Tubli nadalake on viimasest postitusest moodunud ning voib julgelt oelda et reis on hoo sisse saanud ja see nadal on moodunud paris sundmusterohkelt :). On sukeldutud ning snorgeldatud, lauldud karaoke baaris karaoket, kaidud kohalikul discol ja festivalil, mangitud rohkem piljardit kui juba vaga ammu nii sita kvaliteediga laual, mida pole kohanud ammu, kohalike poistega kossu mangitud, testitud, kas Red Horse olle, mille peale kirjutatud 7 koma midagi volli omab teistsugust moju kui muud olled, vaadatud "sokolaadi" magesid ning tsekitud liblikaid, luks bussiga soidetud, bussi katusel omajagu tripitud ja praamiga "soome" ots soidetud, nahtud, et kohalike seas, kes uldiselt ulemoistuse sobralikud on on ka paar torvatilka kes ruumi siisse murravad voi kakluses bambuskaika valja votavad jne. Sellest kiirusest ka siis see, et blogind pole ning muidugi ka sellest, et Malapasqual oli kull koikjal wifi aga telefoniga vaga blogi ei kirjuta, eile sai suht keset ei miskit oobitud bambusonnis (place nimi on Nuts Huts), metsahaaled umberringi, pean seda kohta baasina veel paar ood, hetkel olen sealt mone km kaugusel vaikses linnakeses nimega Loboc. Viimased paar paeva olen reisinud paari saksa preiliga, peale seda kui eestlased jalga lasksid. Aga et lool ka mingit struktuuri omaks katsun asjadest raakida algusest peale.
Viimane jutuke sai kirjutatud Cebus, kust koos Eesti poistega Malapasquale tombasime, retk oli maaliline ja palavus talutav sest buss polnud pilgeni tais ja igal oli oma priva aken kust tuul peale kais. Sealt vaike paaditripp ja olimegi saarel, mis suht koht ikkagi paradiisisaare nime vaarib. Kondides teeb talle tiiru peale ma pakun nii kolme tunniga, inimesi elab ca 2000, rannad on tsillid, liiv on lumivalge, palmid on nagu palmid ikka, ning vesi on 27 kraadi ja paistab labi, nii et paadist vaadates aru ei saa, kas on pohjani 3 voi 6 meetrit. Ma veetsin sellel saarel nadalakese, millest viimased kolm ohtut olid raudselt viimased :). Esimene ohtu saabusime kull juba pimedas, aga paadis kohatud mingi voorastemaja peremees tegi meile hea diili toale ja nii olime suht sekunditega saarekest uurimas. Suht kiirelt tuvastasime, et koik mis on otse rannas, on suht kirves ning ning nonda me siis sattusime jalutades natuke sisemaal olevasse kohalike kulla, kust onnestus vaga head barbeque liha saada ja koht tais pugida. Tegime loomulikult ka esimesed olled ja avastsime ka koha nimega Other Place, kus oli piljardilaud. Peale meeleolukat ohtut, kui see koht 12 paiku end sulges, suundusime sealsete baaridaamide lahkel juhatusel saare teises otsas asuvasse Karaoke baari. Seal selgus, et raagitagu mida tahes, pigem on laulurahvas ikkagi filipiinlased ja mitte eestlased, aga kui asi showd puudutab, siis ei ole meil midagi habeneda :). Me Mardoga laulsime haaled igaljuhul korralikult soojaks ja rahvas sai nalja nabani, Other place baaripreilid olid viisipidamises tuleb tunnistada natuke osavamad... Jargmisel paeval sai veits rannas lebotatud ja snorgeldatud, mille tulemusena onnestus kahetsusvaarselt oma selg niikaugele viia, et see hetkel nahka ajab. Snorgeldamine oli muidu nagu ta oli, aga nats ponevust pakkus uks vana jaapani vrakk (suht liiva alla mattunud kull) ja kalade saiga toitmine. Boonusena onnestus ujudes veel meresiili otsa astuda, mis on paras porno ja paar esimest paeva teeb igal sammul nats valu, nuud nadal hiljemgi annab veel kergelt tunda. Kuna eesti poisid lakumas oli, siis oli ilmselgelt tarvis ka tol, ohtul valja minna, mina vasisin mingi hetk peale traditsioonilist piljardit ara ja kebisin tuttu. Mingi hetk arkasin unesegaselt ules kuna teised eesti poisid laekusid ja avastasin, oma ullatuseks et uhel on nagu verine mis verine. Paris selget versiooni mis juhtus ei tea vist keegi, sest joobe aste polnud just liiga madal, aga nii palju kui mina vendade vasturaakivast jutust sotti sain siis oli uks teist naljaviluks touganud, kes oli seepeale mingi aia otsa komistanud, pea ara lohkunud (ma pakuks isegi, et vaike omblus kulunuks sinna ara, kui seda kuskilt votta olnuks) ja kurjaks saanud ning selle peale oma vennale kumpi soitnud. Kuskilt oli seepeale valja ilmunud mingi hulk kohalikke, kes talle kallale kippusid, kellest kah 2 voi 3 tukki oma laksu ara sai (poisid molemad ule 190, ja mingi 90 kilo ikka) kohalikud ma arvan vast 60 kilo max. Ainus, milles mehed 100% nous olid, oli see, et mingi hetk oli mingi kohalik valja votnud sellise bambus kaika, mille osas polnud mingit kusimust mis nuud teha ja olivad uksmeelselt jooksu pistnud. Seiklus missugune. Hommikul oli ka aiaomanik, kelle aia otsa komistati ja mis katki laks platsis ja noudis kahjutasu. Poisid kaisid voorastemaja omanikuga kohal ara ja said normaalsele kokkuleppee, sest egas see aiaparandamine siin suurt maksa. Minu osaks jai siis oosel haava tohterdada ja edasi tudida, poole paeva peale panid poisid Cebu poole minema, sest jargmine paev oli vaja hong kongi poole tagasi liikuda. Mina see vastu sebisin endale jargmiseks paevaks sukeldumised ja kuigi oli laupaev ning see tahendas, et oli kohalik disko paev, kebisin 22 tuttu.
Sukeldumine, njahh, see on enamasti alati lahe. Ning kui sukeldumiseks kohti onnestub nii valida nagu mul on onnestunud siis eriti :). Teised kellega ma sukeldusin, utsid, et ma olen ara hellitatud, voibolla. Olen teinud mingi 35 sukeldumist ainult aga need peaaegu koik maailma TOP paari kolmekumnesse mahtuvates kohtades ma pakuks. Esimesel sukeldumise paeval tegin kolm sukeldumist, kaks Cato (kassi) saare juures ja uhe poolenisti oise Malapasqua kulje all. Esimesed kaks olid siuksed keskparased ma utleks, et kalamehi on palju siis siukest keskmist sorti kala suurematele saartele lahedates kohtades liiga palju just pole, samas korall oli taitsa OK. Samas olid seal vaga lahedad koopad, milles paar white Tip reef sharki magasid voi tiirlesid, labi koopaseina avause pooleteise meetri pealt 3-4 meetrisele magavale haile otsa vaadata on alati taitsa huvitav, eriti kui teine samas koopas tiirutab. Lisaks igast vaikest nasvarki nagu nuudi branchid (kuidas iganes see speeling ka on) Lion Fish, krabid ja moned muud elukad. Oine (ohtune, sisse valges valja kottpimedas) sukeldumine samas oli paris age juba, algul sai tsekatud kuidas Mandarin kalad vanainimeste asja teevad, kalad ise siuksed akvaariumikad aga lahedalt varvilised, mulle aga jattis pigem suurema mulje suur hulk suhteliselt pirakaid merihobuseid. Aga mitte ka sellest ei tahtnud ma raakida, ulikova sukeldumine oli jargmisel hommikul kell 5, kui kaisime Tresher Sharke (kes tahab laseb googlel tolkida) tsekkimas. Valja soitsime taielikus kottpimeduses, ning sisse huppasime kui oli juba kergelt valge, sukeldumiskohaks oli uks suhteliselt pirakas vee alune saar, mille tipp oli ca 17 meetri peal ning sealt laks sein alla 30le. Seal saare kohal lasevad tresher sharkid end igahommikul pisematel kaladel puhastada. Algne plaan oli alla 30 peale minna, aga kuna mingi grupp juba laks meie ees, jaime 17m peale saare servale esialgu pidama (kaua ei saa 30m peal olla ja teised pidid varsti ules tulema). Igatahes osutus see onnelikuks valikuks, saime seal mingi paar mimutit olla, kui 2 Tresherit valja ilmusid. Ma polnud tresheri poisse varem nainud, paris eriskummaline saba on neil. Igatahes, teine eriskummaline asi oli, et kui uks neist tegi paar tiiru ara ja lasi siis jalga, siis teine tegi meile mingi 20-25 minutit showd lihtsalt. Olime 5-kesi reas, nagu [le saare 17 m serva ja jalad alla rippu ja vahtisime suu ammuli. Paar korda ujus tuup meist nii lahedalt ule, et oleksime tahtmise korral kae valja sirutanud ja teda puudutada saanud. Kohalik intsruktor, kes seda sukeldumist paar korda nadalas teeb oli roomust nii erutatud, et ei suutnud vaga filmida, onneks teised olid vahe osavamad, onnestus sellest asjast ka paar videot ja hulk pilte endale sebida. Lopuks laksimegi vahe ulbeks ja kui uks mees oma suure kaamera ule ujumise ajal poisile peaaegu vastu kohtu sirutas, siis tombas ta vahe tagasi. Parast kaisme ka korra 30 peal ara, nagime veel kas seda sama tuupi voi teist, aga distants ja ka nahtavus oli ikka hoopis midagi muud. Sitaks lahe sukeldumine uhesonaga, ma arvan, et paigutud TOP 3-4 mu omadest. Pinnale tulime, olime koik onnejunnis muidugi, mina instruktor kaks saksa neiut (kellega ma praegu tripin) ja mingi sveitsi tuup, kel mega fotovarustus oli.
Peale valja ronimist oli mul kossumats kohalikega, mille ameerika tuubid kellega eelmine paev sukeldusin kokku olid leppinu ja kus ma olin juurde varvatud. Utleme nii, et kuigi pikkuse vahe oli ma arvan viisiku peale meie kasuks ligi 70-80 cm (meil oli kah uks kohalik), siis mangu saime me selgelt kaela. Ma utleks, et ma tegin vorreldes kohailkega oma ara ja minu pealt ei karisenud, pigem vastupidi, aga ka minu mang ei olnud maailma parim, sest peale paari kukkumist, sest betoon valjakul oli omajagu liiva votsin tuuri vahemaks, sea enam, et teised mehed mu satsis ei viitsinud isegi hupata (ma arvan, et lauavoitlus jai vaatmata pikkuse vahele suht vordne). Uks ameeriklastest seejuures oli leedu juurtega, mis olid taitsa kaduma lainud :). Kohalikud seevastu olid kabedad nagu kuradid ning oskasid ka oma laua ja kummipalli kombinatsioonist optimaalseid porkeid saavutada, mis meil vajaka jai ja mistottu ka korvialt mitu korda tavaliselt visata tuli enne sisse saamist. Pange siia juurde 32 kraadi sooja ja lige marg pall, mis esimese poole mangust enne valja vahetamist oli tuhja voitu ja saategi loogilise tulemuse.
See ohtu oli esimene kolmest, mis ma arvasin, et viimaseks jaab Malapasqual :). peale vaikest lounauinakut avastasin end sukeldumisklubi baarist happy hourilt, kus muuhulgas sai uhes uhe vene preiliga, kes muga samas voorastemajas elas ja uhe sveistsi preiliga kes mu buddy oli uks paev sukeldudes tehtud baari rekordi kordu Jengas (34 taiskorrust, see on see mang, kus puit pulkadest on torn ja voetakse vahelt ara ja pannakse tippu). Sealt oli loogiline jatk piljardibaar ja suurem kogus punaseid hobuseid uhes vene preili ja kohalike poiste ja tudrukutega. Sinna ilmusid mingil aja hetkel ka saksa neiud ja uks sukeldumisinstruktorite v'lja koolitaja oma sobraga, olles ise suht suur olletarbija ja muidu lahke mees, hakkas meie suunas kah omajagu tasuta ollesid lendama. Kuna jargmised kaks paeva oli saarel festival, siis juhtus, et oli disko ka sel paeval, mis siis et polnud laupaev. Nalja oli nabani, tulemuseks oli see, et mingi hetk hakkasime end disko poole seadma, kell oli 1, enamusel oli jargmisel paeval mingit sorti sukeldumine kella 7-9 paiku. Mistottu juhtus kuidagi nii et kuigi disko poole sai liikuma hakatud 7-8 kesi, siis kohale joudsime Mark (sukeldumisinstruktorite instruktor) ja Becky (uks saksa preilidest). Alguses korraks kusjuures tundus, et olime kaotanud ka Marki, kuid see oli optiline illusioon, sest ta tegeles olle ostmisega. Igatahes, tekkis suht varsti olukord, kus mul oli alles umbes kolmandik olut, Beckyl kolmveerand, kui Mark uute olledega kurat teab kust valja ilmus. Ma oma jao kummutasin ara, kuid nahes, et Beckyl on sarnane plaan ja seda, et ta tegelt juba selgelt oma limiidi uletanud oli, suunasin sujuvalt ta eelmise olle uhele kohalikule, kes meile enne omajagu pakkunud oli klaasist. Igatahes, sai moned tantsud tehtud, ka kogu kohalik bande, kellest mone nagu ja nimi tuttav juba oli oli kohal. Tantsuporandaks oli kohaliku kooli kossuvaljak. Lopuks aitasin Becky tuttu ja uinusin ka ise.
Arusaadavalt ma jargmisel hommikul enne kella 12 silmi ei avanud ja enne kella 1 hommikusoogini ei joudnud :). Saarel oli alanud ka festival, mis muuhulgas tahendas nonstop diskot hommikust alates (Kungman style ja I am too sexy on ikka selgelt ule mangitud lood siinkandis, nagu oleks igha luggu, mida paev otsa ule saare lastakse). Loogiline otsus oli veel uheks paevaks sinna jaada. Paev (ohtupoolik) sai veedetud rannas ning ohtul oli kordusetendus, selle vahega, et piljardis sai veel rohkem nalja, seltskond oli natuke muutunud ja diskole sai mindud rohkem todemusest, et kuna oli festival ning muss oli nii kova, siis polnud kusimus selles, kas sa lahed diskole, vaid et kus sinu jaoks disko toimub. kas sinu toas voi diskol :). Kella 12 oli hakanud ka Becky sunnipaev, kuigi ta ise oli eelmsie ohtu liialduste tottu valinud disko omas toas. Diskole joudis meid seekord 4, mina, Cherry (teine saksa tudruk), Ben ja Eiwin (voi midagi sellist). Ka ma votsin diskot seekord vahe rahulikumalt ja lasin peale tunnikest jalga, mida ei saa oelda uhen Eiwini, vanema norra tuubi kohta, kes hommikul 5 otse shark divele laks... Muuhulgas oli sel ohtul selgunud, et Eiwin on endale ulejargmiseks hommikuks transa Cebusse eripaadi ja auto naol sebinud, mida ta mulle ja saksa neiudele tasuta kasutada pakkus, millest sai ka alguse see, et ma jargmine paev veel ei lahkunud. Sest kuigi ma tousin puudlikult kell 8.30 oma aratuse peale istuli tousin, lubas see mote mu kuklas mul sudamerahus uuesti tuttu keerata :). Mingi hetk peale hommikusooki leidisn natuke onnetud saksa preilid, selgus, et kuniks Cherry diskol oli, oli keegi nende tuppa kus Becky magas sisse jalutanud, rotti oli pandud krediit kaart, telefon ja 50 EURi ning paar kohalikku, kuid ca 150 EUR/isest materiaalsest kiahjust suurem oli moraalne, sest Becky, kellel muideks oli ka sunnipaev, oli arganud selle peale, et keegi teda katsub, mille peale ta oli korra kovemat haalt teinud ja kes see iganes ka oli oli jalga lasknud. Igatahes oli see ebameeldiv ja ka imelik, sest varas oli enne vaga filigraanselt tegutsenud, votnud uhest rahakotist muu raha hulgast ara EUR/id, teisest kohalikud ja uhe kaartidest, seejuures oli uks rahakott olnud suures kotis kuskil pimedas nurgas. Ilmselgelt tundub, nagu oleks tahtnud markamatuks jaada, aga ju siis mingi hetk ei kainud moistus asjast ule. Loo moraal oli see, et kui sobranna diskol on, pane ikkagi uks lukku.
Viimase ohta votsime rahulikumalt, paar olli rannas ja hommikul Eiwvini transaga Cebusse, sealt praam Boholile kus oli vaja veel kottpimedas tunnine retk jeepneyga (siuke inimeste veoauto) ja 20 mindane jalutuskaik teha oobimispaika joudmiseks, mille saksa preilid saksa tapsusega kuskilt raamatust leidnud olid. Tana tsillisime busside katustel ja kaisime liblikaid vaatamas ning Chocolate hilli nimelist vaatamisvaarsust kaemas, mis on sisuliselt kunagised merepohjast magedeks tousnud korallrahud millest (vihmavee) korrosioon on vorminud lahedad kuplid. Hetkel olid nad taitsa rohelised, muidu viskab kuival perioodil nad pruuniks, millest ka nimi, sest valja naevad nagu sokolaadi tilgad. Kokku on neid sitaks, mingi 1200+. Panin pildi kah:
Preilid jaid niisama tsillima ja vaatama kas nad tarsiere ehk uhtesid ahve suudavad tuvastada (homme nagunii plaanis neid kaeda uhes looduspargi moodi asjas), ma tegin vaikse tripi internetti et lennukaid osta, kuigi suurema osa ajst olen blogimisega tegelnud. Hetke lennukuup'evadega on seis siuke, et ma lendan 27. November Coroni, kust siis vaikselt alla Palawanile praamidega liigun teel koike mis silmailu pakub kaedes. Palawanil kindlasti maalune jogi plaanis voibolla veel uhtteist, nagu sukeldumine, merekajakid ja koopad. Puerta Princesa Kota Kinabalu lennu muutsin ara 5.ks detsembriks, siis vast 10. paeva malaisias, Mt. Kota kinabalu ronimine sukeldumine Sipadanil, vaike orangutang kuskil ja tagasi Hong Kongi.
