teisipäev, 29. november 2011

Mandalay

Viimased kaks paeva olen olnud vaga kultuurne poiss. Rallisin rattaga mooda Bagani tasandikku kus mingi 5 korda 5 kilti alal on uskumatu hulk templeid ringi. Aarmiselt paganlik nimi nii puhale kohale muidugi :). Aktiviteedid mida teha saab on suht laialdased, saab arhitektuuri imesid ja Buddha kujusid imetleda, rattaga hobukaarikutega voidu ajada, vaadata kuidas 1000 turisti uhe templi tipust paikse tousu vaadata uritavad (kuigi templeid mida selleks kasutada saab on oma sada) saab templi muuridel kaljuronimist harrastada, templi katusel paikest votta voi lugeda, templite vahel 5 tarni resorte imetleda, lugematus koguses liivavarvidega tehtud pilte osta jne. Ise proovisin lisaks veel rattaga, mis selleks ilmselgelt moeldud ei olnud, veel omajagu off roadi soita mooda kuivanud oja ja joesangi ning erinevaid vagudega ja vagudeta, ulepea ja mitte ulepea taimestikuga polde. Uks sark laks peale okaspoosast labisoitmist igastahaes mahakandmusele. Sain muuhulgas ka veel teada, kust maapahklid tulevad voi oigemini kuidas nende koristus ja rehepeks kaib ning mismoodi neist parast ringiratast laskva harja abil pahklioli tehakse. Sattusin teisel paeval oma off road ripil metsikute templite vahel ka uhe kula poldudele. Esimene paev siis vaatasin paar suuremat turistiloksu ara, acastasin veits omal kael mahajaetud templeiod ja neil ronimist, ning leidsin ohtul taitsa kogemata iseseisvalt ringi vaadates ules templi kuhu paar kohalikku munka ja kaks fotonduse jaoks spetsiaalgiidi kasutavat paarikest olid tulnud paiksetousu fotografeerima. Mungad tegid mingeid plakateid kui oigesti aru sain. Igatahes, vaade oli paris seff.

Nojahh, ja nuud siis on hommik ja olen Mandalays, joudsime mingi 4 ajal oosel, positiivsele poolele laks see, et olin tagareas keskel ja jalgadel oli ruumi nagu putru (Kerry vaeseke suri 8 tunnist 6, kuna tema 193 cm jaoks ilmselgelt isegi aasuialase jaoks vaiksest jalaruumist ei piisanud vaga). Mina magasin nagu laps. Hammasdtaval kombel sattusime bussi palt oiges kohas maha tulema ja leidsime ka suht kohe lahti oleva odava hotelli, kus uhe oo raha eest (7 taala karss) saame pooleteist ood tuba nautrida. Nome on see, et mu plaanid lounasse sukelduma minna on veits ohus, sest tundub, et tai piiripunkt all lounas Ranongis ei valjasta viisat piirilt ning Myanmari valistsus tahab mingit eri luba valjastada 35 taala eest neile, kes sisse tulevad lennates ja valja tahvad ule piiri minna. Lisaks on seal koha peal umbes tapselt 1 sukeldumisfirma, mis asub uksikul saarel, kus oobimine (ja sukeldumine) maksab miljon (mingi 4 voi 5 tarni) ja saab oobida minimaalselt 4 ood. Ehk siis, sukeldumisvoimalus on pigem taist tulevate "live aboard" kruiiside peal, mille kuupaevade sobivuse leidmine on paras pain, kuna neid on paar tukki, ja kirved muidugi on kah. Et asja huvitavamaks teha, saab sinna pohimotteliselt ainult lennates (no paadiga ja bussiga saab teoorias kah, aga see votab nadala vahemalt) ja lennukid kaivad kuidas juhtub enam vahem :). Ehk siis mind ootab ees organisatoorne mustkunst, kui tahan need asjad klappima saada... Aga see saarestik ise tundub siuke uskumatult lahe puutumatu parl, ulimalt laheda sukeldumisega, nii et tahaks ikka kuidagi minna sinna...

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

No ma jõudsin ka lõpuks lugemiseni kui hakkad tagasi tulema. Edu igaljuhul ja ära siis väga palju haigusi too siia. Muidu meil lõbus, raekojaplatsi jõulukuusk on pidevalt pikali ja IRL hakkab laiali minema :)