Et siis raporteerin ja"lle vahelduseks, Chiang Mai on asupaigaks

Olen ma"gedest, ma"gilaste juurest ja dzunglist tagasi. Ei olnud elluja"a"mistripp (minu jaoks va"hemalt mitte) nagu ma lootsin ja nagu ma Teest, meie giidist (hea nimi giidile voi mis :), kuigi ha"a"ldatakse Tii), algselt aru sain. Aga oli tuus, va"ga tuus sellegi poolest. No ei saa ju kuidagi elluja"a"miskursuseks nimetada kui oma toitu, selle hankimisest ka"epa"raste vahenditega ra"a"kimatam, isegi kandma ei pea. Nimelt oli meil kaasas 5 kandjat, nagu u"hes aasia voi aafrika filmis ikka... Kui nu"u"d sest seiklusest algusest peale ra"a"kida, siis mindud sai koos u"he saksa ja u"he hollandi paariga ja Tee muidugi, vurasime siis oma 170 kilta va"hem asustatud paikade suunas. Juba soidu ajal sai selgeks, et saksa paar on suht normaalne aga et kuigi hollandipaar oli suht palju reisinud, pole nad suurt sittagi na"ind ja liiga leidlikud nad kah pole, loputud lood riikidest kus nad ka"inud on kohati ilma igasuguse perspektiivita sealsest elust (kohati oli jutt siiski OK) ning lihtsalt neid dziibi kastis ku"lmetamas vaadates, ilma et nad midagi ette votaks, kuni nad siniseks hakkasid tombuma (mul oli siuke suht soe koht peale seda kui ma presendikatte alla lasin ja nemad eespool tuult varjasid) - no see oli suht huvitav retk. Loppeks kui nad juba va"ga ku"lmunud hakkasid va"lja na"gema, toppisin tuuleavad kust neile ku"lm peale jooksis magamiskotiga kinni ja nad hakkasid ja"lle roosat jumet omandama. Tol hetkel ma arvasin veel, et retk saab kerge elluja"a"miskursuse maiguga olema ja motsin et ega see ha"sti lope... No Tee teadis vist paremini millised on u"hed tu"u"pilised turistid ja mida nad naturaalse dzungli retke ja ma"gilaste ku"la ku"lastamise all motlevad. Mina ei olnud ku"ll sinna selleks la"inud, kuid nautisin kogemust kokkuvottes siiski, nagu o"eldud. Peale poooleteist tunnist jalutuska"iku ma"gede vahel (absull koomika oli, kuidas hollandlased oma matkakeppidega matkamist ma"ngisid, nagu kepikond u"he kepiga :)). Igastahes joudsime me ma"giku"lla, mis oli toesti suht naturaalne ja tsivilisatsiooni poolt suhteliselt va"he puudutatud. Kui va"lja ja"tta moned mootorrattad ja toyotad (mis on rahvuslik massin seal - 90% autosid on toyota pikapid, meilgi ku"mmekond aastat tagasi na"htud suure TOYOTA kirjaga kasti tagumisel lapakul) ning ohh u"llatust pa"ikese patareid, mis neil vooluallikaks. Nimelt jagas tai valiitsus u"hel helgel momendil ma"gilastele ha"a"lte maksimeerimise eesma"rgil kunagi koigile pa"ikse patarei, mis neid siis pool aastat va"ga edukalt ja pool aastat (vihmaperiood) va"hem edukalt valguseks vajaliku elektriga varustavad - parim korruptsioonist tulenev asi mida mina senini oma lu"hikese elu jooksul kohand olen ;). Muidu oli ku"la ikka va"gagi algeline, bambushu"tid vaiadel, mille alune ta"idab puukuuri ja sigala kanala missiooni (sead ja kanad muidugi vabalt liiklemas). Tegeletakse pollumajanduse ja ku"ttimisega, koik kasvatatakse praktiliselt ise, riis tsilli ja tubakas (palju seal muud ikka vaja, kui oopiumi ei voi), kui voimalik ka"iakse jahil, ulukiks on ka rott, mutt hiir ja konn, metsikust kassist ra"a"kimata. Konn on muideks jummilast hea kui teda lokkel grillida, ta"itsa kanalihaga vorreldav, vahest veits mahlasem. Metsikut kassi ma nii palju ei hinnanud kuigi ka tema oli ta"itsa so"o"dav, siuke pisut rasvasem, ei oska nagu millegagi vorreldagi eriti. U"ldiselt oli enamus roogasid mida naturaalselt lokkel (mis muidugi on igas hu"tis ka pliidi eest) ei grillitud mulle natuke vastuvoetamatud kuna sisaldasid va"hemalt 10% tsilli pipart kui just keedu riisiga tegu polnud. Ta"nu kaasas olnud Teele kes moistis nende keelt ja kombeid olles kah Karen hoimust pa"rit ning sugulane mitmete ku"la elanikega nagu meie voorustajad, saime va"ga palju huvitavat teada kohalikust eluolust, alustades igast ta"toveeringu ja usu ning abielu kommetest ning joomiskultuurist (kohalik riisiviin oli suht talutava maitsega) kuni igapa"eva elu oluni. Na"iteks igakord kui keegi sureb, siis voetakse maja maha halva onne eemale peletamiseks ja ehitatakse uus - meie kliimas va"gagi teostamatu, kuid seal, u"he bambusonni pu"stitamine materjali olemasolul kogu ku"lakaasabil votab ega va"hem kui pa"eva... Bambus on u"ldse koige alus, sellest tehakse korve, nousid, uluki (loe roti :)) lokse ja koike muud. Kohalikus taimeriigis elab ka mind vaimustanud looduslik mullitaja, murrad lehe, eraldad veits va"limist kiudu varrest ja kiu ning varre vahele tekivast mahlakilest saab monuga mulle puhuda. Lisaks puu millelt ta"tokate jaoks noelu saab (va"rvi saadakse musta karu sapipoiest), kuigi nu"u"disajal oopiumi kui tuimestaja puudumisel enamasti salongis endale maohammustuste vastu aitavad (hmm, kahtlane ; ning)) ja muidu vaprust na"itavad ta"tokad tehakse. U"hesonaga, oli ohtu hommik ta"is avastusi kohaliku Karen hoimu elu kohta, mis on suht to"ine, alati nad teevad midagi punvad kangast http://video.google.com/videoplay?docid=6568666214129505595# või tuulavad riisi on see siis puuhange vihmaseks ajaks (naised kannavad puid ja on koorma kandmise osas meestest selgelt tugevamad) voi pa"eva veetmine kangastelgede taga. O"o" sai veedetud kohaliku perega samas onnis tudides, loomulikult porandal, sest mo"o"blit pole, mind paigutati (ma olen kindel et austuse ma"rgiks) magama pereema ja 16 aastase peretu"tre vahele, ainus miinus oli, et peretu"tre ja minu vahel oli veel ka bambusest vore :(. Muidu oli o"o" ikka peris ku"lm (esimest korda u"le pika aja sain aru, et talv on!) ja magamiskott va"ga ohuke.
Mingi hetk korjasime oma kompsud kokku ja asusime matkama, 5 kandjaga nagu jutt oli, ise tassiisme vaid oma na"nni ja vett, tee la"ks ma"est alla joe a"a"rde, vaated olid megad, tempo oli koigiga arvestav ehk minu jaoks veits aeglane, mis andis ja"lle rohkem aega vaateid nautida. Mone tunnise matka ja"rel ja paar korda reiteni vees joge u"letades joudsime oma o"ise peatuspaigani, bambusonni juurde mis asus u"he oja ja selle joe u"hinemiskohas. Kiirelt koksasid kandjad a"ra paar kana mis meil kaasas olid, sooritatdes selleks ka vastava tseremoonia, sest kana on Karen hoimu pu"ha loom, pu"u"dsid hunniku konni ning kalu, panid u"les muti loksu ja valmistasid bambusest koigile noud. Ma voolisin kahh oma tagasihoidlikku ka"sit"o" meisterlikkust rakendades bambus lusika, voinoa ja veel mone jubina, nii osav ma ilmselgelt kaugeltki polnd kui kohalikud. Muljet avaldas kana kitkumine, suled lokke kohal lahti kuumutada (a"ra poletada) ning supsti valmis supikana. Bambusest saab ka suureparased teevee ja riisikeetmistorud...(http://video.google.com/videoplay?docid=4460973988349878595#) Oleks nagu tahtnud ise rohkem ka"tt ku"lge panna ja katsetada eks ole, et nagu teinekord peale visuaalse et olen na"inud kuda see ka"ib ka mingi praktiline kogemus oleks, aga viie eri actionit korraldava ma"gilase tempot pidada oli ilmselgelt palju. Kui meile kolme ka"iguline ohtuso"o"k koos konnade ja muu na"nniga eelroaks serveeriti, siis nagu kadus igasugune lootus elluja"a"miskursusele, see eest oli suht lebo joe ka"restikku ja tuld korraga vaadata (juba u"ks neist on peris rahustav ju) ning end nuumata. Selgus, et ma"gilased on ka suured Uno kaardima"ngu fa"nnid ;).
Hommikul matkasime mo"o"da oja u"les, seda u"htelugu u"letades ja suure osa ajast vees veetes, mille tegemisel ausona pole matkakepist suurt abi ;), eriti kui kivide vahel ronima oja u"letuste vahel pead. Mu u"ks pla"hvidest andis alla, nii et lippasin vahepeal paljajalu, kuid isegi siis oleks voinud hollandlaste u"mber orbiidil oma tempoga liikuda. Enne pa"eva korghetke, kui sisenesime koopasse millest meie ojake la"bi voolas, parandasin oma pla"hvi muidugi ka"epa"raste vahendite (loe bambuse ;)) abil a"ra. Koobas oli mega, vorreldes uus meremaa koopaga millest Arthur Passis la"bi sai matkatud oli see palju avaram, vesi oli kah veits madalam aga vool tugevam ning ta"nu bambus (otse loomulikult!) torvikutele oli palju rohkem na"ha. Kohatud sai ka seal elavat madu, kes ku"ll temperaturi madaluse tottu nurgas ku"kitas ja oimugi ei liigutanud, nahkhiired (kelle ja"rgi koobas nimegi saanud) ei olnud kodus. Peale seda oli vast ma"rkimisva"a"rseks su"ndmuseks see, et kandjatega unot ma"ngides onnestus mul kaotada ja osutuda seega "onnelikuks" kes papaia peab puuotsast alla tooma, ei olnd onneks liiga keeruline poolteist meetrit ronia ja korra kaikaga vibutada. U"ldse, ei ma"leta ma et mul oleks ammu vaatamata koigile pu"u"dlustele nii viltu vedand mingis ma"ngus, no selline ebaonn saatid mind pidevalt ses ma"ngus, et see oli uskumatu lihtsalt. +4 ja +2 kaarti minu ka"tte sattuvate hulgas lihtsalt polnud juba eelmisel ohtal, kaheteist ma"ngu peale u"ks +4 ei ole normaaljaotus ma u"tlen... Aga see selleks, joudsime veits hiljem onnelikult autoni ja po"o"rdusime Chiang Maisse tagasi, kirjutasin ilusti Pooh eco turismi ku"lalisteraamatusse eesti keeli, et ta"itsa normull tuur oli ning la"ksin magasin voorastemajas, mis muideks on superluks, ondsat und.

Homme lendan Krabi poole, lounasse, sooja pa"ikest randasid ja sukeldumispaiku otsima, 25 kraadi ju aint siin pohja tais :).

Lisaks hakkab mind vaikselt vaevama see tunne, et maru kiireks kisub (no ennegi pea alati riiki vahetades tundund et see maa veel alles pooleldi vastamata ja juba liigun edasi, aga seekord ju asi hullem), aint kolm na"dalakest veel umbes ja"a"nud, enne kui pean oma reisu loppenuks lugema, ometi veel niipalju on na"ha siin samas taiski maailmast ra"a"kimata. Samas kui moelda, et la"ksin paar pa"eva tagasi peale austraalia pangaarve pidulikku nullimist (kuniks selane maksuamet loodetavasti mind toetab, ptu"i. ptu"i) taas krediitkaardile u"le, nii et eks tulevikus on lihtsam kui liiga pikalt volgu ei ela... Aga nu"u"d tuleb veel viimast votta, ku"ll hiljem jouab ru"gada ja tubliks ning edukaks hakata (umbes nii selge ongi mu tuleviku plaan, tulla tagasi eestise aj tubliks ning edukaks hakata :)).

Kribamiseni, hetkel tai reisikorrespondent

Massa