Viimased paevad veetsin ma aga uhel saarel, keset Bunyonyi jarve, lihtslt lebotasin, lugesin, mangisin suures koguses kaarte teiste lebokunnidega (hollandi tudrukud ja briti poisid), filosofeerisin eri teemadel koos muu rahvaga, nautisin vaadet, ujusin (aafrika kohta haruldane koht, ei krokosid ega bilzhariat), soin, telkisin, join olut, teel sinna kaisin ka kaemas missugune kohalik kool valja naeb jne. Eile sai ka vaike jalgpall tehtud uhes kohalikus kulas, mis oli paris asjalik fuusiline pingutus, sest esiteks tuli jalkasse saamiseks tund aega kanuutada, teiseks toimus kogu see uritus 2000m korgusel ehk siis tegu oli kerge keskmaestiku laagriga. Kula ise oli suht tavaline, aga vaated jarvele mis sealt avanesid olid muidugi megad. Jalkat sattusin sinna mangima nii, et saarele minnes sattus kanuu mehega jutt jalgpallile ja tuli valja, et neil iga paev kulas vaike toksimine, ja leppisime siis kokku, et ta vaikse tasu eest votab mu moni paev kanuu peale ja teeme jalka ara. Maksin talle 7 EUR/i, mis tema jaoks tahendas 4 tundi kanuutamist... Aga noh, kohaliku standardi jargi on see korralik teenistus, naiteks hostels makstakse teenindavale personalile umbes 30 EUR/i kuus, tosi, nad saavad seal ka tasuta suua ja kuskil nurgas mati peal magada. Enamus tuupe turismi sektoris on noored, kes uritavad oma keskkooli (harva ka ulikooli) oppemaksu kokku saada, mis on ca 200-250 EURi aastas. Jalkat mangisime imepisikeste (alla meetri laiuste) polveni tokkidest varavatega, mingi 6 vs 6. Jalka platsiks oli koike muud kui sirge pinnas jarve kaldal (utleks et tegu oli ntuke jarve poole kaldus mini rularenniga), palli tuli korduvalt nii kaldataimestikust kui jarvest ara toomas kaija. Platsi valik oli kulas selline muidugi suht proosalistel pojustel, esiteks, ega siin magedes siledat pinda vaga votta ei ole ja teiseks oli see selline koht kus pollumajandust vaga teha ei saanud. Mang ise oli ponev, kulanoored mangisid suht tsilllt ja moni neegripois oli ka paris tehniline. Samas utleme nii, et mingit positsioneerumist ei olnud praktliselt. Kahjuks laks mu satsil lopp kaest ara ja tuli 6 vs 5 alla vanduda 5 vs 3 eduseisust, ise sain kirja 3 voi 4 kolli, ehk utleks et olin oma ulesannete korgusel ja valgetele meestele habi ei teinud. Siit ka vaike vaade, kuidas see jarv valja paistis.
Enne Bunyoni saarestikku suundumist sai veel ka paevake Kabales veedetud, mis on selline mitte midagi utlev aafrika linn (kuigi seal on nii ulikool kui ka muid tahtsaid asutusi) tolmuste tanavate, roppude majade, mega koguse motika ja ratta transat pakkuvate juhtidega, uberikest poekestega, kohalike soogikohtade ja tihti inimestest tulvil baaridega. Uganda pidi vaidetavalt olema riik, kus maailmas koige rohkem alkot inimese kohta tarbitakse. Eks sel ole ka oma demograafiline pohjus, noore elanikkonna osakaal on mega korge, rahvastik on vimase 20 aastaga kahekordistunud ja mediaan vanus on 15. Samas on sellise statistikaga sellises riigis, kus suur osa alkot on kodune nagunii kahtlased lood, sest kes kurat seda teab, kui palju puskarit tapselt aetakse. Kui siin statistikaks juba laks, siis HIV on ca 7% elanikkonnast, mis on kull vaga suur number aga oluliselt vahem kui 90ndatel olnud tipp 18% juures ja on ka uks ida ja louna aafrika madalamaid numbreid... Aga nuud ma lahen soon, sebin endale motikamehe kes mu rahvusparki viskab, voi noh, pigem see on tund aega jubedat raputamist (millega onnestub labida 12 kilti) maailma koige kehvemal teel, kui saksa turiste keda kohtasin uskuda. Homme plaanin minn ja Colobus pardikuid vaadata. Ulehomme ronin voibolla uhe vulkaani otsa, mis on natuke ule 4100 meetri korge, tegu iseenesest vaga johkra paevase matkaga korguste vahega 1700m, ja voibolla, kui ma ennast miskiparast jube rikkana tunnen voi mone tese turisti nagu nii jubedalt sarab, et ma uskuma hakkan, et asi seda vaart on, siis maksan 500 taala, et tunnike gorillade seltsis veeta. Pidi kul once in a life time experience olema, aga jube kallis on kah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar