Njaa, viimased 2 paeva Myeikis on olnud uhed ehedamad uldse Myanmaris ma kahtlustan. Kuigi mu liikumisvabadus on suhteliselt piiratud, olen nainud paris palju huvitavat ja tutvunud omajagu ka kohaliku eluoluga. Eila hommikuks oli mul mingisugune arusaam olemas kuidas Myeik nagu uks mereaarne linn ikka mooda rannijut lookleb, kuna olin uleile uhes templis kainud mis keset (vana)linna ma"e otsas on. Seadsin siis oma sammud sinna poole, kus ma kaugelt vaadtes kahtlustasin et rand voiks olla :). Selgus, et tegu oli hoopis uue ehituses oleva ranna promenaadiga, mis nagi seetottu rannamoodi valja, et oli vee aares oleva kivimuuri tagant 100 meetri raadiuses liivase pinnasega ta"idetud... Kuna rannas lebotamine vaga plaanis polnud, siis oli see voibolla isegi huvitavam. Igatahes, peale tutikast ostlemiskeskusest moodumist joudsin promenaadi lopetamata ossa (promenaadi ehituse faas 2 ;)) ja uudistasin nats seal olevaid kalalaevu, kuniks mingi kohviku pidaja kes veits inglisit hablas mu oma kohvikusse maha istutas ja oma puhaks kulaliseks kuulutas. Selline atraktsioon noudis loomulikult publikut, suht varsti oli mu umber oma 20 pealine summ, kes valget inimest kaesid. Vaga palju neid siia linna ei satu, kummati siis veel sinna aarelinna agulisse, ma ise pole uhtegi teist valget veel kohanud siin 3 paevaga... Igatahes, pikk lugu luhikeseks, ajasin seal juttu joonistasin euroopa kaarti ja seletasin, kus eesti asub, sobrunesin kohviku pidaja pojaga, kes oli malaysiast toolt tagasi just saabunud (teeb varavatele ja aedadele sepiseid) ja kah inglist puhus natsa ning tema kunagise (ja vist ka tulevase) ulemusega - kes oli insener kes seda ulalmainitud promenaadi projekti juhtis juba 10 aastat, ise parit Yangonist. Igatahes, uuriin ma siis neilt lahikondsete saarte kohta mida kulastada maksaks ja selgus et 45 mindase laevasoidu kaugusel on King island, kuhu kaib regularne igapaevane paat ning kus isegi uks kulalistemaja kuhu maanduda saaks. U ko ja Soe Than (poeg ja ulemus) soidutasid mu siis linna ja uurisime mis kellast paat laheb, sebisid mulle isegi kaardi sellest saarest ja puha (no see on siin defka, Myeiki kaarti mul eriti mujal kui peas pole naiteks). Siis neil muidugi va"lgatas, et peaks immigratsioonist minuga labi minema enne kui ma King islandile suundun, mul oli nats kahtlusi ses osas, aga kahjuks laksin oma valismaalase instinkti (enne tee ja siis kusi, kui kahtled kas lubatakse :)) usaldamise asemel kohalike teadmisega kaasa. Loppes see tunni ajaseks voi pikemaks veninud visiidiga Myanmari valitsusasutusse, kus kogu inglisekeelne suhtlus oli kull viisakas, aga telefonis sai vist mu hotell nats soimu, et mu niimoodi kondama oli lasknud (mida nad huvitav kull teha oleks sand :)?) ning ka insenerile oeldi, et mis ta motleb endast, et mul King islandile soovitab minna. Mina, kes ma klassikalist "dumb estonian" lahenemist kasutasin, naeratasin lollakalt, olin visakas ja kasutasin voimalikult tihti koiki kolme Bamari keelset valjendit mis ma teadsin, tegin sinna juurde nao, et ei tea maailma asjadest o"o"d ega mu"tsi ja tahaks ikka jubedalt Kingi islandile minna. Igatahes, korgem ulemus leebus ja loobus plaanidest mind Yangoni tagasi saata, kaks tolki (keda tal tegelt mu arust vaja polnud, ta inglise keel oli nende omast parem...) siis seletasid mulle, et ta annab mulle suurima voli mis ta saab anda - see on Myeiki linnas ringi vaadata. Nii see vististi ka on, niipalju kui tausta olen uurinud, saab muid lube ainult Yangonist (koos 30 taala paevas giidi teenusega, kes hoolitseb, et sa valesse kohta ei laheks) ning seda kinnitas ka mu insenerist sober, kes kuniks mind grilliti eesruumis valismaalasi puudutava reeglistiku labi luges. Igatahes, et mitte insenerile jama kaela tommata jatsin king islandile minemata - suhteliselt tavaline lahenemine siinmail on, et valismaalasele ei oelda midagi, vaid peeditakse koahlikke kes asjaga kuidagi seotud. Naiteks on valismaalase voorustamine enda juures u"leo"o" Myanmaris seadusega keelatud, ja uldjuhul moni naaber ikka valitsuse infovorgustikku kuulub... Nojahh, u"hesonaga, peale King islandist loobumist, laksin ikkagi sadamasse ja lasin end visata ule vaina poole kilti kaugusel asuvale saarekesele, kus oli koige lahedam bdistlik tempel mida ma kohand olen elus. U|lisuure lamava Buddha sisse ja umber oli ehitatud siis terve hulk kaike ja nurgataguseid mis siis olid miljoni (liialdamata) vaiksema kujukesega kaunistatud. Samas ronisin ka mae otsa Pagoda jurde, kust Myeik nagu peopesal oli. Ohtu ja paikseloojangu veetsin uhel linna keskel asuval vaiksel jarvekesel.
Hommikul muidugi oli ullatuseks kohe kohal mingi ha"rra, kes mulle hommikusoogi korvale giidi teenuseid pakkus. Kahtlustan, et tegu oli immigratsiooni ameti poolt mulle maaratud giidiga... Voibolla olen muidugi paranoiline. Pakkus ta mulle mingit tuuri, maksma pidin sudametunnistuse jargi. Kahtlused suvenesid parastlounal, kui ta ikka mu hotellis tolknes. Igatahes, raputasin ta maha peale seda kui me kaisime korra sadamas uurimas homseid kiirpaadi aegu. Suht raske on tingida, kui sul giid on ;). Parastlounal ilma temata tingisin 30% alla igastahes, ikkagi on suht kirves kohalikus kontekstis see pilet Kawthoungi, aga mis teha, duopol. Peale seda uurisin nats kuidas diinne kaubasadam toimib, kuidas kalad vabrikusse la"hevad ja kuidas laevu ehitatakse - muideks laevu ehitab sama firma inseneriha"rra va"itel, kelle heaks temagi to"o"tab ja kes rannapromenaadi teeb. Siis tuli ta"itsa kogemata kaks kloostri ku"lastust - kummasegi ei plaaninud minna, aga astusin sisse kui nad mu ees korgusid. Esimene oli noorte munkade kool - koik myanmari mehed kaivad vahemalt paarikuise mungaetapi labi lapsena hariduse mottes ja teine siis oli juba puhendunud munkade klooster. Esimeses naidata mulle luku taga olevaid puhasid Buddhasid ja tutvusin ka mingi Myanmari armee seersandiga, kes palvele oli tulnud. Noored mungakutsikad olid pa"ris lahedad. Viimases oli ka kaks munka, kes inglise keelt suht OK-lt raakisid, uks minu vanune, teine vanem. Vanem oli isegi Euroopas oppinud natuke ning ka Sinapuris ja mujal kainud. Igatahes, tegin nendega vaikse pepsi ja banaani (neil oli keskpaevane paast ja nad piirdusid Red Bulliga) arutasin eluolu pool tunnikest voi tunni, kolmas asjaosaline oli kloostriu"lem, va"idetavalt va"ga tark mees, inglise keel oli natuke kasin aind. U"limalt huvitav oli. Minu vanune munk oli va"ga elevil valge mehega sobrunemisest ja ma"ngis veits giidi - viis mu uhte kohalikku algkooli vaatama. Seal siis olid muidugi kohustuslikud pildid opetajate ja lastega ja varki. Kes ilmselgelt olid koik vaga elevil. Ning ohtupoolikul kaisin inseneril kulas maailma asju arutamas. Tore on olla vahelduseks sellises Myanmaris nagu ta on, natuke va"sitav on ku"ll ta"naval kondides koigile lehvitada ja igale 10-ndale inimesele tere o"elda, aga inimestest ohkuv energia on seda u"ldiselt kuhjaga va"a"rt.
Ma arvan, et va"hemalt 15 kilta olen ta"na jalutanud, siukses leitsakus on see paras katsumus, uni tuleb hea, aga enne peaks miskit hamba alla leidma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar