Nonii, homme hommikul on minek, lopetasin just ulimalt tulika protseduuri Air Asialt Bangkok Yangoon lennupileti ostmiseks, mingi 5 korda uritati millegi eest mida mul vaja polnud paarsada bahti kasseerida, seejuures kindlustust muudi korduvalt igas etapis. Printimine osutus toeliseks tehniliseks kunsttukiks - mul oli vaja malupulgale asi salvestada ja teises arvutis printida, paraku oliparema klahvi all olev menuu nii tai keeles kui vahegi olla saab... Lopp hea koik hea. Viisaga sama lugu, sain katte. Algul muidugi joonistasin mingile taksojuhile uskumatuid piktograafe (no minu kunstiande juures pole see mingi lihtne ooper) selllest, milline skytrain ja selle jaam valja naha voiks. Seda siis seetottu, et tahtsin saada Surasaki rongijaama Sathon Rd/il. Mees suutis kull linnaosa (Surasak) tuvastada kus see jaam ja saatkond olid, kuid seda va tanavat ta ei teadnud ja sellest et , ma jaamast raagin sai ta aru siis kui ma talle taevas korguvaid roopaid suutsin osutada peale 3 piktograafi :). Ootasin nats sabas, panin taotluse sisse ja maksin vist seejuures ka natuke altkaemaksu, voi olidki nad seal ulihiljuti valjastamise tasusid ules umardanud :), aga kui oeldi et 15.30 void jargi tulla, siis tegelt sain kolmest katte juba.
Seni sisustasin siis aega juuksuris kaiguga, midagi neile va tai juuksuritele kuskil kohe opetatakse - isegi mind tuima tukki see tuka disain natuke hairib, tapselt nagu aastaid tagasi juhtus, nagu samast vabrikust :). Lisaks lubasin endale veel vaikse Tai massaazi (ilma onneiku loputa loomulikult), paris loogastav oli. ja tutvusin Bangkoki uhe ari piirkonnaga, mis pilvelohkuja mootu hotelle muu hulgas sisaldab. Suht samas kandis, kui ma ei eksi, on ka red light district, kus me Liami ja Charlotte ja mingi kanada tuubiga reede ohtupoolikul kaisime, kui Tai poksi tahtsime vaatama minna, loppeks kull pileti hinna tottu loobusime seekord. Terav elamus tuli seal districtis kusjuures sealt kust vaga ei oodand, nimelt juhtus nii, et tanavat mooda jalutades (no selline tavaline busy Bangkoki tanav), moodusime mingitest prugi kottidest. Liam riivas kergelt uht, mis loppes siis paari roti putku panekuga meie eest. Liam astus sisuliselt uhele peale, aga sai tal jala alt minema, uks teine jooksis mul ule jala. Noh plahvi vaga kaitset ei pakkund, nii et tundsin jalgade siblimist kull :). Charlotte kes rohkem pealtvaataja rollis kull oli, vottis muidugi kiljumise raske too enda peale, paris hea adreka ehmatas korraks ules. Uldiselt rotte ikka askeldamas on voimalik naha, aga paris jala alla nad ei roni. Muid elukaid on muidugi kah, uhe lutika sain ennist enda jala pealt katte, kas see oli meil hostelist (voimalik, mkeegi kaebas kull mingite punnide ule) voi hoopis massaazi salongist, mine vota kinni. Kassid ja koerad naevad kah suht armetud valja, aga noh, eks see koik kokku olegi uks tavaline aasia suurlinn.
Homme tuleb teine suurlinn, Yangoon, kull mitte vist ule 3 miljoni inimese, aga siiski :). Sinna vist vaga kauaks ei jaa, aga eks elu opetab. Homme ulivara tousta vaja (lend 7.20 juba), keeran tana varakult pohku, lahen vaatan kas leian moned tsillid inimesed kuskilt toidukohast kellega ohtust suua, eilne esialgne tsill koos kahe sakslasega ja parastpoolne ohtusoomaaeg suvaliselt trehvatud kahe prantsuse preili ja nendega koos reisinud kambodzalannaga olid vahelduseks joogistele ja suht uksluist juttu ajavatele brittidele paris meeldivad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar