teisipäev, 15. november 2011

Yangoonis

Annan lihtsalt kahe sonaga teada, et olen ulusasti omadega Yangooni saabunud. Tegin eile vaikseid linnatuure ja sama saatus ootab mind ka tana, muuhulgas plaanin maailmakuulsat Shwedagon Pagodat kaema minna. Kuigi molemad aasia suurlinnad, on vahe Bangkokiga taitsa margatav, koik mis infrastruktuuri puudutab on sisuliselt olematu. Oo veetsin naiteks enam vahemgi viisakatae oobimiskohtade puudusel koos kahe lennujaamas kohatud preiliga (uks iirimaalt ja teine luksemburgist) kolme peale kahest tuba jagades. USA roadtrippijatele hasti tuntud tehnika abil tegime uhest kahekihilisest voodist 2, voi noh oigemini poolteist, sest rohkemat kulalistemaja toa pindala ei voimaldanud :). Lobus igastahes. Riigi vahetusest sain hetkega aimu ka peale uhe kohalikuma supi soomist - hops ja pohi oli alt lainud...
Homsest hakkan siit vaikselt sikk sakitades pohja poole suunduma, esimene sakk on itta kuldse kivi poole. Paari kohatud reisihuvilise info pohjal pidi Myanmar haaletamiseks suht tsill maa olema, ning seda ka peale Yangoonist lahkumist mu plaan ette naeb. Iiri preili siin juurdleb, kas ta on selliseks seikluseks valmis, ma ise arvan et ta ei ole, aga noh, vaevalt ta alternatiividekski nagu siinsed bussitripid valmis on :). Lisaks tundub inimestega raakides, et keegi pole riigi louna osas vaga siit poolt proovinud paaseda neile uskumatult kaunitele Andamani mere saartele, millest koik opmeti teavad ja raagivad. Ma arvan, et eks mul reisi lopu poole aega selleni jouda, kehvemal juhul tuleb kuidagi Phuketi resikorraldajate kaudu asja ajada ja ennast lolliks maksta, aga kull kuidagi ikka saab. Maksmisest raakides - elu on tegelt siin riigi vaesuse kohta suht kallis, paris uskumatu kuidas kohalike palkade juures inimesed elus pusida suudavad. Uhe siin pool aastata viibinud inglise keele opetaja sonul on madalamad palgad 10 000 Kyati kandis - see teeb umbes 13 taala. Riisiportsu saab tanavalt umbes 200 Kyati eest. Vaeseid, kes templitest ja tanavalt teiste jaakidest toitu saavad on kilmselgelt vaga ohtralt. Aga on loomulikult ka pustirikakid - Birma on tegelt maavarade poolest vaga rikas maa, erinevaid mineraale on nagu putru, suuresti ekspluateerivad seda tana koostoos korgete ametnikega pigem kull hiina konglomeraadid. Poliitikast raakides - sojavaeline hunta on viimasel ajal veits leebunud, eks kasvav inflastioon madalate palkade tingimustes tekitab survet ja naha on, et nii paris edasi minna ei saa. Kas tegu on mingi ajutise sulaga voi millegi enamaga on raske oelda - igatahes on viimastel nadalatel ca 1000 poliitvangi vaidetavalt valja lastud.

Kommentaare ei ole: