uus trip

Vaatasin mina eelmise postituse kuu paéva ja imestasin, kas toesti saab nii olla, et ma pole siia seinale oma kolm aastat sodinud. Aeg lendab kurat. Samas, natuke vabandab see, et eelmine aasta tripil kaies oli meil Artiga kahepeale blogi, aga kuna ilmselgelt pole vaja, et ta uritaks tode moonutada nagu eelmine kord juhtus :), siis kirjutan seekord siia, kus ta saab aarmisel juhul kommenteerida ja mina omakorda saan vajadusel need tais peaga tehtud kommentaarid eemaldada ;). Aga see oli uks teine jutt, raagiks nuud uutest asjadest.
Mul kui pangaorjal onnestus nuud vahelduseks siis uks pisike trip ette votta, praegu istun Ecuadoris Guayaquili tarastatud (gated area) aarelinnass ulimalt viisakas Erykah ja ta vanemate majas, ning kirjutan seda juttu. Kaisin peale 31 tunnist lennundus ja lennujaamade kogemust just dusi all ja tunnen end suht hasti, sest valjas on alles 25 kraadi ringis (ei ole veel vaga palavaks lainud, kell on hommikul 9). Alustuseks huvitab toenaoliselt koiki, et kuidas kurat ma siia sattusin ja kes on Erykah. Tagant poolt ette poole tulles, siis asi on vaga lihtne tegu on uhe Ecuador neiuga, keda eelmise tripi ajal Galapagose saartel sobraks sain kus ta joulude paiku oma perega puhkas ja kellega peale seda vahel emaili teel suhelnud olen. Olen siin ta vanemate kodus, maja on igast aukirju ja karikaid tais, tal isa on nimelt merevae ohvitser ja minu korval ripub naiteks John F. Kennedy allkirjaga 1972 aastast parinev USA merevae akadeemias kus ta siis ilmselt oppimas kais mingile kohale maaramise kaskkiri. Erykah ise laks toole - koolilastele tundi andma, ning mina peale moningast vestlust tema emaga, kelle inglise keel on sama hea kui minu hispaania keel, mis vestluse sisule ja pikkusele moningaid piire pani :), motsin siis oma kohale joudmisest raporteerida.
Kohale joudmine ise oli ka paris omamoodi, algas koik nagu oodata oli kui lendad Air Balticu ja Iberiaga, Tallinnast saime minema normaalselt, Riias olid vaiksed viivitused (mind peale 3 tundi paasimist pool tundi enam eriti ei erutanud, kuna olin ettenagelikult planeerimisel air balticule lisa aega andnud;)), vett mu"u"di lennukis kilohinnaga ja Barcelona lennujaamas ootas mind teine pikem paus, mida siis sisustasin ecuadori kohta lisa researchi tehes. Oli hariv, paar uut hispaania keelset sona oppisin kah. Siis algas Iberia etteaste. Check Inn moodus viperusteta ja ka esimene ots Madridini laks sujuvalt. Madridis aga juhtus see, et lennuki peale minnes ja minu Iberia valjastatud pardakaardi triipkoodi lugedes hakaks masin jubedamat moodi piiksuma. Millega ta siis marku andis, et selle koha peale lennukisse juba keegi on lainud ja maha istunud :). Nimelt, mina ostsin Iberiaga pileti ja nemad siis LAN airlinesiga (mis on erinevalt Iberiast suht respectaabel lennufirma) olid kokku leppinud, et LAN-i opereeritava lennu peale lahevad nende piletiga reisijad. Ma oleks pidanud tagantjargi taragna juba siis ohumarke nagema, kui Barcast Madridi teel uks preili mu korval vandus, et kurat, kuidas mulle Barcas juba boarding kaart anti, et tema peab madridis kogu turva jura labi tegema ja Check ini minema. Nojahh, aga uhesonaga, seal ma siis seisin jalle lennuki ukse ees ja otsisn oma piletit valja, naitamaks, et see boarding kaart ei ole mingi volts asi. Vottis aega mis vottis, aga LAN-i tublid asjapulgad said selgeks, et kamma on kuskil nende ja Iberia vahelises infosusteemis, mis lasi topelt bookingu teha ja otsustasid, et mina selles suudi ikkagi ei ole. Pluss poolele voib kanda selle, et kuna lennukis muid kohti ei olnud, pandi mind business classi :). Uldse ei pannud pahaks, et normaalselt poputati ja taiesti lamavas asendis magamisase oli, ausona ei pannud :). Mingi horvaatia vanem arimees korval veits norskas, aga muidu oli see ikka oluliselt mugavam kui senised lennukis ja lennujaamas veedetud tunnid.
Nii, aga selle kohta, et ma tahtsin oelda, et "ma olen kohal" olen ma juba pika jutu kirjutanud, ise pole veel miskit nainudki. Lahengi teen vaikse jalutuskaigu siin aiastatud ala sees, tarastatud ja valvuritega varustatud muideks on louna ameerikas koik vahegi viisakamad elurajoonid, et autod ja inimesed hommikuti alles oleks. Ja lapsevanematele lohutuseks, et Guayaquilis on olukord tegelikult suht OK, viimasel ajal on selle suurlinna (vahemalt 3 mio elanikku) kuritegevuse olukord vaga palju paranenud ja me kaisime kesklinnas siin Artiga eelmine aasta kah, polnd hullu midagi, eeldusel et oisel ajal kuhugi nurga taha kondama ei lahe muidugi.