Heihopsti kõigile (näed sa päris õõ ja äää ja teised täpid :)) kes veel vanast harjumusest siia lehele ekslema on sattunud. Ma olen nüüd lihast ja luus ilusti Eestimaa pinnale ära materialiseerunud, lätlased ja türklased küll tegid veel mõningaid takistusi ja kujutasid ette et äkki pole ikak hea jõuluks rändureid koju lasta, aga saime sest üle.
Ehk siis, peale seda kui ma olin ilusti kultuurne olnud ja paleesid külastanud (väga uhke värk, ausõna) ning ka arheoloogia muuseumit ning nautinud ära türgi massaazi (peris norm, kuigi eelistan vist indoneesia ja tai omi, türklased oleks võind kauem mudida) - peale seda saigi ööke ära magatud ning lennujaama trammi ja metroo lahkel kaasabil suundutud. Algus läks nagu õlitatult ja mitte ei näinud mingit äiksepilve päikselise hommiku kohal, läksin tsekk ini, sain boarding passi (no okei, kui tagant järgi tark olla, siis nad küsisid küll, et mis värk on miskipärast me ei näe sind reservatsiooni nimekirjas, aga no mu kinnitus et ärge jebige, et peaks nagu olema kõik OK tõi mulle boarding kaardi pihku). Tegin ma siis hommikusöögiks 150 grammi sokolaadi ja kuulasin rahus musa, kui kuulen et mingi eriti nõmeda türgi aktsendiga keegi mu nime lennujaama väljuhäälditesse pasundab. Eks ta nii ole, et kui juba keegi selliseid meetmeid võtab siis on tavaliselt sitt majas. Nii olnudki. Air Balticu ülemõistuse ebakompetentne personal kahtlustas et mul ikkagi ei ole ju tegelt piletit. Uurisivad siis mult, et kas mul nagu võiks olla elektrooniline pilet või paber pilet, ma siis vastu et nagu raske kosta, vanasti mul nagu oli paber pilet, aga nüüd on see juba rõvedalt aegund ja et sai lennuaega nüüd muudetud, aga ega ma liiga palju näpuga reisibürood kes mul pileti bronnis ei suskind seega ei tea eriti, nüüd vahest siis on elektrooniline või midagi? Selle peale teatas lätlane kuskilt Riia kontorist, et off load from flight ja üks kohapeal olnud tädidest keeldus mu proteste kuulamast keeras mulle resoluutselt selja ja tegi nägu et on ingliskeele päris ära unustand. Õnneks oli teine tädi vähe normaalsem ja ma siis seletasin, et olge nüüd normaalsed, see on ju täiega teie blokk, et te mulle poolteist tundi tagasi check innis ei öelnud et mingi jama on, ma oleks jõudnud vähemalt asja uurida. Lõppeks siis tädi suutis kuidagi välja selgitada, et mul peaks paberist pilet täitsa olemas olema, ma jälle siis tegin selgeks, et ma pole seda kätte saanud kuna pole Eestisse juba 11 kuud jalga tõstnud, õnneks meenus mulle, et mul on alles see paber pilet mis mul 6 oktoobriks oli - aga, selle ma olin muidugi rõõmsalt juba suures kotis lennukisse saatnud :). Eks ma siis niimoodi sattusingi kos kahe tsurkaga lennuki pagasiruumi oma kotti otsima kuniks tädi lennuki kõrval seisis ja tulemusi ootas. Leidsin oma koti, leidsin selle arhailise pileti mis mu lugu kinnitas, 5 minti pingelisi läbirääkimise Riia bürokraatidega ja lasti mind lennuki peale ja puha. Lõpp hea, kõik hea, aga üldiselt kui teile meeldib algusest lõpuni õnnelik muinasjutt ning armastate oma närvirakke siis ärge Air Balticuga lennake... Kui Riia lennujaamas pagasit ootasime kõik hoolega ja öeldi, et tegelt on nii, et meil natuke sassi ning teie pagas jookseb ilusti lindi peal küll, aga hoopis teises terminalis (Riias ju tervelt 2 terminali ongi) siis tundus see juba puhas huumorinurk ja asjade loomulik käik. Et ma olin oma pisikeste kätega oma koti lennuki peale tõstnud ei olnd ma eriti mures ning sain oma koti ka varsti kätte, kui olin ainult väljumiseks mõeldud uksest teise terminali sisse murdnud.
Kiss oli see eest ilusti koos helkuriga vastas mul, Jussi ekipaazil jäi tehniliste viperuste tõttu sõit tegemata (no Jussike keeras oma massina üle katuse päevake enne). Oli tore tuttavaid nägusid näha, väga tore. OLi hea normaalset toitu süüa, väga hea. Lido rokkis. Ja kuigi Riia Rimis A le Coqi ei müüdud maitses ka läti õlu talutavalt. Ja Valgast õnnestus isegi Aleksandrit ja A Le Coq specialit saada, see spetsiaal pole peris minu maitse, liiga kerge mu jaoks. AGa Sass, ojeee, see oli oma tuntud headuses. Eks siis saigi kodu jõutud, veits vanematega muljetatud ja mindud Zavoodi üle vaatama, enne kui kinni pannaks. No tõele au andes, enne savoodi tegime kerged soendustiirud suudlevates ja püssis muidugi. Oli meeldiv. Ja eila oligi meil juba jõul, pugisin vanavanemate juures kõhu head ja veel paremat täis, lunastasin anekdootide eest paar kingipakki ja nüüd oilengi omadega jumalast rahul, sest ma tean, et täna maal teiste vanavanemate juures läheb sama stsenaarium uuesti käiku. Pealegi, lihtsalt hea on näha kõiki üle pika aja.
Vot nii, otsas see reis. Vast veel kirjutan mingi kokkuvõtva reisipalakese varsti, kas ma ka muidu blogi pidama jään, no kurat seda teab, eks aeg näitab, vahest tuleb vahetevahel tunne et tahaks valitsust ja eedikut mustata või midagi, ning egas siis saa vaiki olla, aga kindlasti ei hakka ma seda niivõrd tihti tegema.
Ilusaid pühi kõikidele, ning ausõna, varem või hiljem vaatan ma teie kõigi näod jälle üle, ärge imestage kui mõnel pimedal õhtul või valgeks minemise ajal hommikupoole ööd just sinu telefon heliseb ja mingi natuke tuttavlik aga samas ammu unustatud hääl teises otsas iniseb, ise te olete kunagi nii lollid olnud et olete mulle oma nr andnud ;).
esmaspäev, 24. detsember 2007
reede, 21. detsember 2007
Istanbul
Heihoo, ma olen peaaegu kodus juba (ainult tu"hine neli tundi veel lennata u"lehomme hommikul), tinglikult voiks isegi va"ita, et olen juba peaaegu euroopas :). Esimene asi mis ma saabudes ma"rkasin oli see, et kuratlikult ku"lm on siin, 35 pealt 3 kraadi peale on va"ga valus hu"pe, eriti kui standardvarustuses u"htegi jopet ei ole... Ei aidanud ainult ilusti lennujaama WC-s fliisi ja pikkade pu"kste lisamisest, pidi ka va"ga kiiret tempot arendama suur seljakott kukil et va"hegi mitte koigusoojasena end tunda. Teine asi millest ma u"le ega u"mber ei saanud (ma ei usu et keegi Istanbulis saab) oli see et ringi vaadates tundus igal sammul, et tegu on linnaga kus vana ja uus on huvitava segu moodustanud. Mulle meeldib! U"hest ku"ljest on igalpool ajaloo hongu (eelkoige muidugi lugematu arvu va"ga ilusate moseede na"ol), teisalt tunned end olevat modernses maailmas. Aga see todemus tuli esialgu la"bi ku"lma ja pisarate (voi oli see oopis tatt mis nina otsast tilkus :)?) va"ga aeglaselt kohale, nu"u"dseks mil ma endale juba jope olen soetanud naudin ma linna peal jalutamist kohe tunduvalt rohkem ning ka mottetegevus hakkab enam va"hem normaalsele kiirusele taastuma, kovaketas ei kiilu iga kaheku"mne sekund tagant kinni. Toit on kah peris hea siin, hinnad ei ole nagu aasias kahjuks, aga kannatab elada. Endiselt igatsen kartulit, aga eks varsti joululaudadelt panen mone poske.
Kui nu"u"d aga selle juurde tulla, kuidas ma siia sattusin, siis see lugu oli nii, et koigepealt ma olin sunnitud taaskord todema, et maailm on va"ike, kui Bangkoki interneti kohvikus mu korvale istus Package, u"ks briti tu"u"p, kes mu korval istus ka indoneesias u"hel bussireisil. Loomulikult oli selline kokkusaamine va"a"rt koos va"lja minemist, meiega liitusid ka veel moned kohalikud neiud keda ma tundsin juba esmakordsest bangkoki ku"lastusest ja veel u"ks londoni neiu. U"ritus oli edukas, ainus varjuku"lg oli see et ma pillasin Package kaamera maha ja see la"ks natuke katki, kuigi tegi pilti edasi. Ja"rgmisel hommikul viisin sisse revolutsiooni kohalikus seljakoti businessis, ka"ies u"hes kottide mu"u"iga tegelevas poes va"lja idee, et ilmselgelt oleks oodata ka"ibe kasvu kui iga seljakotiga anda kaasa tasuta olu :). No koik kliendid on back packerid ju, kes o"o"bivad koige odavamas voorastemajas, et olle jaoks rohkem raha oleks nagu kohalikud igas riigis armastavad o"elda :). Seda seejuures suht va"ikese kulude kasvuga. April (u"ks tai neiudest) ja ta vend kes seda poodi pidasid haarasid ideest kinni ja nu"u"dsest on Khao San roadi u"hes sois (korvalta"nav maakeeli) selline variant tulevikus olemas, kui nad just politseiga alko litsentsi puudumisest pahuksisse ei satu... Sai veel veits shopatud, ta"navamelu nauditud ja oligi aeg lennujaama poole asutada. Mindud sai koos steffaniga saksast, kellega koos me sealt ka tulime - nimelt juhtus nii, et olime samas lennukis Sydneyst Bangkoki ja nagu toona oli selgunud nüüd ka Bangkokist Dubaisse. See oli igati kasulik kooslus, esiteks oli takso poole odavam ja lisaks oli keegi kes u"les ajaks kui lennujaamas tunnikese ooteaja jooksul tuttu ja"id, minuga juhtus seda 2 korda, steffan onneks ra"a"kis oma brasiilia girlfriendiga telefonis kogu selle aja ja see tagas et tema a"rkvel pu"siks. Dubais la"ksid me teed lahku ja ma sain pea 8 tundi oma ja"rgmist lendu oodata. Linna mineku plaanid said tagasilo"o"gi kui selgus, et peale selle et maru kiire oleks on neil mingi pu"ha ja koik on kinni ja transport on harvem. Eks ma siis nautisin Emiratesi poolt pakutud hommiku so"o"ki (koik kes u"le nelja tunni peavad Dubais edasi lendu ootama saavad monusalt tasuta su"u"a, kui emiratesiga lendad muidugi). Harisin kah ennast va"he ja lugesin la"bi u"he raamatu. Hea raamat oli, nime enam ei ma"leta. Ja siis juba olingi ja"lle ohus, teel istanbuli poole, votsin linna kohta pre approachi u"helt austraalia neiult kes mu korval istus ja siin juba moned aastad eland on. Ja"rgnesid tavalised viisaprotseduurid ja lennujaama peldkus uute riiete lisamine et mitte kopsupletikku ja"a"da, ehk siis olengi ringiga alguses tagasi.
Homme on plaanis kultuurne olla alguses ja kui raha veel u"le on siis tu"rgi masazi tai ja indoneesia omaga vorrelda (niipalju ma juba tean et kallim on :)). Ja siis Air Balticu raske katsumus peale Emiratesi head kvaliteeti... Ja Riia lennujaam, kuhu peale Kissi ja Helkuri tundub tuleb vastu veel ka Juss ja Tiina ja a"kki veel moni u"llatusesineja, tunne on vastuvotukomiteed arvestades nagu koju saabuval olu"mpiasangaril, ja kui elu u"le ja"rgi moelda, siis ma ju tegelikult austraalias u"he jalkaturniiri voitsin ku"ll ja paaril olin teine kahh, mis arvestades eesti vuti nukrat seisu antud hetkel voib korralikele jalka fa"nnidele piisavaks pohjuseks riia lennujaama kimada olla ku"ll ;).
Kui nu"u"d aga selle juurde tulla, kuidas ma siia sattusin, siis see lugu oli nii, et koigepealt ma olin sunnitud taaskord todema, et maailm on va"ike, kui Bangkoki interneti kohvikus mu korvale istus Package, u"ks briti tu"u"p, kes mu korval istus ka indoneesias u"hel bussireisil. Loomulikult oli selline kokkusaamine va"a"rt koos va"lja minemist, meiega liitusid ka veel moned kohalikud neiud keda ma tundsin juba esmakordsest bangkoki ku"lastusest ja veel u"ks londoni neiu. U"ritus oli edukas, ainus varjuku"lg oli see et ma pillasin Package kaamera maha ja see la"ks natuke katki, kuigi tegi pilti edasi. Ja"rgmisel hommikul viisin sisse revolutsiooni kohalikus seljakoti businessis, ka"ies u"hes kottide mu"u"iga tegelevas poes va"lja idee, et ilmselgelt oleks oodata ka"ibe kasvu kui iga seljakotiga anda kaasa tasuta olu :). No koik kliendid on back packerid ju, kes o"o"bivad koige odavamas voorastemajas, et olle jaoks rohkem raha oleks nagu kohalikud igas riigis armastavad o"elda :). Seda seejuures suht va"ikese kulude kasvuga. April (u"ks tai neiudest) ja ta vend kes seda poodi pidasid haarasid ideest kinni ja nu"u"dsest on Khao San roadi u"hes sois (korvalta"nav maakeeli) selline variant tulevikus olemas, kui nad just politseiga alko litsentsi puudumisest pahuksisse ei satu... Sai veel veits shopatud, ta"navamelu nauditud ja oligi aeg lennujaama poole asutada. Mindud sai koos steffaniga saksast, kellega koos me sealt ka tulime - nimelt juhtus nii, et olime samas lennukis Sydneyst Bangkoki ja nagu toona oli selgunud nüüd ka Bangkokist Dubaisse. See oli igati kasulik kooslus, esiteks oli takso poole odavam ja lisaks oli keegi kes u"les ajaks kui lennujaamas tunnikese ooteaja jooksul tuttu ja"id, minuga juhtus seda 2 korda, steffan onneks ra"a"kis oma brasiilia girlfriendiga telefonis kogu selle aja ja see tagas et tema a"rkvel pu"siks. Dubais la"ksid me teed lahku ja ma sain pea 8 tundi oma ja"rgmist lendu oodata. Linna mineku plaanid said tagasilo"o"gi kui selgus, et peale selle et maru kiire oleks on neil mingi pu"ha ja koik on kinni ja transport on harvem. Eks ma siis nautisin Emiratesi poolt pakutud hommiku so"o"ki (koik kes u"le nelja tunni peavad Dubais edasi lendu ootama saavad monusalt tasuta su"u"a, kui emiratesiga lendad muidugi). Harisin kah ennast va"he ja lugesin la"bi u"he raamatu. Hea raamat oli, nime enam ei ma"leta. Ja siis juba olingi ja"lle ohus, teel istanbuli poole, votsin linna kohta pre approachi u"helt austraalia neiult kes mu korval istus ja siin juba moned aastad eland on. Ja"rgnesid tavalised viisaprotseduurid ja lennujaama peldkus uute riiete lisamine et mitte kopsupletikku ja"a"da, ehk siis olengi ringiga alguses tagasi.
Homme on plaanis kultuurne olla alguses ja kui raha veel u"le on siis tu"rgi masazi tai ja indoneesia omaga vorrelda (niipalju ma juba tean et kallim on :)). Ja siis Air Balticu raske katsumus peale Emiratesi head kvaliteeti... Ja Riia lennujaam, kuhu peale Kissi ja Helkuri tundub tuleb vastu veel ka Juss ja Tiina ja a"kki veel moni u"llatusesineja, tunne on vastuvotukomiteed arvestades nagu koju saabuval olu"mpiasangaril, ja kui elu u"le ja"rgi moelda, siis ma ju tegelikult austraalias u"he jalkaturniiri voitsin ku"ll ja paaril olin teine kahh, mis arvestades eesti vuti nukrat seisu antud hetkel voib korralikele jalka fa"nnidele piisavaks pohjuseks riia lennujaama kimada olla ku"ll ;).
esmaspäev, 17. detsember 2007
Tagasi Bangkokis
Heihoo, koik see rahvas, kes siia lugema on sattund. La"bi hakkab saama mu tore reis :(. Homme o"o"sel lendan Istanbuli, kus mul veel aega 3 pa"evakest ringi trallida ja siis kodo. U"hest ku"ljest tahaks teid koiki hullult na"ha, aga teisalt on ikkagi jube kahju otsi koomale tommata, sest mingit sellist tunnet pa"ris kindlasti ku"ll pole, et nu"u"d maailm na"htud oleks. Aga mis ma siin halan, ra"a"giks parem kuda viimased pa"evad ha"sti la"inud on.
Ta"hendab, Krabist suundusin Khao Soki rahvusparki. Oli ku"ll ta"itsa olemas buss mis otse sinna la"ks, nagu ma peale suurepa"rast hommikuso"o"ki hiina tim dam kohas avastasin, aga et selleni oli veel veits aega ning see ei tundund suurem asi seiklus, siis motsin et voin ka etapp haaval seda teed la"bida. Ma tean jahh, et ma olen imelik, aga lihtsalt tundus et nii on liiga lihtne :). Votsin bussi hoopis mingisse linna, mis kaardi ja"rgi umbes poolel teel oli. See oli lihtne.Aga sealt edasi nagu ei olnd mingit orgunnitud transporti... Eks ma siis otsustasin ha"a"letamise kasuks. Ha"a"letamine tai moodi on natuke erinev kui muidu, po"idla vibutamise asemel seisad lihtsalt tee a"a"res ja naeratad na"gu korvuni, kuni keegi su peale korjab, muidu nad kipuvad arvan\ma et sa lihtsalt lehvitad neile :). No tegelt, lihtsalt pole isegi vajalik ka"e u"leval hoidmine. No igastahes, koigepealt vottis mind peale mingi pickup truck, mis oli just sonnikut vedanud lohna ja"rgi otsustades, aga temaga sain aint paar kilta edasi. Seeja"rel korjas mind u:les u"ks tai naine mootorrattal - uskuge mind see oli hullult koomilne, iga inimene kellest me mo"o"da soitsime naeris, kuidas mingi valge tont suure seljakotiga pisikese mootorratta tagaistmel istus, ja siukest asendit u"ritas leida kus tagumik va"lja ei sureks ja teda maha ei ja"taks :). Igastahes oli selle ta"diga nii, et ta oli juba hea inimene, kuigi tal endal oli vaja minna hoopis mujale, keeras ta vasaku asemel paremal ja viskas mind neliku"mmend kilti sinnapoole soites(avestades soidukiirust 55 km/h on see ikka va"ga pikk maa :)) sinna kus ma suundusin. Kahe tunnine ring oli see tema jaoks, peaaegu, arvestades et tal tagasi oli vaja tulla, raha keeldus ta mu ka"est votmast ku"ll aga andis mulle oma emaili aadressi, et kirjuta kunagi. Head inimesed siin tai maal. Khao Sok oli ta"iega tuus, jube kahju, et mul seal ainult u"ks pa"ev aega oli. Matkasin mingi 15 kilta ja vaatasin hunnikut jugasid ja koskesid, mega loodus, megad kaljud. Megad kosed. Ebameeldivad kaanid. Avastasin et kaanid mind imevad kui ma mingi hetk astudes u"he enanst ta"is imenud juurika katki tegin ja kogu mu jalg veriseks osutus. Kandsin nimelt pool lahtisi pla"hvi moodi jalanousid. Uskumatu, et absull ei tunne, kuda mingi elukas su verd imeb! Kaanide eemaldamisega on nii, et kui niisama sikutada, siis nad va"ga ei taha lahti lasta, improviseerisin ja kasutasin kaani eemaldus vahendit nimega OFF, tuntud ka kui muude putu mutukate torjevahend. Nigu niuhti lasit lahti ja hakkasi mu verd uuest va"ja su"litama. Kaani ammustuste kohal veri hu"u"bib va:ga kehvasti, seega jooksid nad veel tu:kk aega verd. Siin ka videos, neile kes verd ei karda: http://video.google.com/videoplay?docid=5621574981089882039# ja http://video.google.com/videoplay?docid=-30628887425615335#
Hiljem avastasin veel moned kaanid, kes ma"rkamatult rohust olid end mu jalanoudesse poetanud, kokku leidsin neid 5 tu"kki. Va"ga kihvt matk oli ja kaanid olid kah ta"iesti valutu kuid huvitav seiklus.
Väga kreisi näitlik õppetund füüsikast, täpsemalt elektri ja pinge vallast tabas mind kui ma tagasi bambushütti jõudsin, panen mina tule põlema ja voila tuli nagu süttib ja samas tuba valgeks ei lähe... Ühesõnaga, pinge oli nii madal, et võttis hõõgniidi küll hõõguma kuid mitte piisava heledusega. Täitsa koom, vaadake ise: http://video.google.com/videoplay?docid=-913344477232854330#
Ohtul suundusin saja kilda kaugusele kus oli rongijaam ning votsin o"ise rongi Bangkoki. Magamiskohti ilma ohukonditsioneerita enam polnd, seega leppisin alla lastava istmega kohaga, no o"o" jooksul tegin mitu a"rkamist et asendit korrigeerida, aga kokkkuvottes onnestus 12 tunnisest retkest suur osa magada ku"ll. Ja eila ka"isin turul. Shoppasin, ta"iendasin oma varustust ja asendasin mitmed juba naeruva"a"rsusei kulunud elukad nagu oma pisikese seljakoti, tossud, soetasin uued teksad ja sa"rgi ja pla"hvid ja trussikud ja kes teab mida veel. Isegi 7 paari korvarongaid ja paar kella sai ostetud. Korvarongaste soetamine oli mu jaoks esmakordne, aga oli nii hea diil lihtsalt, toena"oliselt on nad enamuses nomedad, aga kui keegi tunneb, et tal on uusi korvarongaid vaja andke teada :). Maailm on va"ike, ja juhus on pime, nagu selgus. Turul kohtasin ma annasid rootsist, kellega ma pidin ohtul hiljem kokku saama kuna meil oli ko lantal jutt ja"a"nt (http://video.google.com/videoplay?docid=2657099202012311773#), et bangkokis na"eme. Aga nohh, ega u"ks ei takistanud teist, tegime peale turu tiiru tripi hiinalinna ja siis mingiu hetk votsime ette tee baari. Jube nome oli see, et enne muusikat u"heski kohas ei ma"ngitud, kui neetud inglased said oma jalka vaadatud, koigepealt ma"ngis manu liverpooliga ja siis chelsea arsenaliga. Aga nohh, lopuks vottis pidu jumet. Annad olid tuus seltskond, mingi hetk ma tutvusin lisaks mingi tai neiuga, kes ma kahtlustan oli korgemast soost voi lihtsalt va"ga tuntud, igastahes ta"naval miskipa"rast paljud tundsid teda ja moned suisa kumamrdasid. Kuna ta ingliskeel polnd suurem asi, siis ja"i ta mu ku"simusele selles osas vastuse volgu, voi ei taht ta lihtsalt sellest ra"a"kida. Voi noh, voibolla ma olin lihtsalt liiga palju long islandit juba tarbinud :). Ta"na see eest sai muidugi unega liialdatud, magasin ilusti tublilt kella 15-ni, muidugi avestades et ma joudsin peolt tagasi kella 6-7 ajal oli see koigest 8-9 tundi nagu normaalne on. Ta"na siis viiamne moistlikum ohtu siin, homme o"o"sel pean lennujaama suunduma ja astun vastu oma reisi viimasele Istanbuli etapile. Ja siis juba lendangi riiga, kuhu Kiss lubas mulle suisa vastu tulla ja peale korjata.
Hu"va joulu u"hesonaga,
Massa
Ta"hendab, Krabist suundusin Khao Soki rahvusparki. Oli ku"ll ta"itsa olemas buss mis otse sinna la"ks, nagu ma peale suurepa"rast hommikuso"o"ki hiina tim dam kohas avastasin, aga et selleni oli veel veits aega ning see ei tundund suurem asi seiklus, siis motsin et voin ka etapp haaval seda teed la"bida. Ma tean jahh, et ma olen imelik, aga lihtsalt tundus et nii on liiga lihtne :). Votsin bussi hoopis mingisse linna, mis kaardi ja"rgi umbes poolel teel oli. See oli lihtne.Aga sealt edasi nagu ei olnd mingit orgunnitud transporti... Eks ma siis otsustasin ha"a"letamise kasuks. Ha"a"letamine tai moodi on natuke erinev kui muidu, po"idla vibutamise asemel seisad lihtsalt tee a"a"res ja naeratad na"gu korvuni, kuni keegi su peale korjab, muidu nad kipuvad arvan\ma et sa lihtsalt lehvitad neile :). No tegelt, lihtsalt pole isegi vajalik ka"e u"leval hoidmine. No igastahes, koigepealt vottis mind peale mingi pickup truck, mis oli just sonnikut vedanud lohna ja"rgi otsustades, aga temaga sain aint paar kilta edasi. Seeja"rel korjas mind u:les u"ks tai naine mootorrattal - uskuge mind see oli hullult koomilne, iga inimene kellest me mo"o"da soitsime naeris, kuidas mingi valge tont suure seljakotiga pisikese mootorratta tagaistmel istus, ja siukest asendit u"ritas leida kus tagumik va"lja ei sureks ja teda maha ei ja"taks :). Igastahes oli selle ta"diga nii, et ta oli juba hea inimene, kuigi tal endal oli vaja minna hoopis mujale, keeras ta vasaku asemel paremal ja viskas mind neliku"mmend kilti sinnapoole soites(avestades soidukiirust 55 km/h on see ikka va"ga pikk maa :)) sinna kus ma suundusin. Kahe tunnine ring oli see tema jaoks, peaaegu, arvestades et tal tagasi oli vaja tulla, raha keeldus ta mu ka"est votmast ku"ll aga andis mulle oma emaili aadressi, et kirjuta kunagi. Head inimesed siin tai maal. Khao Sok oli ta"iega tuus, jube kahju, et mul seal ainult u"ks pa"ev aega oli. Matkasin mingi 15 kilta ja vaatasin hunnikut jugasid ja koskesid, mega loodus, megad kaljud. Megad kosed. Ebameeldivad kaanid. Avastasin et kaanid mind imevad kui ma mingi hetk astudes u"he enanst ta"is imenud juurika katki tegin ja kogu mu jalg veriseks osutus. Kandsin nimelt pool lahtisi pla"hvi moodi jalanousid. Uskumatu, et absull ei tunne, kuda mingi elukas su verd imeb! Kaanide eemaldamisega on nii, et kui niisama sikutada, siis nad va"ga ei taha lahti lasta, improviseerisin ja kasutasin kaani eemaldus vahendit nimega OFF, tuntud ka kui muude putu mutukate torjevahend. Nigu niuhti lasit lahti ja hakkasi mu verd uuest va"ja su"litama. Kaani ammustuste kohal veri hu"u"bib va:ga kehvasti, seega jooksid nad veel tu:kk aega verd. Siin ka videos, neile kes verd ei karda: http://video.google.com/videoplay?docid=5621574981089882039# ja http://video.google.com/videoplay?docid=-30628887425615335#
Hiljem avastasin veel moned kaanid, kes ma"rkamatult rohust olid end mu jalanoudesse poetanud, kokku leidsin neid 5 tu"kki. Va"ga kihvt matk oli ja kaanid olid kah ta"iesti valutu kuid huvitav seiklus.
Väga kreisi näitlik õppetund füüsikast, täpsemalt elektri ja pinge vallast tabas mind kui ma tagasi bambushütti jõudsin, panen mina tule põlema ja voila tuli nagu süttib ja samas tuba valgeks ei lähe... Ühesõnaga, pinge oli nii madal, et võttis hõõgniidi küll hõõguma kuid mitte piisava heledusega. Täitsa koom, vaadake ise: http://video.google.com/videoplay?docid=-913344477232854330#
Ohtul suundusin saja kilda kaugusele kus oli rongijaam ning votsin o"ise rongi Bangkoki. Magamiskohti ilma ohukonditsioneerita enam polnd, seega leppisin alla lastava istmega kohaga, no o"o" jooksul tegin mitu a"rkamist et asendit korrigeerida, aga kokkkuvottes onnestus 12 tunnisest retkest suur osa magada ku"ll. Ja eila ka"isin turul. Shoppasin, ta"iendasin oma varustust ja asendasin mitmed juba naeruva"a"rsusei kulunud elukad nagu oma pisikese seljakoti, tossud, soetasin uued teksad ja sa"rgi ja pla"hvid ja trussikud ja kes teab mida veel. Isegi 7 paari korvarongaid ja paar kella sai ostetud. Korvarongaste soetamine oli mu jaoks esmakordne, aga oli nii hea diil lihtsalt, toena"oliselt on nad enamuses nomedad, aga kui keegi tunneb, et tal on uusi korvarongaid vaja andke teada :). Maailm on va"ike, ja juhus on pime, nagu selgus. Turul kohtasin ma annasid rootsist, kellega ma pidin ohtul hiljem kokku saama kuna meil oli ko lantal jutt ja"a"nt (http://video.google.com/videoplay?docid=2657099202012311773#), et bangkokis na"eme. Aga nohh, ega u"ks ei takistanud teist, tegime peale turu tiiru tripi hiinalinna ja siis mingiu hetk votsime ette tee baari. Jube nome oli see, et enne muusikat u"heski kohas ei ma"ngitud, kui neetud inglased said oma jalka vaadatud, koigepealt ma"ngis manu liverpooliga ja siis chelsea arsenaliga. Aga nohh, lopuks vottis pidu jumet. Annad olid tuus seltskond, mingi hetk ma tutvusin lisaks mingi tai neiuga, kes ma kahtlustan oli korgemast soost voi lihtsalt va"ga tuntud, igastahes ta"naval miskipa"rast paljud tundsid teda ja moned suisa kumamrdasid. Kuna ta ingliskeel polnd suurem asi, siis ja"i ta mu ku"simusele selles osas vastuse volgu, voi ei taht ta lihtsalt sellest ra"a"kida. Voi noh, voibolla ma olin lihtsalt liiga palju long islandit juba tarbinud :). Ta"na see eest sai muidugi unega liialdatud, magasin ilusti tublilt kella 15-ni, muidugi avestades et ma joudsin peolt tagasi kella 6-7 ajal oli see koigest 8-9 tundi nagu normaalne on. Ta"na siis viiamne moistlikum ohtu siin, homme o"o"sel pean lennujaama suunduma ja astun vastu oma reisi viimasele Istanbuli etapile. Ja siis juba lendangi riiga, kuhu Kiss lubas mulle suisa vastu tulla ja peale korjata.
Hu"va joulu u"hesonaga,
Massa
neljapäev, 13. detsember 2007
Krabi (kohanimi ausona ja mitte see elukas :))
Tsau koikidele, motsin et kirjutan veitsa ja"lle. Liikusin siis eila loppeks Ko Lantalt a"ra - hommik oli maru unine, joudsin alles 13-se praami peale, peale seda kui olin kohalikke ja turiste lobustanud 10 kildase rattamatkaga mitte just koige va"iksea seljakotiga (siin on nii, et ratatga ei soida keegi ning paljud ei oskagi, see eest muidugi mootorrattaga liikleb iga tatikas ja vanamemm). Peale 2 tunnist praami soitu maandusin ma Krabi sadamas, mis linnast mone kildi va"ljas on. Peale seda kui moned tu"u"bid u"ritasid mulle tai kohta ebareaalse summa eest (no vast 50 kildase otsa eest maksaks nii palju) linna piletit mu"u"a sai neile o"eldud mis ma asjast arvan ja jalutama hakatud, sest nagunii oli tahtmine veits liigutada ennast peale 2 tunnist paigal istumist. Aga nohh, kus ha"da on seal abi ikka suht ligi - mingi poole kilda pa"rast korjas mind peale u"ks lahke kohalik, kelle inglise keel piirdus OK-ga :), aga kuidagi sai selgeks, et ta suundus Ao Nangi ranna poole, mis oli Krabist edasi just sinnapoole kus mul nagunii oli vaja minna, mees viskas mu a"ra (tasuta muidugi), sai kovasti kehakeelt harjutatud ja uuritud elu, kuigi ma ei saa kunagi teada kas ma tast oieti ka aru sain :). Seal ma siis lasin end maha panna mingis kohas, mis tundus mulle kohalik so"o"gikoht, onneks sain enne seda kui maha istuda joudsin ning jalad harkis olut ja su"u"a nouda aru, et tegu on hoopis kellegi peoga. No tegu oli peielauaga, aga kadunukuse terviseks et tal ikka seal teisel pool ha"sti a"heb oli muidugi hea toon lolli na"oga vahtinud valgel koht kurguni ta"is so"o"ta. Lisaks oskas u"ks mees mu lauas enlishit ning ta viskas mu hiljem Ao Nangi ranna turistipessa, olin maha hu"panud n.o". kohalike ku"las. Seal ma tegin ta"itsa eduka diili ja rentisin endale o"o"pa"evaks 100 bahti (33 EEK-i) eest motika, seekord nelja ka"iguga, ilma sidurita eluka nagu kohalikud pohiliselt kasutavad. Ning vurasingi Thaleni lahe poole mis pidi va"ga ilus olema, Ao Nang on kah muide suht kena, aga inimesi on nomedalt palju ja jube kuurorti tunne on, ning kajakiga pole seal kah suurt miskit teha. No igastahes juba tee Thalen Bay suunas oli va"ga ilus, paarisaja meetri korgusele kerkivad lubjakivi kaljud mis metsaga rohkem voi va"hem kaetud olid ikka peris tihedad na"htused tee a"a"res. Ha"mmastaval kombel ei eksind ma isegi a"ra, kui mingigi kahtlus tekkis kaarti lugedes hu"ppas ikka moni abivalmis kohalik kuskilt va"lja (voi nohh, peatus ja suunas oigele rajale). Joudsin parasjagu enne pimedat kohale, sebisin endale bambusonni, mis oli va"ga kena, kuigi mitte liiga odav (300 bahti ehk 100 eeku o"o").
Ja ta"na sai kajakiga siis soidetud. Alustuseks ei saa ma"rkimata ja"tta, et see on huvitav kuidas siin hinnadiskrimineerimine to"o"tab. Hommikul juba avastasin oma o"o"bimiskohas einet vottes, et tai keelne menu"u" sisaldas kohe ikka tunduvalt odavamaid hindu aga mulle seda ei voimaldatud, va"ites et see on ohtune ainult :). No see selleks, minnes kajakit laenutama, taheti mu"stilist 500 bahti pa"eva eest rendihinanks, ligiduses oli muidugi ka hunnik mingeid turiste kes kajaki tuuri olid votnud. See oli arvatavasti pohjuseks miks tingimine vilja ei tahtnud kanda. No ma siis va"ristasin 500 m tagasi oma o"o"bimiskohta ja tingisin seal, sain 250 bahti eest, u"ks teine tu"u"p kes muga samal ajal sama murega silmitsi seisis ootas a"ra kuni teised turistid merele la"ksid ja sai siis 300 bahti peale. Kajak anti muidugi ka mulle sealt samast poest... Ehk siis votame minu case - ma maksin 250, eks voorastemaja omanik sai kah kasu, seega pood sai vast mingi 150-200 bahti - mitte liiga hea business. Tu"u"p kes seal koha peal tingis - 300 bahti poele, no pole paha eks ole. Umbes 40 teist turisti, kes tripi Krabist voi Ao Nangist votsid maksid 750 kuni 1000 bahti, kajaki pood sai vast sellest ja"lle koige enam mingi 150 voi 200. Ehk siis milleks peletada ekstra kasumi lootuses a"ra klient kes tuleb sulle uksele? Kas toesti on palju neid, kes on piisavalt iseseisvad et kohale tulla aga ikka nii mo"kud et maksavad esimese numbri mis o"eldakse? Ei usu eriti. No ei tea, mu majandusteooria ja"i igaljuhul koigi nende protsesside seletamisel veits ja"nni. Aga kajakitamine ise oli lihtsalt viimase peal! Need samad paarisaja meetri korgused kaljud, seekord meres saarekstena, kohati u"mbritsetud ja segunenud mangroovi metsa voi soodega. Ja muidugi igast siuksed tunnelid ku"ll kaljude vahele, ku"ll su"gavale mangroovi metsa pa"raporgusse jne. Moni u"ksik siuke liivasem kohtki oli kus veits ujuda. Alguses tuiasin rohkem kaljude vahel, a seal olid koik need 40 teist kanuutajat kah, mis nats pilti rikkus. Siis la"ksin mangroovi vossa, kus kohtasin ahvipa"rdikuid, u"ks hu"ppas mulle paati ja tommas ennast selle ninas lihtsalt kerra. Tu"kk aega pidin aeruga vihjama et mul reisijat vaja tegelt pole, enne kui jalga lasi :). Ju see on mingi toidu lunimis rituaal ma kahtlustan. Hiljem kui ma olin kuskil su"gavas mangroovi soo pa"raporgus, kus muideks on kogu aeg tunne, et moni krokodill kuskilt va"lja hu"ppab, kuigi neid siin pole. See vist austraalia ja"rel moju :). No igaljuhul siis, seal su"gaval vosas leidsin mingi kohaliku kes oma va"hi lokse kontrollis, peris pirakaid poisse oli ka"tte saanud. Lounat sai voetud mingis kohalikus paadisadamas, mis polnd koige maalilisem koht selleks aga siiski huvitav. Olen pa"evaga va"ga rahul. Tagasiteel Ao Nangi kohtasin ma ka veits vihma, panin ma siis oma seljakotile vihmakatte peale. Ma loodan et moni tai mootorrattur seda endale na"gu varjama mingi hetk ei saanud (no ei tahaks tai liiklusonnetuste statistikasse imelikke vonkeid tekitada) sest hiljem oli ta tuulega a"ra lennand igastahes. Andsin ma siis Ao Nangis ilusti motika tagasi ja sain oma passi vastu (enne vanasti kui passi ja"tma ei pidand siis paljud motikad ei po"o"rdunud tagasi :)), votsin bussi Krabisse, sebisin o"o"maja ja siin a nu"u"d olen. Homme on nii, et Khao Soki rahvuspark siit ma tulen :).
Massa
Ja ta"na sai kajakiga siis soidetud. Alustuseks ei saa ma"rkimata ja"tta, et see on huvitav kuidas siin hinnadiskrimineerimine to"o"tab. Hommikul juba avastasin oma o"o"bimiskohas einet vottes, et tai keelne menu"u" sisaldas kohe ikka tunduvalt odavamaid hindu aga mulle seda ei voimaldatud, va"ites et see on ohtune ainult :). No see selleks, minnes kajakit laenutama, taheti mu"stilist 500 bahti pa"eva eest rendihinanks, ligiduses oli muidugi ka hunnik mingeid turiste kes kajaki tuuri olid votnud. See oli arvatavasti pohjuseks miks tingimine vilja ei tahtnud kanda. No ma siis va"ristasin 500 m tagasi oma o"o"bimiskohta ja tingisin seal, sain 250 bahti eest, u"ks teine tu"u"p kes muga samal ajal sama murega silmitsi seisis ootas a"ra kuni teised turistid merele la"ksid ja sai siis 300 bahti peale. Kajak anti muidugi ka mulle sealt samast poest... Ehk siis votame minu case - ma maksin 250, eks voorastemaja omanik sai kah kasu, seega pood sai vast mingi 150-200 bahti - mitte liiga hea business. Tu"u"p kes seal koha peal tingis - 300 bahti poele, no pole paha eks ole. Umbes 40 teist turisti, kes tripi Krabist voi Ao Nangist votsid maksid 750 kuni 1000 bahti, kajaki pood sai vast sellest ja"lle koige enam mingi 150 voi 200. Ehk siis milleks peletada ekstra kasumi lootuses a"ra klient kes tuleb sulle uksele? Kas toesti on palju neid, kes on piisavalt iseseisvad et kohale tulla aga ikka nii mo"kud et maksavad esimese numbri mis o"eldakse? Ei usu eriti. No ei tea, mu majandusteooria ja"i igaljuhul koigi nende protsesside seletamisel veits ja"nni. Aga kajakitamine ise oli lihtsalt viimase peal! Need samad paarisaja meetri korgused kaljud, seekord meres saarekstena, kohati u"mbritsetud ja segunenud mangroovi metsa voi soodega. Ja muidugi igast siuksed tunnelid ku"ll kaljude vahele, ku"ll su"gavale mangroovi metsa pa"raporgusse jne. Moni u"ksik siuke liivasem kohtki oli kus veits ujuda. Alguses tuiasin rohkem kaljude vahel, a seal olid koik need 40 teist kanuutajat kah, mis nats pilti rikkus. Siis la"ksin mangroovi vossa, kus kohtasin ahvipa"rdikuid, u"ks hu"ppas mulle paati ja tommas ennast selle ninas lihtsalt kerra. Tu"kk aega pidin aeruga vihjama et mul reisijat vaja tegelt pole, enne kui jalga lasi :). Ju see on mingi toidu lunimis rituaal ma kahtlustan. Hiljem kui ma olin kuskil su"gavas mangroovi soo pa"raporgus, kus muideks on kogu aeg tunne, et moni krokodill kuskilt va"lja hu"ppab, kuigi neid siin pole. See vist austraalia ja"rel moju :). No igaljuhul siis, seal su"gaval vosas leidsin mingi kohaliku kes oma va"hi lokse kontrollis, peris pirakaid poisse oli ka"tte saanud. Lounat sai voetud mingis kohalikus paadisadamas, mis polnd koige maalilisem koht selleks aga siiski huvitav. Olen pa"evaga va"ga rahul. Tagasiteel Ao Nangi kohtasin ma ka veits vihma, panin ma siis oma seljakotile vihmakatte peale. Ma loodan et moni tai mootorrattur seda endale na"gu varjama mingi hetk ei saanud (no ei tahaks tai liiklusonnetuste statistikasse imelikke vonkeid tekitada) sest hiljem oli ta tuulega a"ra lennand igastahes. Andsin ma siis Ao Nangis ilusti motika tagasi ja sain oma passi vastu (enne vanasti kui passi ja"tma ei pidand siis paljud motikad ei po"o"rdunud tagasi :)), votsin bussi Krabisse, sebisin o"o"maja ja siin a nu"u"d olen. Homme on nii, et Khao Soki rahvuspark siit ma tulen :).
Massa
laupäev, 8. detsember 2007
Olen saare peal ma, lallalaa
Ta"psemalt siis Ko Lanta saare peal, tulin just sukeldumast, peris monna oli. Ei onnestunud ku"ll kahjuks minna sukelduma sinna kus esialgne plaan oli, sest veits palju oli lainet ja meie "kiirpaat" mis sellise lainega osutus pigem aeglaseks pesumasinaks, ei saand nii kaugele minna. Ammu pole juba tunni ajast leiget dusi votnud (vee temperatuur oli 28 kraadi). Alternatiivne sukeldumiskoht oli ka suht pro kuigi na"htavus oli niru ja leopard haid ega manta raisid keda ma na"ha lootsin seal kodus polnud, see eest sai igast muid kihvte kalu,krevette krabisid ja korallmoodustisi na"htud. Koige krooniks aga oli mu esimene koopa sukeldumine, oli natuke teistmoodi tunne ku"ll kui niisama merepohjas ringi uidates :). Ohtuks on mul siuke plaan, et la"hen tai poksi vaatama, eks na"is kas on nii brutaalne andmine kui ra"a"gitakse voi on ikka ekrge sou moment man asjal.
Aga kui nu"u"d koik ausalt a"ra ra"a"kida, sisi ma olen siin saarel juba mitu pa"eva olnud, siia tulek oli juba natuke seikluse moodi. Kui ma Krabi lennujaamas maha tulin, siis mulle tundus, et ma olen ilmselgelt liiga palju turistlike radasid pidi lipanud viimasel ajal, seega otsustasin suuna votta Krabi asemel kust kaudu koik teised turistid siia tulevad kohta nimega Khlung Thom. Seisin lihtsalt tee a"a"rde lennujaama juures ja ootasin kuni dziip-buss tuli ja peale sain. Kaardi peal oli see koht ta"itsa suur, pa"ris elus nii suur polnud, kuid kaks o"o"biskohta seal siiski oli :). Ja isegi u"ks valge inimene elas seal. Muidu oli nii, et selleks et teed ku"sida oli kaks voimalust, keha keel voi ingliskeele opetaja. Keha keele abil seletades viis moni sobralik mootorratta juht mu kohale tavaliselt, nii et see toimis suht ha"sti. Hommikul motsin, et votan suuna lihtsalt selle poolsaare poole, kust siia saareni koige va"hem maad on - kaardil molemal pool vett teed na"hes tegin meelevaldse ja"relduse et ju peab praam kah ka"ima :). Koigepealt tegin mingi 10 kildase otsa 10 bahti eest ( ca 3.30 EEK, tip included) kohalikus transa vahendis, mis on pohimotselt dziip, istmetega taga ja katusealusega - suht levind va"rk siin, kutsutakse thaengtaw voi midagi sellist. Sain isegi oiges kohas maha. Ja"rgmist sarnast elukat oodates teeristil sain ku"u"ti kohalikelt ehitusto"o"listelt kes okva sellele saarele siin suundusid uut bambusonni ehitama, nad tahtsid isegi mu praami piletite (kaks umbes 500 m kanali u"letust) eest maksta, aga ma leidsin, 20 bahti on mulle tegelt ta"itsa joukohane :). Ehk siis koos eelmise pa"eva transaga lennujaamast kulus mul transpordile 65 bahti, ise olin rahul, arvestades et lennujaamast mu"u"di "odavat" transporti Ko Lantale 350 bahti eest... Saarepeal rentisin endale alustuseks ratta, ka seal tingisin mehe moodi poole peale hinnast ja o"o"maja (mu päralt ärklikorrus) suht hea diiliga. Aga sellega mu head diilid kippusid loppema, sest siin saarel on enamus kurat rootslased ja nad on alati nous niipalju maksma kui ku"sitakse, ehk siis toit, olu ja sukeldumine on tai kohta jube kallid siin. No sukeldumiselt sain ikka veits alla kaubeldud - siin on 21 sukeldumis ettevotet, ilmselgelt konkurents teeb oma to"o"... Olen siin senini pohiliselt aega veetnud beach bumina, rannas on ka va"ga monusad bambusest baarid vaatega merele, kus olut nautida. U"ks pa"ev mul oli aus plaan, et teen veits pikema rattamatka voi nii, aga mingi hetk rannas veepiiril va"ndates juhtus u"ks va"ga u"llatav asi - hakkas sadama, tervelt pool tundi kallas. Ilmselgelt leidsin varjupaiga la"himas lebo baaris, kust edasi liikumine vottis aega sest kohtasin seal hunnikut iirlasi kellega piljardit ma"ngides juttu akuemaks ja"tkus. Ja siis tuli ette tai massaazi koht, kus tegin va"ga hea diili saades 200 bahti eest (67 EEKi) massaazi ja kaks olut :), vastutasuks pakkusin huumorit kogu klientuurile ja to"o"tajatele. Ja siis panid lopliku pontsu mu rannamatka plaanidele Anna ja Anna Maria rootsist kes olid laagris ja"rgmises kohas kus ma toidupalakest manustada olin otsustanud. Ja juttu ja"tkus siis muidugi kauemaks, ei olnd lihtsalt ette na"htud, et ma u"le 5 kilda rannajoont avastatud saaks sel pa"eval. Ku"ll sain ma sel pa"eval juba hommiku poolikul hakkama millegagi mis ammu pa"evakorras oli, kas see just koige plaanipa"rasemalt teostatud sai on teine ku"ssa. Ma ka"isini nimelt a"ra juuksuris. Tegelt oli selle koha nimi suisa ilusalong :). Kahjuks ma ainult ei tutvund mis oli iluasalongi nimi, enne kui sealt lahkudes, mil oli ilmselgelt juba hilja, oleks a"kki va"ikse hoiatuse saanud, mis ohud varitsevad. Ilusalongi nimi oli nimelt Muna, ning just selline sai ka soeng, eriti muna oli ta sel hetkel siis, kui minu arvates pool to"o"d veel tegemata oli ja tai juuksur hakkas eemaldama seda va kattelina. Mu protesti peale ta siiski onneks vabastas mu eriti munast tukast aga soeng on endiselt ikka peris muna (ja uskuge mind, asi on suht halb, sest ma ju pole eriti kriitilne tavaliselt selliste asjade osas?), ma loodan et vast kasvab va"lja veits enne kui tagasi jouan :). Keelebarja"a"r on oluline, kui juuksuris seletad mis soengut tahad, uskuge mind ;). Aga peale seda pa"eva oligi eile, niipaljukest kui teda oli, sest peale ranna avastusretke ei pidanud ma paljuks kella 15 magada. Siiski sain hakkama endale sukeldumise sebimisega millest kui ma"lu ei peta eelpool ra"a"gitud sai ning tegin ohtuso"o"gi Annadega kes olid snorgeldamas ka"inud aga polnd va"ga head elamust saanud. Pohimotselt oli mul va"ga raske voidelda kiusatusega et o"elda (aga ma sain sellega hakkama ja olen uhke enda u"le), et mis ma u"tsin, sest ma olin neile eelmine pa"ev o"elnd, et see trip mille eest nad maksta kavatsevad ei ole seda raha va"a"rt kuna sukeldumiskohtade kohta uurides oli see koige jamam tundund, eriti just vees na"htavuse koha pealt.
Et siis selline tegude rohke elu on mul olnud, nu"u"d siis tai boksi kaema, et homme ilusti a"kki Krabi poole ja sealt edasi muudesse randadesse suunduda, et siis u"hte rahvusparki a"ra eksida.
Peaaegu et saarlane, Massa
Aga kui nu"u"d koik ausalt a"ra ra"a"kida, sisi ma olen siin saarel juba mitu pa"eva olnud, siia tulek oli juba natuke seikluse moodi. Kui ma Krabi lennujaamas maha tulin, siis mulle tundus, et ma olen ilmselgelt liiga palju turistlike radasid pidi lipanud viimasel ajal, seega otsustasin suuna votta Krabi asemel kust kaudu koik teised turistid siia tulevad kohta nimega Khlung Thom. Seisin lihtsalt tee a"a"rde lennujaama juures ja ootasin kuni dziip-buss tuli ja peale sain. Kaardi peal oli see koht ta"itsa suur, pa"ris elus nii suur polnud, kuid kaks o"o"biskohta seal siiski oli :). Ja isegi u"ks valge inimene elas seal. Muidu oli nii, et selleks et teed ku"sida oli kaks voimalust, keha keel voi ingliskeele opetaja. Keha keele abil seletades viis moni sobralik mootorratta juht mu kohale tavaliselt, nii et see toimis suht ha"sti. Hommikul motsin, et votan suuna lihtsalt selle poolsaare poole, kust siia saareni koige va"hem maad on - kaardil molemal pool vett teed na"hes tegin meelevaldse ja"relduse et ju peab praam kah ka"ima :). Koigepealt tegin mingi 10 kildase otsa 10 bahti eest ( ca 3.30 EEK, tip included) kohalikus transa vahendis, mis on pohimotselt dziip, istmetega taga ja katusealusega - suht levind va"rk siin, kutsutakse thaengtaw voi midagi sellist. Sain isegi oiges kohas maha. Ja"rgmist sarnast elukat oodates teeristil sain ku"u"ti kohalikelt ehitusto"o"listelt kes okva sellele saarele siin suundusid uut bambusonni ehitama, nad tahtsid isegi mu praami piletite (kaks umbes 500 m kanali u"letust) eest maksta, aga ma leidsin, 20 bahti on mulle tegelt ta"itsa joukohane :). Ehk siis koos eelmise pa"eva transaga lennujaamast kulus mul transpordile 65 bahti, ise olin rahul, arvestades et lennujaamast mu"u"di "odavat" transporti Ko Lantale 350 bahti eest... Saarepeal rentisin endale alustuseks ratta, ka seal tingisin mehe moodi poole peale hinnast ja o"o"maja (mu päralt ärklikorrus) suht hea diiliga. Aga sellega mu head diilid kippusid loppema, sest siin saarel on enamus kurat rootslased ja nad on alati nous niipalju maksma kui ku"sitakse, ehk siis toit, olu ja sukeldumine on tai kohta jube kallid siin. No sukeldumiselt sain ikka veits alla kaubeldud - siin on 21 sukeldumis ettevotet, ilmselgelt konkurents teeb oma to"o"... Olen siin senini pohiliselt aega veetnud beach bumina, rannas on ka va"ga monusad bambusest baarid vaatega merele, kus olut nautida. U"ks pa"ev mul oli aus plaan, et teen veits pikema rattamatka voi nii, aga mingi hetk rannas veepiiril va"ndates juhtus u"ks va"ga u"llatav asi - hakkas sadama, tervelt pool tundi kallas. Ilmselgelt leidsin varjupaiga la"himas lebo baaris, kust edasi liikumine vottis aega sest kohtasin seal hunnikut iirlasi kellega piljardit ma"ngides juttu akuemaks ja"tkus. Ja siis tuli ette tai massaazi koht, kus tegin va"ga hea diili saades 200 bahti eest (67 EEKi) massaazi ja kaks olut :), vastutasuks pakkusin huumorit kogu klientuurile ja to"o"tajatele. Ja siis panid lopliku pontsu mu rannamatka plaanidele Anna ja Anna Maria rootsist kes olid laagris ja"rgmises kohas kus ma toidupalakest manustada olin otsustanud. Ja juttu ja"tkus siis muidugi kauemaks, ei olnd lihtsalt ette na"htud, et ma u"le 5 kilda rannajoont avastatud saaks sel pa"eval. Ku"ll sain ma sel pa"eval juba hommiku poolikul hakkama millegagi mis ammu pa"evakorras oli, kas see just koige plaanipa"rasemalt teostatud sai on teine ku"ssa. Ma ka"isini nimelt a"ra juuksuris. Tegelt oli selle koha nimi suisa ilusalong :). Kahjuks ma ainult ei tutvund mis oli iluasalongi nimi, enne kui sealt lahkudes, mil oli ilmselgelt juba hilja, oleks a"kki va"ikse hoiatuse saanud, mis ohud varitsevad. Ilusalongi nimi oli nimelt Muna, ning just selline sai ka soeng, eriti muna oli ta sel hetkel siis, kui minu arvates pool to"o"d veel tegemata oli ja tai juuksur hakkas eemaldama seda va kattelina. Mu protesti peale ta siiski onneks vabastas mu eriti munast tukast aga soeng on endiselt ikka peris muna (ja uskuge mind, asi on suht halb, sest ma ju pole eriti kriitilne tavaliselt selliste asjade osas?), ma loodan et vast kasvab va"lja veits enne kui tagasi jouan :). Keelebarja"a"r on oluline, kui juuksuris seletad mis soengut tahad, uskuge mind ;). Aga peale seda pa"eva oligi eile, niipaljukest kui teda oli, sest peale ranna avastusretke ei pidanud ma paljuks kella 15 magada. Siiski sain hakkama endale sukeldumise sebimisega millest kui ma"lu ei peta eelpool ra"a"gitud sai ning tegin ohtuso"o"gi Annadega kes olid snorgeldamas ka"inud aga polnd va"ga head elamust saanud. Pohimotselt oli mul va"ga raske voidelda kiusatusega et o"elda (aga ma sain sellega hakkama ja olen uhke enda u"le), et mis ma u"tsin, sest ma olin neile eelmine pa"ev o"elnd, et see trip mille eest nad maksta kavatsevad ei ole seda raha va"a"rt kuna sukeldumiskohtade kohta uurides oli see koige jamam tundund, eriti just vees na"htavuse koha pealt.
Et siis selline tegude rohke elu on mul olnud, nu"u"d siis tai boksi kaema, et homme ilusti a"kki Krabi poole ja sealt edasi muudesse randadesse suunduda, et siis u"hte rahvusparki a"ra eksida.
Peaaegu et saarlane, Massa
pühapäev, 2. detsember 2007
Et siis raporteerin ja"lle vahelduseks, Chiang Mai on asupaigaks
Olen ma"gedest, ma"gilaste juurest ja dzunglist tagasi. Ei olnud elluja"a"mistripp (minu jaoks va"hemalt mitte) nagu ma lootsin ja nagu ma Teest, meie giidist (hea nimi giidile voi mis :), kuigi ha"a"ldatakse Tii), algselt aru sain. Aga oli tuus, va"ga tuus sellegi poolest. No ei saa ju kuidagi elluja"a"miskursuseks nimetada kui oma toitu, selle hankimisest ka"epa"raste vahenditega ra"a"kimatam, isegi kandma ei pea. Nimelt oli meil kaasas 5 kandjat, nagu u"hes aasia voi aafrika filmis ikka... Kui nu"u"d sest seiklusest algusest peale ra"a"kida, siis mindud sai koos u"he saksa ja u"he hollandi paariga ja Tee muidugi, vurasime siis oma 170 kilta va"hem asustatud paikade suunas. Juba soidu ajal sai selgeks, et saksa paar on suht normaalne aga et kuigi hollandipaar oli suht palju reisinud, pole nad suurt sittagi na"ind ja liiga leidlikud nad kah pole, loputud lood riikidest kus nad ka"inud on kohati ilma igasuguse perspektiivita sealsest elust (kohati oli jutt siiski OK) ning lihtsalt neid dziibi kastis ku"lmetamas vaadates, ilma et nad midagi ette votaks, kuni nad siniseks hakkasid tombuma (mul oli siuke suht soe koht peale seda kui ma presendikatte alla lasin ja nemad eespool tuult varjasid) - no see oli suht huvitav retk. Loppeks kui nad juba va"ga ku"lmunud hakkasid va"lja na"gema, toppisin tuuleavad kust neile ku"lm peale jooksis magamiskotiga kinni ja nad hakkasid ja"lle roosat jumet omandama. Tol hetkel ma arvasin veel, et retk saab kerge elluja"a"miskursuse maiguga olema ja motsin et ega see ha"sti lope... No Tee teadis vist paremini millised on u"hed tu"u"pilised turistid ja mida nad naturaalse dzungli retke ja ma"gilaste ku"la ku"lastamise all motlevad. Mina ei olnud ku"ll sinna selleks la"inud, kuid nautisin kogemust kokkuvottes siiski, nagu o"eldud. Peale poooleteist tunnist jalutuska"iku ma"gede vahel (absull koomika oli, kuidas hollandlased oma matkakeppidega matkamist ma"ngisid, nagu kepikond u"he kepiga :)). Igastahes joudsime me ma"giku"lla, mis oli toesti suht naturaalne ja tsivilisatsiooni poolt suhteliselt va"he puudutatud. Kui va"lja ja"tta moned mootorrattad ja toyotad (mis on rahvuslik massin seal - 90% autosid on toyota pikapid, meilgi ku"mmekond aastat tagasi na"htud suure TOYOTA kirjaga kasti tagumisel lapakul) ning ohh u"llatust pa"ikese patareid, mis neil vooluallikaks. Nimelt jagas tai valiitsus u"hel helgel momendil ma"gilastele ha"a"lte maksimeerimise eesma"rgil kunagi koigile pa"ikse patarei, mis neid siis pool aastat va"ga edukalt ja pool aastat (vihmaperiood) va"hem edukalt valguseks vajaliku elektriga varustavad - parim korruptsioonist tulenev asi mida mina senini oma lu"hikese elu jooksul kohand olen ;). Muidu oli ku"la ikka va"gagi algeline, bambushu"tid vaiadel, mille alune ta"idab puukuuri ja sigala kanala missiooni (sead ja kanad muidugi vabalt liiklemas). Tegeletakse pollumajanduse ja ku"ttimisega, koik kasvatatakse praktiliselt ise, riis tsilli ja tubakas (palju seal muud ikka vaja, kui oopiumi ei voi), kui voimalik ka"iakse jahil, ulukiks on ka rott, mutt hiir ja konn, metsikust kassist ra"a"kimata. Konn on muideks jummilast hea kui teda lokkel grillida, ta"itsa kanalihaga vorreldav, vahest veits mahlasem. Metsikut kassi ma nii palju ei hinnanud kuigi ka tema oli ta"itsa so"o"dav, siuke pisut rasvasem, ei oska nagu millegagi vorreldagi eriti. U"ldiselt oli enamus roogasid mida naturaalselt lokkel (mis muidugi on igas hu"tis ka pliidi eest) ei grillitud mulle natuke vastuvoetamatud kuna sisaldasid va"hemalt 10% tsilli pipart kui just keedu riisiga tegu polnud. Ta"nu kaasas olnud Teele kes moistis nende keelt ja kombeid olles kah Karen hoimust pa"rit ning sugulane mitmete ku"la elanikega nagu meie voorustajad, saime va"ga palju huvitavat teada kohalikust eluolust, alustades igast ta"toveeringu ja usu ning abielu kommetest ning joomiskultuurist (kohalik riisiviin oli suht talutava maitsega) kuni igapa"eva elu oluni. Na"iteks igakord kui keegi sureb, siis voetakse maja maha halva onne eemale peletamiseks ja ehitatakse uus - meie kliimas va"gagi teostamatu, kuid seal, u"he bambusonni pu"stitamine materjali olemasolul kogu ku"lakaasabil votab ega va"hem kui pa"eva... Bambus on u"ldse koige alus, sellest tehakse korve, nousid, uluki (loe roti :)) lokse ja koike muud. Kohalikus taimeriigis elab ka mind vaimustanud looduslik mullitaja, murrad lehe, eraldad veits va"limist kiudu varrest ja kiu ning varre vahele tekivast mahlakilest saab monuga mulle puhuda. Lisaks puu millelt ta"tokate jaoks noelu saab (va"rvi saadakse musta karu sapipoiest), kuigi nu"u"disajal oopiumi kui tuimestaja puudumisel enamasti salongis endale maohammustuste vastu aitavad (hmm, kahtlane ; ning)) ja muidu vaprust na"itavad ta"tokad tehakse. U"hesonaga, oli ohtu hommik ta"is avastusi kohaliku Karen hoimu elu kohta, mis on suht to"ine, alati nad teevad midagi punvad kangast http://video.google.com/videoplay?docid=6568666214129505595# või tuulavad riisi on see siis puuhange vihmaseks ajaks (naised kannavad puid ja on koorma kandmise osas meestest selgelt tugevamad) voi pa"eva veetmine kangastelgede taga. O"o" sai veedetud kohaliku perega samas onnis tudides, loomulikult porandal, sest mo"o"blit pole, mind paigutati (ma olen kindel et austuse ma"rgiks) magama pereema ja 16 aastase peretu"tre vahele, ainus miinus oli, et peretu"tre ja minu vahel oli veel ka bambusest vore :(. Muidu oli o"o" ikka peris ku"lm (esimest korda u"le pika aja sain aru, et talv on!) ja magamiskott va"ga ohuke.
Mingi hetk korjasime oma kompsud kokku ja asusime matkama, 5 kandjaga nagu jutt oli, ise tassiisme vaid oma na"nni ja vett, tee la"ks ma"est alla joe a"a"rde, vaated olid megad, tempo oli koigiga arvestav ehk minu jaoks veits aeglane, mis andis ja"lle rohkem aega vaateid nautida. Mone tunnise matka ja"rel ja paar korda reiteni vees joge u"letades joudsime oma o"ise peatuspaigani, bambusonni juurde mis asus u"he oja ja selle joe u"hinemiskohas. Kiirelt koksasid kandjad a"ra paar kana mis meil kaasas olid, sooritatdes selleks ka vastava tseremoonia, sest kana on Karen hoimu pu"ha loom, pu"u"dsid hunniku konni ning kalu, panid u"les muti loksu ja valmistasid bambusest koigile noud. Ma voolisin kahh oma tagasihoidlikku ka"sit"o" meisterlikkust rakendades bambus lusika, voinoa ja veel mone jubina, nii osav ma ilmselgelt kaugeltki polnd kui kohalikud. Muljet avaldas kana kitkumine, suled lokke kohal lahti kuumutada (a"ra poletada) ning supsti valmis supikana. Bambusest saab ka suureparased teevee ja riisikeetmistorud...(http://video.google.com/videoplay?docid=4460973988349878595#) Oleks nagu tahtnud ise rohkem ka"tt ku"lge panna ja katsetada eks ole, et nagu teinekord peale visuaalse et olen na"inud kuda see ka"ib ka mingi praktiline kogemus oleks, aga viie eri actionit korraldava ma"gilase tempot pidada oli ilmselgelt palju. Kui meile kolme ka"iguline ohtuso"o"k koos konnade ja muu na"nniga eelroaks serveeriti, siis nagu kadus igasugune lootus elluja"a"miskursusele, see eest oli suht lebo joe ka"restikku ja tuld korraga vaadata (juba u"ks neist on peris rahustav ju) ning end nuumata. Selgus, et ma"gilased on ka suured Uno kaardima"ngu fa"nnid ;).
Hommikul matkasime mo"o"da oja u"les, seda u"htelugu u"letades ja suure osa ajast vees veetes, mille tegemisel ausona pole matkakepist suurt abi ;), eriti kui kivide vahel ronima oja u"letuste vahel pead. Mu u"ks pla"hvidest andis alla, nii et lippasin vahepeal paljajalu, kuid isegi siis oleks voinud hollandlaste u"mber orbiidil oma tempoga liikuda. Enne pa"eva korghetke, kui sisenesime koopasse millest meie ojake la"bi voolas, parandasin oma pla"hvi muidugi ka"epa"raste vahendite (loe bambuse ;)) abil a"ra. Koobas oli mega, vorreldes uus meremaa koopaga millest Arthur Passis la"bi sai matkatud oli see palju avaram, vesi oli kah veits madalam aga vool tugevam ning ta"nu bambus (otse loomulikult!) torvikutele oli palju rohkem na"ha. Kohatud sai ka seal elavat madu, kes ku"ll temperaturi madaluse tottu nurgas ku"kitas ja oimugi ei liigutanud, nahkhiired (kelle ja"rgi koobas nimegi saanud) ei olnud kodus. Peale seda oli vast ma"rkimisva"a"rseks su"ndmuseks see, et kandjatega unot ma"ngides onnestus mul kaotada ja osutuda seega "onnelikuks" kes papaia peab puuotsast alla tooma, ei olnd onneks liiga keeruline poolteist meetrit ronia ja korra kaikaga vibutada. U"ldse, ei ma"leta ma et mul oleks ammu vaatamata koigile pu"u"dlustele nii viltu vedand mingis ma"ngus, no selline ebaonn saatid mind pidevalt ses ma"ngus, et see oli uskumatu lihtsalt. +4 ja +2 kaarti minu ka"tte sattuvate hulgas lihtsalt polnud juba eelmisel ohtal, kaheteist ma"ngu peale u"ks +4 ei ole normaaljaotus ma u"tlen... Aga see selleks, joudsime veits hiljem onnelikult autoni ja po"o"rdusime Chiang Maisse tagasi, kirjutasin ilusti Pooh eco turismi ku"lalisteraamatusse eesti keeli, et ta"itsa normull tuur oli ning la"ksin magasin voorastemajas, mis muideks on superluks, ondsat und.
Homme lendan Krabi poole, lounasse, sooja pa"ikest randasid ja sukeldumispaiku otsima, 25 kraadi ju aint siin pohja tais :).
Lisaks hakkab mind vaikselt vaevama see tunne, et maru kiireks kisub (no ennegi pea alati riiki vahetades tundund et see maa veel alles pooleldi vastamata ja juba liigun edasi, aga seekord ju asi hullem), aint kolm na"dalakest veel umbes ja"a"nud, enne kui pean oma reisu loppenuks lugema, ometi veel niipalju on na"ha siin samas taiski maailmast ra"a"kimata. Samas kui moelda, et la"ksin paar pa"eva tagasi peale austraalia pangaarve pidulikku nullimist (kuniks selane maksuamet loodetavasti mind toetab, ptu"i. ptu"i) taas krediitkaardile u"le, nii et eks tulevikus on lihtsam kui liiga pikalt volgu ei ela... Aga nu"u"d tuleb veel viimast votta, ku"ll hiljem jouab ru"gada ja tubliks ning edukaks hakata (umbes nii selge ongi mu tuleviku plaan, tulla tagasi eestise aj tubliks ning edukaks hakata :)).
Kribamiseni, hetkel tai reisikorrespondent
Massa
Mingi hetk korjasime oma kompsud kokku ja asusime matkama, 5 kandjaga nagu jutt oli, ise tassiisme vaid oma na"nni ja vett, tee la"ks ma"est alla joe a"a"rde, vaated olid megad, tempo oli koigiga arvestav ehk minu jaoks veits aeglane, mis andis ja"lle rohkem aega vaateid nautida. Mone tunnise matka ja"rel ja paar korda reiteni vees joge u"letades joudsime oma o"ise peatuspaigani, bambusonni juurde mis asus u"he oja ja selle joe u"hinemiskohas. Kiirelt koksasid kandjad a"ra paar kana mis meil kaasas olid, sooritatdes selleks ka vastava tseremoonia, sest kana on Karen hoimu pu"ha loom, pu"u"dsid hunniku konni ning kalu, panid u"les muti loksu ja valmistasid bambusest koigile noud. Ma voolisin kahh oma tagasihoidlikku ka"sit"o" meisterlikkust rakendades bambus lusika, voinoa ja veel mone jubina, nii osav ma ilmselgelt kaugeltki polnd kui kohalikud. Muljet avaldas kana kitkumine, suled lokke kohal lahti kuumutada (a"ra poletada) ning supsti valmis supikana. Bambusest saab ka suureparased teevee ja riisikeetmistorud...(http://video.google.com/videoplay?docid=4460973988349878595#) Oleks nagu tahtnud ise rohkem ka"tt ku"lge panna ja katsetada eks ole, et nagu teinekord peale visuaalse et olen na"inud kuda see ka"ib ka mingi praktiline kogemus oleks, aga viie eri actionit korraldava ma"gilase tempot pidada oli ilmselgelt palju. Kui meile kolme ka"iguline ohtuso"o"k koos konnade ja muu na"nniga eelroaks serveeriti, siis nagu kadus igasugune lootus elluja"a"miskursusele, see eest oli suht lebo joe ka"restikku ja tuld korraga vaadata (juba u"ks neist on peris rahustav ju) ning end nuumata. Selgus, et ma"gilased on ka suured Uno kaardima"ngu fa"nnid ;).
Hommikul matkasime mo"o"da oja u"les, seda u"htelugu u"letades ja suure osa ajast vees veetes, mille tegemisel ausona pole matkakepist suurt abi ;), eriti kui kivide vahel ronima oja u"letuste vahel pead. Mu u"ks pla"hvidest andis alla, nii et lippasin vahepeal paljajalu, kuid isegi siis oleks voinud hollandlaste u"mber orbiidil oma tempoga liikuda. Enne pa"eva korghetke, kui sisenesime koopasse millest meie ojake la"bi voolas, parandasin oma pla"hvi muidugi ka"epa"raste vahendite (loe bambuse ;)) abil a"ra. Koobas oli mega, vorreldes uus meremaa koopaga millest Arthur Passis la"bi sai matkatud oli see palju avaram, vesi oli kah veits madalam aga vool tugevam ning ta"nu bambus (otse loomulikult!) torvikutele oli palju rohkem na"ha. Kohatud sai ka seal elavat madu, kes ku"ll temperaturi madaluse tottu nurgas ku"kitas ja oimugi ei liigutanud, nahkhiired (kelle ja"rgi koobas nimegi saanud) ei olnud kodus. Peale seda oli vast ma"rkimisva"a"rseks su"ndmuseks see, et kandjatega unot ma"ngides onnestus mul kaotada ja osutuda seega "onnelikuks" kes papaia peab puuotsast alla tooma, ei olnd onneks liiga keeruline poolteist meetrit ronia ja korra kaikaga vibutada. U"ldse, ei ma"leta ma et mul oleks ammu vaatamata koigile pu"u"dlustele nii viltu vedand mingis ma"ngus, no selline ebaonn saatid mind pidevalt ses ma"ngus, et see oli uskumatu lihtsalt. +4 ja +2 kaarti minu ka"tte sattuvate hulgas lihtsalt polnud juba eelmisel ohtal, kaheteist ma"ngu peale u"ks +4 ei ole normaaljaotus ma u"tlen... Aga see selleks, joudsime veits hiljem onnelikult autoni ja po"o"rdusime Chiang Maisse tagasi, kirjutasin ilusti Pooh eco turismi ku"lalisteraamatusse eesti keeli, et ta"itsa normull tuur oli ning la"ksin magasin voorastemajas, mis muideks on superluks, ondsat und.
Homme lendan Krabi poole, lounasse, sooja pa"ikest randasid ja sukeldumispaiku otsima, 25 kraadi ju aint siin pohja tais :).
Lisaks hakkab mind vaikselt vaevama see tunne, et maru kiireks kisub (no ennegi pea alati riiki vahetades tundund et see maa veel alles pooleldi vastamata ja juba liigun edasi, aga seekord ju asi hullem), aint kolm na"dalakest veel umbes ja"a"nud, enne kui pean oma reisu loppenuks lugema, ometi veel niipalju on na"ha siin samas taiski maailmast ra"a"kimata. Samas kui moelda, et la"ksin paar pa"eva tagasi peale austraalia pangaarve pidulikku nullimist (kuniks selane maksuamet loodetavasti mind toetab, ptu"i. ptu"i) taas krediitkaardile u"le, nii et eks tulevikus on lihtsam kui liiga pikalt volgu ei ela... Aga nu"u"d tuleb veel viimast votta, ku"ll hiljem jouab ru"gada ja tubliks ning edukaks hakata (umbes nii selge ongi mu tuleviku plaan, tulla tagasi eestise aj tubliks ning edukaks hakata :)).
Kribamiseni, hetkel tai reisikorrespondent
Massa
Tellimine:
Postitused (Atom)