laupäev, 1. detsember 2012

El Nidos

Heihopsti. Viimasest blogimisest aind paar pa"eva mo"o"das, aga niipalju on vahepeal toimunud, et ei teagi kohe kust alustada. Hetkel olen omadega va"lja joudnud siuksesse megasse kohta nagu El Nido, see on siuke pisike asula suhteliselt suurel saarel nimega Palawan, ja ma kahtlustan, et maailmas on va"he lebomaid kohti kui see. Pesitsen u"hes ku"lalistemajas majas, mis asub sona otseses mottes merest 1m kaugusel ja kui terassil lebotada, siis avaneb maailma koige kenam vaade rahulikule lahele kus seisab paarku"mmend Bangkat (kohalik paat). Maksan ma selle o"o"maja eest oma filipiinide rekord hinda - 10 EURi o"o"... Ta"na sisuliselt muud ei olegi teinud peale eile pikale veninud happy hourit, kui maganud so"o"nud ja vaadet nautinud. Monus, lebo. Homme ma arvan rendin mootorratta ja katsun leida moned lahedad kuumaveeallikad, rannad ja kosed.

Aga kui nu"u"d tulla selle loo juurde, mis vahepeal on toimunud, siis juhtus selline lugu, et mind kaasati sujuvalt u"hte filipiinide perekonda ja tuuritasin nendega kaks pa"eva Coroni u"mbruses erinevaid saari mo"o"da. Juhtus see ta"iesti lambist. Olin oma lennu Coroni a"ra teinud ja endale mingi odava ja koleda aga selle eest mere kohale ehitatud o"o"maja Coron townis sebinud ja oiglase uinaku teinud, hommikul vara u"les tousnud ja la"inud vaatama, et mida sel linnakesel siis pakkuda on. Kuna mu kadunud varbaku"u"s oli mu plaastrivarudele kurnavalt mojunud otsisin muuhulgas u"les apteegi. Seal kohtasin ma kahte ode, kellest u"ks lennukis mu korval oli istunud, ta lendas elus esimest korda, nii et oli omajagu na"rvis ja ma siis olin talle seletanud, et lendamine pole u"ldse nii kole. Nemad muidugi "hello" ja mina siis "hello" vastu. Nemad siis, et kas meid ma"letad ja kas sa reisid u"ksi voi ja kus su sobrad on. Mina et jah, muidugi. Filipiinlaste jaoks on u"ksi reisimine kultuuriliselt midagi ta"iesti hoomamatut, nagu u"ks neist hiljem u"tles, ei la"he nad u"ksi kaubamajja kah :). Ma ei oskand midagi sest vestlusest arvata ja hakkasin minema kondima, kui u"he oe peigmehe ta"di, kes oli kohalik (nad ise olid Manila kandist) ja"rgi jooksis mulle, ja Hello Sir ja Hello sir kisas. Po"o"rasin siis va"he ha"mmastunult ringi, sest teda ma polnud kunagi kuskil na"inud. Igatahes, tema siis seletab mulle, et nemad on nu"u"d asja arutanud ja et oleks tore, kui ma koos nendega seal ringi vaataks, et neil on koik a"ra orgunnitud juba, et tema on juba paadid erinevate saarte vahel reisimiseks orgunnind ja kui ma tahan, siis saan lihtsalt koos nendega reisida. Einohh, mis mul sai selle vastu olla eks ole, kui mingi filipiinide perekond mind kaheks pa"evaks a"ra tahtis lapsendada :). Perekond koosnes siis Edzist ja Patrickust kelle 8 kooselu ta"htpa"eva puhul see reis oli tehtud, Edzi oest Khayst ja Patricku ta"dist Naniest, kes siis oli kohalik ja to"o"tas nagunii mingit sorti tuuride orgunni ja giidindusega. Ehk siis sisuliselt sain osaliseks kohalikus paketiturismi reisis. Tu"u'bid olid jumala a"gedad, kui natuke liiga tihedad fotod facebooki jaoks va"lja ja"tta :). Selgus, et Patrick ja Edz on oendust koos opinud, mida patrick ka mingi u"likooli juures praktiseeris, aga Edz to"o"tab hoopis J.P. Morgani konekeskuses. Khay oppis kolledzis programmeerimist. Programm oli tihe ja kohad kus me ka"isime absoluutselt uskumatud, nagu otse postkaardi pealt va"lja loigatud. Esimene pa"ev oli kavas pohimotteliselt rannad mingitel va"he kaugematel saartel, liiv helevalge, vesi helesinine, kookospalmid jne. ta"pselt nagu filmis. Teine pa"ev sai rohkelt snorgeldatud, pa"ris lahedad korallrifid olid ja koige tipuks ka u"ks laevavrakk, mis oli kah suht a"ra korallistunud. Vrakk oli 6-7 meetri peal, mis selgus on ta"itsa snorkliga alla mindav distants. U'lituus. Lisaks ka"isime Coroni saarel vaatamas nii selge veega ja"rvesid, et kui poleks nainud poleks uskund. Ja"rvede pohjas olid lubjakivi moodustised, mis meenutasid korgarhitektuuri. Mega. Lisaks oli kavas twin lagoon, mis siis ta"hendas sisuliselt kahte omavahel va"ikse koopa kaudu millest la"bi sai ujuda u"henduses olevat maalilist laguuni. U"lilahe. Muidugi kohtasime ka vahetevahel suures koguses teisi turiste, aga suure osa ajast olime ka ta"itsa oma ette. Aaa, muideks, sama lennu peal millega tulime, oli ka u"ks eesti perekond koos mingi ca 5 tu"drukuga. See tu"druk tahtis pissile umbes ta"pselt maandumise ajal, ja andis sellest ka ha"a"lekalt ma"rku, et nii ei saa rallit soita kui stjuaardess arvas, et kannatab a"ra. Eks siis lubati kohe. Aga, mis tegi asja naljakaks oli see, et u"ks kohalik ta"di, kes vist va"he lendamist kartis, sattus tu"druku nutust puhta paanikasse ja hakkas lapse nutu peale karjuma, et "stop her", "stop her". See ta"di oli kah mingis seltskonnas, keda me paar korda kohtasime, oi oi kuidas mu perekond ta kallal aasis, iga kord kui ta"di na"gid tuli kuskilt ja"lle "stop her", pa"ris koomiline. Nojahh, peale rasket reisimise to"o"d kulmineerus siis asi sellega, et ma tegin perekonnale ohtuso"o"gi ta"nuta"heks reisi eest ja nemad kinkisid mulle nimelise votmehoidja, kust nad selle va"lja sebisid ma ei tea. Maksin viisakalt muidugi ka oma igast rahvuspargi tasud ja muud lisaks tulnud asjad kinni. Loomulikult ei saanud nad mind ka enne minema lasta, kui olid mulle ostnud kohaliku rahvustoidu - keedetud muna, kus sees tibu sisuliselt juba valmis on arenenud ehk Baloti. U"tleme nii, et igapa"ev m seda just ei so"o"ks aga asjaolusid arvestades oli see tegelt pa"ris hea. Igatahes, pikk lugu lu"hidalt, nu"u"d on maailmas kolm filipiinlast rohkem, kes eesti keeles viieni lugeda oskavad ja teavad kus kohas eesti asub :).

Et pere pidi nagunii ja"rgmine pa"ev a"ra lendama ja mul hakkas kah ajaga juba nirusti olema, sest juba 5.dets on lend Puerta Princesast, siis votsin jargmisel hommikul paadi El Nidosse. U"tleme nii, et 9 tunnine reis mo"o"dus ma"ngeldes, sest olen kuidagi asiaadiks reisimugavuse noudmiste osas muutunud :). Teised valged inimesed olid na"ost mingil reisihetkel natuke valgemad kui tavaliselt igal juhul, sel ajal kui mina end mingisse nurka kerra tombasin ja tsillisin. Pealegi kartsin oluliselt hullemat, sest igast juttu olin ma teistelt reisulistelt selle paadisoidu kohta kuulnud, sinnamaale va"lja, et u"ks paatidest pohja la"ks pool aastat tagasi. Ning olgem ausad, see pisike paadiniru ei na"inud niimoodi va"lja, et oleks sellega tahtnud 200 kilti u"le mere soita... Ehk siis paati vaadates tundus ku"ll alguses, et enne la"heks Tupsuga 25m tuulega soome kui selle aleva peale. Onneks oli laine suuresti tagant (mis siis et kohati 2 meetrine) ja tuul juba eelmise pa"veaga vorreldes natuke vaibunud, nii et peale paari litaka vett kaela ja mone kahtlase raksatuse suurt miskit ei olnud. Nii, aga on juba siin lobisetud kah. Aitab.

Kommentaare ei ole: