Asjaajaja

Selline asja ajamise pa"ev on ta"na olnud, jube. Onneks ku"ll on suure osa asjast u"ks teine mees asja ajanud ja voimalik, et asi saab isegi lopuks a"ra aetud, aga hetkel veel hoisata ei maksa, sest u"he kindrali allkiri on veel puudu.

Koik algas justkui ilusti, leidsin hommikul vaga monusa soogikoha, toit oli hea ja vaade imeline. Siis hakkas kiiva kiskuma, alustuseks toetasin end va"he liiga mugavalt ja tooli seljatugi la"ks katki, ei ma pole paksuks la"inud - plastmass moobel, valged inimesed ja paike ei sobi kokku lihtsalt :). Siis astusin endale naela jalga, noh, tegelt seda va"ga ei tunnegi, plahvit ule 4-5 millimeetri labi ei tulnud. Ja siis oli toe hetk, kui selgus, et sukeldumisfirmal on liiga vahe rahvast tripile end ules andnud ja mu 4 paevast sukeldumistrippi ei tule :(. No tegelt ma teadsin, et sansid on fifty sixty, nadal aega tagasi oeldi, et uhte on juurde vaja. Igatahes, kukkus selle kurva uudisega kokku ka mu piiriu"letus skeem, sest selleks et u"le piiri Kawthoungist Ranongi tai maal saada on vaja eriluba, juhul kui sa siit kaudu sisenenud ei ole. Eriluba ei kiputa andma (voi noh, saab, aga selle taotlemine on 3-4 toopaeva, ehk laupaevast alates pea nadal). Muidu kuluvad need paevad sukeldudes ja ka luba on kergem saada. Nojahh, lugesin kirja. Paha lugu. La"ksin immigratsioonipunkti uurima, et kuidas saab u"le piiri - eriloaga. Kuidas saab eri luba - mine ku"si turismiametist. La'ksin, o'eldi na'dal, ja 90 taala. Osta parem lennupiletid tagasi Yangoni ja sealt Bangkokki. No ma ei ja"tnud jonni. Helistasin siis sukeldumistripi canceldanud tai firmasse, et ad voimalusi uuriks. Need helistasid oma korda kuhugi ja siis mulle tagasi, et jama vark vaga ei saa. No ma laksin uuesti turismiametisse luba nuiama, et akki kuidagi ikka saab... Selgus, et tai firma oli kah sinna helistanud. Sealsel u"lemsuel hakkas must kas kahju voi vaata, et saab moned taalad teenida voi molemat, igatahes hakkas ta mu eest asja ajama. Uritas tripi canceldanud firmale auku pahe raakida, et tehku ikka trip a"ra, et ta votab vahem commisioni (ehk siis altkaemaksu) rahvuspargi kulastuse ja piiri protseduuride eest. Aga 3 inimest oli ikka vahe ja see asi jai katki. Siis vaatas ta, et 13-17 december on uks teine live aboard sukeldumistrip tulemas. No ma olin tegelt juba nendega raakinud ja suht ok pakkumise saanud, aga kuupaevad olid hilised - lihtne loogika utleb, et 17 Tai piiri uletades 17 hommikusele lennule ei joua (ammugi sii 15-nda kuupa"eva lennule mis mul algselt oli). Noh, uurisin siis lennu nihutamise voimalusi. Mingi raha eest sai seda 19.ndaks lukata. See peale vottis harra kone sellele 13-17 sukeldumist tegevale Phuketi firmale ja raakis hinna mulle pakutust veel alla, kahtlustan et ka alla omahinna, kuid lubas loobuda oma commisionist, nii et sukeldumisfirma enam vast kahjumisse kah ei jaa. Siis loomulikult tehti mulle ettepanek just saadud discount pooleks teha :). Noh, mis seal ikka, ega pa"ris ilma comissionita kah asjajajat kes sulle 3 telefoniga trippi orgunnib jatta saa. Siis oli tukk asjaajamis tai poolega - ametlikult Ranong nende piiripunktide hulka ei kuulu, kes piirilt eesti viisat valjastaks, aga see sai va"idetavalt korda. Oma u"lemuse jah sona ta mu va"ljumise eri loale sai, et on laupa"ev siis ulemuse ulemuse oma veel mitte. Ehk mul on onnest voi siis 4-5 paevast sukeldumisest uhes maailma puutumatumas saarestikus puudu uks allkiri. Hiljemalt esmaspeva hommikuks selgub. No ja odav see lobu kah pole, kuigi maksan vist ca 25-30% leti hinnast (tosi, osa sukeldumisi tehakse enne minu peale korjamist tai poolel ara). Igatahes, poidlad pihku, et asi laabuks, piiriuletused sujuks ja ma lennukile jouaks, ja et ma liiga palju aega valitsusametnike seltsis veetma ei peaks, tanasest paevast on ku"ll :).

Nagin ta"na u"le 6 pa"eva valgeid inimesi - Masa venemaalt oli Phuketist tunniks ajaks Kawthoungi vaatama tulnud, et omale uut 14 paeva tai pinnal saada, kohtasin immigratsioonis, ja neli paksu sakslast istus uhes restos, ilmselt sama agendaga, nendega keskustellu laskumine tundus voigas. Oobimiskohtades valgeid pole nainud, valismaalase loaga kohti (Myanamris peab eriluba olema valismaalaste voorustamiseks kulalistemajadel) on kolm - u"ks suht viisakas hotell (ku"siti 45 taala, keerasin otsa ringi), u"ks Motel, suht viisakas ku"siti 30 taala, maksin 23, veetsin seal u"he o"o". Allkorrusel oli baar, kus uhe olle tegin huvi parast aru saamaks, kas tegu on lihtsalt eriti ebamaitsekalt sisustatud baariga voi baar bordelliga. Peale stseeni jalgimist olle jagu jareldasin viimast, pead ei anna. Ning kolmas asutus kus nu"u"d o"o"bin, mida esimene ohtu tuvastada ei suutnud (asutus omab poolt silti, uhtegi viita pole :)) on u"ks kulalistemaja kus pa"ris palju kohalikke o"o"bib (teised olid suht tu"hjad), lihtne, mitte liiga puhas aga 13 taala o"o".

Muidu on Kawthoung siuke vaikne va"ike sadamalinnake, inimesed on sobralikud ja 99% umbkeelsed, lapsed tulevad istuvad umberringi maha kui kuskil istud ja loed. Noored kasutavad kogu oma ingilse keele pagasit valget meest na"hes, olgu selleks siis hello, where you come from, chicken, I love you voi midagi muud mis mo"o"da minnes keelele tuleb ja iseendal itsitamise esile kutsub :). Pohilieks tegevusalaks on kujunenud lebotamine ja lugemine ning ohtuti enne paikseloojangut (ca 16-18) kohalik jalgvorkpall (mangitakse 3 vs 3) - olen kolm ohtut juba ilma teinud selles mangus. Kuigi jalgade tehnika osas pole mul lootustki kohalikele haisule saada, kes vorgu kohalt ka"a"re panevad, olen oma pikkuse ja okei pea manguga suutnud kuidagi ikka ansamblis pusida. Ara ma seletada pole suutnud, et ma inglane pole pea mangu tottu :), ehk siis mangija nimi on inglane. Eile ja uleile olin voitjate poolel rohkem kui kaotajate poolel, tana sain kolm mangu sutti ja polve veriseks, sobis hasti paeva kokkuvotteks. Peakski minema haavu desinfitseerima, jumal teab mis jama siinkandis neisse sisse imbub. Igatahes, tundub, et Birmat jatkub kauemaks ja londonis 5 paevase tsillimise asemel saan ma seal o"o" lennujaamas veeta - Heathrow voi Stanstedt, kumb on lahedam hotell, see on kusimus :).