Austraalias

Jah jah, votan omaks, olen vastikult laisk. No aga tegelt, ega kuu aega pole ju nii pikk aeg blogi pidamisse pausi teha ja pealegi leiaks ma vajadusel hunniku haid vabandusi ja pohjusi alates rohelise imeraamatu tais saamisega ja sellega et nagu polegi suurt miskit juhtunud.
Nii, kuhu me siis viimati ja"imegi, kui mu hallid ajurakukesed mind ei peta siis olin ma peaegu et teel austraaliasse, tehes veel uus meremaal peale Taurangas lebotamist viimase haaletamise ponnistuse Aucklandi mis laks ludinal, tudides kaks ood Benneti juures ja siis emiratesi abiga sydneysse. Ahjaa, sain veel kokku Imbiga, uhe Eestlasega, kes juba peris kaua uusmeremaal oli ringi vaadand, osaledes erinevates looduskaitse projektides vabatahtlikuna. Suht omamoodi tuup oli, aga taitsa huvitav tadi, siuke boheemlase tuupi rohrline voiks vist oelda. Ja kasi rippus kah kaelas, kuna oli kukkund ja seda vastikult rebestand uhel looduskaitse alal, oli hunnik oppe tehtud - aga tublile reisisellile kohaselt oli ta muidugi positiivsus ise vaatamata sellele.
Jargmine peatus - Sydney. Esimene asi mis mind ullatas oli see, et pimedaks laks kell 6, no mai voi, mingi polaarvootmesse sattusin voi. Uusmeremaa 7 oli veel suht normaalne tundund, aga siin oli tegu vist rohkem austraalia energia kompaniide promoga, sest ommikul laks valgeks kah ulivara, olid teised lihtsalt kella imelikuks keeranud. Saabusin Sydneysse teades, et mu hea poli hakkab labi saama ja pean toole asuma, sest viimati pangakontole vaadates olin olnud sunnitud todema, et keegi raisk on mu saastud ara kulutand. Aga ega ma ausalt oeldes vaga ei tundnud ennast tooinimesena, mkmm, oopis vastupidi, selline tunne oli, et nuud oleks viimane aeg vabadust veel nautida. Sai vahest kull internetis kaidud ja tookuulutusi vaadatud, aga vaita et ma oleks hoolega tood otsind oleks selge enesepetmine. Selle asemel tundsin end hasti, tutvusin linna, kohalike inimestega ja sealsete eestlastega. Alustuseks sain kokku Marega, uhe eestlasega kes siin mandril lapsi hoidis, naitas ta mulle veits linna ja valgustas mis siin mail huvat toimumas on. Palju intrigeerivam aga oli ohtu kohaliku neiuga keda couchsurfingu kaudu kohtasin kes mulle ekskursiooni tegi. Tuli va"lja, et Sharon oli taitsa Tartus ka"inud ja puha, oma kreisil reisil euroopasse, kus tal muuhulgas oli onnestunud peale pideva eurolinesiga janese soitmise Londonis rikkurite lapsi hoides palju raha teenida ja siis umbes kuu aega kokat tarbida, paha harjumus millest ta nuud vaikselt vabaneda uritas, olles juba paar kuud ilma hakkama saanud. Aga egas see lihtne pole, tema seltskonans tajusin suht tihti et ta on peris ebakindel ja igatseb teatud hetkedel taga seda voitmatuse ja jumalikkuse illusiooni mis see narko tekitab. No aga pulli sai igaljuhul, kuigi sharon laks suht kappelt koju tuttu kiusatuste valtimiseks, olin mina juba hoos seltskonnas keda kohtasin onnestus tuvastada isegi uks lati juurtega neiu nii et ma polndki ainus baltlane. Jargmine paev nagin ma korraga niipalju eestlasi nagu ma polnd juba kuid nainud - oli siuke Sydney noorte eestlaste kogunemine millest mul tanu orkutile oli onnestunud hais ninna saada. Sain Marega kokku ja lippasime Sydney ooperimaja (jajah, see sama imelik ja imeliselt ilus ehitis mida te koik telekast naind olete ;)) trepile kogunemisele, et botaanika aeda piknikule suunduda. Eks igauks oli miskit uhes toonud ja utleme nii et minu vaese randuri panusena lauale asetatud vorsti voileivad ei olnud koige menukamad, koige suurem kokkaja vist viisakusest uhe soi peale seda kui ma olin isukalt ogimisega tema suureparastele horgutistele komplimendi teinud. Monevorra menukam oli mu elu"lli pudel, mille ma olin kohalikust mahlast ja austraalia puskarist vana hea eestlaste eegiptuse retsepti jargi suurima hoolega pruulind (no kes teab see teab;)). Igastahes oli kokku tulnud palju toredaid inimesi, kes juba aastat 4-5 sydneys eland kes lihtsalt sealt labi liikumas. Loomulikult ei saanud selline tore uritus labi ilma vaikse jarelurituseta, kuna oli puhapaev siis laksid sinna (jutt kaib ilmselgelt lahimast sobivast baarist) tootud nagu mina ja Kadri ning Virgo (no okei, Virgol oli vist tegelt lihtsalt vaba paev esmaspaev, ta nii tootu polnud). Selgus, et Virgo on tubli Eesti riigiteenistuja (politseiametis vist) kes oli tulnud lihtsalt kaema miuke austraalia on. No igastahes (jah ma tean, et tundlikumad juba tahvad mulle halvasti oelda selle sona parasiitse kasutamise parast) avastasin ma et meil Kadriga on suhtselt palju uhist. Olles saanud korini eestis karjaari (Ma"rt pa"rdik teat, kui sa seda lugema juhtud siis oli ta su ulemus Hansapangas muideks) tegemisest nautinud taimaa volusid poolteist kuud oli ta otsustanud austraaliasse tulla plaaniga siin veits tood teha. Eks jareluritusel meil nalja natuke sai, uks hetk kui ma veits ulemeelik olin, paluti meil miskiparast baarist lahkuda - aga noh, eks me tegelt tahtsimegi juba ara minna:). Ja nii lainudki et meil kui tootutel Kadriga kel aega on sundis plaan jargmisel paeval veel veits oopis Sydneyt avastada ja minna uks teine paev blue mountainsissee selle asemel et hoolega tood otsida. Blue mountains oli vagagi tuus, selliseid vaateid ma kuskil mujal pole kohand ja matk oli kah taitsa matka moodi, isegi korraks onestus mitte teada, kus kuradi kohta see rada nuud kadus. Lobus oli. Ja siis oli Sydney Eesti maja kulaskaik muidugi, kus ulemaailmsel seksuoloogide konverentsil viibivad imre rammul ja olav mingi ja veroonika keegi ja siis mingi vene aegne psuhholoog koigile huvilistele seksist raakisid. Koige huvitatum oli asjast Kadi (uks kohalikest eesti neiudest) ilmselgelt, aga teised ei lainud kah just ruumist valja. Igastahes saime muuhulgas teada, et koige suurem noks on oopiski araablastel ja mitte negrudel, vaidlusi tekitas kas pedeks sunnitakse voi kasvatakse. Mina aga olin vaga roomus ka pakutud tasuta toidu ule, mida kull tarakaind veits ruustasid (siin on tarakan igas kodus tavaline koduloom, kliima siuke).
Aga mul jalad sugelesid juba, ma polnd juba ammu uhes kohas nii mitut ood maganud - ma olin juba nadalakese Sydneys ara veetnud. Ja pealegi tundus mulle internetis kuulutusi vaadates, et ta"pselt minu jaoks kirjutatud too profiile on justkui Melbournes rohkem, kuigi ma olen suht veendund asjale tagantjargi kainema pilguga vaadates, et eks neid oli sydneys kah omajagu :). Aga kuna seal kus me oleme pole kunagi nii hea kui kuskil mujal ja ma olin juba Sydneys paris mitut asja juba nainud otsustasin Melbourne suunduda. Ma arvan, et valikut mojutas ka teadmine et Melbournes uuesti otsast alustades ja ilma igast segavate asjaoludeta (nagu naiteks tuttavad kellega va"lja minna) on veits lihtsam tubliks hakata ja endale to"o" leida. No kurat seda lopuks teab miks tapselt, aga tundus, et Melbourne on hea valik (ja senini tundub nii), nii ma soetasin endale oise rongipileti 60 (pool hinda uliopilasele) taala eest - ja tegelt maksis se mulle aint 40 taala, sest oomaja pealt hoidsin ju ilmselgelt 20 taala kokku :).
Eks ma olin muutumas uha teadlikumaks, et asjaolu, et mu krediit kaardil veel limiiti oli ja ma selle vaakumisse tombamisele veel vaga lahedal polnud, ei tahendanud seda et olukord oleks roosiline olnud. Olin raskel teel uuesti toovoimeliseks inimeseks muundumisel. Seega tervitasin kahel ka"el asjaolu, et ka Kadri Melbourne sukelduma suundus (tema pursui tuli muidugi lennukiga) ja mul oli ja"lle hea vabandus uut linna avastada ja mitte hoolega to"o"d otsida. Kaisime beachil (kuigi ujumiseks oli veitsa jahe) ja veetsime muidu hasti aega. No aga paari paeva parast kui ta tagasi Sydneysse lendas hakkasid mul vabandused otsa loppema, raha oli juba nagunii otsas ja uhispanga kasumi marginaali juba minu tulevased intressi maksed sisse arvestatud.
Hakkasin hardcore toootsijaks. See on jube raske amet ma utlen. Esimese sammu olin oigupoolest juba teinud - ma olin endale ulikonna soetand, teie seal ei naera. Sest ma motsin, et kui juba siis juba, et farmeriks voi neegriks hakakn siis kui muu valja ei kuku. Teine asi mille selgeks olin saanud, et austraalias on puudu finants toojoust ja on ka ajutisi tookohti omajagu. Hakkasin siis CV-sd kilode kaupa ssatma igale poole, oma CV-d ka jooksvalt ilusamaks tehes ja peale esimest nadalat asudes ka motlema, et akki cover letter polegi nii mottetu dokument ja seda siis koostama asudes. Ja siis muidugi tooagentuurid - siin on neid nagu vihma peale seeni ja mitte ukski moistlik firma ei otsi toojoudu ilma nende vahenduseta. Muudkui siis aga helistasin ja kirjutasin neile ja ka"isin intervjuudel, ja registreerisin end nende juures, aga ei kippund vaga kergelt na"kkama. Abiks oli kui kuulsin Kadrilt et ta sai panka toole Sydneys (ilmselgelt pole voimatu seega tood leida), panin endale ta"htaja ja otsustasin, et kui kahe nadalaga ei leia office tood hakkan neegriks (neegri tood on siin suht lihtne leida). See ei tundugi ju nii paha uldse? No tegelt, palju sa oma paevast ikka CV-de meilimisele kulutad? Ja mis sa u"lejaanuga teed (peale selle et ootad muidugi et need jopskid mustast august kuhu koik maailma CV-d la"hvad helistaks)?. No kuna mul moistlike meelelahutuste eelarve oli suht nullis, siis lobustasin ennast naiteks kaies teise maailma soja malestusparaadil, mis oli taitsa huvitav, aga suurema osa ajast vaatsin hostelis filme ja lugesin raamatuid. Ma pole ammu niipalju lugenud:). Alustasin koigest mis katte sain st. oli kuskile vedelema jaetud:). Mis ripakil see ara labi lugemisele ja tagasi. Siis tegin head ari ja ostsin oma toanaabrilt 5 taala eest kaks raamatut. Muideks, uhte neist soovitan soojalt koigile kes tool kaivad, nimi oli Anonymous Lawyer vist, siuke blogi stiilis raamat, ei ole raskeparane ega midagi. Lisaks on meil hostelis kus ma pesitsen olemas teatud hulk DVD-sid mida laenata saab tasuta. No ma olen need nuud vist pea koik ara nainud, alates klassikast nagu batmanist ja spidermanist kuni vahe inteligetsemate ja naljakamate filmideni. Paljusid olin ka juba varem nainud, aga kuna mul on siuke hea valikuline malu olid nad koik nagu uued mulle :).
Niimoodi vegeteerisin ma mingi kaks voi kolm nadalat. Just siis kui mu tahtaeg hakkas tais saama ja seisin oma backpackeri stendi ees et ules kirjutada igaks juhuks elektri kompanii telefoni, kes lubas treenida ja tood anda ning isegi 20+ taala tunnist maksta, helistas lopuks uks tooagentuur mulle taaskord tagasi toootsa asjus mille olin maha kandnud, kuna olin juba ule kusinud kuidas sellega jai, ja nad olid mulle mingi ebakindla vastuse andnud. Seega lopuks onnestus ikkagi mingi office ots leida, jama oli selles et see oli aint nadal. Aga noh, mis seal ikka, parem kui ei miskit. Asi toimis igastahes suht edukalt, firmal oli suht hea meel, et ma polegi peris lammas ja osutus et saab siin karjaari teha kull. Kui ma selle nadalase ulesande kolme paevaga ara lahendasin ja oma Sri Lankalt parit ulemusele oma sri lanka pilte naitasin ja reisist raakisin sain pakkumise kuuks ajaks veel ja"a"da ja palka sain kah juurde. Vaatamata sellele olen siinse office palga hierarhia mitte just koige korgemal astmel, aga eks iga algus ole nagu ta ole ja enamus inimesi oleks vist rahul, sest eks siin ole palgad nagunii suht suured. Ise arvan ja"lle, et see on hea positsioon esialgu, sest kuu aja pa"rast on mul olemas va"hemalt kohalik kogemus ja uue koha leidmine peaks olema tunduvalt lihtsam.
Olin veidi pettund veel reedel, kui uue lepingu alla kirjutasin, sest tunuds et olin ikkagi liiga vahe palka juurde kusinud, eestlase loll tagasihoidlikus teate kull. Aga sain selelst lahti, kui selgus et lisaks tasuta puuviljale ja mahlale (neile ullikestele kes tahvad antakse cocat kah) selgus, et reede ohtuti antakse offices TASUTA OLUT JA VEINI kah:). Suht hea tunne oli kui boss ringi jalutas ja kulma olle arvuti taga pooole viie ajal pihku surus. Nii saab juba rallit soita kull.
Nuud on mul seega kuuks ajaks tood. Vaja ka plaan teha, kuhu see raha panna. Istusin maha ja arvutasin veits, selleks et oma krediit kaardi volg ara maksta (raisk juba peaaegu 20000 eeki), elada siin, siis mingi pooleteistkuune trip teha austraaliat mooda ja kuu aega indoneesias ning teine kuu tais veeta, pean praeguse palga juures kokkuhoidlikult elades ja siis va"ga kokkuhoidlikult reisides ca 4 kuud tood tegema. Fui. Vaja ilmselgelt karjaari teha ning palka juurde saada kuu aja parast. Aga uus tookoht on lahe - excelist ma arvan saan kull varsti korini, aga see eest on esmaspaeviti louna pauside ajal touch footie (siuke rugby moodi austraalia jalka) voistlused. No ma pole kull kunagi proovinud seda mangu, aga ma ei nae kull varianti, et see mul valja ei voiks tulla. Pealegi pandi mind voistkonda mis hetkel viimane on tugevduseks, ma usun, et see on parim viis palgatousuni kui moni boss selles tiimis on ja must abi peaks olema:). Olekski aeg trenni minna - nimelt on mul suureparane voimalus minna vaatama korgliiga (AFL) mangu pa"ris footies (mis on touch footiest veitsa robustsem) tana, hommikusoogi lauas sain tuttavaks Amy ja Courtneyga Tasmaaniast kellel oli uks pilet ule, staadion mahutab ca 100 000 inimest, nii et saab tuus olema ma arvan. Pilet vist on muidu peris kallis, eks ma teen neile vast pa"rast dringi valja et sudame tunnistus ei piinaks. Ma peangi hakkama oma maraton postitust lopetama, manguni on veits ule tunni ja mul poile veel halli aimugi kus kurask see staadion asub. Aga eks ma kunagi raagin sellest, katsun nuud tublim olla ja tihedamalt blogida, ja palun ignoreerige kirjavigu ja segaseid lauseid, sest no ausona ei ole praegast aega et kogu see miiline tekst labi lugeda.

Ikka hea tervise juures ja parimates aastates,

Massa