Kolumbiasse

Uritasin mina tana valja arvutada mis kuupaev on ja avastasin, et kui ma vahegi kolumbiast aimu tahan saada, siis tuleb kiirelt Ecuadori tolm jalgelt puhkida. Olen hetkel sellises meeldivas magikulas nagu Nanegal, tulin just tagasi subtroopilise vihmametsa Louna ameerika variandi ehk siis pilvemetsa (ingklise keeli cloudforest) udustelt radadelt, suur osa aega moodus seal otseses mottes pilve sees. Fuusise mottes oli tana taiesti uskumatu paev, ammu pole mu kere niimoodi vatti saanud. Alustasin hommikul nelja aegu matkamist, suundusime nimelt vaatama linnukeste nimega Cock on the Rock (ausona pole halli aimugi mis see eesti keeles olla voiks) pulmamangu, mis oli mingi paari kolme tunnine retk. Mang ise jai vahe poolikuks, sest juhtus olema uks neist mitte liiga tihti ette tulevatest paevadest kus emalind valja ei ilmu. Veits aega isased siis kisasid ja ajasid rinda punni, aga kaua sa ikka esined kui publikust sihtgrupp puudub. Ise olid teised vaga kenad ja punased. Teised kobisid voodi poole tagasi, ma suundusin aga uhele matkarajale mis viis maeotsa vaatetorni. No kurat, see oli peris viiskas matk. Kui see majake milles me uhe mae otsas keset metsa oobisime (Santa Lucia Eco lodge) oli 1900 meetri pèal, siis vaatlustorn oli 2500 peal. Tagasi joudsin uhe aeg, olin jummalast kutupiilu. Mis ei takistanud mul muidugi peale vaikest kosumist kella nelja poole viie ajal tunnike vutti taguda, olin sunnitud lahkuma seisul turistid kumme ja giidid 10, olles panustanud oma 7-8 kolli. Turistide tiimis olid meil siis ameeriklased (2), uks costa ricalane, mina ja uks ecuadori preili. Huvitavamaks tegi asja see, et mangisime pilve sees ja kohati teise varava alla naha ei olnud, kuigi plasçts vaga suur ei olnud. Hea et matkasaabaste ja kummikutega palli togides keegi vaga kossi ei saanud. Aga jah, 10:10 seisult tegin minekut, jatsin oma Usa matkakaaslastega huvasti, et veel 400 meetrit laskuda ja auto peale ronida, et tagasi siia kulakesse saada. Veel kolmveerand tunnikest fuusilist tegevust. Kokku arvutasin, et treeningtunde kogunes tana 10 kanti, lisada eilne 5 tnnikest viisaka tempsiga matkamist teel koskede ja magijoe aarde, ning on arusaadav, et jalad on all nagu makaronid. Aga lahe oli, joad olid voimsad, mets taiesti mustiline udukogum ja kohati jalle paikseline samblalinn. Loomi seal vaag ei olnud ning ma ei kohand peale orava ja muulade kedagi, nagin ka "Andean Spectacle Beari" (looduskaitse all) soomise ja toiduotsimise jalgi, aga see oli ka koik. Linde peaks Santa Lucia era metsareservis pesitsema kokku umbes 400 liigi umber, ise ornitoloogiast mutsigi teadmata (no midagi voibolla olen vanaisalt kuulnud) kratsisin veits pealispinda ainult ja nagin vast nii 20-25, mille hulgas ka umbes 5 liiki humming birde (koolibri vist oli eesti keeli), vaga lahedad elukad. Taimi on vaga palju eri liike, ainuuksi orhideesid on seal 300 liiki, milelst kahjuks kull vaid uksikud oitsesid parasjagu. Ja muidugi liblikaid muid putumutukaid on kah nagu putru. Tuusad 2 paeva olid need seal metsas, aga kuradi vasitavad, samas - selge on see, et kuidagi peab fuusilist vormi kontoritegevusest taastama ning jalka ja saalihoki vohma tekitama :).

Nii, olen omajagu siin raakinud, aga see osa kuidas see mu eelmise asupaigaga ja tegevustega linkub on veits katmata. Uhesobaga, peale amazonast ja Erica tadi kulalislahkuse kasutamist ning Quitos Mariscalis korralikku eine ja paari caiprihinha tegemist, korjasime hommikul Erica auto ules ja soitsime tagasi Guayaquili ( mis pole mingi 5.50 vaid 9 tundi soitu), kus Erica vapralt uuesti toole asus (olles niigi juba paevakese hiljaks jaanud :)). Tegime veel Guayaquilis vaikse soogi linna peal ning opetasin nende pere normaalselt viina (mille kulakostiks viisin) sugavkylmas hoidma ja pitsist jooma. Algne hirm klaasi purunemise ees sygavkulmas laks ule ja viin tunnistati vaga buenoks joogiks - moni ime et ta varem neile ei meeldinud kui seda soojalt tarbiti (uks kunagi kingituseks saadud pudel seisis veini riiulis valusa tolmukihi all. No igatahes, siis oli huvastijatt ja mina lendasin jargmisel hommikul tagasi Quitosse ning sealt liigutasin end bussiga kohe siia - Nanegali. Ning siis laksin pilvemetsa magedesse, aga see lugu ulal juba oli.

Aga homme hommikul vot, lahen ma bussi peale, soidan jalle tagasi Quitosse (see juba 4 kord selle tripi jooksul sinna minna, kuigi olen seal viibinud kaks ohtupoolikut ja ood ainult sisuliselt) ja sealt edasi kohe padavai piirile bussiga, ehk siis linna nimega Tulcan. Ja siis juba Colombia, here I come. Kolumbias on kolm kindlat plaani, paragliding, sukeldumine kariibi meres ja kohaliku diskoteegi kulastus kas Medelinis voi Bogotas. Suht selge on see, et Ecuadori piiri aarsetel aladel palju aega veeta ma ei kavatse, esiteks on ajavaru suht kokku kuivanud ning (19. dets pean hakkama Bogotast tagasi lendama) asjad mida teha tahan on teises riigi otsas ja teiseks on see kolumbia sisside tegevusaktiivsuse poolest suht kuum ala. Mitte et ma arvaks, et seal eriliselt ohtlik oleks paevasel ajal ringi liikudes voi neil minu kui suvalise backpackeri vastu mingit huvi on. Igatahes, ulehomme hommikul kavatsen piiri uletada ja umbes ulehomme ohtuks tahaks olla kas Calis (louna kolumbia keskus, kolumbia suuruselt kolmas linn, 3.5 mio elanikku) voi siis vahemalt Popayanis. Aga nuud ma lahen magama, reede ohtul kell 9 :), uskumatu, aga oleks te tana kell 3.45 oosel tousnud ja nii palju matkand kui mina siis te juba tudiks.

P.S. Ma ausona tahtsin jouluks peris mitmele teist kes seda postiliiki fannavad postkaarte saata, aga kuna ma leidsin juba ilusti valmiskirjutatud kaardid oma suureks ullatuseks tana labi vettinud matkakoti pohjast ning nende seisukord kriitikat ei kannnata, siis tulen ise haid puhi soovima ja votan voibolla toestuseks need kaardid kaasa :).