Ilusad kosed ja pisikesed primaadid

Seekord olen suht tubli ja ei ja"ta isegi na"dalat kahe postituse vahele :). Ma"rkamatult on ja"lle paar pa"evakest ohtusse lipanud, mis on u"li monusalt mo"o"dunud. Peale seda, kui olin lennupiletid a"ra ostnud ja selgus, et aega Boholil vedeleda mitu pa"eva, ei viitsinud ja"rgmisel pa"eval va"ga u"les tousta, kuid arvestades, et mu o"o"bimiskohas so"o"gikoht kell 22 kinni pannakse ning koik u"ldised tuled a"ra lastakse, ja u"ldiselt kell 23 juba o"o"bikud on, siis oli see siiski 9-10 paiku kui unest jagu sain. Vedisin ennast hommikust so"o"ma, ja see polnud mingi lihtne to"o". Nimelt asuvad siin Nuts Hutsi bambusonnid joeorus, receptioon ja kafeinica on keset ma"ge (116 trepiastet) ja kui tahad u"les teepeale va"lja jouda, siis sealt edasi on veel 155 trepiastet, ehk siis kokku 271 trepiastet +15 minti jalutuska"iku ma"gist ku"lateed pidi, et maantele jouda. Hoiab heas fu"u"silises kondistioonis ;). Voi siis kui laisk ja rikas (3.5 EUR/i) oled, tellid endale paadi joe a"a"rde ja"rgi mis la"himasse linna viib. Igatahes, u"leile hommikul kujunes nii, et ja"tsime esialgu trepiastmed votmata, olime eelmine ohta tuttavaks saanud u"he va"rsklelt abiellunud paariga, kus neiu soomest (9 aastat ku"ll juba reisinud ja sukeldumist instrueerinud) ja noormees indoneesiast. Neil juhtus kaasas olema ingliskeeli slackline, ehk siis ko"iel kondimise rihm (no va"lja na"eb nagu va"he paksem (aga mitte laiem)  transpordirihm. Nii juhtuski peale aeglast hommikuso"o"ki, et panime selle joe a"a"res 2 puu vahele ja siis u"ritasime ko"ielkondijaks saada. Ma tegin va"idetavalt va"ga head progressi, sain  pooleteise tunniga  seal peal seismise enam va"hem ka"ppa ja rekordiks tegin isegi 5 sammu. Vordluseks - monel pidi peale saamise ja seismise oppimine na"dala votma. Indoneeslase ja soome preili vastu ma muidugi haisule ei saanud, esimene ka"is edasi tagasi nigu niuhti, aga noh, seal taga oli ka kovasti rohkem praktikat. Saksa neiudest Becky natsa proovis, aga eduta.

Tegelt oli juba hommikuso"o"ogika"igus formuleerunud plaan, et peaks minema u"les joge koskede kaskaadi kaema. Moeldud moeldud, ujusime u"le joe, kondisime nii ligi kui saime ja ujusime koskede juurde. U"limalt tuus! Sai votaa dusi kose all, ka"ia kose taga, teha vastuvoolu ujumist, koskede otsa magironimist jne. Kaugemad kosed olid natuke keerukad ligi pa"a"seda, sest vol oli juba liialt tugev ja kandis minema. Ma muidugi ei saand juhust kasutamata ja"tta ja proovisin ikka sinna mo"o"da pudedat savi seina sinna va"lja haalata, mis la"ks ka onneks. Ku"ll ei la"inud sedavord onneks esimesel katsel sealt ules ronimine, olles ma"rg nagu lutsukala prantsatasin paari meetri pealt vette tagasi, kui mingi savinukk ja"rgi andis. Teisel katsel ronimine onnestus ja koik tundus ilus, aga mingi hetk kose otsas avastasin, et suur varvas on jube valus. Kiire pilk alla na"itas, et verd kah voolab ja et ku"u"s on ta"iesti lahti. Arvatavasti juhtus see siis kui sisse kukkusin ronides, aga et adreka laks oli sedavord kova markasin alles moned minutid hiljem. Teised tahtsid nagunii juba tagasi minna, nii et hu"ppasin siis uuesti sisse ja lasin karestikul end rahulikku vette kanda, kus nad ootasid. Ujusime allavoolu selle 800m mis meie eluapaigani oli tagasi (teepeal hiina ja filipiini turistidele lehvitades, kes joerestoranides koskesid vaatama toodi) ja eks ma siis asusin vaikselt arstima. 95% ku"u"nest sai rahulikult maha loigata, omajagu muda oli kah seal all, desinfitseerisin a"ra ja panin mingit sorti plaastersideme sinna peale. Valus ha"mmastaval kombel va"ga polnud, ku"llap see pool tundi ku"lma kompressi (no muidugi mis see joevee 26 kraadi ikka nii ku"lm oli) mis tagasiujumine andis aitas. Tagantja"rgi tark olles oli see ku"u"s juba kergelt otsast lahti, peale seda, kui u"hel pimedal Malapasqua o"o"l olin selle varbaga ta"iega vastu kellegi u|le tanava jooksvat veetrassi raiunud, muidu ma arvan poleks sittagi juhtunud kah taga. JA lahtise otsaga ku"u"ned tuleb nii a"ra nu"sida kui voimalik... U'ldiselt ma arvan, on koige suurem mure see, et tegu on troopikaga, kus igast haavast voib probleem saada, muidu ma usun saab korda, kuigi va"ike oht on, et ka juur kannatada sai. Pilti ei hakka norgana"rviliste lugejate hoidmise huvides lisama....

Igatahes, ei lasknud ma end sellest va"iksest apardusest eriti ha"irida ja la"ksin ohtupoolikul u"hes indoneeslase ja soomlannaga 100 m korguselt (ja 500 m pikkuselt) u"le nende samade koskede mineva trossiliini pidi liugu laskma, edasi tagasi. Kurat, see oli alles mega elamus, tugevalt seda 350 pesot (7 EUR/i va"a"rt). Votsin kogu asja videosse ja tahtsin selle ka siia u"les laadida, kuid pildi laadimsie kogemus u"tles, et nii palju aega ma siin kohvikus ei veeda, et see asi a"ra teha... Kuigi tagasitee jaoks vahetati mu glider va"lja, sest ma olin mingi rulliku jaoks viimane piisk olnud, tundus, et rada on aasia kohta heas korras. Igatahes, kui siia kanti satute, proovige a"ra.



Eile tegin a"ra kohustusliku Boholi atraktsiooni ja ka"isin kaemas maailma u"htesid pisemaid primaate, Tarsiere. Suur isane kaalub 130 g, elatuvad putukatest, pohiliselt rohutirtsud, jahti peavad o"o"si ja silmad on suured nagu tollarattad / suurim keha silmade suhe imetajatel. Pea po"o"rdub pea 360 kraadi. La"rm ja ka vihm on neile fu"u"siliselt valus, sest kuulmine on sedavord hea. Huvitavad elukad, ja loomulikult ohustatud, sest kuigi nad so"o"vad vilja kahjureid, arvavad(sid) kohalikud, et nad nende vilja krobistavd nagu rotid (saba on sarnane). Pa"eval nad magavad, nii et na"ha oli samapalju (voi kui zoomi arvestada siis va"hem) kui fotol. Star warsi tu"u"bid joonistavad nende pealt tegeleasi maha selgelt :). All ka stiilina"ide:



Tagasi tulles ootasin hoolega mingit sorti bussi kui u"ks kohalik kinni pidas ja ku"u"ti pakkus. Selgus, et tegu oli mingit sorti meremehega, kes to"o"tas naftato"o"stuses, ja'rgmine assignment pidi olema prantsuse guayanas. Tuli ta Tagbilaranist, kus oli oma tu"drukut ku"lsatanud, kellel peale 20 aastat uusmeremaal to"o"otamist oli onnestunud lopuks kodakondsus saada. Eks filipiinide meremehi ja lipu all soitvaid laevu ole maailmas palju, ja kuigi ta u"tles, et vorreldes na"iteks sotlaste ja teistest rahvustest meremeestega saab ta va"he palka (550 taala peale elamiskulude maha arvamist kuus), siis on ta eluga rahul, sest ta peab to"o"tama ainult 6 kuud aastas ja filipiinidel elab selle rahaga u"leja"a"nud pool aastat va"ga ha"sti a"ra. Vordluseks, kohalikud politseinikud ja opetajad, kes on suhteliselt ha"sti tasustatud, pidid saam ca 15000 peesot (300 EUR/i) kuus. Enamik inimesi teenib luliselt va"hem, kui u"ldse midagi. Arvestades, et toit on siin ta"nu maailmaturu hindade tousule suhteliselt kalliks la"inud ning on kohati vorreldav eesti hindadega, siis on eluvaimu seeshoidmine keerukas.  Muidugi koik teenustega seonduv on marginaalse maksumusega, oma o"o"maja eest olen ma uldiselt maksnud 8 EUR/i o"o", saab loomulikult ka odavamalt, kui pole just valgetele moeldud so"o"gikoht, siis saab 50 peeso ehk 1 EUR/i eest kohu ta"is ilusti koos mingi liharoaga. Tavaline riis on 10 peesot, ise teed siis muidugi odavam. Banaanikilo 25 peesot (0.5 EUR/i)

Saksa tu"drukud liikusid eila hommikul edasi ja soome indoneesia paar ta"na, nii et olen omapa"i vahelduseks ja"lle. Mis pole tegelt u"ldse paha, natuke na"rvidele jodsid saksmannid juba ka"ima hakata. Endal pealegi homme hommikul lend Coroni. Jutustamiseni!