Manta

Heia! Ma olen omadega edenenud sellisesse linna nagu Manta, mis on vaikse ookeani rannikul olev kala, sadama ja provintsi pealinn. Olen roadtrippinud mooda rannikut ules paar paeva koos oma kohaliku giidi Erykaga, kes mind Guayaguiliski voorustas. Suht hea, odav ja mugav variant reisimiseks, kui on keegi kes viitsib sulle autoga ringreisi teha :). Igatahes on siinsed rannad ja rannakuurordid vaga tuusad, bambusest voi monest korralikumast materjalist hostalid ja onnid on otse mere kaldal, nii et lainete muha uinutab magama. Hetkel pole kull rannahooaeg - on suhteliselt pilves (korraks isegi tibutas ukspaev) ja valjas on ainult 25-27 kraadi, vesi on mingi 24-25, Eryka kaib pikade kaistega ringi ja kulmetab :). Uleile tegime sellises backpackerite paradiisis nagu Montanita ka vaikse peo, vaga tsill koht teine kus midagi hangimiseks igale maitsele. Oli parasjagu ka linnakese sunnipaev, nii et toimus kohalike dzammimine, oli taiesti vastuvoetamatu muusikaga rannadiskoteeke, monusaid kokteili baare koos caiprihinhadega tuntud headuses ja leidsime ka mone vaga tsilli elava muusikaga koha. Oli ka baare kus kanja lohnast ja reggaest ei olnud voimalik ule ega umber saada ning uhes kohas kus ollet libistasime tegid mingid backpackerit oma nina limaskest seestpoolt paris avalikult tanava peal istudes pulbriga lumiseks. Eryka vaitis, et going rate politseile vahelejaamise korral kanjaga on 50-60 taala ja kokaga alates 100-st taalast, kohalikele vahemalt, turistidele arvatavsti rohkem. No igatahes, endal pole plaanis katsetama hakata palju turisti rate on, ja seadusandlus pole kah just kuigi sobralik selles osas siin.

Olen taitsa punkuse modes uhesonaga ja kohaliku paris eluga tutvumisega olen kah taitsa algust teha joudnud. Neljapaeval naiteks kui Guayaquilis olime veel nagin ara ka kuidas uusi ilmakodanikke vastu voetakse Ecuadoris, Erykah oel sundis nimelt tutar ja siis ei olnud ka minul paasu koos voorustava perega haiglasse tervitama minekust. Taitsa tuus uritus oli, oli mingi erapalat koos eesruumiga, umbes nagu uhikatoa kook, kus siis onnelikud vanavanemad kogunesid ja uksteist kingitustega ule trumbata uritasid. Laps sai juba ka oma esimesed korvarongad - augud pidada korvadesse tehtama paari kuuselt siinmail. Nagin Guayaquilis seestpoolt ara ka uhe kohaliku kolledzi - muidu nagu ameerika campus ikka, ainult et aed umber on palju korgem ja elektrifitseeritud traadiga tipus ning sissepaasuks on vaja kaarti ja dokumente naidata ja mida koike veel. Uskumatult palju on siin selliseid improviseeritud "tookohti". Igas bentsujaamas seisab tankeri juures mingi tuup, kes su paaki taidab (see on hinna sees). Igal parkimisplatsil on moni tootu endale pesa teinud ja valvab seal su autot ja juhendab kuidas sellega manooverdada, lootuses siis midagi "coca cola" ostmiseks saada - just nii nad kusivad, "little something for the coke". Hispaania keeles ainult. Hispaania keelega on nii, et ma saan juba suht hasti aru koigest mida on vaja aru saada, raakimse osas kahjuks progress veel sedavord korralik ei ole, aga eks ma urita natukene iga paev oppida. Aga ametite juurde tagasi - uskumatu kogus turvcamehi on igal pool, OK, kuritegevuse tase on korge kah, aga kas korge aiaga piiratud supermarketi parklat peaks kummekond vormimeest valvama on hea kusimus :). Aga noh, ega nagu juba eelmine aasta taheldatud sai, kohati kohalikud ikka ei taha ari teha, selleks on nad liiga mugavad - aasia ettevotlikusega vorreldes korralik kontrast. See paistab valja nii majutuskohtades, restodes kui ka mujal. No kasvoi seda internetikohvikut otsisin pool hommikut - ilusa puhapaevase paeva puhul enamus netikohvikuid kinni (10-nes on see vast mida nagin), kuigi toojoud ei maksa midagi ja kliente on, selles siin vahemalt omajagu.

Olen nuud kirjutand kull, sellel mitte just koige sobralikumal klaviatuuril, kaks sona veel tulevikuplaanidest ja siis lahme lennupileteid Quitost Cocasse ostma. Tana keerame oma ninad rannikult sisemaa poole peale viimast trippi veel uhele toredale beachile ja teeme ooseks pesa kas Zumbohuasse (vist kirjutati nii) voi monda teise pisikesse linnakesse Quilotoa kraatrijarve lahedal, mis pidi ulimega ilus koht olema ja kuhu me siis edasi suundume homme hommikul. Tee peal sealt edasi Quitosse vaatame veel arvatavasti monda vulkaani (mitte elusat) ja matkame veits sierras ehk siis magimaal. Ning siis teisipeava ohtuks plaanime Quitosse jouda kus siis pargime auto Eryka tadi juurde. Tadimees pidi olema muideks Ekvadori vastuluure u`lemus voi midagi, nii et vast saame mingit head infi mida veel vaadata oleks vaja ja kuhu oma nina toppida ei maksa :), kuigi Erykah isa kes merevae viitse admiralina kah asja jagab, kus kandis moni querilla pesitseda voib, luges meile juba sonad peale. Kolmapaeval lendame Quitost Cocasse, et sealt Yasuni rahvusparki minna 3-4 paevaks amazonase dzungliga tutvuma. Ja siis quitosse jua sealt Guayaquili tagasi ja siis lahen juba omal kael uuesti Quito ja kolumbia suunal. Vot sellised plaanid. Postitusteni.

Massa