20 ma"rts, Musta Lamba ulualuses, queenstownis, 20.38

Ja olengi queenstownis, nagu niuhti, ta"na on ta"itsa reisipa"ev olnud. A''rkasin hommiku selle peale, et Otto hakkas lahkuma, voi oigemini a"rkasin uuesti, sest iisraellaste ultramoodne a"ratuskell oli kell 5.45 juba terve toa korra maast lahti saanud, minut aega ja"rjest vingudes "it is 5.45, time to wake up".Igastahes olin hommiku kella 10ks juba uues linnas voi oigemini ku"las 130 kildi kaugusel ja erinevate saksa turistide abiga sain ka kenasti queenstowni. Kolm saksa neiut, kes mind viimase osa teest transportisid, on praegugi siin toas, suht lobus seltskond. Aga homme, mmm.... Ka"isime juba bungyt vaatamas, 43 meetri korgust maailma vanimat statsionaarset hu"ppekohta, silla pealt vette hu"ppamist, soovi korral ka kastmisega. Peris lahe tundus, aint et mina seda ei tee, ma ei lepi sellega, vain la"hen 134 meetri korgust, 6-7 sekise vabalangemisega glaasporandaga gondlist hu"pet lammutama, uuu, spooky. Ja sky swing on mul kah soolas, 400 m korgusel linnakohal platvormilt lastakse 60 m ko"ie otsas otse alla ja siis kiikumisse - see saab olema valus pa"ev, ma ei joua a"ra oodata. Aga nu"u"d Anna, Cathrini ja Christina (vahi, olidki nimed meeles, see vist sellepa"rast, et Eesti omade sarnased koik) seltsis va"iksed olled, et uni rahulikum oleks siukse pa"eva eel.