Indoneesia ruulib, ta"iega! Aint diskoba"nd nimega internett siin va"ga tihti ei esine, kuigi ta end justkui reklaamib, nii et teiega selle jagamine on vahel keerukas. Aga ta"na leidsin senini indoneesia kiireima internetiga kohviku, mis asub maalilisel maastikul vulkaanide ja riisipoldude keskel, linnakeses nimega Ruteng mis on indoneesia kohta ha"mmasatvalt puhas ja ilus, vist portugali koloniaal ajastu mis siia katoliku kirikud ehitas (90% Florese elanikest on kristlased) ja kohaliku hoimu kommete poimumise tulemus. Ilus ja puha, aga miskit ei toimu siin, seega lippan pa"rastlounal edasi. Aga et teile koik algusest peale a"ra ra"a"kida mis juhtunud koik on, siis alustan algusest voi pigemini eelmise raporti lopust.
Tegin Gili Trawanganil oma su"gav sukeldumise mooduli a"ra ilusti, ja see oli raudselt seda va"a"rt, igaljuhul oli Gili kihvteim sukeldumine. Oma 3,7 miljonise sukeldumisarve maksmine nii lahe ilmselgelt ei olnud ;), aga kogu lobu oli mitmekordselt seda raha va"a"rt (ja ei, ma ei aja teile ila, see oli 3,7 miljonit, ruupiat muidugi). Tegin muidugi endale ma"rkuse, et tuleb kokkuhoidlikumaks hakata. Gilil oli hea lebotada, aga u"ldiselt oli mul paketituristidest (ja nendele moeldud hindade maksmisest) selleks ajaks suht korini, see oli meeldiv na"dalane valge inimese puhkus koos sukeldumise, aga indoneesiast teadsin ma endiselt peaaegu sama va"he kui sdaabudes. Sebisin endale pileti Gili Trawanganilt Floresele Labunbajosse, mis sisaldas kolme paadisoitu ja hunnikut bussitrippe (vahepeal olnud Lombok ja Sumbawa mis pole just va"ga va"iksed saarekesed tuli la"bida, sest kahjuks ajapuudusel nende avastamine sai plaanist va"lja ja"etud (no kuidas sa avastad 4 na"dalaga riiki mis sisaldab 17 000 saart 5200 kilomeetri pikkusel saarestikul?). Ning aega pidi see votma ca o"o"pa"eva voi nii. No vottis see aega mingi 32 tundi vist lopuks ja oli paras seiklus. Nagu ikka igas vaesemas riigis on turistile moeldud noiaringist va"lja murdmine paras pa"hkel, sest kui sa tahad na"ha millega kohalikud tegelevad (ja maksta kohalikke hindu), siis on seda va"ga raske saavutada kohas, kus terve kari va"lismaalasi ringi lippab ning koik kohalikud on harjunud nende ignorantsusega ning peavad neid liikuvateks rahaautomaatideks. Gililt peale esimest hommikul 8 ajal alustatud paaditrippi (paadis ja bussis Matarami olid koik peale juhi valged) Lombokile joudes ootas mind ees tavaline aasia stiilis "ku"lalislahkus", kus sulle koike mu"u"a taheti ning sinu eest "moistliku" tasu eest orgunnida lubati, ning sind koikjale transportida taheti. Skeeme kuidas sult veel paar nahka koorida oli hulgaliselt muidugi (muideks Lombokil on suht halb kuulsus selle koha pealt, et sul seal pidevalt lausvaledega (mis mujal on suht haruldased) nahka u"le korvade u"ritatakse tommata). Enamusest mul onnestus hoiduda, aga lisamakse oma piletile siiski tegema pidin, sest ma polnud va"ga ta"helepanelikult seda uurinud enne vastuvotmist ning pagasi paragrahvi la"bilugenud, kuhu nad holptulu haistes olid ma"rkimata ja"tnud, et mul lisa pagas (u"le 10 kilo ei tohtind olla) hinna sees on. Ilmselgelt oli raske protestida (mitte et ma seda teinud ei oleks), kui piletil 10 kilo kirjas oli ja keelt ei vallanud absull, aga tingima ma oleks igaljuhul rohkem pidand, loll pea palju vaeva. Oma bussi peale ma loppeks ikkagi sain Mataramis ning asjad hakkasid oopis teistmoodi va"lja na"gema kui enne - ma olin u"le pika aja ja"lle ainus v"lismaalane bussis. Buss oli u"llatavalt la"a"nelik, mugav ja konditsioneeriga ja puha. See et ma teda umbes 4 tundi ootama pidin tundus lihtsalt loogiline siinses ajatuse keskkonnas, igaljuhul umbes kella 4-ks oli ta ta"is, siin lihtsalt buss vahel enne kuhugi ei soida, kui koik kohad ta"is on ;). Esimene ots kuni praamini mis Lombokilt Sumbawale viis (2 tunnine praami ots ainult) oli ko"ki mo"ki, praamisoit oli huvitav, sisustasin selel indoneesia keele oppimisega (et tingimisel pa"devaks saada ning voimalikult va"he turistlikku muljet ja"tta) ning indoneesia uudiiste vaatamisega. Ma olen juba ammu avastanud ka eestis uudiseid vaadates, et Indoneesias juhtub nii mondagi, ja see on ta"iega tosi. Eri indoneesia paigus oli ta"itsa esindatud piske maava"rin merepohjas ja seega tsunaami oht, metsatulekahju, va"iksed rahutused politsei vastu, lennuonnetus ja vulkaani aktiviseerumine. Uudiseid tolkis mulle Husni, kellega ma olin bussijaamas tuttavaks saanud oma 4 oote tundi veetes (milel jooksul ta Ramadani puhul kaks korda meka poole palvetama pidi), Husni, nagu suurem osa indoneesia noori unistab, et temast saab u"ks pa"ev proffessionaalne giid, oppis ta ku"ll inglise keele opetajaks u"likoolis, aga see pidaatki va"ga hea baas giidinduseks olema :). Meri oli veits rahutu, aga ei midagi u"le moistuse, Husni igaljuhul merehaigeks suutis ja"a"da. No igastahes oksendamise vahel sain ma uudistest hea u"levaate. Muidu on indoneesia televisioon siuke naljakas, imelik kompunn la"a"nelikust ja kohalikust, kohati tundub lihtsalt u"lemoistuse ebaloomulik. Ja"rgnenud bussisoidust la"bi Sumbawa, ma va"ga palju ei tea, sest vaatamata so"o"gipeatuseusele, ta"iesti kreisidele trikkidele mida bussijuht vulkaanide vahel tegi ning sellele, et mu korval istuval toredal indoneesia neiul paha hakkas (viisakas ta oli ja su"lle mulle ei oksendanud, aga porandale ku"ll) onnestus mul magada suurem osa sellest o"o"st. Paar korda ma oma poolunest u"les a"rkasin, avastamaks, et me just napilt kuristikku voi ookeanisse soitnud oleks - tundus igaljuhul olevat hea idee uuesti silmad sulgeda :). Hiljem ameeriklastelt kes teises bussis (no siin la"heb tavaliselt ikak mitu bussi korrraga kui minek on) olid kuulsin, et kui nende bussijuht peaaegu lehma alla oleks ajand siis meis bussi pikivahe polnud eriti piisav ning tagant sissesoidu va"ltimesks olime me peaaegu vastu kaljuseina ja siis peaaegu ookeanisse soitnud, selle magasin targu maha, voi avasin silmad parasjagu vaid ookeani na"gemiseks. Kuidagi me hommukul kella 4.30 -ks Bimasse joudsime igaljuhul. Et enamus meie meeldivast bussita"iest sinna oligi saada tahtnud, olin sunnitud u"le kolima ebameeldivamasse transpordi vahendisse, mille suht kansane konduktor oli suht ebameeldiv tu"u"p, kes u"ritas mulle mu"u"a u"he bussis oleva naisterahva seksuaalteenust (neiu ise va"itis et tegelt ta prostituut pole, niipalju kui maru sain), seltskond oli kirju igastahes. Onneks oli Bimast Sape sadamsse aint mingi tunnike soitu. Praamini (mille pileti va"lja ra"a"kimiseks oma teisel pool lahte asuva linna bussipileti eest mul omajagu aega kulus, sest ilmselgelt tundus olevat hea voimalus mulle veel u"ks pilet mu"u"a) oli mul paar tundi aega, seega suundusin hommikust linna (pigem alevikku) avastama. Oma suureks roomuks leidsin isegi sularahautomaadi, mu ruupiavaru oli nullis olnud juba Mataramis pagasi maksmisest saadik. Ning see pole eriti hea olukord pa"raporgus reisides. Igaljuhul sain endale vee ja toiduampsu soetatud ja votsin hobukaariku 2000 ruupia eest tagasi sadamsse (see on umbes 3 krooni, kasutasin oma va"rskelt opitud indoneesia keelt suurepa"rase tingimise tulemuse saavutamiseks). Transporti oli vaja, sest 8-ni kuna praam pidi va"ljuma polnd kuigi palju ja"a"nud ja sadamasse oli mingi 3-4 kilta. Praam muidugi enne kella 10 reaalselt ei va"ljund, aga vahet polnud. Sain kokku paari ameeriklase ja u"he britiga laeval, ning kella 16 olingi ilusti Floresel. Kihvt kogemus, aga aja kokku hoiu mottes ja lihtsuse huvides la"hen tagasi lennates, pilet on vast mingi poole kallim aga vahel voib mugav kah olla.
Labunbajo osutus pisikeseks suht ra"paseks sadamalinnakeseks, kus seoses Komodo rahvuspargi la"hedusega ja sellest tingitud Florese kohta suure turistide arvukusega osutus odava o"o"maja leidmine parajaks pa"hkliks, kui olin veits ringi kompind, paari kohta tsekand ja teada saanud u"he voorastemaja mis peaks odav olema tegi u"ks mopeedijuht mulle transpordi pakkumise millest ma ei saanud keelduda. 500 ruupiat (va"hem kui kroon) 5000 asemel u"tles ta ku"ll seetottu, et ta inglise keel kehva oli, mitte et ma tal mingi eriline lemmik oleks olnud ;), kahjuks selgus et ta on lamams la"bi ja la"bi ja ei tea ka kuhu minna ja tassis mu peale ringi tiirutamist mingi mu"u"gipunkti juurde mispeale talle halvasti u"tlesin parasjagu, kui laeval kohatud britt mo"o'dus ja sain teada kus u"ks teine odav koht on. Sinna ma siis pesa punusingi, tegu oli va"gagi kohaliku asutusega, ja see ei kanantnud mingit kriitikat, kuid hind oli kah va"gagi odav. Aga noh, kui peale na"dalast aint soolase dussi all ka"imist ja 34 tundi teel endale "u"hisvannitoas" mille porandale palja jalaga ei astuks ja kus hambaharja kuskile asetada ku"ll ei julge, endale kopsikuga vett pa"he valad on see uskumatult kihvt :). Nu"u"d oli veel vaja va"lja uurida kuda saaks voimalkult odavalt Komodo Draakoneid na"ha, suundusime Nickiga (briti tu"u"p) tuuride officesse et esialgset pilti saada millest jutt ka"ib ja lasime endale tuuri mu"u"a u"ritades informatsiooni terasid sokaldest eraldada. Jube keerukas on sellises kohas, infi saada (u"ldse on suht keeruline siin muidugi pa"devat infot saada). No igastahes saime mingi pidi ette ja teiste juba draakoneid na"inute ka"est saime enam va"hem teada mis see maksma peaks, liiga palju oli ainuoige vastus - sest pargi sissepa"a"s iseenesest, mis oli ametlik oli 178 000 ruupiat (20$), lisaks paat kahe tunniseks sinna ja akhetunniseks tagasisoiduks mille eest taheti hinge hinda. Hommikul sadamas kaptenitega tingimise tiiru tehes (reisiagenteidest u"mber minnes) saime enam va"hem normaalse hinanpakkumise, aga ikkagi tundus soolane. Lopuks onnestus endale a"ra ra"a"kida u"he sukeldumise firma kolmepa"evase paketi u"ks pa"evadest, mis sisaldas kahte sukeldumist ja draakonite na"gemist pohimotselt soodsa kahe sukeldumise hinnaga. Pargipilet pidi selleks kah olema, veits piinlik on, aga selle pealt ma hoidsin alatult kokku ja kasutasin u"he hollandlase keda Gilil juba kohand olin ja kes nu"u"d siin oli juba kasutatud piletit, kes oli saarel a"ra ka"inud. U'ldiselt see vist la"bi ei la"he nagu ma kuusin, aga mul onnestus kuidagimoodi, vast ta"nu sukeldumisfirma ha"a"le mainele keegi liiga piletinumbritesse ei su"venenud.
Jerouni ja Nickiga. Jube kus seal ranans oli prahti, ujumine oli nagu ta oli koigi nende kilekottide vahel, see est leiutasime u"rgaja meeste ma"ngu sebrajaht, mis seisnes liivale joonistatud sebra odaga loopimises ja tegime muid nalju. Kuniks ja"rsku hakkas randa kohalikke noori hordide viisi kogunema. Selgus, et justkui tellitult, on kohalikul turistikoolil plaanis iga aastased rannakoristus talgud ja loomulikult olime me ideaalsed inglise keele harjutamiseks ja uudishimuks, kokku oli ombes mingi 60 - 70 opilast va"lja tulnud. Lahe oli, aitasime loomulikult ka veits koristada ning ma volunteerisin fotograafina, uskumatu millist roomu see neile valmistas. Kooli arvutiopetajal oli isegi emaili aadress, nii et klunagi saavad na d neid pilte ka na"gema kui mul aega tekib veits. Va"ga kihvt kogemus oli. Lisaks tulid paar tu"Upi meiga kaasa pa"ikese loojangut vaatama ning tagatipuks kutsusid meid pulma ohtuks :). No kuidas me oleks saanud loobuda sellisest kutsest...
Pulmas oli mingi 700 -800 inimest, ehk terve ku"la, ning niipalju kui mina ku'sisin eriti apljud just pruutpaari isiklikult ei tundnud :). Otse loomulikult olime me ta"helepanu keskpunktis, eriti ametlikule osale, millest am muffigi aru ei saanud ja mis pohiliselt seisnes ku'laliste saabumises ja vastuvotmises nin pruutpaarile annetuse tegemises, siis so"o"k (mis oli mega hea) ja siis disko. Diskol olime me neljakesi (votsime kaasa veel u"he briti Alexi) ilmselgelt ta"helepanu keskmes ja meiga tahtsid tantsida koik, noored ja vanad poisid ja tu"drukud. Va"ga lobus oli, sai isegi veits kohalikke tantse opitud ning kohalikel oli palju roomu meie ebatraditsionaalsest tantsuliigutustest (aga nende jaoks maailma lahedaimast ja ja'ljendamist va"a"rivaist). No kella 12 aegu suundusime sellest ku"last tagasi oa pesadesse, et ja"rgmine pa"ev draakonid ja sukeldumine kone alla saaks tulla.
Draakonid on ta"iest megad elukad, kuni 3 meetrit pikad ja kuni 150 kilosed, vedelevad maas ja lihtsalt ootavad kuni koht tu"hjaks la"heb (suudavad su"u"a kuni 80% oma kaalust korraga ja sest voib ja"tkuda na"dalaks voi enamaks) ja kuni moni loom mo"o"da jalutab kes neid kiviks peab, sisi a"savad sabaga ja ammustavad, et neil elab suus umbes 80 eri liiki baktereid siis ohver kes minema pa"a"seb sureb tavaliselt veremu"rgitusse. Ning kui ta kooleb, siis su"u"akse ta a"ra. JUbe primitiivsed eluad, sams vaimustavad, so"o"vad ka u"ksteist, kui mone endast piisavalt palju pisema leiavad. Seetottu punuvad noored kohe munast koorudes puu otsa et emem neid nahka ei paneks (kellel pesa ja"lgimisest ja kaitsmisest siiber on) ja elavad putukaest seal seni kuni piisavalt suureks saavad. Vot selline elu :).
Ja sukeldumine, lihtsalt fantast oli see. Niipalju elu pole ma mitte kuskil maa peal na"inud kui nendel riffidel siin. Gilil olid rifid enamasti surnud ja oppimiseks oli see hea paik (siin veits keerulisemad olud) - aga siinsega absoluutselt vorreldamatu. Ta"iesti pael kui kihvt oli na"ha kuidas haid karjana jahti pidasid ja koik need pisikesed kalad. Ja u"ks kala oli sinimustvalge, ta"itsa eesti lipu triipudega taga otsas ;), ma aint raamatust ei leidnud mis liiki ta oli. Voiksin sellest sukeldumisest palju ra"a"kida, aga pean lopetama, sest muidu ma ei joua ta"na edasi Bajawa poole liikuda, vahest teinekord voi kui koju jouan. Soovitan Komodo rahvuspargis sukeldumist koigile igaljuhul.
Ja siis oligi eile, sai siia Rutengi soidetud, teepeal avastatud (bussijuhi ka'est), et kohalikud kes piima pukkidel pudeleid imeliku vedelikuga hoiavad on selle Araki nimelise puskari ise pruulinud ja mu"u"vad seda lahkelt 30 000 ruupiat (3.5$) poolteist liitrit. Seekord ja"i ostamata, vahest ja"rgmine kord. Ja ohtul opetasin koos Jerouiniga (kellega ma hetkel koos reisin, hollandlased on lahedad ;)) kohalikele poistele viit miinust ja ma"ngisin kossu nendega, tuus. Vaja nu"u"d lennata, olge teie tublid toredad, ilusad jne edasi.
Tsau pakaa, tervitan kaa,
Massa
2 kommentaari:
No kurat Massa,
mis ajast sina meelemürkidest eemale hoiad :D
No Marguss igast valgetest pulbritest olen ma seniajani alati suure kaarega mo"o"da ka"inud ja kavatsen seda ka tulevikus teha... Aga kohalikku palmilehe puskarit ehk Arakit sai ku"ll testitud, ta"itsa OK oli ;).
Postita kommentaar