Heips! Olen San Augustinis, kaisin just end kolumbia arheoloogia alal harimas ja muistsete kiviaegsete indiaanlaste kujusid ja hauakambreid vaatamas. Omamoodi huvitav oli, kuigi nii palju paris ei meeldinud, et arheoloogi kutsumust tekkinud oleks :). Eilse ja uleeilse veetsin sisuliselt transpordi asendis, kuid paevad olid vaatamata sellele ullatavalt huvitavad. Algas uleilne kerge dejavuuga eelmise aasta Galapagose tripiga vorreldes - soin mina Nanegalis hommikust oma hostelis/poes/baaris kui ette soitis mingi van ja sellest valgus valja laupaeva ohtust veel natuke lobus seltskond, kes osutus bandiks koos naiste ja lastega. Ei lainud uldse kaua, kui meil soprus sobitatud sai ja poisid oma pillid valja otsisid. Et oli puhapaev ja bussidel oli mingi teine graafik vahe kui ma arvaestanud olin, siis mu buss Quito suunas pidi nagunii alles paar tundi hiljem minema. Eks ma siis votsin koos nendega viisakusest vaikse olle (kaks korda suutsin ara oelda, kolmas kord hakkasin viisakaks :)) ja nautisin sentimentaalset Ecuadori muusikat :). Kell oli hommikul 8 paiku kui see asi algas. No varsti oli kummekond inimest publikuks kogunenud ja mul oli juba bandiga kokkulepe solmitud, et ma nendega Quitosse saan. Umbes 10 aegu, peale veel paari olut otsutasin siiski mooduva Quito bussi peale kobida, sest ollepudelite arv bandi liikmete ees ei kahanenud mitte, poepidaja seisis selle eest hea (kaine autojuht ja naised lapsed olid ka seda meelt, et kui poistel hoog sees, laheb paar tunnikest mangimist veel), ja mul ikkagi oli tarvis sel paeval kolumbiasse jouda, nii et napilt jai seekord ecuadoris trip bandibussis ara. Quitos bussijaama joudes vaatsin et ossa puha puss, mis toimub, tanav paksult rahvast tais. Asi oli aga lihtne - sel paeval oli Ecuadori jalka karikafinaal ning stata oli just selle bussiterminali korval. Suutsin vastu panna ka kiusatusele mangu vaatama minna, seda eelkoige tanu oma suurele seljakotile millega vaga ei tahtnud rahvasummas lallata (telekast nagin, et mang oli 80 minutil veel 0:0, nii et oige otsus vist, kuigi akki oli vinge penalti seeria). Ja siis teel piirile bussis, oli tee peal mingi suuremat sorti onnetus, milles vist paar inimest surmagi sai, igatahes seisime kaks tundi ja siukest kahtlasevoitu meelelahutust erinevate vilkurite saatel oli nagu putru. Piiril laks koik kiirelt ja viperusteta, Ipialeses kolumbia poolel pimedas hotelli jalutades oli kull suht kohe tunne, kuigi vahemaa oli vaid kaks blokki. Igatahes oli see suht eriskummaline, kuidas linna ulikiirest valja suri, niiikui pimedus saabus. Edasine retk viis mind taas hommikul bussi ja Popayani poole, vurtsitasid seda vaga ilus maastik ja bussi ning inimeste labi otsimine sodurpoiste poolt. Hiljem ohtuse bussi puhul tehti samuti dokumendi kontrolli - koikide meeste dokustaadid korjati ara ja mindi mingisse susteemi neid kontrollima, peale minu, mu passi jollitati lihtsalt umbusklikult paar minutit enne tagastamist. Igatahes, iulmselge diskrimineerimine ja mark, et naisterrorism lounaameeriaks pop ei ole:). Popayanis leppisin kokku, et saan mingi dziibi peale, mis mu San Augustini viib, kella 17-st. Kell 17.30 kui seda massinat ikka veel ei olnud, downgradete mu pilet bussipiletiks kell 18.30, mis tahendas umbes 5 tundi puuvillakottide otsas ja vahel tagaistmel magiteedel mille kvaliteet kriitikat ei kannatanud, uldse kohe ma motlen, keskmine kiirus oli 20 ja 25 km vahel. Siin kolumbias nimelt peab spioka pikendus reisijatele naha olema, et inimesed naeks kas piikiirust 80 km/h ei uletata. Paris elus toimub see muidugi ainult siis, kui armee voi politsei kontrollpunkt parasjagu silmapiiril on voi kiirus on nagunii teeolude tottu alla selle. Aga igatahes, oli lobus. Uldiselt on kolumbias inimesed palju uudishimulikumad ja suhtlusaldimad kui ecuadoris, huviattud pilkjude asemel tuleb iga teine voi kolmas ligi ja uritab uurida mis vark on, kust tuled, kuhu lahed ja muidu soprust sobitada. Ehk siis sellel tripil, tahtsid uks Calist tantsuseminarilt tulnud Florencias (Amazoni provintside keskus) elav Amazoni ulikooli tantsuprofessor ja uks tema tudeng mind ara lapsendada, tantsima opetada, tasuta oomaja pakkuda ja koigi eksootiliste Florencia puuviljadega toita. Pealekauba lubati ilusaid tantsupartnereid :). Igatahes, hakkas jubedalt narvidele selle peale mulle akima, et nii kiire on mul - ei saa rahulikult tsillida ja spontaanseid pakkumisi hasti vastu votta, kui aeg kogu aeg kuklasse hingab, siit tulebki suur vahe, kas oled n.o. laiendatud puhkusel, voi reisid lihtsalt pikemat aega ringi. No igatahes, nalja sai sellegipoolest, pohi huumor nagu ikka tulenes keelebarjaaridest, professor ajas segi inglisekeelsed sonad chicken ja children, mistottu mina arvasin et nad Calist tibutantsu seminarilt tulevad :). Kui ma siis innukalt naitasin katega kuidas see tibutants kaib ja uurisin, kas neil asjad samamoodi, siis tudengipreili hammustas keelevea labi ja terve buss oli monda aega krampides... Nojahh, teistes eelnevates bussides oli loomulikult kah palju toredaid inimesi, aga nii sugavale kohalikku rahvatantsu ma seal ei joudnud ;), osalt ka seetottu vast, et seal ma suhtlesin paljugi ka valgete inimestega, uhe ameerika tuubiga kes tsiilist inglisekeele opetamiselt vaiksele ringreisile tulnud ja piiri uletasin uhes Taani paarikesega, kes keskameerika poole teel oli. Tulles tagasi San Andresi linnakesse joudmise juurde - siis kell 12 oosel oli linn ikka suht surnud ja esimeses hotellis mul kohalike abiga (keda oli kesklinans veel uleval kummekond) hotelli perenaist aratada ei onnestunud, teises kohas sain mingi toa, mis oli isegi minu olematutele standarditele suhteliselt mitte vastav ja ropp, aga noh elu on seiklus. Hommikul todesin paari hammustust jalal, mis olid koigi eelduste kohaselt seotud kas kirbu voi lutika voi mone nende sobra tegevusega, teadustoole sel teemal ei puhendunud vaid tegin oma asjadega minekut ning hommikusoogi ja hotelli upgrade, uus koht on poole kallim aga senistest reisiomadest ka koige luksuslikum. No selle sita toa hind muidugi oli kah madal - aind kumme tonni :). See teeb mingi 5-6 taala, kuigi olgem ausad, selle raha eest on voimalik louna ameerikas ka palju viisakamaid kohti leida. Selle raha jutuga seoses meenub mulle mu hamming Ipialeses, kui ma peale piiri uletust sada tonni ATM-st valja votsin, et mul kolumbia raha oleks. Esimese hooga oleksin pikali kukkunud, kui vaatasin oma kaes rahatahte kirjaga 50 MIL ja juurdlesin kas ma toesti neid nulle seal automaadis nii valesti lugesin, tegin kiire arvutuse ja motsin, et isegi kolumbias pole reaalne, et mulle automaadist ca 25 000 taalane rahataht pihku sulitati. Kiire pilk sonaraamatusse kinnitas mu kahtlust, et MIL on tuhat hispaania keeles :). Loll laps, mis teha :).
Nii, aga nuud ma peaks ikkagi minema endale parvetamiseks sopru varbama. Uhed britid, kaks noormeest ja neiu, olid juba peaegu kapad, vahest onnestub nad ara raakida. Alternatiiv on, et lahen homme mingile ratsaretkele voi rendin motika ja lahen vaatan magedes veits koskesid ja veel arheoloogilisi imeid. Aga homme ohtul peaksin oma tagumiku vististi ikkagi jalle bussi vedama, et hommikuks Calis (3.5 mio elanikku, kolumbia suuruselt kolmas linn) olla ja sealse ooeluga tutvust teha. Siis vist Medellin (suuruselt teine linn) ja Paragliding.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar