Kalaw

Katte taaskord joudnud aeg lobustada tagasihoidliku postitusega selle netinurga jargijaid. Alustaks suhteliseolt kova statementiga: haaletamine rokib :). Ta'iendaks seda veel niipalju, et tasuks korralik kaart kah muretseda, kui seda sorti sporti teha... Aga eks ma katsu asjadest jarjekorras raakida.
Esiteks, tervis on taitsa viis pika miinusega juba tanaseks. See kull jarjekorras vist polnud, proovime uuesti :). Koigepealt turistitasin Yangoonis veits ja kaisin uht maailma puhamat ja suurimat Pagodat kaemas, noh selliste asjadega on ikka nii, et tundub nagu paris lahe, aga kui endal parasjagu laiskus (loe kurnatus) peal on ja budistlikku vaimu vahe on, siis paris seda kaifi ei teki mis monel kulastajal. Aga samas mulle meeldis ma utlen. Siis trehvasin ma ohtupoole oma praegust reisikaaslast Kerryt Melbournest, kellega meil sujub suht hasti, oli teine just maandunud kui raakisin talle augu pahe, et lahme haaletama. Uks on suudimatum ja muretum tuup kui teine, millest tekib ka vahest vaikseid tagasilooke muidugi :). Esimene tagasilook tabas hommikul, kui pidime mina korra netis ja tema korra raha vahetamas kaima ja siis kokku saama. No ma ootasin oma poolteist tundi veel peale seda, kui orienteeruv nagemus kokkusaamisest oli. Mees oli kadund nagu vits vette, et aeg hakkas hiliseks muutuma ja meie plaan jouda paeva jooksul Yangonist valja, ja manduda ohtuks Kinpunis hakkas mingite prantslaste vaitel voimatuks muutuma, jatsin talle kirja ja asusin vaikselt liikuma. Ja ennae imet - kui Kinpunis peale Myanmari Malaysia jalka matsi kulalistemajja ohtul joudsin, Kerry taitsa kogemata mu vastas tuppa muidugi sattunud - tubli meeter koridori vahepeal. Ju oli ike ette nahtud, et me koos reisituure teeme ;). Selgus, et mul oli umbes 5-10 minti kannatust puudu jaand ja nad olid koos japsiga lihtsalt linnapeale ara eksinud. Igatahes, uhendasime oma jargmise hommiku plaanid, kobisime kell viis ules ja suundusime mae otsa Kuldse kivi templit vaatama. Oli puhapaeva hommik ja see oli ikka ulemoistuse popp tempel, palverandureid ule birma taimaalt ja kust koik veel olid seda ilma imet kaema tulnud, tsiteerides uhte Tai arimeest: "Going there is very lucky, we dont have such lucky in thailand, hard to come here but very lucky, you know". Tuubid olid bangkokist nadalavahetuseks just selleks koahle lennanud, et Golden Rocki oma vaikeste katega puutuda. a puutusin kah, varv oli varske ja kaed olid veel monda aega kuldsed :). Aga naiteks naistel tuli aind vaatamisega leppida, neid nii ligi, et nad midagi puutuda oleks voinud ei lubatud. Mulle jattis see vark kustumatu mulje, pigem kull selle tungi kui millegi muu parast. Ma arvan, et sel paeval vois vabalt oma 10 000 inimest tipus ara kaia oma hea onne jarel. Kinpunist sinna sai pisikese veoauto kastis tunnike soitu tehes - ja 50 inimest vaikse isuzu veoki kasti panna pole mingi kuss ilmselgelt, ning siis pidi loppeks ka 40-50 minta jalgsi makke ronima. Vanemad ja rikkamad lasid ennast kanda lopus, kandetooli peal, nagu enne vanasti, nelja mehe joul.
Igatahes, tehtud nahtud motsime edasi liikuda, seekord siis haalega. Peale kahte natuke ebaonnestunud uritust, koigepealt visatin meid mootorratastega Kinpunist Kyaiktiosse, ning lopuks taheti see eest raha saada, mis oli kokkuvottes kah okei ja seda kui me politsei jaoskonna ees haaletades endale politseinikku bussi maha viipama teenisime (ronisime selle pealt lihtsalt 300 meetri parast maha), saatis meid kolmandal korral edu. Mingi rikkamat sorti Yangoni pal;verandur korjas meid ules ning lopuks tegi veel lounagi valja. Lisaks aitasime veel slepis yangoni uhe eriti vana (dziibi mootu) auto millel oli veel vanem auto (mini mootu) kasti seotud slepis yangooni. Niipalju nalja ponud sojavae kontrollpunktid ammu nainud, kui kaks eurooplast ja kaks sellieses konditsioonis autot uhes karavanis :). Sinnamaani sujus koik genjaalselt. Siis selgus, et kaardist oleks abi, ise oleme kah lollid muidugi. Yangoni harra (egnlish suht null) viskas meid maha, kus ta aravs, et me peaks edasi haaletama. Me algul hakkasime seda tegemea, aga siis justkui vaatsime, et kurat, peaks ikka selle va kiirtee peale minema kus koik eraisikud kes autot omavad soita voiks. Olime sisuliselt ainult mootorrattaid, rekkasid ja busse nainud. Moeldud tehtud - labi Bago linna minek oli paras keemia ja vottis oma poolteist tundi meil. Ja siis selgus kurb tosiasi, et see kiirtee raisk, ju ei lahe paris sinna, kus me minna tahame :). Ja et oige koht oli ikakgi see kus me ennist seisime. Igastahes, kuna me oleks tagasijoudnud pimedas oigesse kohta haaletama, otsustasime bussi kasuks. Kus loomulikult koik pohjused, miks me haaletanud olime meile meelde tuletati... Oo otsa mangis mingi eriti pealetukkiv Myanmari seriaal ulikova heliga muidugi, siis kui magama jaime peksti sooma, bussis magada ei lubatud. No nagime vahemalt Chlesea liverpooli mangu 1. poolaega, kuigi suutaitki ei soond. Vaidetava 10 tunni asemel kulus vaatamata sellele 8 Miektilasse joudmiseks, mistottu saabusime kell 3 oosel. Nojahh, elu on seiklus, tegime vaikse hommiku eine, utsime et ei viitsi "kella 5-st mikrobussi" oodata ja sinna piletit hetkel osta ja asusime Kalaw tee otsa otsima. Leidsime peale poole tunnist jalutuskaiku. Haaletasime siis, voi oigemini lebotasime tee korval, sest autod veel koik magasid :). Igatahes, mingi hetk vasimus voitis seiklus vaimu ja ronisime mingi pick up jeapi peale ja proovisime seal eri asendeid, joudsime Kalaw-sse umbes kella 11 ajal peale korralikku magiteede ragastikku. Paris omamoodi lahe oli ja katusel oli ka ruumi piisavalt onneks. Pluss poolele laks poole odavam hind kella 5-sest pickupist (mis kell pool 7 va;ljus), neutraali enam vahem sama saabumisaeg, ja miinus poolele seljakoti, hammaste ja juuste tolmususe aste.

Nuud igatahes, monda aega plaanis kuskil istmel transa asendis aega veeta ei ole. Homme laheme 3 paevasele ma;gimatkale, mis loppeb Inle jarve aares. Seal veedab vast veel paeva paar kohalikes kulades tuiates ning siis lahme kultuuri hallide Bagani ja Mandalay kallale vististi.

P.S. Maletan, et oli mitmeid postkaardi huvilisi, saadetagu mulle oma aadressid emailile.