Roadtrip Darwinist Broome ehk kuidas ma avastasin et austraalia ikka tegelt pa”ris suur riik om

Ma kahtlustan, et seekord peaks vist alustama tausta informatsioonist – no lihtsalt selleks et enam va”hemgi eurooplasele mingit arusaama tekitada mis asi on maa, ehk siis outback kohalikus keeles. Alustatud sai Darwinist – mis on pohja territooriumi suurim linn oma ca 80 000 elanikuga. Ta”ielik city, arvestades et kogu Northern Territoryl elab umbes paarsada tuhat inimest, seejuures on pohja austraalia pindala ca miljoni ruutkilomeetri kanti… Lopetasin ma Broomes, mis on 15 000 elanikuga la”a”ne austraalia pohja osa suurim linn. La”a”neaustraalia ise on 2,5 milj ruutkilomeetrit suur, mis on umbes kolmandik kogu austraaliast (WA pohjaosa on va”ga hore ja enamus inimesi elab Perthis ja selle u”mbruses). Vordluseks euroopa pindala on 5 milj ruutkilomeetrit… (nagu paremad matemaatikud juba va”lja arvutasid ning andekamad geograafid juba ammu teadsid, on austraalia, vaatamata faktile et siin aint 20 milj inimest elab pindalalt, 1,5 korda suurem kui kogu Euroopa). Ehk siis voimalused inimesi kohata on siinkandis tunduvalt pisemad kui voimalused ka”ngurusid na”ha, kui va”lja ja”tta umbes 3-4 3000-5000 elanikuga asulat vahepeale ja”a”val 2000 kilomeetrisel teeloigul. Toele au andes peab tunnistama, et enamus ka”ngurusid keda ma kohtasin olid ku”ll surnud ja vedelesid keset teed ning neid ja”rasid kotkad (oot oot, mille ja”rgi need ka”ngururauad, mis eestiski iga enesest lugupidava dziibi ette on kruvitud nime saidki ahh?), aru ma ainult ei saanud, kuidas neid surnud ka”ngasid seal nii rohkelt oli, arvestades et vahel onnestus 100 kilti soita nii et u”htki teist autot ei na”inud. Kui jutt juba road killidele lipsas, siis austraalia outbackis on ta”iesti normaalne, et teel vedeleb ka alla aetud lehmasid, isegi u”the hobest na”gime, nad on muidugi monusaks palliks kuumaga paisunud ja tundub et kohe ka”ib litakas ja lohkevad ning siis lendab liha igas suunas. Ahjaa, et kes kurat neist lehmadest jagu saab ja mis autost ja”rgi ja”a”b? Enamasti on “roadtrainid” ehk rekkad kolme nelja haagisega, mis vahest on kokku oma 60 m pikad, need elukad kellele mingi pisikese veise alla ajamine u”ldse peavalu ei valmista ;).
Et mida siis u”ldse on kohas, kus peaaegu midagi pole, vaadata – no kui pole inimesi siis on loodus omas ta”ies ilus. Teekonnal Darwinist Broome on umbes paarku”mmend rahvusparki, alustades austraalia u“hest suurimast ja kuulsamast Kakadu rahvuspargist mis on suures osas troopiline ja soine koos Billabongide ja soolavee krokodillidega (kes on va“gagi ohtlikud elukad) ja mingis osas rohkem nagu savann, u“mbritsetud liivakivist ma“gedega (see on see kus krokodilliku“tt Dundee filmi peategelane elas ja seda filmiti) ning lopetades erinevate rahvusparkidega Kimberley ma“eahelikus.
Me alustasime oma seiklusi Kakadu pargi ku“lastamisega, meie st. Mina, Tony - meie vaimne isa ja campervani omanik austraaliast kes peale naisest lahutamist veits auru va“lja lasta otsustas ja ringi tripib oma kodumaal, Frederique, lobus prantsuse neiu kes juba 9 kuud austraaliat avastand ning tema a“sja austraaliasse saabunud sobranna Caroline kelle inglise keel igapa“evaga paremaks la“heb ja kes hakkab juba nu“u“d peale 11 pa“evast teekonda Jet Lagist (eesti keeli lennupohmell???, cammoon eesti filoloogid aidake ha“dast va“lja) u“le saama (videol järjest Freddy, Caro ja Tony http://video.google.com/videoplay?docid=-2878944965391725870#). Esimene pa“ev kulus sinna saamiseks, suurim atraktsioon olid termiidi pesad, mille sipelgad tatiga mullast kokku kleebivad, ning need sipelgapesad voivad olla oma kuni 5 m korgused. Peale vosa tulekahju on savine muld justkui kivist ja pesad on peris kenad, neid on teea“a“res kohati savanni aladel tuhandeid, niikaugele kui silm seletab pikituna madala vosa ja rohttaimede sisse. Suht teist moodi kui segamets eesti teede a“a“res. Ja austraalia muld, see on siuke punane, umbes nagu vortsua“a“rse olletehase suvila juures olev liiva paljand. Teise pa“eva veetsime oodates, et a“kki Tony ja selleks ajaks juba ka meie sober Stuart kes kohaliku uraanikaevanduses (uraanikaevandus keset rahvusparki, ainult austraalias ;)) to“o“tab viib meid paadiga soitma ja a“kki onnestub meil krokodilli na“ha. No toele au andes tegelesime rohkem vist isegi karavan pargi basseinis ujumise ja nentimisega, et eelmisel ohtul ha“vitatud alkoholi kogus oli liiast suur ning u“ritasime eriviisidel pohmelli petta. Paadisoidust suurt miskit va“lja ei tulnud, see eest sai ja“rgmine pa“ev mindud Billabonge kus krokodillid elavad kaema (me ei raatsind paadiretke kus neid so“o“detakse ette votta), aga krokod peitsid end meie eest, ku“ll aga ei teinud seda aborigeenide poolt kaljuseintele joonistatud ka“ngurud ja muud elukad, need kaljud isegi olid paras vaatamisva“a“rsus, oli ta“iesti arusaadav miks aborigeenid juba aastatuhandeid sinna varju on kuumnuse eest tulnud. Ahjaa, olukirjeldustes sai a“ra unustatud et palav on siin, koik tegevused tahaks kuidagi veega siduda, et 35 voi enama kraadisest kuumusest end veits va“rskendada vahetevahel – samas nagu igasse Billabongi ujuma ei kipu, sest kroko roaks kah nagu saada ei taha. Raske elu oli meil u“hesonaga :). Abokate kunsti juurde tagasipo“o“rdudes – suht primitiivne va“rk, samas siiski huvitav. U“ldse on aborigeenid vaatamata 200-le aastale tsiviliseerimisele ikka peris primitiivsed veel endiselt, ei ole integratsioon mitte edukas siinmail olnud, muidugi eks mingi hetk olnud integratsiooni poliitika selline et tapame, va“gistame ja orjastame ja siis et votame maa a“ra ning anname alkoraha, las joovad ja surevad, nagunii nad ei oska seda normaalselt teha. See viimane protsess toimib siiani, kuigi osad abo asulad on kuivaks piirkonnaks kuulutatud. Nu“u“d ra“a“givad uuest aborigeenide poliitikast, eks na“is kuda sellega saab. Samas maad on aborigeenidel endiselt nagu muda (ise ku“simus palju sest kvaliteetne on), osad „reservaadid“ on Baltikumi suurused... Aborigeenide maad on pohjaterritooriumil vist koikse rohkem. Aga vot ja“rgmine pa“ev oli lihtsalt mega, leidsime Barramundi kanjonist ma“gijoe/oja koos koskede kaskaadiga. Koige kihvtim koht kus mina kunagi ujunud olen , 100%, ning isegi krokosid ei pidand eriti kartma, sest nad pole 20 m kosest u“les ujumise osas just tuntud, pealegi oli see juba veits sise maal, kus soolase vee krokosid va“ga harvakohtab, seal pohiliselt magevee omad kes ammustavad (ja ega see kah meeldiv pole ilmselgelt) aga ei tapa. Lihtsalt monus lebo pa“ev looduses, ainsaks varjuku“ljeks oli see et onnestus a“ra uputada kaljudelt vette karates Annilt su“nnipa“evakingiks saadud kell, olen nu“u“d ilma ajaarvamiseta, sest tihti ma ikka mobiili kaasas kannan. Samas saab see kell ikkagi rekorditeraamatusse, sest ta pidas vasta 9 kuud, mis on auhinnaline teine koht minu poolt omatud kellade ajaloos, tosi, tal oli juba tosiseid kahjustusi Melbourne jalka ma“ngust (selle ja“rel superliimi abil tehtud kahtlase va“a“rtusega parandus andis ja“rgi vette hu“ppel), kaljuronimisest Uusmeremaal ning Darwinis baaris salto u“ritamisest. Aga see ujumiskoht – kui juhtute Kakadusse siis Barramundi Gorge on midagi mida peab kaema (http://video.google.com/videoplay?docid=-282797496819458849# ja .
Uus pa“ev, uus rahvuspark – Nitmiluk, ehk Katherine Gorge. Veetsime pa“eva veel ja vees, tegime kajaki matka mo“o“da ta“iesti uskumatut ma“gijoge mille kaljust seinad kerkisid 100+ meetrit, hoigetele vastu kajades ja postkaardil olemise tunnet tekitades. Avastasime poolenisti veega ta“idetud koopaid (ehk aerutasime kalju alla) ja linnupesi neis, lebotasime ainult veelt ligipa“a“setavates randades ja ujusime iga poole tunni tagant et keha temperatuuri va“hegi vaos hoida. Krokosid (magevee omi, kui sa“a“l soolaseid oleks olnd ega siis poleks kajakiga va“ga va“lja taht minna ausalt o“elda) ei onnestunud na“ha. Taaskord pa“ev mis alatiseks meelde ja“a“b, lihtsalt uskumatu, millist vaeva see noudis, et oma reisikaaslased, kes kartsid et see oleks veits liigne fu“u“siline pingutus aerutada siukse kuumaga (asi oli vist ka selles, et Freddie u“kspa“ev peaaegu kokku kukkus (no ma ei voi, mis neil prantslastel on, koigepealt Philippe indoneesias ja nu“u“d Freddie) kui me Kakaduus vaateplatformile ronisime), nousse saada seda ette votma. Hiljem samas, olid nemad vaat et rohkem rahul kui mina. Ku“ll onnestus mul krokot na“ha u“le ja“rgmine pa“ev. Ja“rgmise paéva veetsime oma karavanis la“bides sadu kilomeetreid, kuna me ei saanud ligi ilma neljarattaveota ja jube kobaka karavaniga paarile rahvuspargile kuhu minna tahtsime, pa“eva ta“htsu“ndmuseks oli a“iksetorm ning rahe mis sellise palavaga uskumatu tundus. Aga kroko na“gemisest: Hommikul a“rgates, magame me koik ilusti karavanis, kanname oma maja kaasas nagu tigudele kohane u“le 100 me pill ei la“he, mis 130 kiiruspiirangu juures tundub veits jama vahest :)), seega nagu tavaliselt siin hommikuti ja igal muul ajal oli kallal jube tahtmine ujuma minna. Jogi meie laagripaiga la“heduses tundus olevat kuiv nagu va“ga paljud ojad ja joed siinmail kuiva perioodi lopus, taamal siiski tundus miskit veel voolavat. La“ksin asja uurima, ning kuigi miskit ei vooland (mis on ujumise seisukohast ilmselgelt halb ma“rk) oli vesi seal ta“itsa olemas. Pidasin parasjagu unise peaga aru, kas oleks moistlik ennast seal kasta voi on all moni kroko peidus, kui mingit kahtlast puristamist kuulsin, ja na“gin et minust 2 m paremal u“ks kroko puhkab. Magevee oma, sest olime siiski siemaal, soolaste krokode asualal va“ga ujumisele ei motlegi. Oi oi kui kiirelt ma ujumise vasta huvi kaotasin ja kaks sammu tagasi tegin. Imetlesin teda veitsa ja lippasin tagasi kaamerat tooma, koik mis see mulle toi oli teadmine, et kuskil ootab mind suur onn, peale seda kui lind mulle teepeal peale kakas, aga kroko oli a“ra sukeldunud seks ajaks kui tagasi jõudsin. Eelmisel ohtul olime kohanud muideks kaht reisulist, saksa neiut Marioni ja ameeriklast Jeffi, kellel oli bents keset outbacki otsa saanud, no peab ikka lammas olema, kui igas bentsujaamas mida na“ed paaki ta“is ei pane kui tead, et ja“rgmiseni on va“hemalt 200 kilti... Muidu olid nad see eest toredad :). Nii, nu“u“d mul on pa“evad sassis, aga u“hel neist sai ettevoetud pisike matk Geiki Gorges (no suurema osa ajast matkasin uhkes u“ksinduses, sest pooleteist tunnine matk tundus teistele liialdusena, u“ldse oli mul vahepeal tunne et tahaks neile seiklushimu puudumist ette heita, aga see oli ka ainus puudus), ma ei joua a“ra imestada kui palju megalt ilusaid paikasid siin on, lihtsalt kena on jalutada joekaldal kaljude vahel mis olid 350 miljonit aastat tagasi rifiks merepohjas ja nu“u“d on erosiooni tulemusel omandanud koige huvitavamaid kujusid. Huvitava seigana maksaks veel va“lja tuua konnade elu vetsupotis siinkandis, neile lihtsalt meeldib seal ja neid sealt va“lja saada on suht voimatu, ma arvan et nad ei arva inimestest va“ga ha“sti, sest me ei na“ita neile enamasti just oma koige paremat ku“lge :). Tegin ka koomika klassikasse kuuluva video sellest kuidas nad reageerivad kui vett tommata, aga selle na“gemiseks tuleb teil oodata kuniks ma tagasi jouan (panin nüüd üles: video 1, video2 ja video 3). Ning pilte ma kah praegast u“les ei lae, sest no 5 taala interneti tunni eest maksta on ikka selge liialdus mis liialdus... Isegi see kirjatu“kk on kirja pandud Tony arvutis ja siis lihtsalt blogisse aja kokkuhoiu mottes kopitud. U"ldse on Tonyga ning karavanbussiga (fui, peab vist campervani kasutamise juurde ja"a"ma) reisimine austraalia moistes odav lobu, alla 500 taala kahe na"dala toidu ja joogi ja majutuse ning lobustuste eest on ikka va"ga hea diil, Melbournes elades sain ma vahest koige kokkuhoidlikumal na"dalal nii ha"sti kui 250 taalaga la"bi, pealegi oleme me ennast ta"itsa hoolega nuumand (Tony pidas vanasti restorani ;)) ning mis seal salata ka olut on omajagu sinna kuludesse sisse kirjutatud.
Siis veel paar onne toovat Baobabi (teate ku“ll, siuke mega suure u“mbermooduga puu) kallistust (austraalia moistes Boabi, neil ikka iga asja jaoks oma sona, olgu selleks siis heaps palju jaoks voi arvo afternooni tarbeks voi middie olle klaasi tarvis (la"a"neaustraalias) voi buggie snuglers - mis on speedo tu"u"pi ujukad) ja kovasti soitmist ning olimegi Broomes, mis on unine aga ilus linnake, koos 22 km pikkuse liivarannaga mis on ta“pselt la“a“ne suunas ja kus paari koksi juures pa“ikseloojangut rannas nautida on lihtsalt suurepa“rane nagu eile selgus. Kohaliku pubi piljardireeglid on imelikud, aga seda on nad va“ga paljudes kohtades, nii et mis seal ikka.
Tulevikuks on mul plaan, katsun va“lja progeda kuidas siit Perthi saada (teine 2000 kilti), vahepeal ilusates paikades peatudes, voibolla liigume edasi sama seltskonnaga, voibolla teeme muud plaanid, eks elu opetab. Olen kalli interneti u“henduse ja selle puudumise tottu (no kurat, isegi mobiililevi polnud mul 1500 kilda jooksul kordagi) endiselt su“gavas pimeduses, kas Eestis on lumi maha tulnud, nii et palun hoidke mind oma kommentaaride kaudu kodumaise eluga kah kursis. Ja sina Juss saa terveks ning a“ra ko"hi ning tatista seal.

Ma la“hen nu“u“d tagasi ujuma,

Massa