Rwanda

Sain lopuks laiskusest voitu ja panen paar sona muljeid kirja. Hetkel olen omadega ringiga tagasi Kigalis, Rwanda pealinnas, peale ca 500 kildast moto ja muidu matka Rwanda laane ja louna ossa.

Muljed on tugevad. Eks natuke ka vastakad, sest aafrika on juba kord kontrastide kants, Rwanda kus 20 aastat tagasi uhed matseetega teisi taga ajasid ja ca miljon inimest (tollal 15-20% rahvastikust)  saja paevaga (10 tuhat paevas) genotsiidi kaigus otsa leidis pole mingi erand. Enne mototrippi sai [hes paljudes genotsiidi muuseumitest voi m\lestuspaikadest kaidud ja ka uks raamat sel teemal labi loetud, suht oovastav, kuigi ma saastsin ennast naiteks kulastamast kirikut, kus ca 20 000 inimest brutaalselt maha loodi, ning mida on koristatud nii palju, et laibad on ara viidud, kull aga on aga igalpool riided, veri ja muu selline laiali ning seina peal muuhulgas n'ha koht kus imikuid hukati, jalgadest kinni ja peaga vastu seina... Moodusin lahedalt ka kohast, kus magedes ca 50 000 varjule jooksnut ennast kivide ja kaigastega ule kuu kaitsesid, enne kui raskema relvastusega nad maha voeti, neist vist natuke pealt 1000 elas lopuks genotsiidi [le. Aga see koik on minevik. Tanapaeva Rwanda on aafrika uks ohutumaid riike, valitsetud kova kaega. Ja miljoni linn Kigali uks vaheseid aafrika pealinnu, kus oosel (moistuse piires) kah vabalt ringi liikuda kannatab. Kui siin juba riigi tutvustuseks l'ks, siis Rwanda on natuke suurem kui pool Eestit, elab siin aga 12 miljonit inimest, mis teeb teast aafrika koige tihedama asustusega riigi. Suures osas on ta magine, olles ca 1000 ja 3000 meetri vahel, maa on [le moistuse viljakas ja ilus.

Aga nuud tagasi tripi juurde. Uhesonaga, olels esimsel peaval kohustusliku memoriaalis kaigu ara teinud,joudsin juurdluses, kuidas, kuhu, kaua ja mismoodi Rwandas jareldusele, et parim viis selle avastamiseks oleks omada rattaid, kuna nelja saamine oli finantsiliselt ule jou kaiv, piirdusin kahega. Ega siin vaga lihtne midagi ilma juhita rentida ei ole, aga kuidagi see mul ikkagi onnestus, seda kull burrito kohast ja mitte ksukilt rendifirmast :). Ohtul sai veel koos uhe soomlase ja paari teise hosteli asukaga Kigali ooeluga tutvutud, ja nii juhtus et kui jargmine hommik 8 aegu Burrito poe mees mootorrattaga ilmus, olin ma suurest kohuse tundest kull juba pusti, aga korralikus pohmellis. Tegin hommikusoogi ara, ja asusin siis vaikselt liikuma, mootorratta kaiguvahetusega kaigult harjudes Kigali mitte just maailma koige vaiksemas liikluses... Koik siiski sujus, noh, kui see v'lja jatta, et ma uhest teederistist, olles 30 kilta linnast valjas juba, vales suunas panin, voi noh, nagu ma hiljem otsustasin, mitte vales, vaid enne mitte planeeritud suunas :). Sest kui sa vaikest ringi teed, pole suurt vahet, kas teed seda pari voi vastupaeva. Laks nii, et tegin siis vastupaeva ja ei suundunud sel paeval mitte Huyessse vaid Kibuyesse :). Kibuye muuseas on mega maaliline koht, otse Kivu jarve kallastel asuvatel poolsaartel, all olev pilt mu kualisetmaja (mingi 12 taala oo) terassilt ja siis paar maastiku vaadet kah. Igatahes, oli seal nii tsill, et ma lihtsalt lugesin jargmine paev terve aja seal, tegin vaikse motika tiiru ja ei viistind isegi kajakiga soitma minna. Ujumata jai kah, habi lugu taitsa. Aga monus oli.

Jargmine paev lasin edasi pikku lake Kivu kallast, uks vaatepilt hingematvam kui teine (ulal), ainult et nuud oli tee aafriklaseks muutunud ja keskmine kiirus oli ca 25 km tunnis. Aga kuradi ilus oli, kohalikud kulaelanikud siukest inimest nagu valge mees liiga tihti just ei nae, eriti veel valget meest mootorrattal, seega oli igal pool kuhu laksin elevust palju, ja suurest mootorrattalt lehvitamisest tekkis ka paar ohtlikku olukorda, kuigi, koige hullemad hetked olid muudest teemadest. Korra ehmatasin korralikult, kui kitsetall ule tee ema juurde jooksma asus, onneks kiirus oli suht vaike. Korra vottis asfaldil olnud killustikul kah magedes monusalt vibama.  tana hommikul olin nous juba vanduma, et sellest lonkavast koerast soidan ule, aga kuidagi sai ta ratta alt ara, ule 10 cm kull puudu ei jaanud. Aga uldiselt, 500 kilda kohta polegi seda nii palju :). Olen muideks Rwandas senini kahte koera nainud, nii et tema teele tulek oli igati ootamatu, enamus koeri loodi peale 94 mattasse, sest nad kippusid inimsoojateks katte peale tanavatel kuude kaupa laipadest toitumist...

Igatahes kohalikud on uldiselt ulimalt sobralikud, nalja saab nendega omajagu ja enamasti on ka suhtumine siiras ja imestav, et nae Muzungu (valge). Suhteliselt pinda kaib jalle see, et esimese asjana seostub valge inimesega raha, ning seda ka kusitakse, igal juhul, seos, et midagi tegema peaks raha saamiseks, on tekkimata kuskil jaanud :). Valge mees on siin, jarelikult toi mulle raha, on esimene jareldus alati, ja kui veel selline teenus on, et keegi pildi peale jai, no siis on selge, et valge mees peaks raha andma ju :). Seetottu ma liiga palju inimesi ei pildistanud kah (moned erandid all), eile tekkis uhe tuubiga, kes jalgratta pakikal siga turule viis, peaaegu et sonavahetus, kui ma  video tegin :). Nojahh, pildistamise osa on siuke tume territoorium, aga ma seda teed muidugi ei lainud, et kellegile niisama midagi jaganud peale paari toidupala kui ise soin, ja ei soovita kellegil teisel kah minna, kuigi suht ebamugava tunde voib tekitada 30 neegri noorukit, kes umber sinu seisavad ja igast asju tahavad saada...

 

Nii, aga nuud edasi, nii ma siis vaikselt matkasin mooda kulavaheteid ja oppisin riiki tundma, kuniks joudsin valja Nyungwe rahvuspargini, kus matkata plaanisin. Sealne hinnakujundus oli suht ule moistuse, matkamise eest (ilma giidita ei lubatud) taheti saada 40 taala paev, koos fifty sixty shanshiga kohata Simpanse voi Colobus ahve, telkimise eest taheti saada 30 taala telgi kohta. No ma lopuks raakisin kuidagi nii need asjad valja, et ma telgin uhe matkaraja lopus, aga kuna ma tehniliselt lahen telkima, mitte matkama, siis ma matkamise eest ei maksa :). Ilma giidita ei lasta sind muidugi kuhugi (no tegelt saab minna, aga mul polnu mootorratast kuhugi jatta, seega ei hakanud tuli norima), lisaks loale tasusin natuke ka uhele kohalikule tegelasele siis, et muga kaasa tuleks. Telkimiseks valisin siis valja koige korgema tipu piirkonnas, 2950 meetrise mae, kuhu labi vihmametsa oli ca 7 kilti, sellise vaikse konksuga, et korguste vahe 600m tuli kah ulespoole ronida. Ma vapra matkalisena, siis lippasin oma eestist uhes voetud telk ja magamiskott ja muu vajalik seljas suht suure kiiruga, sest ohtu hakkas hiliseks muutuma ja 2 tundi valget aega oli jargi (hommikused 100 + kilti kruusateed ja hilisem asfaldi ralli olid oma aja votnud) mae otsa.

Onneks saime ilusti selle va kahe tunniga ules, tegime vaikse toidu, tervitasime mae tipus valvavat rangerit, nautsisime paikese loojangut ja hommikul suureparaseid vaateid umbritsevatele vihmametsadele, Kivu jarvele, Kongo DRV magedele ja Burundile teisel pool. Igati tsill. Hommikul sai vaikselt alal matakatud, simapnsid ja colobused jaid seekord nagemata, kull sattusime peale paarile mountain monkeyle ja suuremale linnule. Pargi visitor centris oli mu motikas endiselt alles ja sai vaikselt edasi tripitud. Huye suunas. Esialgu piki vihmametsas ja magedes kulgevat peaaegu et asfalti pidi ja siis juba vahe korralikumal asfaldil. Huyes votsin rahulikult, tegin olle, vaatasin naaberhotelli baaris Chelsea ja Southamptoni mangu ja keerasin oma umbes 30-50 aastat tagasi luksuslik olnud hotellituppa pohku. Tana oli maastik juba natuke vahem magine teel Huyest Kigalisse ja seega kiirus pigem 60 kilti tunnis, seega sai suht vara siia joutud.

Mis edasi? Ma arvan, et homme panen Uganda poole jugama, Rwandas oleks tegelt teha kull ja veel, kuid koike seda saab Ugandas kah teha, odavamalt ja kohati ka kvaliteetsemalt. Rwanda turismi sektor on paraku suunatud palju maksva turisti segmenti, muidugi eks keskmisena ole seda kogu ida aafrika organiseeritud asjad. Igatahes, koik keda kohanud siin olen on Ugandast raakinud ainult ulivordes, ning kui onnestub mootorratas tagastada, hakkan homme sinna suunas liikuma. Mootorratas on ikka veel minuga, sest selgus, et Burrito paar on esmasp'eviti kinni, kuigi tuubid olid mind hostelist juba paar korda enne saabumist otsinud.

P.S. Juss ja Marko, kurat te seletate, Rwanda toit, eriti Kigali erinevad valikud, kolbab jumala hasti suua, tegin just uhe all you can eat buffeee. Loodame et Ugandas hoiatatud ikaldus ei taba.