigi, eks ma ole oma 45 kilta a"ra kondind kahe pa"evaga, ning kuigi siin pole ma"ed, on siinsed kaljud Eesti moistes sellised millel ronimine u"les alla pole nalja asi, mis siis et rada ise on siuke meetri laiune ega pole eriti ja"rsk. Nii, nu"u"d peaks minema kaema, kuda paike ookeani poole akkab vajuma, kui just see ma"gi siin a"ra ei varja. Oldagem tublid.

12. ma"rts, 8.15 ommukul, Motueka, Hat trick Hostel

Jussi ja kindlasti ka paljude teiste sureks roomuks ma seekord ska"nnerit ei leidnud. Raisk.

Deam ma u"tlen, va"iksed tagasilo"o"gid, samas ka va"iksed edasiminekud. Selgus eila, et sindrid ei taha kajakit laenutada sulle, kui u"ksi oled, otsisin eila hoolega kompanjone. Oma suureks imestuseks ei leidnud, koik teevad siin hoolega to"o"d, ma ei saa aru, mis selles nii head on? Muidugi, eks ta loogiline ole, praegast ounte koristusaeg ja siin on puuvilja farme jalaga segada. Lisaks ilm sinder mind kah va"ga ei soosi, keeras veits sajule ja see votab kajaki entusiasmi osadel miskipa"rast a"ra, aru ma ei taipa. Otsustasin siis hoopiski netist ja arvutist lohutust otsida ja seda ka sain. Esiteks selgus, et videod Sri Lankalt mis ma arvasin juba kadunukeste ja looja karja la"inute hulka on mul Sansa playeril siiski alles! Vist oli toepoolest mingi viirus seal kallal ka"ind ja viirusetorje programmid mu ma"lu puilka niisama ei ru"nnandki, kuradi Sri Lanka interneti kohvikud ma u"tli. Aga viirus polnd esialgseid faile onneks mitte kustutand, vaid aind peidetud su"steemi failideks teind, voi kurat seda teab kuda voi mida ta"pselt, igastahes on olemas, aga pole lihtsalt na"ha kui settingud valed on arvutil. Ujee. Teiseks selgus, et Eesti riik on minu sober, olin pappi ta ka"est oma reisifondi saand, tulumaksu sain tagasi ja u"hest salakohast sain veel toetust, aga see avalikustamisele ei kuulu :). U"leu"ldse, kui keegi tunneb, et tahab mu reisifondi toetada, siis mu konto on alati annetusteks avatud, ikka parem kui selle raha eest endale pohmelli tekitada onju ;). Ja siis uurisin asja ja selgus, et see samune blogipoiss siin on hakand popiks saama, nii et koik alternatiivide harrastajad, kui te lugesite seda pa"evikut sest te arvasite et see on lahe ja erakordne asi mida teha ja sopradele oelda, et ma olen midagi teind mida sina pole, faa faaa, siis on aeg endale uus tegevus otsida. Vaatsin et oli loetud Kanadast, Usast, Aafrikast, Austraaliast, Hiinast ja u"llataval kombel ka Eestist moningatest kohtadest. Kahtlustan ku"ll, et osasid eelnimetatuid tabas pettumus, et see eestikeeles oli :), aga voibolla ka mitte, eestlasi ju maailmas igalpool. Aga nu"u"d lahen ampsan hommikuso''o"ki ja katsun endale ikkagi kajaki sebida, a"kki kudagi ike onnestub, mis siin ikka niisama passida.

Ahjaa, panin Sri Lanka fotod u"les, ammustest aegadest seal ja elevantidest on pilte seal kus vanastigi, http://public.fotki.com/mass8

laupäev, 10. märts 2007

Selline lugu

Nonii, koigile kellel oli mure, et see va blogi on nii vanasti updatetud, et enam uudisena ei kvalifikatseeru on mul hu"vasid uudiseid - see on nu"u"d ta"iesti reaalajas (hetkeks va"hemalt). Ojee, ma leidsin ska"nneri uus meremaalt ja lihtsustasin sellega oma elu ta"itsa palju.
Veits kehvem uudis on see, et ma ei ole oma 25 eluaasta jooksul ilusat ka"ekirja omandanud, seega ei pruugi selle lugemine koige lihtsam olla ning lugejate elu lihtsamaks ei muutunud... Ma ei pane pahaks, kui moni lugemise alal oskaja teistele abiks olles asutab uue blogi nimega massa blogi tolge... Aga tosi ta on, et mu ka''ekiri na"eb ku"ll u"limalt eba atraktiivne va"lja, aga on tegelt suht loetav.
Ska"nnisin sisse ka pa"eviku alguse, et asi veits autentsem oleks. Ja uskuge mind, koige enam avatud koht ses raamatus on euroopa kaart, kust ma saan na''idata kus eesti asub, ma olen va"hemalt 70-le, voimalik et ka enam kui sajale inimesele geograafia alase oppetunni andnud Eesti paiknemisest maailmas ja Euroopas, u"hekordsest Eesti joonistamisest noukogude aegse maailma atlase kaardile ra"a"kimata.

Vihjeid:
Kui klopsata piltide (ska"nnitud leheku"lgede) linkide saab ta"itsa suure ja loetava :) pildi ette.

http://public.fotki.com/mass8/ - on see koht kust fotosid voib leida, neid eraldi siia ei toppinud

roheliste kaantega raamatu algus(e lugu), ehk mismoodi mus u"ldsegi viitsimine midagi kirja panna tekitati














esmaspäev, 5. märts 2007

20. Veebruar, 19.36, Whitianga lähedal hipi/usu/lebo?... kommuunis

Viimasest raportist on päris palju aega kulunud, uskumatult palju uskumatuid asju on vahepeal juhtunud :). Hetkel olen ookeani lähedal mägedes, saime öömaja nii kauaks kui tahame mingis kommuunis mis on kind of hipi, kind of religious, kind of ?. Mingi siuke nagu algaja ise oma usu välja moelnud ja funniv usulahk voi no ma kah ei tea, täitsa huvitav igaljuhulJ. Ütlevad küll et usuga pole mingit pistmist, aga ikka jumalast vahest ikka veits kuulda on. Koha leidsime couchsurfingu webi lehelt, kirjutasin ühele neiule, see vastas, et ta ise küll on Marokos, aga minge mu vanemate juurde nad kindlalt votavad reisijad avasüli vastu, et neil kogu aeg reisijad peatuvad ja koik on teretulnud. Füüsiliselt leidsime koha kohalikelt hoolega teed küsides ja autoga ekseldes, auto kuulus Kylele, kes on USA kutt, kes siin rändab ja keda kohtasime hääletades, lähme temaga vist veel louna poole edasi kah. Hull hamming oli igastahes saabudes, soitsime hoovi ilusti nagu raamatu müügi aegadel palju tehtud, vaatsime et kutsad sobralikud ja tulime autost välja. Meie “hei”hüüete peale läks tükk aega, enne kui ühest honest ilmus mingi tüüp ja teisest üks naine. Me muidugi siis, are you Steve?, are you Kali?, ehk neiu vanemad kellega ühenduses olime olnud, nemad aga et ei ole, aga naeratavad ondsalt ja muretult nagu oleks tosise laksu all. Me räägime siis oma lugu, ja nemad, ah, what ever, your welcome, feel like at home, Steve is inside watching movie, you can stay as long as you want, we have been here for 6 months. No meil olid ikkagi louad töllakil ja täielik hämming. Aga oligi lihtsalt siuke koht :). Aa, aga miks ma kogu aeg mitmuses räägin? Täna hommikul sain kokku Liisiga, kes eile maandus, temaga oli eestis kokku lepitud et hääletame veitsa koos, kuigi olime eestis vaid korra kohtunud. Vot sellised lood. Aga loodus – lihtsalt vorratu. Inimesed – igati looduse väärilised. Alustasime hommikul hääletamisega Aucklandi kesklinnast bensiini jaamast, saime 10 mintsaga peale ja linnast välja, tüüp soitis veel mingi 20 km kodust mööda, et meid paremasse hääletamise kohta maha panna. 5 auto peatus ja saime edasi, 5 auto jälle peatus jne. Uskumatu. Aucklandis oli kah täitsa kihvt paar eelmist päeva, sai muuseumis käidud – elu parim muuseumi elamus seni. Aga see kommuun kus me sattusime, suht pull ikkagi :), tüübid mängivad mingeid austraalia pärismaalaste pille praegast, näevad välja nagu üks suur toru ja teevad umbes siukest häält nagu parmupill, veits tumedama kumedama kolaga. Ma ei tea, kauaks siia jääme, vist mitte väga, sest Kylele kui tublile kristlasele on siinne “satanism” vastukarva, aga pull on. Ise kavatsen küll sellest kogemusest siin viimast votta ja samas vaadata et ajusid ära ei pesta:). No paari päevaga vaevalt. Aga homme voi juba öösel lähme kuumavee randa, kus auku kaevates sinna soe vesi tekib. Ma proovin nüüd kah seda imepilli mis nad siin mängivad, raporteerimiseni.

17 Veebruar, 19.27 Aucklandi südalinn, Bennetti juures

Uusmeremaa, mmmm…. Väga ilus maa on ma ütlen teile ja am pole praktiliselt veel Aucklandi linnast välja saanudki. Saabumine läks üllatavalt kergelt, saba passikontrollis oli küll mingi pool tunnikest, aga kotti ega mind läbi ei otsitud ja üle ei kuulatud, ega ma ometi tööneegriks siia ei tulnud - olen nii monegi suust kuulnud, et eestlasi tihti sedasi peedistatakse sii piiril, mul vaadati aind et botase talla all Sri Lanka linnusitta ei oleks, tegemaks kindlaks et kohalikud liigid kaitstud oleks, igati arusaadav, arvestades millist jama sissetoodud liigid siin looduses pohjustavad. Pagas oli kohal ja linna saamine oli käkitegu, kuigi 20$ (uusmeremaa oma) tundus edasi tagasi linna lennujaama pileti eest tsiba palju olevat, eriti kui Sri Lanka bussipileti hindadega harjunud oled. Igastahes, linna sain holpsasti ja leidsin kiirelt üles ka Bennetti maja, kellega mul oli kokkulepitud maili teel, et ta mul oma diivanil tudida laseb. Aga korteri nr. ma ei teadnud, ja helistamisega oli jama, sest siin on mobiilile helistamine nii kallis, et keegi seda eriti teha ei taha ja enamuselt töö telefonidelt on see keelatud. Seega tegin endale mingi prepayd kaardi moblale ja kuigi sellega helistamine ja stardikas suht kirved olid, arvan ma et see kulub mul marjaks ara, sonumite kirjutamine on talutava hinnaga. Bennetit ma ikka kätte ei saanud, aga enne kui joudsin hakata alternatiive kaaluma helistas ta mulle tagasi. Korter on tal ülikihvt, kuigi tilluke. Siuke pisike kööktuba ja vannituba all ja magala trepist üles. Aga asukoht on maailma parim, peatänaval ja otse keset cityt, sadamast ja ookeanist 500m. Bennett ise on asiaat, pärit Taiwanist, tagasihoidlik ja pisut omamoodi vQga sobralik tüüp. Eile näitas mulle veits linna ja juhtus siuke uskumatu lugu: Tutvusime Bennetiga lähiümbrusega, siin on sellised 3 rattalised jalgratat väntadega riksad, millega soit on muideks tasuta, näeb linna ja puha (voib ja viisakas on muidugi juhile tipi anda). Ja siis üks naine kes meid ringi vedas asus uurima, et kust ma pärit olen. Mina siis, et from Estonia. Ja tuli välja, et üks eestlane soidab kah nende riksadega, vähe sellest, see eestlane Margo oli mulle emaili saatnud, et tema on uusmeremaal.Sain taga täna kokku, hästi lahe tüüp on. Mul oli küll veits kehv tunne, et ma polnd oma laiskuses ta kirjale vastanud (tas ai mu maili trip.ee-st, kus ma ütsin, et uusmeremaale ka satun), aga ta ei pannud mu lasikust pahaks. Talle riksajuhi amet sobis, sest talle meeldib rattaga soita ja kuna pole tööluba, on raske tööd leida. Palka saab ta ühe kohaliku toidupoe toidutalongides, et asi korrektne ja seadusega kooskolas oleks J, ärib neid ta ühele kohalikule eesti perekonnale. Tipi voib kah muidugi endale jätta, ja seda kogunes tal täna näiteks suht hästi. Esmaspäeva hommikul kell 10 on meil date, lämme koos Aucklandi muuseumi, mis pidada olema maailma kihvtimaid. Bennett vedas mind täna autoga ringi, käisime ühel 60-st vulkaanist millele Auckland ehitatud on, koige suuremal Mt. Edenil. Mägi ise oli suht korge ja vaade linnale oli tuus, aga kraater oli minu üllatuseks suht pisike, meenutas pisut kassitoome orgu, oli aga pisut sügavam. Ja randu käisime kaemas, väga kenad. Aga need purjekad ja jahid – oi oi kus selliseid tahaks omale kah, veetsin oma 2 tundi silmi pungitades sadamas neid kohalikke ja kaugelt siia saabunud iludusi jälgides, kui Bennett vanemate juurde hiinauusaasta ohtusöögile oli suundunud. Yritasin Victoria pargis kriketit kaedes ka sellest sotti saada, eriti kaugele ei joudnud aga veits hakkasin juba läbi ampsama. Nüüd pöördusin Benneti pessa tagasi kasutades ta varuvotit, ise ta pole veel laekunud, seega plaanin alatult internetti veits kasutada ja süüa. Käisin poes ja toin süüa, hinnad on jube kallid, aga kiirnuudleid saab vast ka vaesematel aegadel lubada, nii et näljaohtu päris pole. This was latest news update, hopefully again tomorrow evening.

19.35, 15 veebruar, Singapuri lennujaam

Singapuri lennujaam olgu aä”rema”rkusena va”ljatoodud on koige kipam koigist lendamise jaamadest kuhu minu jalg astunud on. Aga siuke jube imeline olemine on muidu, u”hest ku”ljest on jube kahju, et pidin juba Sri Lanka tolmu jalgelt pu”hkima, teisalt tahaks Uusmeremaad ullult na”ha, kuigi sealsed plaanid veel esialgu suht toored on. Siit moraal koigile, kes Sri Lankale la”hevad – planeerige va”hemalt 3 na”dalat, parem veel kui 4-5 voi rohkem, siis jouate vabalt beachil lebotada ja monuga ilma tormamata kenad kohad ule kaeda. Ma just joonistasin oma kaimised kaardile ja tundub nagu polekski kuskil olnud, aind saare keskosas veits on nagu kaidud ja läänerannikul. Samas vaatamisväärsuste (heh, ma leidsin sellelt klaverilt täpitähed üles) poolest on see ala koige tihedam ja päris pohja ja itta poleks rahutuste tottu vist hetkel maksnud ronida kah, kuigi kordan veel, valgele inimesele on see maa vägagi turvaline üldiselt. Üldmulje saarest jäi selline, et lounas on koige paremad rannad, idas kah moned head beachid, läänerannikul koikse tihedam asustus palju linnu ja inimesi, keskel on mäed ja teeistandused (tee küll pigem keksel lounas), uleval pohjas on tamilite pesa ja horedam asustus ja veits metsikum, kuigi kogu maa on enam vähem üles kultiveeritud. Minu lemmik kohaks Sri Lankal oli vaieldamatult Sigiriya ja sealsed kaljud, koige kenam linn mida külastasin oli Kandy, mis on umbes 100 000 linn ümber kena tehisjärve. Kustumatu mulje jätsid ka mäed ja neis asuvad teeistandused ning Adams peakil nähtud päikesetous, kuigi säärelihased sinna ronimisest veel endiselt pisut valusad on. Ja muidugi inimesed, kui välja jätta turistipesad, siis on inimeseduskumatult siirad ja abivalmid. Pisut kahju on, et ei joudnud ühtegi rahvusparki ja lounaranniku randadesse, omast lollusest jäid nägemata ka osad templid ja rituaalid. Aga kokkuvottes olen ülimalt rahul – kunagi votan rohkem aega ja lähen veelkord Sri Lankale, kindel värk. Nüüd aga uuele lainele, ma pole kohanud veel kedagi kes oleks Uusmeremaal käinud ja ei räägiks sellest ülivordes. Nagu jalgratturist britt keda Hattonis kohtasin ütles: Uusmeremaalased on maailma enim reisiv rahvas, aru ma ei saa miks, neil kodus koik olemas ja veel rohkemgi ja veel ilusam kui mujal (niimoodi ilusti eesti keeles ütleski J). Nii et – aint paremaks see reis veel läheb, lihtsalt oivaline.

neljapäev, 1. märts 2007

15. veebr, kell 9.03, colombo lennujaam

Nii, nu”u”d on see ametlik, 8 pa”eva Sri Lanka toitu ja jooki ei saanud mul pohja alt a”ra. Olin ku”ll ka tubli ja join pohiliselt pudelivett, oleks vist vabalt voind ka kraaniveega enam eksperimenteerida, sest paar ra”ndurit kes seda joid u”tsid, et pole ullu u”hti. Lennujaamason kuidagi maru vooras olla, ei ole mingit mu”ra ega mo”llu u”mber, kuigi inimesi on siingi suht palju. Beethooven voi miski siin vaikselt ma”ngib ja koik turistid nohisevad omaette, kui monele tere u”tled vaatab sind kohe jube kahtlustava pilguga. U’ldse tundub mulle siin, et va”ga paljud ka”ivad Sri Lankal a”ra seda tegelikult na”gemata, oma mugavustsoonist ehk siis hotellitoast ja giiiga grupist lahkumata. Eila ujumas ka”ies ja”tsin oma asjad kahe svenska flicka hoolde, kes mingis kallimas hotellis pesitsesid, nood polnd ku”ll pa”a”le ranna ja hotelli ja paarituristiloksu miskit na”ind. Samuti on hotellidest tunduvalt raskem huvitavaid ja sobralikke inimesi leida kui guest housedest, kus pole paketituristid vaid hoopis teine kontingent. Sellele ja”reldusele joudsime juba koos palju reisind Usa tu”u”bi Keviniga, kes palju ka hotellides reismise alguse poole aega veetnud. Muideks, ma loodan, et Sri Lanka voidab kunagi olu”mpiakulla, lihtsalt, et te nende hu”mni kuuleks. Uskumatu lugu, kolab nagu lastelaul, aga on samas siuke tore (otsige netist, asi on vaeva va"a"rt). Juba maandudes ma ma”rkasin, et vist ma”ngivad hu”mni, sest kohalikud tardusid valvel seisangusse, nu”u”d hommikul ja”lle. Eriti reaalne olu”mpiakulla lotus vist just pole, sest kriket pole olu”mpiaala ja isegi kui oleks siis Sri lanka Sansid oleksvast 1:20-le voi nii, sest ainus MM tiitel on pa”rit 90-ndate keskelt. Aga nuud Singapur, Siit ma tulen, Sri Lanka dadaa.

14. veebr, 21.47 vooratsemajas millenime ma ei tea, Negombo, Sri Lanka

India ookeanis ujuda on monna. Vesi on nagu supp, suht soolane supp. Kuradi kahju, et home juba edasi minek on, nii palju oleks siin veel teha. Ma”ngisin kohalikega muideks rannas ka u”the ranna vorkpalli moodi ma”ngu, ta”itsa jube kui kehv ma selles olin! Peale teist ma”ngu vihjati viisakalt, et ma voiks u”he ma”ngu vaadata J, no tegelt olin juba nagunii jubaujumise kasuks otsustanud. Ma”ngu imelikkus oli minu jaoks selles, et nad ei kombineerind u”ldse, vaid loid kohe u”he puutega palli u”le vorgu, enamasti suht kovasti kaks ka”tt koos ja labaka”e alusega u”levalt palli vottes. Harva na”gi ka vorkpalli maha lo”o”mis liigutust. Ei mingit teistele tostmist voi midagi (keelatud see ei olnud). Ma olin jube segaduses, u”he punkti loin korralikult maha, paar tu”kki kobistasin vast veel, aga jama tegin kah kovasti. Uldiselt va”ga palli ei saanud, sest vastastel oli mu voistkonnast kahju ja minu peale ei ma”ngitud J. Siuke tunne oli, nagu tu”drukul voib poiste voistkonnas olla, aga ikkagi oli huvitav. Ka”isin korra meretoitu kah so”o”mas,tahtsin grillitud haid, aga otsas oli raisk, soin siis “moet” fishi voi midagi sellist (voi oli mullet oopis, kurat ei tea). Va”ikesed lapsed koik maagavad juuba ja minagi magama la”en.
Sest ommuku vara on lennukile minek.

14. veebruar, Greenland restaurant, Negombo

Uuh, olle toodi, jube hea. Eilne aus plaan Mt. Laviniasse randa minna ei la”ind onneks, sest Mt. Lavinia outus kokku kasvanuks pealinna Colomboga ja linnas seda rannakest pimedas ules leida oli suhteliselt voimatu. No tulin siis Negombosse, mis lennujaama la”hedal ja kus kah suht norm rand, ookean, ta”itsa olemas. Joudsin siia alles mingi 22 ajal ja leidsin voorastemaja mingi tuk tuki tu”u”bi abiga, kellega alguses soiduks jube tingimine oli tehtud. Et eelmine o”o” uni oli kesine ja bussis kah vaga ei tudind siis poonasin 12 nagu lapsuke. Nu”u”d ka”isin netis ja otsustasin siinset kala proovida, kui palavus veits tagasi tombab lahen randa. Mul on uus, ta”iesti tutikas pa”ikese poletus, eilsest joes ujumisest L. Mo”ksisin end ku”ll mingil hetkel kreemiga, aga vist oli tund enne seda juba liiast ja pealegi ja”id ku”ljed ma”a”rimata ja seljal kah ha”mmastaval kombel paar laiku, kuigi Anna mu arust selja kallal kovasti vaeva nagi. No ei tea, igastahes on laiguline pa”ikesepoletus tosiasi. Oo kala toodi, aeg ampsama asuda.

13. veebr, 13.27, Hutton Colombo buss

2318 m korgusel ka”idud nagu naksti. Ja ta”iesti ronimist va”a”rt oli, pa”ikese tous oli erakordselt ilus. Ha”iris aga raja ja tipu rahvastatus, kugi sai valitud na”dala keskpaik ega olnud ta”iskuu. Rohke rahva pohjuseks olid peamiselt kohalikud, kellele see on pu”ha paigaks, koige karmimal nadalavahetusel, ta”iskuu ajal olla tipus ka”inud koguni 100 000 inimest, 50 000 delhouse poolt kust meiegi ka”isime ja 50 000 teiseltpoolt. Kuigi rahvarohkus ja tipu tsiviliseeritus – seal on temple, varjualune ja mud ehitised millega kaasas ka”ib ka pru”gima”gi. Lisava”a”rtusena tuleb arvesse aga hea seltskond. Saksa neiu Annaga ronima hakates, kohtasime teepel u”the inglannat, kes oli Sri Lankal varem kolm kuud opetajana tootanud ja nu”u”d avastamata kohti otsis ning tema sveitsi sobrannat. Tegime suht head tempot ja joudsime ca 2 tunniga, tunnike voi veits enam enne pa”ikesetousu. Ja esimest korda Sri Lankal oli tosiselt ku”lm, kuigi sai jack kaasa voetud. Tipus leidsime u”les ka ameeriklase, kelleks mind eelmine ohtu peetu oli. Tegu oli va”ga sefi tu”u”biga, ta oli vihma tottu lihtsalt teises voorastemajas peatunud. Selle mehe nime olen juba unustanud (Kevin?) aga hiljem joes supeldes ja pa”ikse vanni vottes selgus, et ta on u”le 2 aasta juba ra”nnanud ja ka”inud koikidel madritel peale antarktika (mis on kah plaanis) ja ka taiesti kreisides riikides. Tema Riikide top 6 oli selline: Mongoolia, Uusmeremaa, Cooki saared, Austraalia, Bhutaan, Sri Lanka. Minu kavas on sellest topist tervelt pooled, nii et see saab olema lihtsalt tuus, kahju aind, et Sri Lanka jaoks nii va”he aega on. Oma reise suudab ta muide lubada kuna oli Wall Streetil u”he maakleribu”roo director, kui omanikud vahetusid, siis vottis 32/selt aja maha ja tegi alustuseks rattamatka NY –st LA-sse (7000? Kilti) ja pa”a”le seda sus reisima. Vot selline mees. Ahjaa, eile ohtal juhtus veel uks lobus lugu. Olin Annaga jutud a”ra ra”a”kind ja uuesti siruli visand, uni juba peaaegu silmas, kui kuulen, et keegi va”ga tihedalt taas uksele kopsib. U”tsin siis, et “Yes, yes, I am coming”, aga ja”rgi ei ja”a”nud kuniks ma pu”kse jalga tommasin. Teen siis mina ukse lahti jam is ma na”en – kutsikas liputab saba… Aga tegi ta seda vastu ust, nii et tundus et keegi koputab J. Nu”u”d ma teen veel teel pealinna va”ikese uinaku, mis kolmetunnisele o”o” unele ja”tku pakuks. Pealinnast u”ritan beachile pa”a”sedan ii siva kui voimalik, et saaks ka veits lebotada enne lendu mis on juba u”lehomme hommikul vara. Kui te kunagi Sri Lankale satute siis a”rge 8 pa”evaga leppige, Massa Out.

13 veebr, 2.40, Delhouse, white house voorastemaja

Ja nu”ud ma asungi Adam’s Peaki poole teele, ah et mis ma veel siin passin ja kirjutan? Ootan eila ohtul hilja meie voorastemajja saabunud saksa neiut, kes kah ronima tuleb. Ma olin kull jumalast horisontaalis kui ta tuli, aga nad kaisid uhte siia saabunud tema sopra koos omanikuga otsimas, Estonia-Amerika, kolavad ju sarnaselt. Ja minu nelja paevane habe naeb kah kindlasti habemiku moodi va”lja J Tegelt ma arvan, et omanik lihtsalt tahtis, et ta ja”a’’ks ja mujale ei tormaks otsima (pealegi oli omanik ta”is) ja nagu na”ib la”ks onneks. U’’ldsegi, eile ma vist ei ra”a”kinud inglasest kes siin veel pesitseb, va”ga eriskummaline tu”u”p. 41 ja retired, ka”ib Sri Lankal ha”sti tihti, lemmik maa on uus meremaa (saint a ka”est ka hu”vasid reisivihjeid) jam is va”ga huvitav, tu”u”p ra”ndab ringi rattaga, tegi eila tavalise 130-140 km pikkuse tiiru. Aga nu”u”d on minek.

12. veebruar, 20.11, Delhouse, Sripada e. Adam's peaki jalamil voodis

Juba valmistungi tuttu minema, elan ta”itsa pa”ikse ja”rgi jubaJ. Voibolla asi ka selles,et asun kell 2 tipu poole teele, et pa”ikesetousuks kohal olla. U”lesse Sripada ma”e tippu, nagu kohalikud teda kutsuvad, pidi sit olema umbes 1000 m tousu ku”la pinnast, 5200 astet – terve tee on ilusti treppi lu”katud. Ka”isin juba algust vaatamas, ja u”ldse tegin u”mbruses va”ikse tiru ja na”gin uskumatuid vaateid ning tegin tutvust teeistanduste hingeeluga. Siit paari Kilda kaugusel on u”ks ja”rv ja selle kohalt tee istandusest sellele alla vaadates poleks tahtki paigast liikuda, aga kuna hakkas pimenema tegin seda siiski. Tegin voorastemajaga uue odavuse rekordi, sain 400 ruupia ehk 45 krooni eest toa. Tundub, et mitte tavaturistide henna maksmisest on saanud minu jaoks omaette sport, sport mulle aga meeldib ja teen seda alati kogu hingest ja nii ha’’sti kui oskan. Sellel spordialal siin peab kogu aeg valvel olema, umbes nagu males voi Judos ja oigel ajal tuleb ka agressiivset taktikat kasutada. Niikui valvel pole ja korra unustad ku”sida et “how much”, selgub raudselt kohe, et “too much”. Lisaks on vaga tahtis enesekindlust sa”ilitada, sest nigu see kaduma hakkab kaob sellega u”hes ka su ruupia tagavara. Igastahes, mulle tundub, et ma hakkan seda sporti ka”ppa saama, sest ma pole veel kohanud valget turisti kes millegi eest minust va”hem oleks maksnud. Eks vist luhike paari aasta tagune egiptuse treeninglaager tuli kah kasuks, ja sealse tippvormi tulemusel u”liodavalt soetatud vesipiip on aidanud seda mitte unustada, et saab alati alla ja siis veel alla kaubelda. Vahi vahi, korval ku”lalistemajas on vist disko, va”hemalt sedasi see India? muss kolab. Aga nu”u”d koht nuudlikestest pungil kotile, et keset o”o”d toustes ta”itsa roosa ja va”rske olla. Oi konnad alustasid konkureerivat diskot.