pühapäev, 16. september 2007

Bali, Kuta, 17.September

Heipa,
Asjalood nii nagu te pealkirjast ja"reldada voisite, et olengi nu"u"d ilusti indoneesias. Juba eila kui ma Darwinisse o"o"sel maandusin, oli ta"iesti ilmvoimatu eitada, et kliima muutus on aset leidnud, isegi keset o"o"d oli va"gagi soe, mingi 25 kraadi vast. Darwin on peris monus merea"a"rne linnake, rannad pole peris siuksed nagu austraalialt5 ootaks, aga rak\nnik on ilus siiski ja ookean hele hele sinine. Lisaks oli eilsel pa"eval mulle varuks mitmeid u"llatusi. Koigepealt veendusin taaskord Eesti keelsetega kirjadega sa"rkide kandmise kasulikkuses, kui ma ja"rsku ta"nval selja tagant tere kuulsin. Tervitajaks osutus u"ks Tartu noormees mihkel, kellele oli mu oranz tudengipa"evade sa"rk tuttav tundund ja oli sappa votnud mulle kui rananst mo"o"dusin. Mihkel oli ta"itsa muhe tegelane, imelikul kombel (voi siis polvkondade erinevusest tingituna, ta lopetas just keskkooli) polnd me tartus kokku saanud (selleks tuleb ikka kaugele austraaliasse ra"nnata ;)), kuigi ta ka"is samas koolis kui mina ja tegi Judotki kunagi. No aga see selleks, sellega u"llatused veel ei loppend. Ta"iesti juhuslikult saime teada, et rannapargis ma"ngitakse backpackerite jalka turniiri, la"ksime siis kah asja kaema ja moodustasime lambist voistkonna mingite tu"u"pidega. Loomulikult esinesime tugevalt ja voitsime kvalifikatsiooni turniiri pika puuga, aga finaalis olime sunnitud vasta votma napi kaotuse u"helt tiimilt keda ennem voitnud olime. Hakkan vist vanaks ja"a"ma, isegi 100 taalane baari voucher motivaatorina ei suutnud meid voidule viia... No aga va"hemalt tasuta ohtuso"o"gi saime muidugi. See vois isegi hea olla, et me olle eest mis hiljem maailma asjade arutamise korvale tarbitud sai maksma pidime, sest nii ja"id kogused suht tagasihoidlikuks, mis oli sobiv arvestades et ma pidin juba 4.45 ommuku maast lahti saama et oma lennule jouda. Igastahes oli korda la"inud pa"ev Darwinis.
Kogu lennu protsess sujus uskumatult sujuvalt, kaasaarvatud viisa taotlemine. Selgus aint, et indoneesia riik on paras pa"tt :), viisa maksis 25 USA taala, no mul ta"pset raha polnud seega andsin 40, tagasi sain ametliku kursi ja"rgi 135 000 ruupiat, ehk 9000 ruupiat u"he taala eest, normaalne kurss ta"naval on aga 9700... Raha vahetades hiljem kusjuures oli siuke juhus, et ma oleks a"a"repealt rahavahetajal naha 20 000 ruupiaga u"le korvade tommand, ta"itsa kogemata. Mis oli peris koomiline, arvestades, et enamasti turistid ikka petta saavad ;). No me leppisime algul kursi kokku ja arvutasime va"lja palju vaja, ja siis ta asus mulle raha andma, aga tahtis va"hem anda, ma muidugi seletasin et rohkem on vaja ja siis ta seni ladus juurde kui juba u"le oli, ma ausa poisina asusin raha lugema ja paanika temas na"os oli uskumatu kui ta kaasa lugedes tuvastas, et oli mulle liiga palju andnud... Aga sellega sai juba su"ndmustest ette rutatud. Alustuseks oli muidugi lennujaamast va"lja saades siuke olukord nagu igas aasia riigis, et muudkui taxi ja taxi hu"u"ded, mingite huvitavate hindadega. No mul oli koduto"o" ta"itsa tegemata, ja polnd halli aimugi, kuhu ma ta"pselt minna tahan. Teadsin, et Kuta peaks suht ligi olema ja sealt saab hiljem edasi Gili saartele ja leiab vast mingi odava majutuse. Nii ma siis lippasingi lennujaamast va"lja, mone taxi pakkujaga tingides veits ja hinnapiire kompides, sest ilmselge oli, et ega pa"ris hind 50 000 ruupiat ei ole kui nad nii u"tlevad. lopeks jalutasin lennujaamast paarsada meetrit eemale ja leppisin mingi tu"u"biga 10 000 peale kokku, et viskab mu a"ra. Ma usun, et amksin ikka rovedalt u"le, aga kindlasti va"hem kui suurem osa saabujaid. No igastahes polnd Kuta u"ldse kaugel, pigem ikka ta"itsa la"hedal, ronisin maha beachi juures kus oli lust vaadata surfareid ja laineid. Odava j atagasihoidliku o"o"bimiskoha (no ma arvan, et 30 000 ruupiat on siinses turistipesas suht OK) leidmine vottis veitsa aega, aga Sri Lanka kogemused kulusid marjaks ja kokkuvottes oli see suht lapsema"ng ikkagi. Nu"u"d sai linna peal veits jalutatud, loobutud umbes 100-st taksost ja hunnikust muust transpordist, sebitud endale homseks bussi ja praami piletid et saada Gili Terawaganile (vist oli nii saare nimi), so"o"dud raha vahetatud ja ei o"eldud hunnikule peris peale tu"kkivale massazi ja "special" massazi pakkujale... U"ks u"tlemata vajalik asi oli ka Rough Guide kagu aasia kohta, mis la"ks mulle maksma terve varanduse kohalikus moistes (95 000 ruupiat) ja u"he teise raamatu mille ma Melbournes vahetuskaubaks kotti olin pistnud (u"leja"a"nd paar raamatut mis ma olin endale kasutatud raamatupoest soetand pa"randasin Sandeepile), aga kokkuvottes olen ostuga rahul. Ohtu poole kui kuumus veitsa ja"rele annab on kavas randa minna, enne peaks veel endale ujukad kuskilt soetama, sest seni seda aset ta"itnud lu"hikestesse pu"kstesse olen ma suutnud jalgevahele korraliku tuulutus ava kulutada, mis randa minnes voiks veits litsaka mulje must ja"tta... Ahjaa, sellega seoses, indoneesia oli esimene riik, kus sisenemisel deklaratsioonis ku"siti, et ega pornot u"hes pole :). Nii et teadmiseks ja ettevaatuseks koigile, siia tulles ja"tke Maajad ja Playboyd kodo.
Sellega lopetan, niigi pikalt mo"lisetud juba, aeg randa lebosse suunduda ja va"lja puhata, homme siis ees 10-11 tunnine bussi ja praami reis (aru mai taipa, kuda see nii kaua votab, kaardil on see siin samas). Thaks lisada na"gemiseni bahasa keeles, aga juba lipsas meelest va"lja kuda see oli kurask ;). Seega soovitan lihtsalt tsillida ja elu nautida koigil.

Kommentaare ei ole: