12. veebruar, 20.11, Delhouse, Sripada e. Adam's peaki jalamil voodis

Juba valmistungi tuttu minema, elan ta”itsa pa”ikse ja”rgi jubaJ. Voibolla asi ka selles,et asun kell 2 tipu poole teele, et pa”ikesetousuks kohal olla. U”lesse Sripada ma”e tippu, nagu kohalikud teda kutsuvad, pidi sit olema umbes 1000 m tousu ku”la pinnast, 5200 astet – terve tee on ilusti treppi lu”katud. Ka”isin juba algust vaatamas, ja u”ldse tegin u”mbruses va”ikse tiru ja na”gin uskumatuid vaateid ning tegin tutvust teeistanduste hingeeluga. Siit paari Kilda kaugusel on u”ks ja”rv ja selle kohalt tee istandusest sellele alla vaadates poleks tahtki paigast liikuda, aga kuna hakkas pimenema tegin seda siiski. Tegin voorastemajaga uue odavuse rekordi, sain 400 ruupia ehk 45 krooni eest toa. Tundub, et mitte tavaturistide henna maksmisest on saanud minu jaoks omaette sport, sport mulle aga meeldib ja teen seda alati kogu hingest ja nii ha’’sti kui oskan. Sellel spordialal siin peab kogu aeg valvel olema, umbes nagu males voi Judos ja oigel ajal tuleb ka agressiivset taktikat kasutada. Niikui valvel pole ja korra unustad ku”sida et “how much”, selgub raudselt kohe, et “too much”. Lisaks on vaga tahtis enesekindlust sa”ilitada, sest nigu see kaduma hakkab kaob sellega u”hes ka su ruupia tagavara. Igastahes, mulle tundub, et ma hakkan seda sporti ka”ppa saama, sest ma pole veel kohanud valget turisti kes millegi eest minust va”hem oleks maksnud. Eks vist luhike paari aasta tagune egiptuse treeninglaager tuli kah kasuks, ja sealse tippvormi tulemusel u”liodavalt soetatud vesipiip on aidanud seda mitte unustada, et saab alati alla ja siis veel alla kaubelda. Vahi vahi, korval ku”lalistemajas on vist disko, va”hemalt sedasi see India? muss kolab. Aga nu”u”d koht nuudlikestest pungil kotile, et keset o”o”d toustes ta”itsa roosa ja va”rske olla. Oi konnad alustasid konkureerivat diskot.