teisipäev, 13. november 2007

Kuumast Perthist, 13. Novembril

Olen Perthi va"lja joudnud omadega, nagu te pealkirjast ilmselgelt juba aru saite. Kaasa sai voetud pohja poolt palav ilm (enne meid olla 26-27 maks olnd sel aastal), eile olla maksimumtemperatuur see eest 39 olnud ja ta"na oli ka Peris soe, samas polnd hullu kuna ma olin pisikesel rotipesa (Rottenest) saarel. See moned kraadid kuumem ilm kui põhja pool tundub ropult palavam, kuna tuult mis stabiilselt 15-25 meetrit sekundis puhus (va"hemalt poolsaartel) me ei taiband u"hes rabada kui me Exmouthist alla poole suundusime - ehk siis eile toimus koik aegluubis. Ta"na sai jalgratta matk tehtud sellel Perthist ca 20 kilda kaugusel meres asuval saarekesel ja uudistatud omapa"raseid loomakesi nimega Quakad (kes on suht ohustatud liik, sellel saarel neid 10 000, mis on valdav enamus kogu populatsioonist) - no koige lihtsamalt o"eldes on nad siuksed roti ja ka"nguru ristsugutised :). Saba on nagu rotil ning suurus on siuke paksu kassi oma, ku"kitavad kahel ka"pal nagu ka"nguru ja natuke meenutavad hamstrit kah oma liigutuste poolest. Ajasin vist isegi suuremad zooloogid segadusse mulle tundub :). Kunagi panen vast mone pildi u"les neist saate ise kaeda. Muideks, panin u"les pildid Darwinist Broome tripist - http://public.fotki.com/massaaustraalias Mis kurb lugu uuematega juhtus saate altpoolt teada.
Minnes tagasi sinna kus eelmine kord sai lopetatud, ehk siis Exmouthi ja tupsuga Coral Bay poole kihutamise juurde, siis see sai ta"itsa teoks niipea kui punkt oli postitusele pandud. Coral Bay oli va"ga maaliline kuurort - ta"pselt selline pilt avanes nagu puhkusereisi brosu"u"rile pannakse. Snorgeldama minnes selgus aga, et see meeletu hulk turiste pole korallile koige paremini mojunud - mu meelest puudus kohanimest sona "dead" mis pidanuks seal oigusega olema kui rannala"hedasi koralle silmas pidada. See selgus snorgeldades, kuigi, kui kaugemale ujuda siis oli enam va"hem OK, kuigi kindlasti mitte ligila"hedanegi Cape Range national pargile. Aga va"hem va"rvilist koralli ta"hendas et ma avastasin liivasest pohjast paar siniseta"pilist laguuni raid kui otse tolkida, keda ma polnud kunagi varem na"inud ning kelle kaemiseks tasus ta"itsa vette minna. Coral Bays na"htu tippmomemendiks oli siiski Manta raidega snorgeldamine, mis oli osaks sukeldumistripist mille ma ja"rgmine pa"ev sooritasin, hind ja"a"b siin juhul kirja panemata, sest ikka veel on valus, kuigi ma endale tudengi allahindluse va"lja kauplesin (mis pohjustas saksa turistide ma"ssu, kes maksid alguses ka tavahinnast rohkem, hiljem said tavahinnani raha tagasi siiski ;)). Aga Manta raid - kes ei tea, siis need on, on raide perekonna suurimad esindajad, voivad olla kuni 7 meetrise la"bimooduga, tavaliselt on emased mingi 4 voi nii, isased pisemad, vast 2,5m. Ja erinevalt oma sobrast elektriraist on nad suht ohutud (jube kiired ja suured aint). Igastahes oli see va"ga majesteetlik vaatepilt kuidas Manta rai (3.5-4m isend) mo"o"da pohja ujub ja endale planktonit ja muud stuffi sisse filtreerib samal ajal kui pisemad kalad alt tema ku"ljest parasiite na"kitsevad. Alustasime kahe Mantaga, mingi hetk pani teine plehku. Lisaks onnestus laevalt na"ha hulgi kilpkonni ujumas ja hingama tulemus ning tegin kaks sukeldumist. Sukeldumised polnud va"ga muljetavaldavad, va"hemalt mitte esimene, voi olin alles Komodo rahvuspargi megas veealuses maailmas kus viimati sukeldusin ja ei suutnud seda hinnata niipalju. Siiski na"gin palju koralle mille taolisi varem polnud kohanud, eriti imponeerisid mulle nn korallililled, mis na"gid va"lja nagu eriva"rviline podrasammal suure ja u"mara korallrahnu ku"ljes, aga kui ligi la"ksid ja ka"ega voi millegagi neid a"hvardasid siis nad tommasid end hetkega kokku mullikeseks nagu kuupinnal na"ha voib. Va"ga paeluv. Kaladega oli seevastu suht nirusti, skorpion kalad, paar pisikest raid ja veits tavalist rifi kala - ei midagi va"ga erilist, ei u"htki haid ega kilpkonna, mis oli ha"mmastav arvestades kui palju neid u"mbruskonnas oli. Sain kinnitust ka, et armastan endiselt korralikult hingata, kulutasin molemal korral a"ra pea kogu ohu, tosi, suht pikad sukeldumised olid, 57 minutit kumbki, aga me ei la"ind eriti su"gavale (no pohi tuli vastu), 11 m oli maksimum. Mu ohu tarbimine tundus meeletu, vorreldes saksmanniga kes mu paariliseks oli, kes kulutas oma vaadist a"ra alla poole, no tosi, tal oli ka 200+ sukeldumist kogemust.
Peale Coral Bayd vedas tupsu meid vahepeatustega ja -paladega ilusti Monkey Miasse (no aint umbes 550 kilti), mis osutus samuti kuurortiks, pisemaks veel kui Coral Bay, aga samas va"ga monusa ohkonnaga ja vaba olemisega koht. Meie Patrickuga kasutasime seda tu"u"piliste backpackerite kombel muidugi a"ra, maksime ku"ll sissepa"a"su tasu 5 taala per ka"rss, aga va"ltisime hoolega laagerdamise voi o"o"bimise eest maksmist, tudisime rannas magamiskotis ja kasutasime alatult lihtsalt kuurorti duse ja pesuruumi ja muud va"rki. U"ldse oli see roadtripi etapp vorreldes Darwin Broome etapiga mis oli puhta luksuslik, koos teleka ja dvd-de ja muu na"nniga, rohkem nagu seiklus on praegu elu olnud. Ja mis siin salata, mulle seiklused meeldivad. Magatud on kas rannas, voi Tupsus, korra ka rangerile seletatud miks me tupsus magame kui ka"mpida ei tohi. Broomest ta"naseni oleme maksnud o"o"maja eest u"he korra, seda 80 mile beachil, kus lihtsalt tee otsaloppemise tottu ei onnestunud caravan parki va"ltida. Aga uuesti igapa"eva eluolu lainelt eamuste juurde.
Monkey Mia (no ma mitte ei ole aru saand millest selline nimi) on tuntud kui Austraalia Delfiini meka. Siin on juba 60-ndatest delfiine vaadeldud ja osadele veits toitu pakutud, millega seoses neid pohimotteliselt igapa"ev na"ha voib. Kusjuures pargi to"o"tajad tunnevad neid na"gupidi, voi noh rohkem armide ja"rgi (igal u"hel on haide voi teiste elukate ja kaasdelfiinide tekitatud arme). Toidetakse ainult ta"iskasvanud emaseid (diskrimineerimine!), sest isased on liiga agressivsed ja poegi ei taheta a"ra hellitada. Ma olin algul va"gagi skeptiline, kui nauditav see elamus voib olla, kui rannal koos sinuga 100 matsi seisab, aga asi oli seda va"a"rt. Mega oli vaadata kuda noored delfiinid, kes emadega u"hes tulid, ma"ngisid otse su jalge ees ja siis ja"lle veits eemal, sain isegi kala anda delfiinile. Isased elavad gruppidena kaugemal avamerel ja tulevad vaid vahel paaritumisajal emaseid tagaajades randa (no neile kala ei anta, mis siin ikka tasuta lolli ma"ngida rahvale). Delfiinid on lummavad, pole kahtlustki, ja intelligentsed tundusivad kah olema, elu neil aint suht karm, peris palju noored pannakse haide poolt nahka, kuigi nad haist kiiremad, ja"a"vad haide ligihiilimiskatsed ma"nguhoos/lebotades tihti ta"hele panemata. Ahjaa, teel Monkey Miasse sai veel na"htud stromatoliite, mis on sellised "elavad kivid". Nad on sa"ilinud elusana veel va"ga va"hestes kohtades maailmas, kuigi kunagi evolutsiooni alguspa"evil (3,5 miljardit aastat tagasi) olid nemad just esimesed hapniku tootjad. Nad on ehitatud tsu"anobakteri kolooniate poolt, kuda ta"pselt ja"i veits uduseks, kui keegi bioloog tahab ha"dast va"lja aidata siis kommentaarium on avatud. Lisaks ha"mmastas meid meeletu hulk teokarpe mis Peroni poolsaarele (mille tipus Monkey Mia on) ladestunud on, voi oigemini kuidas esimesed asunikud neid kasutasid. Nimelt on need karbid omavahel kokku sulandunud neist eraldunud mineraalide toel ning moodustavad pehme kivimi, mida siis euroopast tulnud asunikud kivide ja puu puudusel saega plokkidena maa seest va"lja loikasid ja ehituseks kasutasid. Suht fibo ploki moodi na"gid need asjad va"lja :). Mitmed majad siiani nendest sealkandis, uusi enam ehitada ai lubata et mitte koiki karbe a"ra kasutada. Kuigi, neid seal hulgim, osades randades liiva asemel peenikesed karbid, ning kaugelt tundub et ullult valge liiv on ;).
Edasi lounasse liikudes avastasime Pinnacleste korbe. Mis kuradi asjad need veel on ku"sid sina? No ma kah polnt neist kunagi enne kuulnud. Pohimotselt tegu kividega, asja teeb huvitavaks aga toik, et nad na"evad va"lja nagu postid (moned kuni 5-6 m korged) ja neid on sitaks palju. Austraaliat juba veits na"inuna arvad et tegu on termiidi pesadega, aga no pole, kivi mis kivi. Selgus, et need on tekkinud nii, et lubjakivi on sadestunud luidetesse mineraalide lahustumisel vees ja selel alla voolates siis siksed postimoodi kivid tekkinud ongi. Hiljem tassis tuul liiva u"mbert minema, ja nu"u"d on siuke va"rk. Ma olin igastahes vaimustuses sest looduse imest, olles oma aju adrenaliini ja muid onnekemikaale ta"is pumband nende vahel kilgates ringi lipates ja fotosid tehes sain hakkama ka selle retke suurima idiootsusega. Loll pea palju vaeva nagu nad u"tlevad, kustutasin kogemata a"ra koik fotod mis ma"lukaardil olid - koik kadund Broomest alates. Oi bljahh, kui kurb ja kuri ma enda peale olin, ma pole vist elus ma"lukaardita"it nii megasid fotosid ja videosid enne teinud, kilpkonnad ujumas ja o"isel rananl munemas, mustad luiged pa"ikseloojangu taustal, emu perekond, delfiinid, krabid o"isel rannal auke kaevamas, tuulispasad punast tolmuu"leskeerutamas, stromatoliitidest pelikanidest kormoranidest ja muudest loomadest kes koik ja"a"dvustatud olid ra"a"kimata. Patricku Massa ja tupsu seiklused u"hesonaga koik la"int :(. No mu kaamera on muidu va"ga mega, aga ma pole siiani avastanud muud varianti vaadata palju ma"lukaardil ruumi on, kui formati alt, ja siis ma vajutasingi pilvedes holjudes cancel asemel OK. Ei suutnud mind lohutaa ka teadmine, et Patrick kah moned pildid tegi, sest minu omad lihtsalt olid palju paremad ja ka asjadest mille ta maha magas voi kaamerat ligi polnud.
Nujah, kaotusvalus sai igastahes veits edasi liigutud o"o"ke a"ra tuditud ja loket tehtud - kuigi nagu hiljem kohaliku laagrivalvurit kohates selgus oli antud piirkonnas see kuivuse tottu parasjagu keelatud. Ja"rgmine pa"ev tegime veel va"ikse ranna tiiru ja olimegi Perthis, mis muideks on va"ga ilus ja meeldiv linn, koos megade randadega. Ku"lastasime Patricku onu ja tema peret kes siin elavad, soime korralikult lounat vahelduseks (muidu soime me va"ga megalt, tutvustasin Patrickut ka ka"nguru liha ja hakkliha kastmega, aga viimased kaks pa"eva meie gaasipliit streikis). Hakaksime just randa tuttu suunduma (sest Patricku suureks u"llatuseks onu o"o"maja ei apkkunud ja ku"sida tundus kah imelik), kui saime va"ga segase sonumi Patricku emalt, et ta vend maandub kell 2 o"o"sel. No meie viimastel andmetel pidi see paari na"dala pa"rast juhtuma :). Aga no ega me polnd levis ka eriti olnud eks ole. Uurisime asja ja tuli va"lja et nii ongi, igastahes ta vennal vedas, et me Perthi olime joudnud, ei olnd meil eriti kindlat plaani just selleks ajaks seal olla :). Korjasime ta lennujaamast siis u"les koos u"he ta sobraga, ning nu"u"d kolme iirlase seltskonnas hakkab mu inglisekeel juba iiri aktsenti ku"lge votma ku"ll, sest kuigi Patricku inka on suht british, siis vend ja ta sober lasevad nii valusat aktsenti et ma ikka pool aega kolm korda motlema pean millest jutt oli...
Nu ja siis oligi eile, sai veits palavuses linnas ringi loivatud ja eluga tutvutud ning ohtul moni olle tehtud, kuigi esmaspa"eva ohtul ei toimund suurt miskit - mis 1.2 miljonise linna juures on ha"mmastav. Ta"nasest juba oli juttu - aga homme, vot homme tahaks vaalu na"ha, la"hen vaala retkele, mis 29 taala eest tundub nagu muidu saadud, tahaks loota et veab ja na"en vaalu kah. Ja u"lehomme lendan 4000 kilti sydneysse. Aitab, jube pikalt olen siin ja"rjekordselt jutustand.
Jussile edu ku"ttesu"steemide parandamisoperaatorina ja Kanadas ku"lmetamisel, ma tahan igastahes kindlasti u"levaadet tuleviku tarbeks mis va"rk kanadas on, nii et kui sa peris oma blogi ei vinna kirjutama hakata, siis kriba siia va"hemalt oma seiklustest. Ja teistele lugejatele kah muidugi head ja paremat ja ilusat jouluootust ning va"rki :), ma pidin eila Perthis naerukrampidesse kongema, kui ma pluss 39 juures hulgim jouludekoratsioone silmasin :). No ei mahtund see raamidesse mu jaoks, no ei mahtund.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

heipa,
oh kohe endal tuleb kah heldimus peale, kui sinu WA juttu loen :) ja ma voin sulle moned pildid laenata delfiinidega ja isegi mantadega ;)
Sydneys aga ilm ilus ja makaronid ootavad :D

Unknown ütles ...

tere, tere

Olen jõudnud multikultuursesse ja mega rahulikku torontosse. Siiani olen peamiselt eestlastega ringi chillinud ja pidevalt kerges vines olnud:) Koht ise on väga lahe ja uskumatult sõbralik arvestades selle koha multikultuursust ja potentsiaali kuritegevuseks. Ainuke tõsiseltvõetav kuritegevus siin nagu ma aru olen saanud on jalgrataste varastamine:) hahahaaaa Homme plaanin üksi linn apeal kakerdada ja muuseumid ja tornid läbi kolada, et saaks linnukese kirja. Peale seda on plaan Niagara ja kerge kalastuskäik. Loomulikult on mul ülehommseks plaanis jähoki ja hall of fame jäähokis, mis pidi maailma kõige vingem olema. Täna õnnestus külastada eestlaste oma küla, mis kannab nime jõekääru ja on väga looduskaunis kohas, lisaks on kõik tänavanimed eesti pärased ja enamus elanikest eestlased. Seal nägin ka põhja ameerika esimest 400 m jooksurada. Loomulikult tegin pilt ja mul on need pildid ka alles:):):) oma blogi ma kindlasti pidama ei hakka, sest ma lihtsalt ei viici aga siia võin kindlasti kirjutada. Homme hangin endale ka nende lollakate kontaktide jaoks pistiku ülemineku ja saan arvutit laadida. siis saan rohkem kirjutada, sest praegu taob aku jalaga persse ja nõuab arvuti sulgemist:( Lähen magama ära sest homme pikk päev üksi suures linnas.

ikka massa vänn juss.

Massa ütles ...

Kiidan Jussi pu"u"dlikuse meid Toronto elu osas harida suure hurraaga heaks! Omalt poolt u"tlen et ka"isin ta"na Sydney loomaaias, algul rohkem et linnuke kirja saada ja neid loomi na"ha keda siin veel kohand looduses polnd nagu koaalad na"iteks, aga ma ei tea kas asi oli selles et ma polnd ammu u"ldsegi loomaaias ka"ind voi lihtsalt ongi siinne nii tuus, vahepeal tahtsin nagu vaimustusest kiljuda ku"ll kui simpansid pulli tegid voi elevandid opitud trikke demonstreerisid.

Unknown ütles ...

no nii. võtsin nüüd mugava positsiooni sisse ja võin kirjutada oma päevamemuaare. tuleb tunnistada et enne kui ma hakkasin neid kirjutama võtsin ühe õlle rohkem. mis seal salata, siin on õllevalik täiesti uskumatu ja pean ju proovima konsumeerida neid võimalikult palju.
Vihjeks ütlen, et maaila kõige suurem alkoholi ostja on Ontario osarrik Kanaadas kus ma parasjagu viibin. Asi tuleneb sellest, et tegu on rrikliku monopoliga alkoholi müügi osas...

Tänane päev...
Nagu mingi kirjandi värk oleks. Aga peamiselt suunan oma kirja massile, nii et kui keegi tunneb ennast puudutatuna siis kahju küll, aga ma tõesti ei mõelnud midagi halba, lihtsalt mul on puhkus lõpuks.

Käisin täna kõigepealt Toronto ülikoolis. Bljääääd, Tartu oma on ikka palju vanem aga kordi mõtetum oma väärikuse poolest. Siin olid enamus majad kuhu sisse läksin juba ukse pealt tarkust täis. Sees valitses selline kuidagi akadeemiline õhkkond kuigi oli mitu neegrit kes selle ära rikkusid...
Suured saalid, kus peamiselt ainult eksameid tehakse meenutasid Häärri potteri vilmist nähtut. Massive oli tegelt ka. Ma teeks sellises kohas hea meelega eksameid ja tunneks ennast uhkena a economicumi suvalises klassis on ikka päris nõme tegelt. My ass vana ülikool Tartus.
Peale seda käisin siis Ontario rahvusmuuseumis. My ass eesti muuseumid. Seal sain targemaks ja ma arvan rohkem kui ma koolis kunagu olen saanud ajaloo teemal nii euroopast kui ka muidugi kanadast. Pergele kuidas ma aru ei saa kuidas saab ikka eestis kõik nii lapse kingades olla.

Igaljuhul läkisn ma siis peale seda linna peale, kus hakkasin muidugi õlutit konsumeerima, kuna olin üksi ja keegi ei vaadanud viltuse pilguga, peale mõne piluka, kes ise olid nii kleenukesed et pidid tuulega minema lendama. Päris hommikul sain tuttavaks ühe ületamatult kena poola juurtega kanadalannaga, kes oli äriasjus Torontos ja saatus minuga koos kohvi jooma. Tema rääkis, et toronto on kanada big apple majanduse mõttes. Panin saadud teabe kõrva taha ja leppisin temaga õhtusöögi kokku homme õhtuks. Kuigi mul pole õrna aimugi kuidas see juhtuma hakkab, sest mul on homme jäähoki mäng (millele pileteid on täiesti võimatu hankida, aga ma sain tutvuste kaudu ma ei tea kuidas) ja peale seda ühe eesti neiuga kohtumine.

See selleks, igaljuhul otsustasin ma siis ka kõrgustes õlut juua ja sõitsin CN torni. Vaade oli lummav ja sama oli ka õllehind, aga kui oled juab õllesõber pole midagi parata. Pagana hea oli 400 meetri kõrgusel tualetis käia...

igaljuhul ütles mu fotomasin täpselt sel hetkel üles kui jõudsin torni tipu, seega pidin ostma pildid, mis tõendaks minu seal käimist jällegi hinge hinna eest.

Lööduna meeletust rahakaotusest otsustasin leida koha kus ma saan osta svitsi et ma saaks arvutit ja telefoni laadida. kogu linna läbi jalutades avastasin ma sellise poe oma ööbimiskohast umbes 200 meetri kauguselt ja tähistasin seda loomulikult eestlaste lemmikpubis õllega. tuli välja et eestlased seal küll käivad aga nad ei ole eestist pärit, seega minu saabumine sinna kõtsi tekitas elevust, sest omanik oli lätlane. Sain kõigiga tuttavaks ja lubasin sinna tagasi minna.

Lõpuks koju jõudes vahetasin riided ja tegin paar vajalikku käiku mis olid planeeritud ja mis te arvate kuhu ma peale seda läkisn... loomulikul einsteini, mis oli selle pubi nimi siis, mis meeldib välisestlastele. Peale mitut pinti õlut ja kohalikelt piljardis pähe saamist(ma kahtlustan et nad mängivad iga õhtu) tulin koju ära, sest massi blogi vajas kommenteerimist.

Massi julm vänn Juss

Massa ütles ...

:):):) Nii Juss,tubli viis, istu ja joo olutit edasi! Ma pean kah vist hakkama veits joogisema voi va"hemalt pohmellisema peaga kirjutama siia et kvaliteeti tosta, kuigi eks muga ole see ha"da kah et ma ei oska enam hea vaatega kusemist nii palju hinnata kuna on seda ra"nnakutel korduvalt ette tulnud ...

Unknown ütles ...

no sae pekki ikka ka.

Ma jälle siin. Võtsin mingite muusikuega heas einsteinis jälle ühe liiast vist. Pean nimelt viie tunni pärast minema niagarat vaatama koos tema suurepärste veini istanudtega.

mis ma siis täna tegin... bljääd palju sai ikka tehtud. tähtsamatst asjadest oli see et orienteerusin mööda linna ja leidisn palju uusi sõpru.. mõni oli tööga ja mõni tööta. Nägin teadus centeris päris titanicul olnud artifäkte ja lõpuks hakkasin hokifänniks. No 17000 inimest sisestaadionil oma meeskonnale kaasa elamas... NHL sõnu pole.

Kõigele lisaks avastasin kaks asja: toronto inimesed on vist maailma kõige sõbralikumad ja naljakamad (näitena tooksin ära seni parima tänaval nähtud nalja... teatri ukse ees on kaks umbes 200 aastast inimest üks mees ja üks naine. nad on jõudnud ukse juurde ja nende juurde tõttab umbes 25 aastane krussis pikkade juustea noormees, kes näeb paras hipi välja. kaugelt juba hüiab mehele. Hei! What are you doing with my girl!? Selle peale teeb ukse neile lahti ja kummardab) :)
Teine asi on se et toronto all toimub sama palju või rohkemgi kui tänava peal.

Ühe nalja mis täna kerge pohmakaga juhtus pean ka ära rääkima...
Läksin staarbakksi kohvi jooma ja mingit hommikueinet võtma. Ostsin mingi piluka käest omale sööki ja läksin kohviletu juurde. Tellisin omale late ja kui avastasin palju see maksab siis ütlesin: "thanks a lot for a latte that costs a lot. Lomulikult hääldasin kõik älotted ühte moodi. Ehk siis eesti keeles: thänks älotte for älotte that costs älotte. Selle peale oli millegpärast kogu staff kõveras ja sain kohvi tasuta.

Toronto on kena linn kuhu soovitan reisida. siin on sõbralikud inimesed ja palju normaalseid õllesid(mõni on nii halb et ei kõlba kuhugi)

Elagu siis toronto vahtralehed!!!
kusjuures enne mängu õnnestus süüa ka super heas kohas... loomulikult jõin ma söögi juurde päris mitu õlutit.

Massi vänn Juss, kes on millegipärast torontos:)