kolmapäev, 21. november 2007

Bangkok, esmamuljed

Heihoo, panin oma kabujalakesed siis Bangkoki tantsuporandal peale pikka lubamist loppeks maha. Esmane tervitus tolliametnike poolt oli koike muud kui sobralik, mingi ennast ta"is ta"di kes inglise keelt ei osanud va"itis et eriti ta"htis on sellel dokustaadil mis mu saabumist registreerib a"ra ma"rkida mis kuramuse kohas ma o"o"bida kavatsen. No ilmselgelt polnud mul orna aimugi. Ku"sisin siis ta ka"est et kas ta teab monda head hotelli sel ta"naval, mille nime ma sinna igaks petteks irjutand olin kuna ei tahtnud lahtrit pa"ris tu"hjaks ja"tta, ta siis pobises midagi vasta, mina omas pu"has lihtsameelsuses u"ritasin seda siis hotelli nimena kirja panna. No ei sobind ha"sta seekord, ta"di arvas et punkt a) ma teen nalja ta u"le, punkt b) ma valetan talle ja teatas et tomma nahhui ja motle elu u"le ja"rgi... Ma siis votsin 7 sammu tagasi, kirjutasin mingi reklaami pealt aadressi maha ja la"ksin teise sapp kus oli sobralikum ta"di. Pandi templid passi ja lubati maale. Mingi transa tont oli ku"ll mu seljakoti a"ra lohkund aga see sai kokku solmatud ja toimib ja"lle. Raskused u"henadavad inimesi, sain piirisabas tuttavaks u"he saksmanni Steffaniga (kes suudab isegi mu nime ha"a"ldada kuna to"o"tas austraalias kuukese koos u"he teise indrekuga Eestist) ning va"ljas taksot kaubeldes veel kahe hiinlasega. Kuigi ma omast arust just maailma parimat diili taksoga ei saanud, teenisin ma seltskonna lugupidamise sest see oli ikkagi palju va"hem kui nad maksnud oleks. Edasine on juba loogiline, mis on moistlik teha kui kell juba nagunii pool kolm o"o"sel on? Loomulikult eelistada baari o"o"majale, sest lennukis juba ju veits sai nagunii tuditud :). Boonusena na"idati veel inglise horvaatia kohtumist baaris, ning duublisse pannes selgus et horvaatia tegi 3-2 a"ra. Seda kuidas horvaatia 2:0 ette asus ma ei tea, sest inglased vaikisid selle maha, kuidas inglismaa ja"rgi tuli oli kisa ja"rgi kuulda, ning kaotus oli ilmne sellest, et inglasi hakati baarist va"lja viskama saabunud politsei poolt :). Einoh, lopp hea koik hea, mul pole u"ldse kahju et inglased EMi ei na"e, mitte et mul venkud mingid lemmikud oleks aga u"hed u"lbikud molemad, Hiddink va"hemalt su"mpaatne treener. Nu"u"d siis hakkab kell juba niipalju saama, et varsti kannatab voorastemajja minna ja tuba endale sebida.
Elu u"le ja"rgi moeldes poel ma vist suurt vahepeal ka kirjutanud, et ma Sydneys olin. Elasin seal ilusti 5 pa"eva nagu ha"rra nautides kohalike eestlaste ku"lalslahkust, nimelt oli Kadri nii lahke et eraldas mulle oma (ja triinu) elutoa nurga koos diivaniga. Minu jaoks oli tipp hetk Sydneys seekord loomaaed, no ma ei tea, voibolla olen lollakas, aga oli lihtsalt mega su"mpaatne kuidas vantsid ja simpansid ja muud elukad hullu panid. Lisaks sai ka"idud purjetamas, onnestus isegi meile kaasa pandud instruktor peaaegu uimaseks poomiga lu"u"a (no ausona polnd minu su"u" et kui ma tagant tuules ja liblikas roolis olin siis tuule 30 kraadise muutuse korral jaht ta"itsa ise halssima hakkas ;). Lisaks sai niisama linnas tsillitud, veits Kadri ja ta ku"lastava perega (ode, oemees ja pisitu"tar) katusel (vaade oli hu"va, eriti naabrimehe aknasse :)) napsu voetud (eriti kovasti vottis napsu Mia, 1.3 astane peretu"tar, kui ha"a"levaljuduse pohjal otsustada). Tegin ka umbes tuhat u"heksasada seitseku"mmend kolm pilti ooperi majast eri asendites, oi ku"ll sai raisale makstud et ta ilusti silla taustal poseeriks.
Aga nu"u"d peaks lopetama ja ikkagi endale toa sebima. Jussile, meie isiklikule Toronto korrespondendile (tutvuge eelmise (ja selle?) postituse kommentaaridega, soovitan soojalt) muidugi edu ja rohkelt HEAD olut kannu ning ka sealt kandist uusi uudiseid ootama ja"a"des (mis ei ta"henda et eesti uudised alava"a"rtustatud oleks). Bangkokis on ollega nii, et miskipa"rast peale kella u"hte ei tahetud seda mu"u"a, ise kahtlustan inglaste ebasu"mpaatsust kohalikele pohjusena, loppeks sain ikka u"le lovi olle va"lja kaubeldud, maitses ha"sti, kuigi polnud peris nii hea kui Eesti voi isegi austraalia olu. Ku"ll sai tsinn toonikuid, oli tunda et kohalik tsinn on pohiks, samas ei olnt va"hemalt austraalia kombe kohaselt 2cl koksid ning piisava laimiga olid isegi jummilast nja"mmad. M.O.T.T.

teisipäev, 13. november 2007

Kuumast Perthist, 13. Novembril

Olen Perthi va"lja joudnud omadega, nagu te pealkirjast ilmselgelt juba aru saite. Kaasa sai voetud pohja poolt palav ilm (enne meid olla 26-27 maks olnd sel aastal), eile olla maksimumtemperatuur see eest 39 olnud ja ta"na oli ka Peris soe, samas polnd hullu kuna ma olin pisikesel rotipesa (Rottenest) saarel. See moned kraadid kuumem ilm kui põhja pool tundub ropult palavam, kuna tuult mis stabiilselt 15-25 meetrit sekundis puhus (va"hemalt poolsaartel) me ei taiband u"hes rabada kui me Exmouthist alla poole suundusime - ehk siis eile toimus koik aegluubis. Ta"na sai jalgratta matk tehtud sellel Perthist ca 20 kilda kaugusel meres asuval saarekesel ja uudistatud omapa"raseid loomakesi nimega Quakad (kes on suht ohustatud liik, sellel saarel neid 10 000, mis on valdav enamus kogu populatsioonist) - no koige lihtsamalt o"eldes on nad siuksed roti ja ka"nguru ristsugutised :). Saba on nagu rotil ning suurus on siuke paksu kassi oma, ku"kitavad kahel ka"pal nagu ka"nguru ja natuke meenutavad hamstrit kah oma liigutuste poolest. Ajasin vist isegi suuremad zooloogid segadusse mulle tundub :). Kunagi panen vast mone pildi u"les neist saate ise kaeda. Muideks, panin u"les pildid Darwinist Broome tripist - http://public.fotki.com/massaaustraalias Mis kurb lugu uuematega juhtus saate altpoolt teada.
Minnes tagasi sinna kus eelmine kord sai lopetatud, ehk siis Exmouthi ja tupsuga Coral Bay poole kihutamise juurde, siis see sai ta"itsa teoks niipea kui punkt oli postitusele pandud. Coral Bay oli va"ga maaliline kuurort - ta"pselt selline pilt avanes nagu puhkusereisi brosu"u"rile pannakse. Snorgeldama minnes selgus aga, et see meeletu hulk turiste pole korallile koige paremini mojunud - mu meelest puudus kohanimest sona "dead" mis pidanuks seal oigusega olema kui rannala"hedasi koralle silmas pidada. See selgus snorgeldades, kuigi, kui kaugemale ujuda siis oli enam va"hem OK, kuigi kindlasti mitte ligila"hedanegi Cape Range national pargile. Aga va"hem va"rvilist koralli ta"hendas et ma avastasin liivasest pohjast paar siniseta"pilist laguuni raid kui otse tolkida, keda ma polnud kunagi varem na"inud ning kelle kaemiseks tasus ta"itsa vette minna. Coral Bays na"htu tippmomemendiks oli siiski Manta raidega snorgeldamine, mis oli osaks sukeldumistripist mille ma ja"rgmine pa"ev sooritasin, hind ja"a"b siin juhul kirja panemata, sest ikka veel on valus, kuigi ma endale tudengi allahindluse va"lja kauplesin (mis pohjustas saksa turistide ma"ssu, kes maksid alguses ka tavahinnast rohkem, hiljem said tavahinnani raha tagasi siiski ;)). Aga Manta raid - kes ei tea, siis need on, on raide perekonna suurimad esindajad, voivad olla kuni 7 meetrise la"bimooduga, tavaliselt on emased mingi 4 voi nii, isased pisemad, vast 2,5m. Ja erinevalt oma sobrast elektriraist on nad suht ohutud (jube kiired ja suured aint). Igastahes oli see va"ga majesteetlik vaatepilt kuidas Manta rai (3.5-4m isend) mo"o"da pohja ujub ja endale planktonit ja muud stuffi sisse filtreerib samal ajal kui pisemad kalad alt tema ku"ljest parasiite na"kitsevad. Alustasime kahe Mantaga, mingi hetk pani teine plehku. Lisaks onnestus laevalt na"ha hulgi kilpkonni ujumas ja hingama tulemus ning tegin kaks sukeldumist. Sukeldumised polnud va"ga muljetavaldavad, va"hemalt mitte esimene, voi olin alles Komodo rahvuspargi megas veealuses maailmas kus viimati sukeldusin ja ei suutnud seda hinnata niipalju. Siiski na"gin palju koralle mille taolisi varem polnud kohanud, eriti imponeerisid mulle nn korallililled, mis na"gid va"lja nagu eriva"rviline podrasammal suure ja u"mara korallrahnu ku"ljes, aga kui ligi la"ksid ja ka"ega voi millegagi neid a"hvardasid siis nad tommasid end hetkega kokku mullikeseks nagu kuupinnal na"ha voib. Va"ga paeluv. Kaladega oli seevastu suht nirusti, skorpion kalad, paar pisikest raid ja veits tavalist rifi kala - ei midagi va"ga erilist, ei u"htki haid ega kilpkonna, mis oli ha"mmastav arvestades kui palju neid u"mbruskonnas oli. Sain kinnitust ka, et armastan endiselt korralikult hingata, kulutasin molemal korral a"ra pea kogu ohu, tosi, suht pikad sukeldumised olid, 57 minutit kumbki, aga me ei la"ind eriti su"gavale (no pohi tuli vastu), 11 m oli maksimum. Mu ohu tarbimine tundus meeletu, vorreldes saksmanniga kes mu paariliseks oli, kes kulutas oma vaadist a"ra alla poole, no tosi, tal oli ka 200+ sukeldumist kogemust.
Peale Coral Bayd vedas tupsu meid vahepeatustega ja -paladega ilusti Monkey Miasse (no aint umbes 550 kilti), mis osutus samuti kuurortiks, pisemaks veel kui Coral Bay, aga samas va"ga monusa ohkonnaga ja vaba olemisega koht. Meie Patrickuga kasutasime seda tu"u"piliste backpackerite kombel muidugi a"ra, maksime ku"ll sissepa"a"su tasu 5 taala per ka"rss, aga va"ltisime hoolega laagerdamise voi o"o"bimise eest maksmist, tudisime rannas magamiskotis ja kasutasime alatult lihtsalt kuurorti duse ja pesuruumi ja muud va"rki. U"ldse oli see roadtripi etapp vorreldes Darwin Broome etapiga mis oli puhta luksuslik, koos teleka ja dvd-de ja muu na"nniga, rohkem nagu seiklus on praegu elu olnud. Ja mis siin salata, mulle seiklused meeldivad. Magatud on kas rannas, voi Tupsus, korra ka rangerile seletatud miks me tupsus magame kui ka"mpida ei tohi. Broomest ta"naseni oleme maksnud o"o"maja eest u"he korra, seda 80 mile beachil, kus lihtsalt tee otsaloppemise tottu ei onnestunud caravan parki va"ltida. Aga uuesti igapa"eva eluolu lainelt eamuste juurde.
Monkey Mia (no ma mitte ei ole aru saand millest selline nimi) on tuntud kui Austraalia Delfiini meka. Siin on juba 60-ndatest delfiine vaadeldud ja osadele veits toitu pakutud, millega seoses neid pohimotteliselt igapa"ev na"ha voib. Kusjuures pargi to"o"tajad tunnevad neid na"gupidi, voi noh rohkem armide ja"rgi (igal u"hel on haide voi teiste elukate ja kaasdelfiinide tekitatud arme). Toidetakse ainult ta"iskasvanud emaseid (diskrimineerimine!), sest isased on liiga agressivsed ja poegi ei taheta a"ra hellitada. Ma olin algul va"gagi skeptiline, kui nauditav see elamus voib olla, kui rannal koos sinuga 100 matsi seisab, aga asi oli seda va"a"rt. Mega oli vaadata kuda noored delfiinid, kes emadega u"hes tulid, ma"ngisid otse su jalge ees ja siis ja"lle veits eemal, sain isegi kala anda delfiinile. Isased elavad gruppidena kaugemal avamerel ja tulevad vaid vahel paaritumisajal emaseid tagaajades randa (no neile kala ei anta, mis siin ikka tasuta lolli ma"ngida rahvale). Delfiinid on lummavad, pole kahtlustki, ja intelligentsed tundusivad kah olema, elu neil aint suht karm, peris palju noored pannakse haide poolt nahka, kuigi nad haist kiiremad, ja"a"vad haide ligihiilimiskatsed ma"nguhoos/lebotades tihti ta"hele panemata. Ahjaa, teel Monkey Miasse sai veel na"htud stromatoliite, mis on sellised "elavad kivid". Nad on sa"ilinud elusana veel va"ga va"hestes kohtades maailmas, kuigi kunagi evolutsiooni alguspa"evil (3,5 miljardit aastat tagasi) olid nemad just esimesed hapniku tootjad. Nad on ehitatud tsu"anobakteri kolooniate poolt, kuda ta"pselt ja"i veits uduseks, kui keegi bioloog tahab ha"dast va"lja aidata siis kommentaarium on avatud. Lisaks ha"mmastas meid meeletu hulk teokarpe mis Peroni poolsaarele (mille tipus Monkey Mia on) ladestunud on, voi oigemini kuidas esimesed asunikud neid kasutasid. Nimelt on need karbid omavahel kokku sulandunud neist eraldunud mineraalide toel ning moodustavad pehme kivimi, mida siis euroopast tulnud asunikud kivide ja puu puudusel saega plokkidena maa seest va"lja loikasid ja ehituseks kasutasid. Suht fibo ploki moodi na"gid need asjad va"lja :). Mitmed majad siiani nendest sealkandis, uusi enam ehitada ai lubata et mitte koiki karbe a"ra kasutada. Kuigi, neid seal hulgim, osades randades liiva asemel peenikesed karbid, ning kaugelt tundub et ullult valge liiv on ;).
Edasi lounasse liikudes avastasime Pinnacleste korbe. Mis kuradi asjad need veel on ku"sid sina? No ma kah polnt neist kunagi enne kuulnud. Pohimotselt tegu kividega, asja teeb huvitavaks aga toik, et nad na"evad va"lja nagu postid (moned kuni 5-6 m korged) ja neid on sitaks palju. Austraaliat juba veits na"inuna arvad et tegu on termiidi pesadega, aga no pole, kivi mis kivi. Selgus, et need on tekkinud nii, et lubjakivi on sadestunud luidetesse mineraalide lahustumisel vees ja selel alla voolates siis siksed postimoodi kivid tekkinud ongi. Hiljem tassis tuul liiva u"mbert minema, ja nu"u"d on siuke va"rk. Ma olin igastahes vaimustuses sest looduse imest, olles oma aju adrenaliini ja muid onnekemikaale ta"is pumband nende vahel kilgates ringi lipates ja fotosid tehes sain hakkama ka selle retke suurima idiootsusega. Loll pea palju vaeva nagu nad u"tlevad, kustutasin kogemata a"ra koik fotod mis ma"lukaardil olid - koik kadund Broomest alates. Oi bljahh, kui kurb ja kuri ma enda peale olin, ma pole vist elus ma"lukaardita"it nii megasid fotosid ja videosid enne teinud, kilpkonnad ujumas ja o"isel rananl munemas, mustad luiged pa"ikseloojangu taustal, emu perekond, delfiinid, krabid o"isel rannal auke kaevamas, tuulispasad punast tolmuu"leskeerutamas, stromatoliitidest pelikanidest kormoranidest ja muudest loomadest kes koik ja"a"dvustatud olid ra"a"kimata. Patricku Massa ja tupsu seiklused u"hesonaga koik la"int :(. No mu kaamera on muidu va"ga mega, aga ma pole siiani avastanud muud varianti vaadata palju ma"lukaardil ruumi on, kui formati alt, ja siis ma vajutasingi pilvedes holjudes cancel asemel OK. Ei suutnud mind lohutaa ka teadmine, et Patrick kah moned pildid tegi, sest minu omad lihtsalt olid palju paremad ja ka asjadest mille ta maha magas voi kaamerat ligi polnud.
Nujah, kaotusvalus sai igastahes veits edasi liigutud o"o"ke a"ra tuditud ja loket tehtud - kuigi nagu hiljem kohaliku laagrivalvurit kohates selgus oli antud piirkonnas see kuivuse tottu parasjagu keelatud. Ja"rgmine pa"ev tegime veel va"ikse ranna tiiru ja olimegi Perthis, mis muideks on va"ga ilus ja meeldiv linn, koos megade randadega. Ku"lastasime Patricku onu ja tema peret kes siin elavad, soime korralikult lounat vahelduseks (muidu soime me va"ga megalt, tutvustasin Patrickut ka ka"nguru liha ja hakkliha kastmega, aga viimased kaks pa"eva meie gaasipliit streikis). Hakaksime just randa tuttu suunduma (sest Patricku suureks u"llatuseks onu o"o"maja ei apkkunud ja ku"sida tundus kah imelik), kui saime va"ga segase sonumi Patricku emalt, et ta vend maandub kell 2 o"o"sel. No meie viimastel andmetel pidi see paari na"dala pa"rast juhtuma :). Aga no ega me polnd levis ka eriti olnud eks ole. Uurisime asja ja tuli va"lja et nii ongi, igastahes ta vennal vedas, et me Perthi olime joudnud, ei olnd meil eriti kindlat plaani just selleks ajaks seal olla :). Korjasime ta lennujaamast siis u"les koos u"he ta sobraga, ning nu"u"d kolme iirlase seltskonnas hakkab mu inglisekeel juba iiri aktsenti ku"lge votma ku"ll, sest kuigi Patricku inka on suht british, siis vend ja ta sober lasevad nii valusat aktsenti et ma ikka pool aega kolm korda motlema pean millest jutt oli...
Nu ja siis oligi eile, sai veits palavuses linnas ringi loivatud ja eluga tutvutud ning ohtul moni olle tehtud, kuigi esmaspa"eva ohtul ei toimund suurt miskit - mis 1.2 miljonise linna juures on ha"mmastav. Ta"nasest juba oli juttu - aga homme, vot homme tahaks vaalu na"ha, la"hen vaala retkele, mis 29 taala eest tundub nagu muidu saadud, tahaks loota et veab ja na"en vaalu kah. Ja u"lehomme lendan 4000 kilti sydneysse. Aitab, jube pikalt olen siin ja"rjekordselt jutustand.
Jussile edu ku"ttesu"steemide parandamisoperaatorina ja Kanadas ku"lmetamisel, ma tahan igastahes kindlasti u"levaadet tuleviku tarbeks mis va"rk kanadas on, nii et kui sa peris oma blogi ei vinna kirjutama hakata, siis kriba siia va"hemalt oma seiklustest. Ja teistele lugejatele kah muidugi head ja paremat ja ilusat jouluootust ning va"rki :), ma pidin eila Perthis naerukrampidesse kongema, kui ma pluss 39 juures hulgim jouludekoratsioone silmasin :). No ei mahtund see raamidesse mu jaoks, no ei mahtund.

esmaspäev, 5. november 2007

Vaheraport Exmouthist

Nii nii, kihvt kuulda et Eestis loppeks lumi maha sadas. Siin kandis ma arvan pole seda paari viimase miljoni aasta jooksul juhtund :), ta"na ja"lle pluss 34 ja palavuse surm, kuigi o"o"siti on siin erinevalt pohjas asuvast Darwinist va"hemalt jahe, pane voi dressipluus selga. Ma ta"itsa mu"taks lumes vahelduse mottes vist, aga see selleks. Oleme Patrickuga pisikeste seikluste ja suurte vahemaade la"bimisega Exmouthi kimand (voi noh mis nu"u"d kimand, Patricku vani maks kiirus on 100 ja siis hakkab tunduma et la"heb lendu kohe :)). Van (edaspidi viitan talle hellitavalt kui tupsu, sest tal on sellised mustad tupsud peale maalitud valgele taustale, na"eb va"lja umbes nagu suur musta valge kirju lehm) on meid muidu ausalt soidutanud, kuigi peale u"he kummi purunemist elasime mitmeid na"rvilisi momente u"le. Nimelt oli meil ku"ll varu ratas, aga sellel olid kummil traadid va"ljas juba siis kui me ta alla kruvisime. Ja"rgmise linnani oli 300 kilti ning tupsu kipub kehva rataste kokkujooksu tottu kummide sisemist ku"lge so"o"ma. Mul oli helge moment ja soovitasin et paneme varuratta tagumiseks kus ta va"hem kulub (tundub et lugematu arv vanu autosid ameerikas on mind veitsa koolitand), ja"rgmise linnani vedas va"lja igaljuhul. Millega me ei olnud arvestanud, oli see, et laupa"eval kella 4 ajal ometi enam u"kski enesest lugupidav kummidega tegelev asutus austraalias otseloomulikult lahti pole, pu"hapa"evast ra"a"kimata. Siiski onnestus meil leida u"ks romula, kus omanik veel mingit autot putitas, sealt a"risime endale uue ratta, mis oli olnud meie u"lekatuse ka"inud sugulasvani (oi kuda ma u"llatusin kui see mitte koige parem va"lja na"inud massin ka"ivitus ja liikus :)) varuratas. Sellega saime mured lahendatud. Muidu on asjalood aga niimoodi, et Broomest Exmouthini on umbes 1300 kilti mitte midagi, va"lja arvatud loodus ja Roadhoused kus bensu eest kosmilisi hindasid ku"sitakse. Ning moned kaevanduslinnad kah. Ja 80 mile beach on kah teepeal (kuhu viib kogu 80 miili jooksul u"ks tee ja sellegi loppu on mingi geenius caravan pargi ehitanud kus laagerdamise eest maksma peab), mis oli va"gagi lahe. U"ritasime seal o"o"sel kilpkonni taga ajada, kes pidid rannale munele tulema, aga la"ksime liiga vara kui polnd veel tousu aeg ja hiljem magasime. See eest na"gime kuidas krabid toimetavad moona ajal rannas, augukesi kaevavad jne. Jube ka"bedaad elukad. Lisaks sai ja"rgmisel hommikul rannal ilusaid ja veel ilusamaid teokarpe korjatud. See oli siis peale kummi lohkemist ja enne ja"rgmist linna. Kolme pa"evaga sai see 1300 kilta koos koigi seiklustega la"bitud, nimetamisva"a"rsed na"htused on vast mustad luiged kes pesitsesid u"hel poolkuivanud joel ehk siis rohkem nagu paljudel joeorus olevatel tiikidel meie laagripaiga korval (hetkel siin muideks umbes 80% jogedest ja ojadest on kohe ta"iesti tilgatumalt kuivad). Huvitavad tuulekeerised mida na"ed neis po"o"rleva liiva ja"rgi voi eesti keeli siis tuulispasad on ka suht igapa"evane na"htus. Muidu u"ldiselt oli teekond nagu u"ks teekond ikka kui igapa"ev palju kilomeetreid la"bid.
Aga see eest eila, oi eila oli hea pa"ev. Sebisime endale snorgeldamisvarustuse ja lippasime Cape range rahvusparki, sest Exmouth ise on u"ks va"ljasurnud linn ehtkel mil peamine turismi hooeag pole(samas on siin la"hedal endiselt palju megasid asju, kaasarvatud ringi jalutavad emud). Snorgeldamine on alati lahe, aga eila onnestus mul leida u"he rifi alt lebotamast rifihai :). Ma na"gin mingit asja mis vois justkui olla hai saba ja sukeldusin siis asja uurima. Ja oligi! Olin 2.5 meetrisest haist kes puhkas vast meetri kaugusel. U'lituus. Ainus strateegiline viga oli kahele idasaksa turistile na"idata et hai seal lebotab, kes niipalju saasta pohjast sukeldudes u"les kergitasid et enam muffigi ei na"ind ja hai plehku ajasid. No onneks na"gin teda veel hiljem ujumas veits eemal. Emmele lohutuseks - rifi hai on suht ohutu loom, ru"ndab voibolla ainult enesekaitseks va"ga suure jama korral. Lisaks na"gime muidugi veel igast va"rki. Patrickul onnestus isegi u"hte raid na"ha ja pisikest kilpkonna kah. Minu ta"hetund saabus aga o"o"sel. O"o"bisime rannas, peale seda kui mingite saksa neiudega olime va"ikse pikniku pidand ja nad motelli tuttu a"ra la"ksid. Ja peale seda kui kohalik ranger oli meile eila u"hes teises rannas tupsus magamise eest halvasti o"elnud (tupsus on taga voodi ja puha ja no autos magamine pole ju "campimine"). Eila me kolisime lihtsalt kuhugi korvalteele oma tupsuga ja tudisime edasi, seekord otsustasime, et parem on magamiskottidega kuhugi poosasse kolida rannas, kust ranger meid eladeski u"les ei leiaks, lisaks oli kuri plaan teha uus katse kilpkonni munemas tabamiseks. No igastahes kell 1.30 kui ma u"les a"rkasin la"ksime Patrickuga avastusretkele mo"o"da randa. Patrick tegi saatusliku vea ja keeras poole teepeal tupsu poole et veits vett saada ning vaatas hiljem et ma olen liiast kaugel ja kebis magama tagasi, aga mina leidsin kilpkonna kes mune liiva alla kaevas. Jummilast tuus. Juba siis kui ma na"gin rada merest maa poole minemas ilma tagasi teeta la"ks pulss u"les (kilbid ja"tavad ca meetri laiuse raja liiva sisse mida on voimatu mitte ma"rgata). Istusin oma pooltunnikest ja vaatsin kuda ta liiva oma kaevatud auku ajas ning siis vaatsin kuda ta merre tagasi suundus, ma olin u"llatunud kui ha"asti ta u"le kivide ronitud sai! Viimase peal va"rk igaljuhul (kui teil veab siis vahest ma panen fotod kah varsti Perthis voi Sydneys u"les (Sydneysse ma lendan 15. Nov, et 21. Nov taisse sealt lennata)).
Suurepa"rasele 24 tunnile pani punkti see, kui ma a"rkasin hommikul selle peale, kui Patrick u"tles, et vaata, vaalad. Ja olidki, suht palju kusjuures - ku"ll nii kaugel, et va"ga ha"sti ei na"inud, aga ma usun et ega rannast va"ga paremini ei saagi na"ha, 500 m ikka suht suur vahemaa ja enamus vaalast vee all ning suurem osa ajast kogu vaal vee all. Ta"na suundumegi peale hommikust rannas dusi votmist ja varude ta"iendamist Coral baysse, kus a"kki saame vaala vaatluspaadile mingi raha eest. Lisaks ma a"kki sukeldun seal, siin nagu ei raatsind va"ga, moeldes palju ma sama raha eest Tais sukelduda saaks, pealegi olid kalad ku"ll ha"mmasavad, kuid ka snorgeldades na"gi va"ga palju ning korall ei tundunud nii huvitav kui indoneesias Komodo rahvuspargis. Lisaks pole vaalhai hooaeg ning manta ray na"gemise sansid on samasugused kui igalpool mujal.
Selline ranna raport siis seekord, ma arvan et Coral Bays on rannad sama ilusad kui siin kandis, lihtsalt mega kui tu"rkiis sinine meri pa"ikse ka"es on (isegi u"ks snorgeldamiskoht oli eila turquise bay ;)).
Natuke pa"iksest polenud olen kah selja alaosast, sest tunub et Patrick ei tahtnud mulle pu"kste piirile va"ga la"hedale pa"ikse kreemi ma"a"rida, aga ma maksin ka"tte kah, tal samamoodi kannikate kohal 3-4 sendine pa"ikse poletus triip :).

Tsau pakaa, me ajame nu"u"d tupsule ha"a"led sisse,

Massa

neljapäev, 1. november 2007

Homme Perthi poole

Nii, on juba Broome rannas ja pubides paar pa"eva lebotatud, peaks ja"lle liikvele minema. Rannad on siin siga kihvtid, tulin just lainetesse kargamast ja india ookeani vesi on loomulikult soe kui solk. Lisaks on nad ka va"ga sobilikud piknikuks kui pubid sulgetakse nagu me eila avastasime, saatsime prantsuse neiusid a"ra, nad hu"ppasid ta"na bussi peale mis nad u"he o"o" ja kahe pa"evaga Perthi viib, suht karm enam kui 2000 kildane retk igal juhul.
Onnestus leida eila u"ks lahe iiri tu"u"p kes mind oma vani pa"a"le votab ja voibolla tuleb u"ks juuditar kahh, kui ta suudab selgeks teha, et ta enam homme to"o"le ei tule :). Ainus miinus on et saan oma austraalia ja ameerika aktsendiga keelele veel iiri aktsendi kah juurde, nii et keegi must enam aru ei saa ;). U"hesonaga on oodata umbes 10-12 pa"evast levi ja interneti auku nii et saate Eestimaal rahulikult to"o"d teha ja ei pea internetis surfama :).
Olge monnad

Massa