Maumeres, viimased pa"evad Floresel

No ei la"int seekord na"dalatki kui juba ja"lle internetiga(!) interneti kohviku peale sattusin, indoneesia kohta peris hea tulemus :). Olen viimastel pa"evadel matkasell pohiliselt olnud ja paar vulkaani tippu vallutanud, sekka ka va"heke niisama lebotamist ja muud kraami. Rutengist sai ilusti Bajawasse suundutud, bussist ma ilmselgelt maha ei ja"a"nud, sain hoopis kolm tundi oodata kuni ta va"ljus, aga see on nii tavaline siin et ei pane enam peaaegu ta"helegi. Lisaks on muidugi ta"itsa tavaline, et bussis istudes on su jalge all riisikott, korval istmel pru"gikotita"is kropsupakke, jalge ees turule minev tu"nn toorjuustu, pingi all siblib turule minev kana ja katusele sinu koti korvale on seotud siga :). Ahjaa, ja buss on pungil ta"is inimesi ning ei va"lju enne kui koik kohad on ta"idetud. Aga kuidagi peab ju koik kaup liikuma, ning bussid on selleks ilmselgelt lihtsaim vahend mida kohalikud ka agaralt kasutavad. Selline eluolukirjeldus siis vahepalaks. Bajawas oli meil pohiliseks aktiviteediks plaanitud Gunung Inerie otsa ronimine, mis oma kahe tuhande paarisaja meetriga on Florese korgemaid vulkaane. Moeldud tehtud, sebisime endale mingi transpordi ma"ejalamile ja asusime aga teele. Giidi me palgata ei raatsinud, seega pidime ise rajaleidjad olema, aga suutsime raja kaotada esimesel kilomeetril kui see la"bis kohalikke polde. Me Jeroeniga ei lasknud end sest eriti heidutada ja suundusime aga tipu poole, valisime selleks lihtsaimana na"iva ma"eku"lje ja muudkui ronisime (tagantja"rele tark olles selgus et me olime oigele rajale suht la"hedal). Moned raskemad kohad va"lja ja"tta oli see lihtsalt kolm tundi suht kurnavat ronimist, enne kui tippu joudsime, vahepeal oli pinans suht lahtine kus tuli pea neljaka"pakile laskuda. Aga see oli seda va"a"rt! Tipust oli vaatamata pilvedel peris hea vaade ning kaasa voetud Bintangi (kohalik pilku) libistades ja riisi su"u"es oli tipus va"ga monna. Ahjaa, Juss, ma"letad meie vulkaani plaani? Vot enam va"hem nii oligi nagu kujutletud sai, aint matkata tuli rohkem :). Aga sellega seiklus tegelt alles algas, sest alal oli ju kah vaja saada. Silmasime kaht teist ronijat ja eeldasime, et ju nad ikka rada teavad, aga ei olnd need asjad nii lihtsad... Ka nemad olid eksinud ja ootasid meid, lootuses, et vahest meie teame parimat teed alla :). La"ks siis nii, et ma hakkasin rajaleidjaks ja teised so"rkisid sabas, voi oigemini ronisid, sest me olime alustanud veits nirus kohas oma allatulekut ja vahepeal andis igast kaljulohesid ja kanjoneid ikka u"letada. Mingi hetk leidsin ma aga lahtise kiviklibuga nolva mida mo"o"da sai ilustii alla suusatada tu"kk maad ja siis oli juba suht lihtsam allatulek, niivord kuivord ja"rsust kallakust allatulek lihtne saab olla. Aga u"ks meie u"les korjatud ma"gironijatest polnd just elu tippvormis, kurnatusest ja vedeliku puudusest ning madalast veresuhkrust hakkas tal mingi paarisaja meetri korgusel pilti tasku kiskuma vaatamata tihedatele peatustele ja sellele et ma juba tema koti enda kanda olin votnud. Ma olin veel suht va"rske, nii siis olingi mina see kes alla lippas ja vett ja suhkurt tu"u"bile tooma kuniks teised puhkama taga ja"id. See 40 mindane kiirra"nnak oli peris hea trenn peale kuut tundi turnimist ;), aga oma indoneesia keelt mille u"le ma peaaegu uhke olen juba praktiseerides ma esimesest osmikust vett sain ja u"les joudes saime pildi Philipil silme ees uuesti stabiilseks. Ra"ndasime siis koik kos ilusti alla va"lja ja nautisime u"he kohaliku perekonna ku"lalislahkust kes meid koiki u"limagusa teega ja veega kostitasid, mis oliu"limalt abiks. Kohalikud on siin lihtsalt mega sobralikud, kui kuskile korvalisemasse kohta satud, kus nad ei ole harjunud turiste no"o"rima. Lopp hea koik hea, kihvt seiklus oli, aga kui kellegi plaanis on vulkaani otsa ronida, soovitan enne veits rajainfot hankida voi giid votta;). Asja positiivne ku"lg oli see et olled olid sel ohtul Philipi kulul, kuigi ohtu ise oli vaikne sest koik olid jummilast va"sinud.
Ja"rgmine pa"ev sirutasime oma va"sinud konte bussi asemel autos ning liikusime edasi, Monisse, kus sai kaks va"ga toredat pa"eva veedetud - kui keegi sinna kunagi la"heb siis soovitan soojalt Bintangi restorani korval olevat o"o"bimiskohta, lihtsalt nii toredad inimesed et pole sonu. Sai kohalikega veits vorkpalli ma"ngitud ja kohalikku palmiehtedest aetud puskarit (Arak) testitud. Ja siis u"he kohaliku su"nnipa"eval ka"idud. Ning niisama tsillitud ning kose all ujumas ka"idud. Lisaks ka"isime ta"na hommikul vaatamas Florese suurimat tombenumbrit - eriva"rvilisi vulkaani ja"rvesid. Uskumatu, kolm ja"rve, kaks ta"iesti korvuti ja kolmas 200 m eemal, vulkaani kraatrites, igau"ks ise va"rvi! Va"rvid kusjuures muutuvad, hetkel oli u"ks tu"rkiis sinine, u"ks must ja u"ks siuke imelik pruunikas must. Aga na"iteks 30 aastat tagasi olid nad valge punane ja sinine... See pidada olenema mineraalidest ja hapniku hulgast vees, mega igastahes. Saime u"les kusjuures nii vara, et saime ka pa"iksetousu sealt vulkaani otsast vaadata (Kelimutu, 1620m), viimase peal.

Nii, pean lippama, hollanlane on na"rviline juba mul korval, oige kah, na"lg na"pistab mindki jube tugevalt juba. La"mme teeme ohtuso"o"gi nu"u"d, vahest leiame isegi midagi muud kui riis ta"na, suht suur linn ikkagi, 75000 inimest, Florese suurimaid.