Tere ja"lle koik see pere, ma olen nii tihedalt blogima juhtund viimasel ajal, et voiksin ennast peaaegu eluktseliseks erakorraliseks reisikorrespondendiks juba nimetada :), peaks veel mone Eesti ajalehe otsima, kes mulle reisiraha selle vaeva eest veits kompenseeriks, ning ausona, siis ma a"kki isegi loeks oma postitused uuesti la"bi avaldamise ja kirjutamise vahel ning parandaks a"ra koik sonad kus ta"hed veits vales ja"rjekorras juhtuvad olema ;). Aga et esialgu toimib koik veel vabatahtlikel alustel minu isiklikust pisikesest entusiasmist (ning teadmisest, et mul on hu"lgema"lu ja pa"rast nagunii ei ma"leta muud kui seda kas oli kihvt voi mitte :)), siis ma ilmselgelt end keelekorrektuuriga ei vaeva - seega palun kannatust koigilt Eesti keele opetaja kutsumusega lugejatelt kellele nad ette ja"a"vad.
Aga asudes nu"u"d asja kallale - olen ikka u"lemoistuse kultuurne olnd siin viimastel pa"evadel. Peale sultanipalee ku"lastust mida ma vististi pogusalt juba mainisin ja mida ma kultuuri "krundiks" voiksin kutsuda, sai mindud vundamenti laduma Prambanani (Yogiast mingi 25 kilta vast). Indoneesia suurimat Hindu templit kaedes said alustalad ilusti paika. Tegu oli oigemini terve hunniku pisemate templitega mis olid koik hunnikus koos, Prambanani templi kompleks nimeks, Suurim oli Siva tempel, siis oli veel Brahma oma jne., pean ha"biga tunnistama, et ei tea koiki hinu jumalaid... Indoneesiale kohaselt, kus usud on nii poimund omavahel nagu nad on ning u"ksteise korval eksisteerinud - oli vaid umbes kilda kaugusel Sewa Budistlik tempel (pohimotselt sama arheoloogilise kaitse ala sees seal). Yogia u"mbrus oli kunagi minevikus Hindu ja Budistliku kuningriigi kokkupuutepunkt nimelt (aasta siis oli 65, umbes 865 nannnanaaa). Eks nad siis nihutasid neid piire edasi tagasi ja ehitasid oma templeid et lihtsaid talupoegi enda poole saada, kusjuures, kunagi ei tehtud teise templit maatasa, vaid ehitati oma suurem tempel korvale :). Nii ongi, et see Sewa tempel sa"a"l sai endale siukse uhke naabri. Sealsamas la"hedal mone ruutkilomeetri sees on veel mingi hunnik templi varemeid, mida ma tosi ku"ll ei viitsind kaema minna, seda enam, et ma tahtsin minna veel samaks ohtaks Kaliurangi, mis on ku"la kust on koikse parem minna Jaava u"ht suurimat ja aktiivset vulkaani Merapit (kaks tuhat u"heksasad midagi meetrit, ajab va"lja suitsu ja "kuiva" laavat) ku"lastama. Moeldud mindud, suutsin muidugi koigepealt 4 kilti sellest ku"lalistemajast kuhu minna tahtsin mo"o"da soita, ja siis teisele poole tagasi soites ja"lle 3 kilta, siis otsustasin et jalutamine toidab paremini kui Bemo juhtidega indo-inglise keelel pohinevalt paika poanna, kus ma maha tahan minna. Kondimine tasus a"ra, leidsin "Kana" hotelli tee pealt :), peatuma sinna siski ei ja"a"nd vaid lippasin ilusti Vogeli ku"lalistemajja, mida reisikirjandustes kiidetakse ja kes ka retki ma"e otsa ku"lastab. Olin ta"iesti ainus ku"laline, sest hooaeg on suht koht la"bi. Selle juures oli boonuseks see, et sain rekordiliselt odava 15 000 ruupia eest endale toa (umbes 20 krooni), negatiivne ku"lg oli aga see, et nad algul arvasid et oleks va"hemalt kahte inimest vaja et Merapi vaatamise tuuri korraldada. Et tegu oli aktiivse vulkaaniga, siis ma ei tahtnud nagu peris ise sinna otsa turnima minna, seda enam et seletati igast mu"rgistest madudest madalama nolva metsade vahel (tiigrid olla 60-ndatel a"ra tapetud ;). Onneks nad siiski arvasid lopuks, et kui ma ikka olen kogu selle vaeva ette votnud siis ma pean ikka vulkaani otsa saama, kuigi muidugi et tegu on aktiivsema osaga aastast vulkaani jaoks, siis ei roni me tippu vaid vaateplatvormile mingi 1400 m peale ja vaatame sealt kuidas suitseb. Olin va"ga ootust ta"is, olin Yogias u"he neiu videot na"ind, kes 2 pa"eva enne mind seal ka"is, no ikka nagu filmis tead, vulkaanist tuleb suitsupilvesid ja va"rki, laavat peris videolt ei na"int. Kella 5-se stardi jaoks a"rkasin esimest korda kell 1 juba, loppeks kui aeg ka"tte tuli sai siis u'les matkatud. Minu suurimaks kurbuseks aga, oli ilamtaat va sinder mu peale armukade ja ei taht mitte et mul Merapi volusid onnestuks kaeda, just selleks hommikuks oli ta kohale komandeerinud vihma ja madalad madalad tihedad tihedad pilved, mille vahelt ma vulkaani kaunitari kumerusi mitte kohe u"ldse ei na"inud, kirglikest suitsupahvakutest ra"a"kimata :(. Vana ebameeldiv ma u"tlen. Selle asemel sai vaate ku"nka otsas ma"rjas rohus paar tunnikest tuditud ja ilma selginemist oodatud. Mida ei tulnud, seda ei tulnud, siiamaani on pilves, kuigi ei saja. Bloody rainy season, could not you wait one more day hugh? No eks hapusid viinamarju na"ksides voin va"ita, et nende kanjonite vaatamine mida mo"o"da laava hiljutiste pursete ajal alla oli tulnud oli kah tore ning ma"giohus niisama kah kihvt jalutada, aga ikkagi oleks tahtnud suitsevat vulkaani na"ha. Vaja tagasi tulla vist u"kskord... Nujahh, ma olen vist praegast emotsionaalsem ses osas kui ma eila hommikul olin, siin siuke ahh, noh mis seals ikka kui praegu ei onnestunud, ku"ll kuue tunni pa"rast tuleb uus buss suhtumine nii verre tarretunud juba, et va"ga nagu isegi tuju ei rikkund ;). Mis veel eila tehtud sai peale Yogiasse tagasipo"o"rdumise? Ahjaa, lubasin endale la"a"nelikuma ohtuso"o"gi veits kuna riisist oli kopp ees, ka"isin pizza hutis so"o"mas. Ro"o"vimine, ta"ielik ro"o"vimine, pizza ja piimakokteili eest tahtsid 70 krooni, mis sinseid toiduhindu arvestades on selge liialdus. Ning see, et erinevalt siinsest u"ldlevinud tavast sulle hind o"elda nagu hind on, u"tsid nad selle ilma maksuta (no na"iteks Sri Lankal sa ku"sid alati kas maks on juba sees), kuskil menu"u" all nurgas on kirjas ku"ll et maks tuleb hiljem juurde, aga nagu va"ga ebasiira mulje ja"ttis. Pa"rast vaatsin huvipa"rast veel mis Macis purksi eest ku"sitakse, absurdikas, sama palju rohkem kui Usas voi austraalias... Siin saab sama raha eest mille eest sa u"he na"kase cheeseburgeri saad kaks korda riisi kalaga su"u"a.
Ta"na aga hakkasin ja"lle kultuurseks, votsin ette retke Borobuduri templisse, mis on Indoneesia ku"lastatuim turistiatraktsioon kui ma ei eksi. See on siis indoneesia suurim Budistlik tempel, mis on ehitatud hindu templi vundamendile, korralik segu ikka, nagu siin juba nagu heaks tavaks saanud. Nimelt olid Hindu tu"u"bid hakand mingit pu"ramiidi pu"stitama aga polnd veel peale paari kihi miskit valmis saand, kui Budistid selle ala enda haldusse said. Loogikaline, et siukest head vundamenti ei saand raisku lasta ju :). Aga tempel oli va"gagi uhke, 10 tasandit nagu pu"ramiidi pohiplaaniga natuke, muidugi meeletu hulga kujude ja nikerdistega, Buddha ja"nese kitse lamba laeva ja kes teab veel kelle inkarnatsioonina enne kui ta inimeseks sai. Tempel ise oli justkui pisike mudel Nirvaanasse suundumise tee jaoks. Esimesed 5 tasandit olid inimlikud ja sealt edasi su"mboliseeris iga tasand u"hte sammudest mis budist teel nirvaanasse ideaalis la"bib. Vanasti mindi idapoolsest va"ravast sisse ja konniti su"mboolselt pa"ripa"eva u"ks ring igal tasandil kuni tipuni va"lja (kokku mingi 3 kilta vist?). No ma motsin kah, et proovin end Nirvaanasse kondida algul, aga et mingi osa oli remondis ja kohati oli turistidest umbes mu Nirvaana tee, siis tegin paar shortcuti, u"ldiselt muidu katsusin rajal hoida. Luansatasin end teepeal pilti tehes paarikestest ja perekondadest, koik koht on inimesi ta"is, aga keegi abi ei palu, lastakse teadet fotoka taha, mis paari (eriti vanapaari) puhul on eriti koomiline - u"ks poseerib ja teine pildistab ja siis vahetus. Kui abi pakkuda la"heb koigil lamp polema ja na"gu hakkab sa"rama, aga ise ku"sida ku"ll jumala eest keegi ei julge. Indoneeslased, keda seal koige rohkem oli, tahvad muidugi ja"lle sind oma pere pildile, aga see on teine teema ;). Nojahh, nirvaanasse ma lopuk joudisn, vaade oli u"levalt ta"itsa pro, aga vaimsemalt tundsin ma end igastahes kuskil esimestel korrustel. Sest see kuramuse Nirvaana oli ni u"lerahvastatud seal tipus, ma ei saa aru kuda nad koiuk sinna paradiisi kah a"ra mahuvad :). Porgus veel, moni votab paremini tuld ja poleb eest a"ra, aga taevas :)? No enivais, lahe oli. Pa"rast ka"isin veel u"hte pisemat templit kaemas, oli palju rahulikum, ta"itsa u"ksi olin, aind mosee karjus 50 m eemal - ta"na ramadani viimane pa"ev, moseed on hommikust peale ta"is voimsusel jahvatand. U"ldse on koik kuidagi a"revad, kuigi suuremaks la"buks la"heb alles homme vist. Miskipa"rast isegi mu hosteli korval olev 24-7 interneti kohvik oli kinni. Aga see siin ongi komandiku odavam, paras enne lennukile minekut aega veeta. Muideks, jube, kui palju raha nad lennupiletite eest Balilt siia ja tagasi tahtsid, 1,6 miljonit (2000 krooni). Lendan Garudaga mis neil rahvuslik, sest odavlennufirmad olid va"ljamu"u"dud ning ka Garuda odavaimad piletid, muidu oleks vast 900 tuhhiga hakkama saanud. U"ldse mu eelarve kahaneb alarmeeriva kiirusega, kuigi sain templites isegi tudengi soodustust ja puha, olen soitnud bussiga ning olen omast arust suht kokkuhoidlik olnud (well, eks vast olle pealt, mis siin kuratlikult kallis, 20 krooni 0.65 pudel pilkut, saaks kokku hoida aga mis elu see ka oleks). Aga mis siin praegast ikka muretseda - eks ma siis vaatan mis saab, kui na"pud juba pohja hakkavad joudma, mida ma na"en hetkel ette vast peale austraalia etappi, loodetavasti aga siiski alles tais. Aga nu"u"d peaks varsti hakkama motlema kudas lennujaama poole suunduda, sest kell 21 on mul lnd Balile tagasi. Seal tahaks nu"u"d 2 pa"eva oma surfi kogemusi uuendada, mis ma kahtlustan saab mega olema, ning siis Darwin, Australia, here I come again!
reede, 12. oktoober 2007
teisipäev, 9. oktoober 2007
Indoneesiast
Olen ta"nase seisuga juba u"le kolme na"dala selles maailma suurimas "islami" riigis veetnud ja pole oieti mahti saanud ra"a"kida kohalikust eluolust ja kultuurist, mis on va"ga kirju ja u"limalt huvitav. Rohelise raamatu andmetel (kust R infot otsis ma ei tea, seega algallikale viitamise noue ja"a"b antud juhul ta"itmata :)) on 88% moslemeid indoneesias. Ma olen suurema osa oma ajast veetnud mitte eriti islamistlikus indoneesia osas, ning kindlasti pole siinne islam eriti puhtakujuline peaaegu mitte kuskil, kuigi moningaid a"a"rmuslasi nagu ikka on. Minu kogemus on, et igal va"hegi suuremal saarel on oma kultuur siin ja enamasti mitu, ka kohalikke keeli on hulgi (200 - 600, olenevalt mida keeleks nimetatakse, allikas minu ma"lu ning mingi allikas kust ma seda lugesin ;). Paljudes eraldatud paikades ei ra"a"gi kohalikud va"ga ha"sti ka Bahasa Indonesia keelt, mis on u"his keeleks valitud eelkoige ta"nu oma lihtsusele, pohineb ta suures osas muideks Malai keelel. Minagi olen oma kolme na"dalaga omandanud kogu sonavara mis vajalik tingimiseks, hotelli toa ku"simiseks ja u"le vaatamaiseks, teretamiseks ja muudeks viisakus va"ljenditeks, oma nime ja asukohamaa teadustamiseks, oma mitte huvitatuse va"ljendamiseks ja vajadusel halvasti u"tlemiseks. Aga algusest peale neist kirjudest saartest, mille avastamisel 4 na"dalaga suurt miskit a"ra teha ei joua.
Suht pisike Bali, mida la"a"ne ja eriti austraalia inimesed indoneesia saartest enim teavad ja kust ka minu reis algas, ehk kus ma maandusin, on pohiliselt budistliku usundiga kogukonna ja seega veits vabama olemisega (mis tingitud vast osaliselt ka meeletust turistide hulgast seal). Samas ei saa ma Bali osas liiga palju sona votta, olen sealt la"biliikudes veetnud vaid kaks pa"eva ja needki Kutas, mis on peamine va"rav indoneesiasse (kus 2002 need pommidki plahvatasid), olen selgeks saanud, et ta"navatel vedelevad pisikesed lillekorvid on ta"iesti tavalised, need on seotud esivanemate kultuse ja vaimudele meelehea valmistamisega. Lisaks on neil huvitav komme nimetada oma poegasid nelja nimega kindlas ja"rjekorras, nii et nime ja"rgi tead kas tegu on esimese, teise, kolmanda voi neljanda pojaga (siis minnakse uuele ringile). Kolmanda poja nimi on Yoman, kui esimeselt tu"u"bilt nime ku"sisin ja ta vastas Yo Man, siis ma algul motsin et ta ei saand aru voi teeb pulli igaljuhul :). U"ldiselt on Kuta nagu u"ks suur kuurort ikka, va"ga aktiivse mu"u"gitegevusega koige osas eriti kui nahava"rv valge juhtub olema, mis peris a"ra vahepeal va"sitab.
Balist itta liikudes on ja"rgmine suurem saar islami kants Lombok, kus ma vaid episoodiliselt la"bi reisides peatusin ning mis vaatamata va"ga kenale loodusele just koige soodsamat muljet mulle ja paljudele teistele ei ja"tnud, sest kui tavaliselt on agressivne mu"u"gitegevus verbaalne, siis siin voib see sadamates ja muudes rahvarohketes kohtades ka fu"u"siliseks osutuda, a la mina sulle kaup ja kui sina mulle raha ei siis mina votan sinu kott ja jooksen kuni sina mulle raha ;). Lisaks ka tavaliselt isegi agressivse mu"u"gi puhul mujal harva esinevad ilmselged lausvaled, a la sa pead votma takso sest bussid ei ka"i, tule parem kohe minuga, internet ei to"o"ta sest linnas on elekter a"ra - kuigi tuled kumavad ;) jne. Kui veel lisada tavaliselt korrumpeerunum politsei kes ilmaigasuguse pohjuseta vahel trahviraha ku"sib, siis mitte just koige sobralikumat esmamuljet ja"ttev saar. Samas olen kindel, et kui veits suuremast mo"llust eemale saada siis on inimesed ja"lle nagu nende pohiliseks loomuseks on, sobralikud, uudishimulikud ja abivalmid. U"ldse olen ma ta"heldanud reisides, et inimesed on oma loomult siia ilma su"ndides va"ga siirad olendid, kes teatud taustsu"steemi mojul voivad muutuda, olgu selleks siis majanduslikud asjaolud, lu"hina"gelikkus ja oportunism (ehk lu"hiajaline kasumi maksimeerimine) mida voib ehedakujuliselt na"ha suhteliselt loodusla"hedaste paikade porkumisel/segunemisel la"a"nekultuuriga. Pohjused miks inimesed arenenumates kultuurdes tihti kasvades ebasiiramateks muutuvad voivad olla pisut teistlaadi, kuid pohimotteliselt taandub ka seal asi lopuks enda majanduslikule kindlustamisele (info, isiklik voi mitte, maksab ja seda hoitakse endale), kas see alati ka heaolu maksimeerib on ja"llegi iseku"simus ning soltub paljuski ka indiviidist, ehk siis mone jaoks on ohvrid mis tehakse loomulikkuse osas ja voetakse va"lja rahas seda va"a"rt, teiste jaoks mitte, millest ka erinev ka"itumine ja eri arusaamad. Nii, aitab majanduslikust arutelust, ma olen veendund, et paljudel jooksis juhe juba kokku, u"hesonaga, Lombok minu aksulikkus funktsiooni ei maksimeerinud eriti kuna ma ei saand rahus teha mis tahtsin.
Ku"ll sain ma rahus teha mis tahtsin pisikesel Gili Trawanganil mis on Lomboki ku"lje all, see oli see saareke kus ma sukelduma oppisin. Mis usk seal oli? No o"o"siti voeti moseest kovasti sona ja palvetati, aga kohalikke inimesi (kokku neid seal ca 1000) kes Ramadani nii tosiselt oleks votnud et tegelt kah paastunud oleks ei olnud va"ga palju... Erinevalt na"iteks Lombokist voi Sumbawast voi Jaavast kus ma nu"u"dseks jala maha olen pannud. Nagu juba ennegi sai kirjutatud, oli Gili siuke ha"sti tsill koht, mis sobis ha"sti sukeldumise oppimiseks (kuigi mujal olen ma veel ilusamaid asju vee all juba na"inud), samuti oli ta koht kuhu paljud tulid lihtsalt rannale peesitama, snorgeldama, pidutsema, kansat tombama, seeni katsetama jne. Siuke meeldiv, absoluutselt mitte agressiivne, kuurort samas ikkagi.
Flores on pohimotselt ainus peamiselt kristliku elanikkonnaga saar indoneesias, ja vorreldes Bali voi Giliga on ta suht suur, vorreldes Jaava voi Sumatra voi Kalimantaniga ja"lle mitte eriti suur. Samas on nende asjadega siin ikka nii, et koik pole peris nii mustvalge nagu paistab, ei ole islam siin peris islam pole ka katoliiklus pa"ris see mis tavamoistes, erinevatest usunditest mis siin enne olid (animistlikud esiisade kultused, budism, hinduism) on iga uus tulija miskit u"levotnud ja pa"randanud. Seda oli na"ha na"iteks pulmas, mida sai ku"lastatud, voi veelgi selgemalt matmikommetes. Kadunuke sa"ilitatakse suurel osal Floresest otse oma maja ette, hauale ehitatakse betoonist kirstu moodi moodustis, mis on ehitud ristiga ja kaetud kahhelkividega... Peris imelik tundus esialgu. Osadel saartel, kuhu ma kahjuks ei joua seekord (Sulawesi), korraldatakse kuulu ja"rgi endiselt korralike matmistseremooniaid, osades kohtades indoneesias poletatkse surnuid ja osades hoitakse neid kuuke paar enne toas voodis hu"vastija"tmiseks. Kirju on see indoneesia oma kommete, keelte ja arusaamade poolest. Ja va"ga huvitav.
Alates eilsest olen ma siis saarel kus elab suurim osa rahvastikust ja asub pealinn Jakarta, Jaaval. Sai nimelt u"leile Floreselt Maumerest Denpassari (Balil) lennatud ja sealt eila varahommikul edasi Yogjakartasse, mis on koahlik kultuuriha"ll ja koikide Jaaval valitsenud uskude kokku sulandumise koht. Juba eila saabudes ja"ttis Yogija (nagu teda siin oigupoolest kutsutakse) mulle va"ga hea mulje, tegu on suht suure linnaga, mis on samas va"ga huviatava ajalolise taustaga. Jaava on pisut eesrindlikum tehniliselt (ka to"o"stuslikum) olles nii o"elda indoneesia veduriks (samas ka tihti piduriks). Ta"na hommikul ka"isin sultanipaleed vaatamas, arhitektuuriliselt ei midagi u"le moistuse, kuid kustumatu mulje ja"ttis pigem see, kuidas see iseloomustab erinevate kultuuride u"le ka"imist siinsest piirkonnast ja suhtelist tolerantsi eelnevate suhtes (Yogjakarta la"hedal on ka indoneesia suurimad Budistlik ja Hindu templid, mida vahest onnestub la"hipa"evil kaeda). Sultanipalee elementides on poimitud nii hindu kujundid, budistlikud su"mbolid kui ka koraani laused, kasutatud va"rvid on samuti su"mboolsed, must ta'histamas hinduismi, punane budismi ja kuldne islamit. Kuigi sultan voib olla vaid moslem, siis tema vend voi moni teine pereliige on tihti hindud voi budistid olnud. Ehk siis siit hea na"ide elust, et saame ku"ll ilusti koik koos sobralikult elada kui minul on jumalast ta"itsa savi ja olen ta olemasolus enam kui skeptiline, sina arvad et ta nimi on Allah ja meie sober kujutab ette et neid on mitu ja neist tema jaoks ta"htsaima nimi on Siva ning moni tahab lihtsalt nirvanasse saada. Kui a"a"rmustesse aint keegi ei langeks... Muideks, kui ma ta"na u"hele seletasin, et mina jumalat lihtsalt ei usu vastuseks ku"simusele et mis usku ma olen, oli tal lihtsalt raske seda oma pilti mahutada ja pidin mitu korda seletama, et ma kohe kuidagi viisi ei palveta ;), sest mingi religioon on siinmail koigil.
Inimestest - indoneesia inimesed on suures osas va"ga toredad, valmis ku"lalislahkuse, sopruse, armastuse ja muude selliste va"a"rtuste nimel tihti enamaks kui kui u"ks keskmine la"a"ne inimene. Kui sa neil ku"las oled, siis leitakse ka keset o"o"d, kui koik poed ametlikult kinni on, kuskilt puuduvad komponendid sulle eine kokkamiseks. Mida on seda jagatakse u"hesonaga. Selline na"ide tuli ette Viiamsel ohtal Maumeres Floresel, kui u"ks giidi kalduvustega indoneesia neiu Siti meid oma politseinikust oe residentsi ku"lla kutsus Jerouniga, va"ga huvitav ohta oli. Neiu nagu paljud noored siin kandis lihtsalt kondis ta"naval ja otsis midagi huvitavat teha, nagu na"iteks inglise keele praktiseerimine (muideks, ta oli kohanud ka Philippe kes meie vulkaanimatkal kokku kukkuma kippus nagu me pildilt avastasime). Mis toob mind veel u"he asjaolu juurde mida ma olen ta"heldanud. Tihti ei ole neil suurt midagi teha. Eriti kehtib see tavaliselt meeste kohta, aga ka noorte naiste kohta kes veel abielus poel ja ei pea pere eest hoolt kandma (jahh, siin teevad suurema osa to"o"st a"ra naised, meestel on suht lebo elu). Ohtusel ajal kui enam nii palav ei ole, voetakse tavaliselt ette moni sportlik ma"ng, muidu piirdub vaba aja veetmine lihtsalt mo"lisemsiega ja suitsetamisega muidugi, ma usun et mingi 95% meestest suitsetab. Ahjaa, kaardima"ng ja male ja siuke va"rk on kah au sees, aga seda pea eranditult vaid raha peale, mis tottu voib ka ma"ngukire ku"u"sis vaevlejaid peris tihti kohata.
Kohalikust transpordist ma siin eespool juba olen pajatanud, lisaks veel, et erinevalt na"iteks Sri Lankast, ei ole neil siin pileti su"steemi, mistottu valge inimese ka"est kiputakse hinge hinda ku"sima ning enamasti ka tingides maksad ikka rohkem kui peaks, ainus variant lisamaksest hoiduda on omada infi palju konkreetne ots maksab ja siis niipalju maksta (u"ldiselt on muidugi transport suht odav). Aga korrektne informatsioon on pohiliseks mureks siinmail, va"hemalt on olnud senini minu jaoks, selle saamine on aeganoudev, raskendatud keelebarja"a"ri tottu (teed ku"Sides ja"lgi alati kas ka"si ikka na"itas vasakule kui suu left u"tles :)) ja tihti ka keerukas kuna seda ei taheta anda, eriti kui oled turistiloksus kus ringkaitsega kartellikokkulepet joustatakse.
Kohalikud o"o"bimiskohad on kvaliteedilt seinast seina, nende peamiseks plussiks on odavus - pea igast indoneesia linnast leiab toa 2-5 usa $ eest, homikuso"o"k on tihti hinna sees. Isegi u"ksi olles saad tihti toa kahe voodiga, linu nad just iga ku"llalise jaoks ei vaheta odavametes kohtades, enamalt jaolt on sul ventilaator toa nurgas voi laes. Vannituba on tihti tu"nn nurgas kust vett ammutada koos kopsikuga ja kraan selle kohal, kohata voib ka dusi ta"itsa tihti, survet mis tekitaks tunde et dusi votad samas va"ga harva, soojendatud vett pea ei kunagi kuid siin kliimas pole seda ka vaja. WC potiks on fifty fifty kas auk ja jalaja"ljed voi siuke nagu harjund oleme selle pisikese erandiga, et vett kallad sa peale kopsikust manuaalselt ning prill lauda ei pruugi olla. Wc paberit ei maksa oodata (ning selle kasutusel ra"a"gitakse ummistus ohust), kohalik viis on kasutada oma vasakut ka"tt ja vett voi lihtsalt jooksvat vett ja survet mingist sellisest voolikust nagu emme kodus juurviljade pesemiseks voiks kasutada...
No ja teise otsa pealt - indoneesia toit, ei saa kurta, peris head kraami on siin. Pohiliselt johverdatakse riisi erinevate lisanditega, milelst paljud sisaldavad minu ajoks liiga suures koguses Chillit, aga palju lihtsaid ja ha"id asju on kah alati voimalik saada nagu kala, voi kana, voi muna, voi nuudleid, voi spinatit, voi kurki voi tomatit voi... Suht lemmik vist oli mul vardas ku"psetatud kanalihatu'kid palmilehes ku"psetatud riisiga, Nasi Goreng ehk praetud riis eri lisanditega on kah va"ga hea. Ning mu lemmik avastus on magus sojakaste ehk kecup manis, na"mma.
Mis veel, indoneesia televisoon ja filmid - no vorreldes indoneesia action filmidega on chackie chani filmid ja wrestling maailma koige realistlikumad asjad ning sellist u"lema"ngimist pole ma kohanud isegi louna ameerika seebiooperites mitte. U"ldiselt on tele siin natuke siuke voorastav segu la"a"neliku matkimisest ja kohalikust kultuurist, muusikavideod on u"ldjuhul tehtud ka"sikaameraga, alaulud ainult ja ainult armastusest, millest tulenevalt videod on koik u"ks suur tants ja ohkamine. Aga Balil muidugi na"idatakse baarides seda mida igalpool mujal maailmas kus mone inglase jalg on tatsumas - jalgpalli. Laupa"eval na"idatakse Eesti inglismaa ma"ngu, eks ma la"hen ja katsun inglise vutifa"nnid u"le karjuda ning korralikult tu"linorida, ja"a"b veel loota, et Eestil keegi va"ravas on, et va"ga jube ma"ng ei tuleks.
Sellised lood siis, mu aeg hakkab indoneesias otsakorrale joudma, va"ga kihvt on siin olnud senini ja loodan et viimane peaaegu et na"dal saab olema va"hemalt sama lahe. La"hipa"evil tahaks hullult Merapile jouda (lisaks templitele mis siin u"mbruses on). Merapi on maailma aktiivsuselt 6-s vulkaan kuulu ja"rgi, saab vast tossamist na"ha ja puha. See et eila suurt miskit tehtud ei saanud ja ta"na kah veel va"ga ka"be pa"ev ei olnud oli tingitud sellest, et ma mingi kohugripi sebisin endale, nu"u"d olen peale umbes 15 tundi und 24 tunni jooksul ja paari tabletti OK juba, aga u"leeila ja eila tundsin end nirult. Samas, eks iga asi on millekski hea, kui ma virk ja kraps oleks olnud ning ringi lipanud siis seda juttu siin poleks. Seega, kohugripi terviseks!
Suht pisike Bali, mida la"a"ne ja eriti austraalia inimesed indoneesia saartest enim teavad ja kust ka minu reis algas, ehk kus ma maandusin, on pohiliselt budistliku usundiga kogukonna ja seega veits vabama olemisega (mis tingitud vast osaliselt ka meeletust turistide hulgast seal). Samas ei saa ma Bali osas liiga palju sona votta, olen sealt la"biliikudes veetnud vaid kaks pa"eva ja needki Kutas, mis on peamine va"rav indoneesiasse (kus 2002 need pommidki plahvatasid), olen selgeks saanud, et ta"navatel vedelevad pisikesed lillekorvid on ta"iesti tavalised, need on seotud esivanemate kultuse ja vaimudele meelehea valmistamisega. Lisaks on neil huvitav komme nimetada oma poegasid nelja nimega kindlas ja"rjekorras, nii et nime ja"rgi tead kas tegu on esimese, teise, kolmanda voi neljanda pojaga (siis minnakse uuele ringile). Kolmanda poja nimi on Yoman, kui esimeselt tu"u"bilt nime ku"sisin ja ta vastas Yo Man, siis ma algul motsin et ta ei saand aru voi teeb pulli igaljuhul :). U"ldiselt on Kuta nagu u"ks suur kuurort ikka, va"ga aktiivse mu"u"gitegevusega koige osas eriti kui nahava"rv valge juhtub olema, mis peris a"ra vahepeal va"sitab.
Balist itta liikudes on ja"rgmine suurem saar islami kants Lombok, kus ma vaid episoodiliselt la"bi reisides peatusin ning mis vaatamata va"ga kenale loodusele just koige soodsamat muljet mulle ja paljudele teistele ei ja"tnud, sest kui tavaliselt on agressivne mu"u"gitegevus verbaalne, siis siin voib see sadamates ja muudes rahvarohketes kohtades ka fu"u"siliseks osutuda, a la mina sulle kaup ja kui sina mulle raha ei siis mina votan sinu kott ja jooksen kuni sina mulle raha ;). Lisaks ka tavaliselt isegi agressivse mu"u"gi puhul mujal harva esinevad ilmselged lausvaled, a la sa pead votma takso sest bussid ei ka"i, tule parem kohe minuga, internet ei to"o"ta sest linnas on elekter a"ra - kuigi tuled kumavad ;) jne. Kui veel lisada tavaliselt korrumpeerunum politsei kes ilmaigasuguse pohjuseta vahel trahviraha ku"sib, siis mitte just koige sobralikumat esmamuljet ja"ttev saar. Samas olen kindel, et kui veits suuremast mo"llust eemale saada siis on inimesed ja"lle nagu nende pohiliseks loomuseks on, sobralikud, uudishimulikud ja abivalmid. U"ldse olen ma ta"heldanud reisides, et inimesed on oma loomult siia ilma su"ndides va"ga siirad olendid, kes teatud taustsu"steemi mojul voivad muutuda, olgu selleks siis majanduslikud asjaolud, lu"hina"gelikkus ja oportunism (ehk lu"hiajaline kasumi maksimeerimine) mida voib ehedakujuliselt na"ha suhteliselt loodusla"hedaste paikade porkumisel/segunemisel la"a"nekultuuriga. Pohjused miks inimesed arenenumates kultuurdes tihti kasvades ebasiiramateks muutuvad voivad olla pisut teistlaadi, kuid pohimotteliselt taandub ka seal asi lopuks enda majanduslikule kindlustamisele (info, isiklik voi mitte, maksab ja seda hoitakse endale), kas see alati ka heaolu maksimeerib on ja"llegi iseku"simus ning soltub paljuski ka indiviidist, ehk siis mone jaoks on ohvrid mis tehakse loomulikkuse osas ja voetakse va"lja rahas seda va"a"rt, teiste jaoks mitte, millest ka erinev ka"itumine ja eri arusaamad. Nii, aitab majanduslikust arutelust, ma olen veendund, et paljudel jooksis juhe juba kokku, u"hesonaga, Lombok minu aksulikkus funktsiooni ei maksimeerinud eriti kuna ma ei saand rahus teha mis tahtsin.
Ku"ll sain ma rahus teha mis tahtsin pisikesel Gili Trawanganil mis on Lomboki ku"lje all, see oli see saareke kus ma sukelduma oppisin. Mis usk seal oli? No o"o"siti voeti moseest kovasti sona ja palvetati, aga kohalikke inimesi (kokku neid seal ca 1000) kes Ramadani nii tosiselt oleks votnud et tegelt kah paastunud oleks ei olnud va"ga palju... Erinevalt na"iteks Lombokist voi Sumbawast voi Jaavast kus ma nu"u"dseks jala maha olen pannud. Nagu juba ennegi sai kirjutatud, oli Gili siuke ha"sti tsill koht, mis sobis ha"sti sukeldumise oppimiseks (kuigi mujal olen ma veel ilusamaid asju vee all juba na"inud), samuti oli ta koht kuhu paljud tulid lihtsalt rannale peesitama, snorgeldama, pidutsema, kansat tombama, seeni katsetama jne. Siuke meeldiv, absoluutselt mitte agressiivne, kuurort samas ikkagi.
Flores on pohimotselt ainus peamiselt kristliku elanikkonnaga saar indoneesias, ja vorreldes Bali voi Giliga on ta suht suur, vorreldes Jaava voi Sumatra voi Kalimantaniga ja"lle mitte eriti suur. Samas on nende asjadega siin ikka nii, et koik pole peris nii mustvalge nagu paistab, ei ole islam siin peris islam pole ka katoliiklus pa"ris see mis tavamoistes, erinevatest usunditest mis siin enne olid (animistlikud esiisade kultused, budism, hinduism) on iga uus tulija miskit u"levotnud ja pa"randanud. Seda oli na"ha na"iteks pulmas, mida sai ku"lastatud, voi veelgi selgemalt matmikommetes. Kadunuke sa"ilitatakse suurel osal Floresest otse oma maja ette, hauale ehitatakse betoonist kirstu moodi moodustis, mis on ehitud ristiga ja kaetud kahhelkividega... Peris imelik tundus esialgu. Osadel saartel, kuhu ma kahjuks ei joua seekord (Sulawesi), korraldatakse kuulu ja"rgi endiselt korralike matmistseremooniaid, osades kohtades indoneesias poletatkse surnuid ja osades hoitakse neid kuuke paar enne toas voodis hu"vastija"tmiseks. Kirju on see indoneesia oma kommete, keelte ja arusaamade poolest. Ja va"ga huvitav.
Alates eilsest olen ma siis saarel kus elab suurim osa rahvastikust ja asub pealinn Jakarta, Jaaval. Sai nimelt u"leile Floreselt Maumerest Denpassari (Balil) lennatud ja sealt eila varahommikul edasi Yogjakartasse, mis on koahlik kultuuriha"ll ja koikide Jaaval valitsenud uskude kokku sulandumise koht. Juba eila saabudes ja"ttis Yogija (nagu teda siin oigupoolest kutsutakse) mulle va"ga hea mulje, tegu on suht suure linnaga, mis on samas va"ga huviatava ajalolise taustaga. Jaava on pisut eesrindlikum tehniliselt (ka to"o"stuslikum) olles nii o"elda indoneesia veduriks (samas ka tihti piduriks). Ta"na hommikul ka"isin sultanipaleed vaatamas, arhitektuuriliselt ei midagi u"le moistuse, kuid kustumatu mulje ja"ttis pigem see, kuidas see iseloomustab erinevate kultuuride u"le ka"imist siinsest piirkonnast ja suhtelist tolerantsi eelnevate suhtes (Yogjakarta la"hedal on ka indoneesia suurimad Budistlik ja Hindu templid, mida vahest onnestub la"hipa"evil kaeda). Sultanipalee elementides on poimitud nii hindu kujundid, budistlikud su"mbolid kui ka koraani laused, kasutatud va"rvid on samuti su"mboolsed, must ta'histamas hinduismi, punane budismi ja kuldne islamit. Kuigi sultan voib olla vaid moslem, siis tema vend voi moni teine pereliige on tihti hindud voi budistid olnud. Ehk siis siit hea na"ide elust, et saame ku"ll ilusti koik koos sobralikult elada kui minul on jumalast ta"itsa savi ja olen ta olemasolus enam kui skeptiline, sina arvad et ta nimi on Allah ja meie sober kujutab ette et neid on mitu ja neist tema jaoks ta"htsaima nimi on Siva ning moni tahab lihtsalt nirvanasse saada. Kui a"a"rmustesse aint keegi ei langeks... Muideks, kui ma ta"na u"hele seletasin, et mina jumalat lihtsalt ei usu vastuseks ku"simusele et mis usku ma olen, oli tal lihtsalt raske seda oma pilti mahutada ja pidin mitu korda seletama, et ma kohe kuidagi viisi ei palveta ;), sest mingi religioon on siinmail koigil.
Inimestest - indoneesia inimesed on suures osas va"ga toredad, valmis ku"lalislahkuse, sopruse, armastuse ja muude selliste va"a"rtuste nimel tihti enamaks kui kui u"ks keskmine la"a"ne inimene. Kui sa neil ku"las oled, siis leitakse ka keset o"o"d, kui koik poed ametlikult kinni on, kuskilt puuduvad komponendid sulle eine kokkamiseks. Mida on seda jagatakse u"hesonaga. Selline na"ide tuli ette Viiamsel ohtal Maumeres Floresel, kui u"ks giidi kalduvustega indoneesia neiu Siti meid oma politseinikust oe residentsi ku"lla kutsus Jerouniga, va"ga huvitav ohta oli. Neiu nagu paljud noored siin kandis lihtsalt kondis ta"naval ja otsis midagi huvitavat teha, nagu na"iteks inglise keele praktiseerimine (muideks, ta oli kohanud ka Philippe kes meie vulkaanimatkal kokku kukkuma kippus nagu me pildilt avastasime). Mis toob mind veel u"he asjaolu juurde mida ma olen ta"heldanud. Tihti ei ole neil suurt midagi teha. Eriti kehtib see tavaliselt meeste kohta, aga ka noorte naiste kohta kes veel abielus poel ja ei pea pere eest hoolt kandma (jahh, siin teevad suurema osa to"o"st a"ra naised, meestel on suht lebo elu). Ohtusel ajal kui enam nii palav ei ole, voetakse tavaliselt ette moni sportlik ma"ng, muidu piirdub vaba aja veetmine lihtsalt mo"lisemsiega ja suitsetamisega muidugi, ma usun et mingi 95% meestest suitsetab. Ahjaa, kaardima"ng ja male ja siuke va"rk on kah au sees, aga seda pea eranditult vaid raha peale, mis tottu voib ka ma"ngukire ku"u"sis vaevlejaid peris tihti kohata.
Kohalikust transpordist ma siin eespool juba olen pajatanud, lisaks veel, et erinevalt na"iteks Sri Lankast, ei ole neil siin pileti su"steemi, mistottu valge inimese ka"est kiputakse hinge hinda ku"sima ning enamasti ka tingides maksad ikka rohkem kui peaks, ainus variant lisamaksest hoiduda on omada infi palju konkreetne ots maksab ja siis niipalju maksta (u"ldiselt on muidugi transport suht odav). Aga korrektne informatsioon on pohiliseks mureks siinmail, va"hemalt on olnud senini minu jaoks, selle saamine on aeganoudev, raskendatud keelebarja"a"ri tottu (teed ku"Sides ja"lgi alati kas ka"si ikka na"itas vasakule kui suu left u"tles :)) ja tihti ka keerukas kuna seda ei taheta anda, eriti kui oled turistiloksus kus ringkaitsega kartellikokkulepet joustatakse.
Kohalikud o"o"bimiskohad on kvaliteedilt seinast seina, nende peamiseks plussiks on odavus - pea igast indoneesia linnast leiab toa 2-5 usa $ eest, homikuso"o"k on tihti hinna sees. Isegi u"ksi olles saad tihti toa kahe voodiga, linu nad just iga ku"llalise jaoks ei vaheta odavametes kohtades, enamalt jaolt on sul ventilaator toa nurgas voi laes. Vannituba on tihti tu"nn nurgas kust vett ammutada koos kopsikuga ja kraan selle kohal, kohata voib ka dusi ta"itsa tihti, survet mis tekitaks tunde et dusi votad samas va"ga harva, soojendatud vett pea ei kunagi kuid siin kliimas pole seda ka vaja. WC potiks on fifty fifty kas auk ja jalaja"ljed voi siuke nagu harjund oleme selle pisikese erandiga, et vett kallad sa peale kopsikust manuaalselt ning prill lauda ei pruugi olla. Wc paberit ei maksa oodata (ning selle kasutusel ra"a"gitakse ummistus ohust), kohalik viis on kasutada oma vasakut ka"tt ja vett voi lihtsalt jooksvat vett ja survet mingist sellisest voolikust nagu emme kodus juurviljade pesemiseks voiks kasutada...
No ja teise otsa pealt - indoneesia toit, ei saa kurta, peris head kraami on siin. Pohiliselt johverdatakse riisi erinevate lisanditega, milelst paljud sisaldavad minu ajoks liiga suures koguses Chillit, aga palju lihtsaid ja ha"id asju on kah alati voimalik saada nagu kala, voi kana, voi muna, voi nuudleid, voi spinatit, voi kurki voi tomatit voi... Suht lemmik vist oli mul vardas ku"psetatud kanalihatu'kid palmilehes ku"psetatud riisiga, Nasi Goreng ehk praetud riis eri lisanditega on kah va"ga hea. Ning mu lemmik avastus on magus sojakaste ehk kecup manis, na"mma.
Mis veel, indoneesia televisoon ja filmid - no vorreldes indoneesia action filmidega on chackie chani filmid ja wrestling maailma koige realistlikumad asjad ning sellist u"lema"ngimist pole ma kohanud isegi louna ameerika seebiooperites mitte. U"ldiselt on tele siin natuke siuke voorastav segu la"a"neliku matkimisest ja kohalikust kultuurist, muusikavideod on u"ldjuhul tehtud ka"sikaameraga, alaulud ainult ja ainult armastusest, millest tulenevalt videod on koik u"ks suur tants ja ohkamine. Aga Balil muidugi na"idatakse baarides seda mida igalpool mujal maailmas kus mone inglase jalg on tatsumas - jalgpalli. Laupa"eval na"idatakse Eesti inglismaa ma"ngu, eks ma la"hen ja katsun inglise vutifa"nnid u"le karjuda ning korralikult tu"linorida, ja"a"b veel loota, et Eestil keegi va"ravas on, et va"ga jube ma"ng ei tuleks.
Sellised lood siis, mu aeg hakkab indoneesias otsakorrale joudma, va"ga kihvt on siin olnud senini ja loodan et viimane peaaegu et na"dal saab olema va"hemalt sama lahe. La"hipa"evil tahaks hullult Merapile jouda (lisaks templitele mis siin u"mbruses on). Merapi on maailma aktiivsuselt 6-s vulkaan kuulu ja"rgi, saab vast tossamist na"ha ja puha. See et eila suurt miskit tehtud ei saanud ja ta"na kah veel va"ga ka"be pa"ev ei olnud oli tingitud sellest, et ma mingi kohugripi sebisin endale, nu"u"d olen peale umbes 15 tundi und 24 tunni jooksul ja paari tabletti OK juba, aga u"leeila ja eila tundsin end nirult. Samas, eks iga asi on millekski hea, kui ma virk ja kraps oleks olnud ning ringi lipanud siis seda juttu siin poleks. Seega, kohugripi terviseks!
reede, 5. oktoober 2007
Maumeres, viimased pa"evad Floresel
No ei la"int seekord na"dalatki kui juba ja"lle internetiga(!) interneti kohviku peale sattusin, indoneesia kohta peris hea tulemus :). Olen viimastel pa"evadel matkasell pohiliselt olnud ja paar vulkaani tippu vallutanud, sekka ka va"heke niisama lebotamist ja muud kraami. Rutengist sai ilusti Bajawasse suundutud, bussist ma ilmselgelt maha ei ja"a"nud, sain hoopis kolm tundi oodata kuni ta va"ljus, aga see on nii tavaline siin et ei pane enam peaaegu ta"helegi. Lisaks on muidugi ta"itsa tavaline, et bussis istudes on su jalge all riisikott, korval istmel pru"gikotita"is kropsupakke, jalge ees turule minev tu"nn toorjuustu, pingi all siblib turule minev kana ja katusele sinu koti korvale on seotud siga :). Ahjaa, ja buss on pungil ta"is inimesi ning ei va"lju enne kui koik kohad on ta"idetud. Aga kuidagi peab ju koik kaup liikuma, ning bussid on selleks ilmselgelt lihtsaim vahend mida kohalikud ka agaralt kasutavad. Selline eluolukirjeldus siis vahepalaks. Bajawas oli meil pohiliseks aktiviteediks plaanitud Gunung Inerie otsa ronimine, mis oma kahe tuhande paarisaja meetriga on Florese korgemaid vulkaane. Moeldud tehtud, sebisime endale mingi transpordi ma"ejalamile ja asusime aga teele. Giidi me palgata ei raatsinud, seega pidime ise rajaleidjad olema, aga suutsime raja kaotada esimesel kilomeetril kui see la"bis kohalikke polde. Me Jeroeniga ei lasknud end sest eriti heidutada ja suundusime aga tipu poole, valisime selleks lihtsaimana na"iva ma"eku"lje ja muudkui ronisime (tagantja"rele tark olles selgus et me olime oigele rajale suht la"hedal). Moned raskemad kohad va"lja ja"tta oli see lihtsalt kolm tundi suht kurnavat ronimist, enne kui tippu joudsime, vahepeal oli pinans suht lahtine kus tuli pea neljaka"pakile laskuda. Aga see oli seda va"a"rt! Tipust oli vaatamata pilvedel peris hea vaade ning kaasa voetud Bintangi (kohalik pilku) libistades ja riisi su"u"es oli tipus va"ga monna. Ahjaa, Juss, ma"letad meie vulkaani plaani? Vot enam va"hem nii oligi nagu kujutletud sai, aint matkata tuli rohkem :). Aga sellega seiklus tegelt alles algas, sest alal oli ju kah vaja saada. Silmasime kaht teist ronijat ja eeldasime, et ju nad ikka rada teavad, aga ei olnd need asjad nii lihtsad... Ka nemad olid eksinud ja ootasid meid, lootuses, et vahest meie teame parimat teed alla :). La"ks siis nii, et ma hakkasin rajaleidjaks ja teised so"rkisid sabas, voi oigemini ronisid, sest me olime alustanud veits nirus kohas oma allatulekut ja vahepeal andis igast kaljulohesid ja kanjoneid ikka u"letada. Mingi hetk leidsin ma aga lahtise kiviklibuga nolva mida mo"o"da sai ilustii alla suusatada tu"kk maad ja siis oli juba suht lihtsam allatulek, niivord kuivord ja"rsust kallakust allatulek lihtne saab olla. Aga u"ks meie u"les korjatud ma"gironijatest polnd just elu tippvormis, kurnatusest ja vedeliku puudusest ning madalast veresuhkrust hakkas tal mingi paarisaja meetri korgusel pilti tasku kiskuma vaatamata tihedatele peatustele ja sellele et ma juba tema koti enda kanda olin votnud. Ma olin veel suht va"rske, nii siis olingi mina see kes alla lippas ja vett ja suhkurt tu"u"bile tooma kuniks teised puhkama taga ja"id. See 40 mindane kiirra"nnak oli peris hea trenn peale kuut tundi turnimist ;), aga oma indoneesia keelt mille u"le ma peaaegu uhke olen juba praktiseerides ma esimesest osmikust vett sain ja u"les joudes saime pildi Philipil silme ees uuesti stabiilseks. Ra"ndasime siis koik kos ilusti alla va"lja ja nautisime u"he kohaliku perekonna ku"lalislahkust kes meid koiki u"limagusa teega ja veega kostitasid, mis oliu"limalt abiks. Kohalikud on siin lihtsalt mega sobralikud, kui kuskile korvalisemasse kohta satud, kus nad ei ole harjunud turiste no"o"rima. Lopp hea koik hea, kihvt seiklus oli, aga kui kellegi plaanis on vulkaani otsa ronida, soovitan enne veits rajainfot hankida voi giid votta;). Asja positiivne ku"lg oli see et olled olid sel ohtul Philipi kulul, kuigi ohtu ise oli vaikne sest koik olid jummilast va"sinud.
Ja"rgmine pa"ev sirutasime oma va"sinud konte bussi asemel autos ning liikusime edasi, Monisse, kus sai kaks va"ga toredat pa"eva veedetud - kui keegi sinna kunagi la"heb siis soovitan soojalt Bintangi restorani korval olevat o"o"bimiskohta, lihtsalt nii toredad inimesed et pole sonu. Sai kohalikega veits vorkpalli ma"ngitud ja kohalikku palmiehtedest aetud puskarit (Arak) testitud. Ja siis u"he kohaliku su"nnipa"eval ka"idud. Ning niisama tsillitud ning kose all ujumas ka"idud. Lisaks ka"isime ta"na hommikul vaatamas Florese suurimat tombenumbrit - eriva"rvilisi vulkaani ja"rvesid. Uskumatu, kolm ja"rve, kaks ta"iesti korvuti ja kolmas 200 m eemal, vulkaani kraatrites, igau"ks ise va"rvi! Va"rvid kusjuures muutuvad, hetkel oli u"ks tu"rkiis sinine, u"ks must ja u"ks siuke imelik pruunikas must. Aga na"iteks 30 aastat tagasi olid nad valge punane ja sinine... See pidada olenema mineraalidest ja hapniku hulgast vees, mega igastahes. Saime u"les kusjuures nii vara, et saime ka pa"iksetousu sealt vulkaani otsast vaadata (Kelimutu, 1620m), viimase peal.
Nii, pean lippama, hollanlane on na"rviline juba mul korval, oige kah, na"lg na"pistab mindki jube tugevalt juba. La"mme teeme ohtuso"o"gi nu"u"d, vahest leiame isegi midagi muud kui riis ta"na, suht suur linn ikkagi, 75000 inimest, Florese suurimaid.
Ja"rgmine pa"ev sirutasime oma va"sinud konte bussi asemel autos ning liikusime edasi, Monisse, kus sai kaks va"ga toredat pa"eva veedetud - kui keegi sinna kunagi la"heb siis soovitan soojalt Bintangi restorani korval olevat o"o"bimiskohta, lihtsalt nii toredad inimesed et pole sonu. Sai kohalikega veits vorkpalli ma"ngitud ja kohalikku palmiehtedest aetud puskarit (Arak) testitud. Ja siis u"he kohaliku su"nnipa"eval ka"idud. Ning niisama tsillitud ning kose all ujumas ka"idud. Lisaks ka"isime ta"na hommikul vaatamas Florese suurimat tombenumbrit - eriva"rvilisi vulkaani ja"rvesid. Uskumatu, kolm ja"rve, kaks ta"iesti korvuti ja kolmas 200 m eemal, vulkaani kraatrites, igau"ks ise va"rvi! Va"rvid kusjuures muutuvad, hetkel oli u"ks tu"rkiis sinine, u"ks must ja u"ks siuke imelik pruunikas must. Aga na"iteks 30 aastat tagasi olid nad valge punane ja sinine... See pidada olenema mineraalidest ja hapniku hulgast vees, mega igastahes. Saime u"les kusjuures nii vara, et saime ka pa"iksetousu sealt vulkaani otsast vaadata (Kelimutu, 1620m), viimase peal.
Nii, pean lippama, hollanlane on na"rviline juba mul korval, oige kah, na"lg na"pistab mindki jube tugevalt juba. La"mme teeme ohtuso"o"gi nu"u"d, vahest leiame isegi midagi muud kui riis ta"na, suht suur linn ikkagi, 75000 inimest, Florese suurimaid.
pühapäev, 30. september 2007
1 Oktoober, Flores, unine ma"gilinnake nimega Ruteng
Indoneesia ruulib, ta"iega! Aint diskoba"nd nimega internett siin va"ga tihti ei esine, kuigi ta end justkui reklaamib, nii et teiega selle jagamine on vahel keerukas. Aga ta"na leidsin senini indoneesia kiireima internetiga kohviku, mis asub maalilisel maastikul vulkaanide ja riisipoldude keskel, linnakeses nimega Ruteng mis on indoneesia kohta ha"mmasatvalt puhas ja ilus, vist portugali koloniaal ajastu mis siia katoliku kirikud ehitas (90% Florese elanikest on kristlased) ja kohaliku hoimu kommete poimumise tulemus. Ilus ja puha, aga miskit ei toimu siin, seega lippan pa"rastlounal edasi. Aga et teile koik algusest peale a"ra ra"a"kida mis juhtunud koik on, siis alustan algusest voi pigemini eelmise raporti lopust.
Tegin Gili Trawanganil oma su"gav sukeldumise mooduli a"ra ilusti, ja see oli raudselt seda va"a"rt, igaljuhul oli Gili kihvteim sukeldumine. Oma 3,7 miljonise sukeldumisarve maksmine nii lahe ilmselgelt ei olnud ;), aga kogu lobu oli mitmekordselt seda raha va"a"rt (ja ei, ma ei aja teile ila, see oli 3,7 miljonit, ruupiat muidugi). Tegin muidugi endale ma"rkuse, et tuleb kokkuhoidlikumaks hakata. Gilil oli hea lebotada, aga u"ldiselt oli mul paketituristidest (ja nendele moeldud hindade maksmisest) selleks ajaks suht korini, see oli meeldiv na"dalane valge inimese puhkus koos sukeldumise, aga indoneesiast teadsin ma endiselt peaaegu sama va"he kui sdaabudes. Sebisin endale pileti Gili Trawanganilt Floresele Labunbajosse, mis sisaldas kolme paadisoitu ja hunnikut bussitrippe (vahepeal olnud Lombok ja Sumbawa mis pole just va"ga va"iksed saarekesed tuli la"bida, sest kahjuks ajapuudusel nende avastamine sai plaanist va"lja ja"etud (no kuidas sa avastad 4 na"dalaga riiki mis sisaldab 17 000 saart 5200 kilomeetri pikkusel saarestikul?). Ning aega pidi see votma ca o"o"pa"eva voi nii. No vottis see aega mingi 32 tundi vist lopuks ja oli paras seiklus. Nagu ikka igas vaesemas riigis on turistile moeldud noiaringist va"lja murdmine paras pa"hkel, sest kui sa tahad na"ha millega kohalikud tegelevad (ja maksta kohalikke hindu), siis on seda va"ga raske saavutada kohas, kus terve kari va"lismaalasi ringi lippab ning koik kohalikud on harjunud nende ignorantsusega ning peavad neid liikuvateks rahaautomaatideks. Gililt peale esimest hommikul 8 ajal alustatud paaditrippi (paadis ja bussis Matarami olid koik peale juhi valged) Lombokile joudes ootas mind ees tavaline aasia stiilis "ku"lalislahkus", kus sulle koike mu"u"a taheti ning sinu eest "moistliku" tasu eest orgunnida lubati, ning sind koikjale transportida taheti. Skeeme kuidas sult veel paar nahka koorida oli hulgaliselt muidugi (muideks Lombokil on suht halb kuulsus selle koha pealt, et sul seal pidevalt lausvaledega (mis mujal on suht haruldased) nahka u"le korvade u"ritatakse tommata). Enamusest mul onnestus hoiduda, aga lisamakse oma piletile siiski tegema pidin, sest ma polnud va"ga ta"helepanelikult seda uurinud enne vastuvotmist ning pagasi paragrahvi la"bilugenud, kuhu nad holptulu haistes olid ma"rkimata ja"tnud, et mul lisa pagas (u"le 10 kilo ei tohtind olla) hinna sees on. Ilmselgelt oli raske protestida (mitte et ma seda teinud ei oleks), kui piletil 10 kilo kirjas oli ja keelt ei vallanud absull, aga tingima ma oleks igaljuhul rohkem pidand, loll pea palju vaeva. Oma bussi peale ma loppeks ikkagi sain Mataramis ning asjad hakkasid oopis teistmoodi va"lja na"gema kui enne - ma olin u"le pika aja ja"lle ainus v"lismaalane bussis. Buss oli u"llatavalt la"a"nelik, mugav ja konditsioneeriga ja puha. See et ma teda umbes 4 tundi ootama pidin tundus lihtsalt loogiline siinses ajatuse keskkonnas, igaljuhul umbes kella 4-ks oli ta ta"is, siin lihtsalt buss vahel enne kuhugi ei soida, kui koik kohad ta"is on ;). Esimene ots kuni praamini mis Lombokilt Sumbawale viis (2 tunnine praami ots ainult) oli ko"ki mo"ki, praamisoit oli huvitav, sisustasin selel indoneesia keele oppimisega (et tingimisel pa"devaks saada ning voimalikult va"he turistlikku muljet ja"tta) ning indoneesia uudiiste vaatamisega. Ma olen juba ammu avastanud ka eestis uudiseid vaadates, et Indoneesias juhtub nii mondagi, ja see on ta"iega tosi. Eri indoneesia paigus oli ta"itsa esindatud piske maava"rin merepohjas ja seega tsunaami oht, metsatulekahju, va"iksed rahutused politsei vastu, lennuonnetus ja vulkaani aktiviseerumine. Uudiseid tolkis mulle Husni, kellega ma olin bussijaamas tuttavaks saanud oma 4 oote tundi veetes (milel jooksul ta Ramadani puhul kaks korda meka poole palvetama pidi), Husni, nagu suurem osa indoneesia noori unistab, et temast saab u"ks pa"ev proffessionaalne giid, oppis ta ku"ll inglise keele opetajaks u"likoolis, aga see pidaatki va"ga hea baas giidinduseks olema :). Meri oli veits rahutu, aga ei midagi u"le moistuse, Husni igaljuhul merehaigeks suutis ja"a"da. No igastahes oksendamise vahel sain ma uudistest hea u"levaate. Muidu on indoneesia televisioon siuke naljakas, imelik kompunn la"a"nelikust ja kohalikust, kohati tundub lihtsalt u"lemoistuse ebaloomulik. Ja"rgnenud bussisoidust la"bi Sumbawa, ma va"ga palju ei tea, sest vaatamata so"o"gipeatuseusele, ta"iesti kreisidele trikkidele mida bussijuht vulkaanide vahel tegi ning sellele, et mu korval istuval toredal indoneesia neiul paha hakkas (viisakas ta oli ja su"lle mulle ei oksendanud, aga porandale ku"ll) onnestus mul magada suurem osa sellest o"o"st. Paar korda ma oma poolunest u"les a"rkasin, avastamaks, et me just napilt kuristikku voi ookeanisse soitnud oleks - tundus igaljuhul olevat hea idee uuesti silmad sulgeda :). Hiljem ameeriklastelt kes teises bussis (no siin la"heb tavaliselt ikak mitu bussi korrraga kui minek on) olid kuulsin, et kui nende bussijuht peaaegu lehma alla oleks ajand siis meis bussi pikivahe polnud eriti piisav ning tagant sissesoidu va"ltimesks olime me peaaegu vastu kaljuseina ja siis peaaegu ookeanisse soitnud, selle magasin targu maha, voi avasin silmad parasjagu vaid ookeani na"gemiseks. Kuidagi me hommukul kella 4.30 -ks Bimasse joudsime igaljuhul. Et enamus meie meeldivast bussita"iest sinna oligi saada tahtnud, olin sunnitud u"le kolima ebameeldivamasse transpordi vahendisse, mille suht kansane konduktor oli suht ebameeldiv tu"u"p, kes u"ritas mulle mu"u"a u"he bussis oleva naisterahva seksuaalteenust (neiu ise va"itis et tegelt ta prostituut pole, niipalju kui maru sain), seltskond oli kirju igastahes. Onneks oli Bimast Sape sadamsse aint mingi tunnike soitu. Praamini (mille pileti va"lja ra"a"kimiseks oma teisel pool lahte asuva linna bussipileti eest mul omajagu aega kulus, sest ilmselgelt tundus olevat hea voimalus mulle veel u"ks pilet mu"u"a) oli mul paar tundi aega, seega suundusin hommikust linna (pigem alevikku) avastama. Oma suureks roomuks leidsin isegi sularahautomaadi, mu ruupiavaru oli nullis olnud juba Mataramis pagasi maksmisest saadik. Ning see pole eriti hea olukord pa"raporgus reisides. Igaljuhul sain endale vee ja toiduampsu soetatud ja votsin hobukaariku 2000 ruupia eest tagasi sadamsse (see on umbes 3 krooni, kasutasin oma va"rskelt opitud indoneesia keelt suurepa"rase tingimise tulemuse saavutamiseks). Transporti oli vaja, sest 8-ni kuna praam pidi va"ljuma polnd kuigi palju ja"a"nud ja sadamasse oli mingi 3-4 kilta. Praam muidugi enne kella 10 reaalselt ei va"ljund, aga vahet polnud. Sain kokku paari ameeriklase ja u"he britiga laeval, ning kella 16 olingi ilusti Floresel. Kihvt kogemus, aga aja kokku hoiu mottes ja lihtsuse huvides la"hen tagasi lennates, pilet on vast mingi poole kallim aga vahel voib mugav kah olla.
Labunbajo osutus pisikeseks suht ra"paseks sadamalinnakeseks, kus seoses Komodo rahvuspargi la"hedusega ja sellest tingitud Florese kohta suure turistide arvukusega osutus odava o"o"maja leidmine parajaks pa"hkliks, kui olin veits ringi kompind, paari kohta tsekand ja teada saanud u"he voorastemaja mis peaks odav olema tegi u"ks mopeedijuht mulle transpordi pakkumise millest ma ei saanud keelduda. 500 ruupiat (va"hem kui kroon) 5000 asemel u"tles ta ku"ll seetottu, et ta inglise keel kehva oli, mitte et ma tal mingi eriline lemmik oleks olnud ;), kahjuks selgus et ta on lamams la"bi ja la"bi ja ei tea ka kuhu minna ja tassis mu peale ringi tiirutamist mingi mu"u"gipunkti juurde mispeale talle halvasti u"tlesin parasjagu, kui laeval kohatud britt mo"o'dus ja sain teada kus u"ks teine odav koht on. Sinna ma siis pesa punusingi, tegu oli va"gagi kohaliku asutusega, ja see ei kanantnud mingit kriitikat, kuid hind oli kah va"gagi odav. Aga noh, kui peale na"dalast aint soolase dussi all ka"imist ja 34 tundi teel endale "u"hisvannitoas" mille porandale palja jalaga ei astuks ja kus hambaharja kuskile asetada ku"ll ei julge, endale kopsikuga vett pa"he valad on see uskumatult kihvt :). Nu"u"d oli veel vaja va"lja uurida kuda saaks voimalkult odavalt Komodo Draakoneid na"ha, suundusime Nickiga (briti tu"u"p) tuuride officesse et esialgset pilti saada millest jutt ka"ib ja lasime endale tuuri mu"u"a u"ritades informatsiooni terasid sokaldest eraldada. Jube keerukas on sellises kohas, infi saada (u"ldse on suht keeruline siin muidugi pa"devat infot saada). No igastahes saime mingi pidi ette ja teiste juba draakoneid na"inute ka"est saime enam va"hem teada mis see maksma peaks, liiga palju oli ainuoige vastus - sest pargi sissepa"a"s iseenesest, mis oli ametlik oli 178 000 ruupiat (20$), lisaks paat kahe tunniseks sinna ja akhetunniseks tagasisoiduks mille eest taheti hinge hinda. Hommikul sadamas kaptenitega tingimise tiiru tehes (reisiagenteidest u"mber minnes) saime enam va"hem normaalse hinanpakkumise, aga ikkagi tundus soolane. Lopuks onnestus endale a"ra ra"a"kida u"he sukeldumise firma kolmepa"evase paketi u"ks pa"evadest, mis sisaldas kahte sukeldumist ja draakonite na"gemist pohimotselt soodsa kahe sukeldumise hinnaga. Pargipilet pidi selleks kah olema, veits piinlik on, aga selle pealt ma hoidsin alatult kokku ja kasutasin u"he hollandlase keda Gilil juba kohand olin ja kes nu"u"d siin oli juba kasutatud piletit, kes oli saarel a"ra ka"inud. U'ldiselt see vist la"bi ei la"he nagu ma kuusin, aga mul onnestus kuidagimoodi, vast ta"nu sukeldumisfirma ha"a"le mainele keegi liiga piletinumbritesse ei su"venenud.
Jerouni ja Nickiga. Jube kus seal ranans oli prahti, ujumine oli nagu ta oli koigi nende kilekottide vahel, see est leiutasime u"rgaja meeste ma"ngu sebrajaht, mis seisnes liivale joonistatud sebra odaga loopimises ja tegime muid nalju. Kuniks ja"rsku hakkas randa kohalikke noori hordide viisi kogunema. Selgus, et justkui tellitult, on kohalikul turistikoolil plaanis iga aastased rannakoristus talgud ja loomulikult olime me ideaalsed inglise keele harjutamiseks ja uudishimuks, kokku oli ombes mingi 60 - 70 opilast va"lja tulnud. Lahe oli, aitasime loomulikult ka veits koristada ning ma volunteerisin fotograafina, uskumatu millist roomu see neile valmistas. Kooli arvutiopetajal oli isegi emaili aadress, nii et klunagi saavad na d neid pilte ka na"gema kui mul aega tekib veits. Va"ga kihvt kogemus oli. Lisaks tulid paar tu"Upi meiga kaasa pa"ikese loojangut vaatama ning tagatipuks kutsusid meid pulma ohtuks :). No kuidas me oleks saanud loobuda sellisest kutsest...
Pulmas oli mingi 700 -800 inimest, ehk terve ku"la, ning niipalju kui mina ku'sisin eriti apljud just pruutpaari isiklikult ei tundnud :). Otse loomulikult olime me ta"helepanu keskpunktis, eriti ametlikule osale, millest am muffigi aru ei saanud ja mis pohiliselt seisnes ku'laliste saabumises ja vastuvotmises nin pruutpaarile annetuse tegemises, siis so"o"k (mis oli mega hea) ja siis disko. Diskol olime me neljakesi (votsime kaasa veel u"he briti Alexi) ilmselgelt ta"helepanu keskmes ja meiga tahtsid tantsida koik, noored ja vanad poisid ja tu"drukud. Va"ga lobus oli, sai isegi veits kohalikke tantse opitud ning kohalikel oli palju roomu meie ebatraditsionaalsest tantsuliigutustest (aga nende jaoks maailma lahedaimast ja ja'ljendamist va"a"rivaist). No kella 12 aegu suundusime sellest ku"last tagasi oa pesadesse, et ja"rgmine pa"ev draakonid ja sukeldumine kone alla saaks tulla.
Draakonid on ta"iest megad elukad, kuni 3 meetrit pikad ja kuni 150 kilosed, vedelevad maas ja lihtsalt ootavad kuni koht tu"hjaks la"heb (suudavad su"u"a kuni 80% oma kaalust korraga ja sest voib ja"tkuda na"dalaks voi enamaks) ja kuni moni loom mo"o"da jalutab kes neid kiviks peab, sisi a"savad sabaga ja ammustavad, et neil elab suus umbes 80 eri liiki baktereid siis ohver kes minema pa"a"seb sureb tavaliselt veremu"rgitusse. Ning kui ta kooleb, siis su"u"akse ta a"ra. JUbe primitiivsed eluad, sams vaimustavad, so"o"vad ka u"ksteist, kui mone endast piisavalt palju pisema leiavad. Seetottu punuvad noored kohe munast koorudes puu otsa et emem neid nahka ei paneks (kellel pesa ja"lgimisest ja kaitsmisest siiber on) ja elavad putukaest seal seni kuni piisavalt suureks saavad. Vot selline elu :).
Ja sukeldumine, lihtsalt fantast oli see. Niipalju elu pole ma mitte kuskil maa peal na"inud kui nendel riffidel siin. Gilil olid rifid enamasti surnud ja oppimiseks oli see hea paik (siin veits keerulisemad olud) - aga siinsega absoluutselt vorreldamatu. Ta"iesti pael kui kihvt oli na"ha kuidas haid karjana jahti pidasid ja koik need pisikesed kalad. Ja u"ks kala oli sinimustvalge, ta"itsa eesti lipu triipudega taga otsas ;), ma aint raamatust ei leidnud mis liiki ta oli. Voiksin sellest sukeldumisest palju ra"a"kida, aga pean lopetama, sest muidu ma ei joua ta"na edasi Bajawa poole liikuda, vahest teinekord voi kui koju jouan. Soovitan Komodo rahvuspargis sukeldumist koigile igaljuhul.
Ja siis oligi eile, sai siia Rutengi soidetud, teepeal avastatud (bussijuhi ka'est), et kohalikud kes piima pukkidel pudeleid imeliku vedelikuga hoiavad on selle Araki nimelise puskari ise pruulinud ja mu"u"vad seda lahkelt 30 000 ruupiat (3.5$) poolteist liitrit. Seekord ja"i ostamata, vahest ja"rgmine kord. Ja ohtul opetasin koos Jerouiniga (kellega ma hetkel koos reisin, hollandlased on lahedad ;)) kohalikele poistele viit miinust ja ma"ngisin kossu nendega, tuus. Vaja nu"u"d lennata, olge teie tublid toredad, ilusad jne edasi.
Tsau pakaa, tervitan kaa,
Massa
Tegin Gili Trawanganil oma su"gav sukeldumise mooduli a"ra ilusti, ja see oli raudselt seda va"a"rt, igaljuhul oli Gili kihvteim sukeldumine. Oma 3,7 miljonise sukeldumisarve maksmine nii lahe ilmselgelt ei olnud ;), aga kogu lobu oli mitmekordselt seda raha va"a"rt (ja ei, ma ei aja teile ila, see oli 3,7 miljonit, ruupiat muidugi). Tegin muidugi endale ma"rkuse, et tuleb kokkuhoidlikumaks hakata. Gilil oli hea lebotada, aga u"ldiselt oli mul paketituristidest (ja nendele moeldud hindade maksmisest) selleks ajaks suht korini, see oli meeldiv na"dalane valge inimese puhkus koos sukeldumise, aga indoneesiast teadsin ma endiselt peaaegu sama va"he kui sdaabudes. Sebisin endale pileti Gili Trawanganilt Floresele Labunbajosse, mis sisaldas kolme paadisoitu ja hunnikut bussitrippe (vahepeal olnud Lombok ja Sumbawa mis pole just va"ga va"iksed saarekesed tuli la"bida, sest kahjuks ajapuudusel nende avastamine sai plaanist va"lja ja"etud (no kuidas sa avastad 4 na"dalaga riiki mis sisaldab 17 000 saart 5200 kilomeetri pikkusel saarestikul?). Ning aega pidi see votma ca o"o"pa"eva voi nii. No vottis see aega mingi 32 tundi vist lopuks ja oli paras seiklus. Nagu ikka igas vaesemas riigis on turistile moeldud noiaringist va"lja murdmine paras pa"hkel, sest kui sa tahad na"ha millega kohalikud tegelevad (ja maksta kohalikke hindu), siis on seda va"ga raske saavutada kohas, kus terve kari va"lismaalasi ringi lippab ning koik kohalikud on harjunud nende ignorantsusega ning peavad neid liikuvateks rahaautomaatideks. Gililt peale esimest hommikul 8 ajal alustatud paaditrippi (paadis ja bussis Matarami olid koik peale juhi valged) Lombokile joudes ootas mind ees tavaline aasia stiilis "ku"lalislahkus", kus sulle koike mu"u"a taheti ning sinu eest "moistliku" tasu eest orgunnida lubati, ning sind koikjale transportida taheti. Skeeme kuidas sult veel paar nahka koorida oli hulgaliselt muidugi (muideks Lombokil on suht halb kuulsus selle koha pealt, et sul seal pidevalt lausvaledega (mis mujal on suht haruldased) nahka u"le korvade u"ritatakse tommata). Enamusest mul onnestus hoiduda, aga lisamakse oma piletile siiski tegema pidin, sest ma polnud va"ga ta"helepanelikult seda uurinud enne vastuvotmist ning pagasi paragrahvi la"bilugenud, kuhu nad holptulu haistes olid ma"rkimata ja"tnud, et mul lisa pagas (u"le 10 kilo ei tohtind olla) hinna sees on. Ilmselgelt oli raske protestida (mitte et ma seda teinud ei oleks), kui piletil 10 kilo kirjas oli ja keelt ei vallanud absull, aga tingima ma oleks igaljuhul rohkem pidand, loll pea palju vaeva. Oma bussi peale ma loppeks ikkagi sain Mataramis ning asjad hakkasid oopis teistmoodi va"lja na"gema kui enne - ma olin u"le pika aja ja"lle ainus v"lismaalane bussis. Buss oli u"llatavalt la"a"nelik, mugav ja konditsioneeriga ja puha. See et ma teda umbes 4 tundi ootama pidin tundus lihtsalt loogiline siinses ajatuse keskkonnas, igaljuhul umbes kella 4-ks oli ta ta"is, siin lihtsalt buss vahel enne kuhugi ei soida, kui koik kohad ta"is on ;). Esimene ots kuni praamini mis Lombokilt Sumbawale viis (2 tunnine praami ots ainult) oli ko"ki mo"ki, praamisoit oli huvitav, sisustasin selel indoneesia keele oppimisega (et tingimisel pa"devaks saada ning voimalikult va"he turistlikku muljet ja"tta) ning indoneesia uudiiste vaatamisega. Ma olen juba ammu avastanud ka eestis uudiseid vaadates, et Indoneesias juhtub nii mondagi, ja see on ta"iega tosi. Eri indoneesia paigus oli ta"itsa esindatud piske maava"rin merepohjas ja seega tsunaami oht, metsatulekahju, va"iksed rahutused politsei vastu, lennuonnetus ja vulkaani aktiviseerumine. Uudiseid tolkis mulle Husni, kellega ma olin bussijaamas tuttavaks saanud oma 4 oote tundi veetes (milel jooksul ta Ramadani puhul kaks korda meka poole palvetama pidi), Husni, nagu suurem osa indoneesia noori unistab, et temast saab u"ks pa"ev proffessionaalne giid, oppis ta ku"ll inglise keele opetajaks u"likoolis, aga see pidaatki va"ga hea baas giidinduseks olema :). Meri oli veits rahutu, aga ei midagi u"le moistuse, Husni igaljuhul merehaigeks suutis ja"a"da. No igastahes oksendamise vahel sain ma uudistest hea u"levaate. Muidu on indoneesia televisioon siuke naljakas, imelik kompunn la"a"nelikust ja kohalikust, kohati tundub lihtsalt u"lemoistuse ebaloomulik. Ja"rgnenud bussisoidust la"bi Sumbawa, ma va"ga palju ei tea, sest vaatamata so"o"gipeatuseusele, ta"iesti kreisidele trikkidele mida bussijuht vulkaanide vahel tegi ning sellele, et mu korval istuval toredal indoneesia neiul paha hakkas (viisakas ta oli ja su"lle mulle ei oksendanud, aga porandale ku"ll) onnestus mul magada suurem osa sellest o"o"st. Paar korda ma oma poolunest u"les a"rkasin, avastamaks, et me just napilt kuristikku voi ookeanisse soitnud oleks - tundus igaljuhul olevat hea idee uuesti silmad sulgeda :). Hiljem ameeriklastelt kes teises bussis (no siin la"heb tavaliselt ikak mitu bussi korrraga kui minek on) olid kuulsin, et kui nende bussijuht peaaegu lehma alla oleks ajand siis meis bussi pikivahe polnud eriti piisav ning tagant sissesoidu va"ltimesks olime me peaaegu vastu kaljuseina ja siis peaaegu ookeanisse soitnud, selle magasin targu maha, voi avasin silmad parasjagu vaid ookeani na"gemiseks. Kuidagi me hommukul kella 4.30 -ks Bimasse joudsime igaljuhul. Et enamus meie meeldivast bussita"iest sinna oligi saada tahtnud, olin sunnitud u"le kolima ebameeldivamasse transpordi vahendisse, mille suht kansane konduktor oli suht ebameeldiv tu"u"p, kes u"ritas mulle mu"u"a u"he bussis oleva naisterahva seksuaalteenust (neiu ise va"itis et tegelt ta prostituut pole, niipalju kui maru sain), seltskond oli kirju igastahes. Onneks oli Bimast Sape sadamsse aint mingi tunnike soitu. Praamini (mille pileti va"lja ra"a"kimiseks oma teisel pool lahte asuva linna bussipileti eest mul omajagu aega kulus, sest ilmselgelt tundus olevat hea voimalus mulle veel u"ks pilet mu"u"a) oli mul paar tundi aega, seega suundusin hommikust linna (pigem alevikku) avastama. Oma suureks roomuks leidsin isegi sularahautomaadi, mu ruupiavaru oli nullis olnud juba Mataramis pagasi maksmisest saadik. Ning see pole eriti hea olukord pa"raporgus reisides. Igaljuhul sain endale vee ja toiduampsu soetatud ja votsin hobukaariku 2000 ruupia eest tagasi sadamsse (see on umbes 3 krooni, kasutasin oma va"rskelt opitud indoneesia keelt suurepa"rase tingimise tulemuse saavutamiseks). Transporti oli vaja, sest 8-ni kuna praam pidi va"ljuma polnd kuigi palju ja"a"nud ja sadamasse oli mingi 3-4 kilta. Praam muidugi enne kella 10 reaalselt ei va"ljund, aga vahet polnud. Sain kokku paari ameeriklase ja u"he britiga laeval, ning kella 16 olingi ilusti Floresel. Kihvt kogemus, aga aja kokku hoiu mottes ja lihtsuse huvides la"hen tagasi lennates, pilet on vast mingi poole kallim aga vahel voib mugav kah olla.
Labunbajo osutus pisikeseks suht ra"paseks sadamalinnakeseks, kus seoses Komodo rahvuspargi la"hedusega ja sellest tingitud Florese kohta suure turistide arvukusega osutus odava o"o"maja leidmine parajaks pa"hkliks, kui olin veits ringi kompind, paari kohta tsekand ja teada saanud u"he voorastemaja mis peaks odav olema tegi u"ks mopeedijuht mulle transpordi pakkumise millest ma ei saanud keelduda. 500 ruupiat (va"hem kui kroon) 5000 asemel u"tles ta ku"ll seetottu, et ta inglise keel kehva oli, mitte et ma tal mingi eriline lemmik oleks olnud ;), kahjuks selgus et ta on lamams la"bi ja la"bi ja ei tea ka kuhu minna ja tassis mu peale ringi tiirutamist mingi mu"u"gipunkti juurde mispeale talle halvasti u"tlesin parasjagu, kui laeval kohatud britt mo"o'dus ja sain teada kus u"ks teine odav koht on. Sinna ma siis pesa punusingi, tegu oli va"gagi kohaliku asutusega, ja see ei kanantnud mingit kriitikat, kuid hind oli kah va"gagi odav. Aga noh, kui peale na"dalast aint soolase dussi all ka"imist ja 34 tundi teel endale "u"hisvannitoas" mille porandale palja jalaga ei astuks ja kus hambaharja kuskile asetada ku"ll ei julge, endale kopsikuga vett pa"he valad on see uskumatult kihvt :). Nu"u"d oli veel vaja va"lja uurida kuda saaks voimalkult odavalt Komodo Draakoneid na"ha, suundusime Nickiga (briti tu"u"p) tuuride officesse et esialgset pilti saada millest jutt ka"ib ja lasime endale tuuri mu"u"a u"ritades informatsiooni terasid sokaldest eraldada. Jube keerukas on sellises kohas, infi saada (u"ldse on suht keeruline siin muidugi pa"devat infot saada). No igastahes saime mingi pidi ette ja teiste juba draakoneid na"inute ka"est saime enam va"hem teada mis see maksma peaks, liiga palju oli ainuoige vastus - sest pargi sissepa"a"s iseenesest, mis oli ametlik oli 178 000 ruupiat (20$), lisaks paat kahe tunniseks sinna ja akhetunniseks tagasisoiduks mille eest taheti hinge hinda. Hommikul sadamas kaptenitega tingimise tiiru tehes (reisiagenteidest u"mber minnes) saime enam va"hem normaalse hinanpakkumise, aga ikkagi tundus soolane. Lopuks onnestus endale a"ra ra"a"kida u"he sukeldumise firma kolmepa"evase paketi u"ks pa"evadest, mis sisaldas kahte sukeldumist ja draakonite na"gemist pohimotselt soodsa kahe sukeldumise hinnaga. Pargipilet pidi selleks kah olema, veits piinlik on, aga selle pealt ma hoidsin alatult kokku ja kasutasin u"he hollandlase keda Gilil juba kohand olin ja kes nu"u"d siin oli juba kasutatud piletit, kes oli saarel a"ra ka"inud. U'ldiselt see vist la"bi ei la"he nagu ma kuusin, aga mul onnestus kuidagimoodi, vast ta"nu sukeldumisfirma ha"a"le mainele keegi liiga piletinumbritesse ei su"venenud.
Jerouni ja Nickiga. Jube kus seal ranans oli prahti, ujumine oli nagu ta oli koigi nende kilekottide vahel, see est leiutasime u"rgaja meeste ma"ngu sebrajaht, mis seisnes liivale joonistatud sebra odaga loopimises ja tegime muid nalju. Kuniks ja"rsku hakkas randa kohalikke noori hordide viisi kogunema. Selgus, et justkui tellitult, on kohalikul turistikoolil plaanis iga aastased rannakoristus talgud ja loomulikult olime me ideaalsed inglise keele harjutamiseks ja uudishimuks, kokku oli ombes mingi 60 - 70 opilast va"lja tulnud. Lahe oli, aitasime loomulikult ka veits koristada ning ma volunteerisin fotograafina, uskumatu millist roomu see neile valmistas. Kooli arvutiopetajal oli isegi emaili aadress, nii et klunagi saavad na d neid pilte ka na"gema kui mul aega tekib veits. Va"ga kihvt kogemus oli. Lisaks tulid paar tu"Upi meiga kaasa pa"ikese loojangut vaatama ning tagatipuks kutsusid meid pulma ohtuks :). No kuidas me oleks saanud loobuda sellisest kutsest...
Pulmas oli mingi 700 -800 inimest, ehk terve ku"la, ning niipalju kui mina ku'sisin eriti apljud just pruutpaari isiklikult ei tundnud :). Otse loomulikult olime me ta"helepanu keskpunktis, eriti ametlikule osale, millest am muffigi aru ei saanud ja mis pohiliselt seisnes ku'laliste saabumises ja vastuvotmises nin pruutpaarile annetuse tegemises, siis so"o"k (mis oli mega hea) ja siis disko. Diskol olime me neljakesi (votsime kaasa veel u"he briti Alexi) ilmselgelt ta"helepanu keskmes ja meiga tahtsid tantsida koik, noored ja vanad poisid ja tu"drukud. Va"ga lobus oli, sai isegi veits kohalikke tantse opitud ning kohalikel oli palju roomu meie ebatraditsionaalsest tantsuliigutustest (aga nende jaoks maailma lahedaimast ja ja'ljendamist va"a"rivaist). No kella 12 aegu suundusime sellest ku"last tagasi oa pesadesse, et ja"rgmine pa"ev draakonid ja sukeldumine kone alla saaks tulla.
Draakonid on ta"iest megad elukad, kuni 3 meetrit pikad ja kuni 150 kilosed, vedelevad maas ja lihtsalt ootavad kuni koht tu"hjaks la"heb (suudavad su"u"a kuni 80% oma kaalust korraga ja sest voib ja"tkuda na"dalaks voi enamaks) ja kuni moni loom mo"o"da jalutab kes neid kiviks peab, sisi a"savad sabaga ja ammustavad, et neil elab suus umbes 80 eri liiki baktereid siis ohver kes minema pa"a"seb sureb tavaliselt veremu"rgitusse. Ning kui ta kooleb, siis su"u"akse ta a"ra. JUbe primitiivsed eluad, sams vaimustavad, so"o"vad ka u"ksteist, kui mone endast piisavalt palju pisema leiavad. Seetottu punuvad noored kohe munast koorudes puu otsa et emem neid nahka ei paneks (kellel pesa ja"lgimisest ja kaitsmisest siiber on) ja elavad putukaest seal seni kuni piisavalt suureks saavad. Vot selline elu :).
Ja sukeldumine, lihtsalt fantast oli see. Niipalju elu pole ma mitte kuskil maa peal na"inud kui nendel riffidel siin. Gilil olid rifid enamasti surnud ja oppimiseks oli see hea paik (siin veits keerulisemad olud) - aga siinsega absoluutselt vorreldamatu. Ta"iesti pael kui kihvt oli na"ha kuidas haid karjana jahti pidasid ja koik need pisikesed kalad. Ja u"ks kala oli sinimustvalge, ta"itsa eesti lipu triipudega taga otsas ;), ma aint raamatust ei leidnud mis liiki ta oli. Voiksin sellest sukeldumisest palju ra"a"kida, aga pean lopetama, sest muidu ma ei joua ta"na edasi Bajawa poole liikuda, vahest teinekord voi kui koju jouan. Soovitan Komodo rahvuspargis sukeldumist koigile igaljuhul.
Ja siis oligi eile, sai siia Rutengi soidetud, teepeal avastatud (bussijuhi ka'est), et kohalikud kes piima pukkidel pudeleid imeliku vedelikuga hoiavad on selle Araki nimelise puskari ise pruulinud ja mu"u"vad seda lahkelt 30 000 ruupiat (3.5$) poolteist liitrit. Seekord ja"i ostamata, vahest ja"rgmine kord. Ja ohtul opetasin koos Jerouiniga (kellega ma hetkel koos reisin, hollandlased on lahedad ;)) kohalikele poistele viit miinust ja ma"ngisin kossu nendega, tuus. Vaja nu"u"d lennata, olge teie tublid toredad, ilusad jne edasi.
Tsau pakaa, tervitan kaa,
Massa
esmaspäev, 24. september 2007
Tere ka teile
Teen seekord va"ga lu"hidalt, sest kergelt on veel eilne sukeldumis litsentsi saamise poidu kontides ja see teeb laisaks, nagu ka pa"ike ja liiv ja muu staff siin saarel...Tegin omad sukeldumised mis kohutsuslikud open water kvalifikatsiooni jaoks olid a"ra ja olen nu"u"d pa"dev sel alal :). Lisaks ei saa mainimata ja"tta, et ma olen paras nohik, sain eksamil 100% ehk vastasin oigesti koigile 50-le ku"simusele. Tean tean, ebanormaalne ;). Aga viimased kaks sukeldumist olid ta"iesti viimase peal, onnestus na"ha valge ninaga rifi haid kui otse tolkida, hai on va"ga ilus loom :), ja siis elektri raid ja moreeni kohtasin, voi moreeni pead mis mind a"ra su"u"a a"hvardas, suurem osa kerest oli korallide vahel. Ja seda koike na"gin ma suht viimasel hetkel, sest mul oli ohk suht otsakorral, kui pinnale sain ja oma ohutuspeatuse olin a"ra teinud oli mul veel aint 3 ati ja"rgi...
Aga egas siin suurt muud polegi, tulevikuks on mul plaan, teen vast veel su"gava sukeldumise mooduli, et ma voiks 30 m peale minna ja siis vast Florese ja Komodo ning Rinca poole ajama, et saaks Komodo drtaakonit na"ha ja vulkaani otsa veits ronida ja"lle. Tsaupla"u, la"hen mookeanisse ujuma nu"u"d, vesi on soe nagu solk, mingi 27-30 kraadi, olenevalt tuule suunast.
Aga egas siin suurt muud polegi, tulevikuks on mul plaan, teen vast veel su"gava sukeldumise mooduli, et ma voiks 30 m peale minna ja siis vast Florese ja Komodo ning Rinca poole ajama, et saaks Komodo drtaakonit na"ha ja vulkaani otsa veits ronida ja"lle. Tsaupla"u, la"hen mookeanisse ujuma nu"u"d, vesi on soe nagu solk, mingi 27-30 kraadi, olenevalt tuule suunast.
neljapäev, 20. september 2007
Gili Trawangan, ei teagi ausalt o"eldes mis kuupa"ev
Heihopsti koik noored ja vanad. Arvake a"ra kes just basseinist sukeldumisharjutusi tegemast va"lja ronis. Olen oma sukeldumiskursusega umbes poole peal, kaks pa"eva tehtud ja basseinis kaks nelja tunnist harjutuskorda ja hulgim teooriat seljataga, homme lastakse juba peris merre 2 korda sukelduma kuni 12 m peale ja u"lehomme veel 2 korda, kui eksami ilusti a"ra sooritan ja muidu ilus ja armas olen saan siis litsentsi millega 18 meetrini koos sobraga voib sukelduda ka"tte :). Nagu te vist juba aru saite - I am quite excited!
Aga sellest saarekesest siin, ta"iesti mega paradiisisaareke, pa"ike, rannad, korallid, toredad kohalikud ja turistid, ei mingeid motoriseeritud soidukeid, aind jalgratatd ja hobuveokid - kuigi koik tegelt jalutamis distantsil. Vahest veits liiga turistlik ja kommertslik tundub vahepeal, sest pea koik so"o"gikohad ja baarid on suht euroopalikus stiilis ning hinnad pole kah koige odavamad (on odavad muidugi, aga mitte nii odavad kui mujal indoneesias). Ahjaa, ja muidugi, siin on ramadan - kui bali oli puha hinduistlik kogukond (suurin ja pea ainus indoneesias), siis siin on suures osas moslemid sest kuigi ka bali siin samas, siis Lombok on ta"itsa ku"lje all suurematest saartest. Ramadaniga kaasas ka"ib muidugi moseest kostvad palvused pa"ikese tous ja loojanguga, ja et saareke on va"ike ja ma peatun veel mosee poolses otsas, siis hommikul 5 aeg on esimene a"ratus garanteeritud, aga no ei saa pahaks neile panna. Elan ma u"hes bambusest bangalos voi onnis, mis on peris kihvt, jagan seda (ja ka meie king size voodit - uu, see kolas vist geilt, meie voodit ;)) kulude kokkuhoiu mottes u"he iiri tu"u"biga, keda ma teel siia kohtasin. Saarele tulek oli paras elamus kusjuures, esiteks vottissee aega uskumatult kaua. Balil oli sadamasse mingi 25 kilta - seda soitsime mingi 2 tundi, mis oli igati ootuspa"rane. Mis polnud ootspa"rane, oli see, et kaks ja pool tundi lihtsalt sadama ku"las Padang Bais koigepealt transa firma kohvikus ja siis rananl paati oodates lebotasime. Ja siis laevasoit neli tundi, mis teiseks, oi bljahh ma u"tlen, oli peris kreise. Ma olen peris mitmete paatide ja mitmete ilmadega soitnud oma noore elu jooksul, aga see va"rk oli ikkka suht scary ma u"tlen. Paat oli korge ja mitte liiga lai, mitte liiga pisike, vast mingi 25 meetrine, laiust vast 3.5 ja korgust 4.5 kuni 5 pealt veepinda - kogu see korgus oli tuule ka"es purjeks ja laine oli samalt ku"ljelt ku tuul... Jube kipakas tundus selle ilmaga "hesonaga (no tuult oli mingi 15+ meetrit sekundis ja laine oli kah oma 6-7 meetrit). Peris mit korda tekkis tunne, et nu"u"d on la"inud, kui green selliseks kiskus (ma pakuks, et vast mingi 40 kraadi oli kohati), et laevalael seismiseks tuli poordist va"ga hoolega kinni hoida ja kajutiaknad vahepeal vette kiskusid ning kajuti ukse aken eest kukkus. Ei tundund peris normaalne, kuigi madrused seda mitte just eriti kindlal ha"a"lel va"he rohkem paanikas reisijaile kui mina va"itsid... Tosi, ma ei saanud peris sotti kui su"gavalt ta vees istus, aga ma arvan, et see laine ja tuul olid suh piiripealsed talle. No aga kohale saime.
Lihtsalt nii vahema"rkusena - on juba uus pa"ev hetkel kui ma seda kirjutist siin ja"tkan, eila kui ma internetis ka"isin la"ks keset seanssi elekter a"ra, olin suht veendunud, et kogu see eelpool olev kirjutis la"ks kaotsi, aga onneks tundub et autosave mille eest ma googlele ta"nulik olen aitas ha"dast veits va"lja ja enamus ja"i alles :). Eile ma igastahes selle pa"rast va"ga masenduda ei viitsinud, pealegi oli see siuke tore hetk, kus koik interneti kohvikus olijad nagu u"ks mees pu"sti ilmselgelt tousid ning ma sain tuttavaks kahe suurpa"rase sveitsi neiuga kes indoneesias juba pooolteist kuud ringi vaadanud. Lisaks toredal ohtule onnestus saada ak veits ideid mis edasi teha, aga eks na"is, plaan on veel va"ga toores voi peaaegu olematu :).
Aga ta"na ma ka"isin esimest korda ookeanis sukeldumas, kohe kaks korda ja homme ja"lle kaks korda :). Lihtsalt nii igaks juhuks mainin a"ra, kui kellelgi veel mingeid kahtlusi ja"a"nud ses osas on, et sukeldumine rokib paarisaja miljoniga, ehk siis elamus oli jummilast giga tera mega ja u"livordes motlen seda - kui ra"piklassikuid tsiteerida voi pigem ahvida. Ma na"gin va"gagi suurt merekilpkonna, ja vee all pole nad u"ldse siuksed kohmakad lontrused kui maa peal, pigem kohe peris graatsilised, kuigi suht laiad samas. Ja muidugi kalapoeg Nemot na"gin :). Ja veel tervet suurt hunnikut teisi va"rvilisi ja veel va"rvilisemaid kalu ning u"li lahedaid korall moodustisi. Ta"na va"ga su"gaval ei ka"int, mingi kuni 12 meetrini, homme vast kui 18 m peale la"mme on lootust rifi haid na"ha, emmele a"arema"rkusena, et see on ta"iesti ohutu elukas, kuni 2 meetri ku"ll pikk aga pole agressivne eriti. Lisaks oma kahtlusele, et sukeldumine on veel lahedam kui ra"a"gitakse, sain am teada ta"na, et ma pole koige o"konoomsem inimese loom. Et kui autodega vorrelda, siis ma olen pigem siukene suur ja vastik Jeep voi ameerika bentsuogija, kui va"ike euroopa ta"navaauto ;). Ehk siis, ma kasutan jube palju ohku ja olen potensiaalne ohu maksuvastu ha"a"letaja tulevikus. Kui vee peal pole sellest muret siis vee all on varud veitsa piiratumad teadupa"rast... Ehk mu 7 liitrit kopse on hea omadus paljudes spordialadel aga mitte sukeldudes :(. Kuigi ma omast arust hoolega o"konoomitasin ja teistest suht sujuvamalt liikusin (muidu ma olen peris edukas sukelduja), sain ma teise sukeldumise ajal 55 minutiga u"ldse mitte kuigi su"gaval oma ohuballooni 10 ati peale (algul oli samas muidugi ka aint 190, 200 asemel mis pidanuks olema ja oli teistel). Ja homme ja"lle sukelduma, ajee.
Veel tahtsin mainida, et mosee oli ta"na o"o"sel eriti aktiivne, lugesin kokku va"hemalt kolm palve seanssi keset o"o"d... Avastasin ka suurepa"rase so"o"gikoha, kus kohalikku ja va"hem kohalikku toitu, lihtsas kuues ning meeldivas indoneesia ohkkonnas (loe lobusa kohaliku musa saatel ja lapsed selle ja"rgi tantsimas ;)). Sukeldumine teeb jube na"ljaseks, peris palju energiat kulub - ja"rjekordne toestus mu ebao"konoomsusest, see meeletu kogus toitu mida ma igapa"evaselt u"mber to"o"tlen...
Aga see saar siin, see on lahe, riik riigis. Siin pole indoneesia politseid, on ainult saare vanem voi midagi sellist, kui mingi suurem jama on siis politsei tuleb muidugi Lombokilt, aga ega teda keegi siia taha, see on a"rile halb... Eriti osadele a"riliikidele, ma pole kohanud kohta kus narkot alates seentest mis on seaduslikud siin ja kansast kuni cracki ja kokaiinini avalikumalt pakutaks, kui 200 m jalutad mo"o"da peata"navat, siis paar korda ikka uuritakse, et kuidas tunne on, et a"kki va"ike marihuaana? Midagi muud? Ja muidugi suured sildid pea igas so"o"gikohas mis seeni mis sind taevasse viivad reklaamivad. Algul oli ikka peris u"llatav, arvetades, et indoneesias narkokaubitsemine surmanuhtlusega karistatav on ja Balil na"iteks peris palju turiste ka selle ja omamise eest tu"rmis istub. Aga siin on teised reeglid, sellised nag ise teeme, politsei ka"ib vist vahel aint noosi saamas aj u"he baarmeni jutu ja"rgi pa"rineb osa siin a"ritavast kraamist just politsei ladudest... Va"ga ei imesta, politsei on siin kuuluja"rgi suht ostetav, o"eldakse, et jama korral tasub igal juhul algfaasis kohe end "va"lja osta"...
Vot selline on siin elu, pa"ike, rand, ookean, va"rvilised kalad, kilpkonnad, korallid, sukeldumine, snorgeldamine, monus toit, toredad ja muretud inimesed, rahumeelne ja lodvestunud ohkkond, vabadus... (ehk peale kella 8 saab kah olut osta, isegi peale kella 11 ;), ahjaa, ja palvetada voib kah keset o"o"d kova ha"a"lega :)).
Sellega hetkel lopetaks, homme saan vahest siis oma sukeldumislitsentsi ka"tte, lebotan siin veel paar pa"eva ja teen veel vast paar sukeldumist ja siis vaatab edasi mis saab, kui selgeks saan mis toimuma hakkab, siis vast informeerin uudishimulikke siingi. Olge musid edaspidigi ja hoidke mind kursis la"bi kommentaariumi na"iteks mis kodumaal ja/voi teie maailmas ka uut.
Indrek
Aga sellest saarekesest siin, ta"iesti mega paradiisisaareke, pa"ike, rannad, korallid, toredad kohalikud ja turistid, ei mingeid motoriseeritud soidukeid, aind jalgratatd ja hobuveokid - kuigi koik tegelt jalutamis distantsil. Vahest veits liiga turistlik ja kommertslik tundub vahepeal, sest pea koik so"o"gikohad ja baarid on suht euroopalikus stiilis ning hinnad pole kah koige odavamad (on odavad muidugi, aga mitte nii odavad kui mujal indoneesias). Ahjaa, ja muidugi, siin on ramadan - kui bali oli puha hinduistlik kogukond (suurin ja pea ainus indoneesias), siis siin on suures osas moslemid sest kuigi ka bali siin samas, siis Lombok on ta"itsa ku"lje all suurematest saartest. Ramadaniga kaasas ka"ib muidugi moseest kostvad palvused pa"ikese tous ja loojanguga, ja et saareke on va"ike ja ma peatun veel mosee poolses otsas, siis hommikul 5 aeg on esimene a"ratus garanteeritud, aga no ei saa pahaks neile panna. Elan ma u"hes bambusest bangalos voi onnis, mis on peris kihvt, jagan seda (ja ka meie king size voodit - uu, see kolas vist geilt, meie voodit ;)) kulude kokkuhoiu mottes u"he iiri tu"u"biga, keda ma teel siia kohtasin. Saarele tulek oli paras elamus kusjuures, esiteks vottissee aega uskumatult kaua. Balil oli sadamasse mingi 25 kilta - seda soitsime mingi 2 tundi, mis oli igati ootuspa"rane. Mis polnud ootspa"rane, oli see, et kaks ja pool tundi lihtsalt sadama ku"las Padang Bais koigepealt transa firma kohvikus ja siis rananl paati oodates lebotasime. Ja siis laevasoit neli tundi, mis teiseks, oi bljahh ma u"tlen, oli peris kreise. Ma olen peris mitmete paatide ja mitmete ilmadega soitnud oma noore elu jooksul, aga see va"rk oli ikkka suht scary ma u"tlen. Paat oli korge ja mitte liiga lai, mitte liiga pisike, vast mingi 25 meetrine, laiust vast 3.5 ja korgust 4.5 kuni 5 pealt veepinda - kogu see korgus oli tuule ka"es purjeks ja laine oli samalt ku"ljelt ku tuul... Jube kipakas tundus selle ilmaga "hesonaga (no tuult oli mingi 15+ meetrit sekundis ja laine oli kah oma 6-7 meetrit). Peris mit korda tekkis tunne, et nu"u"d on la"inud, kui green selliseks kiskus (ma pakuks, et vast mingi 40 kraadi oli kohati), et laevalael seismiseks tuli poordist va"ga hoolega kinni hoida ja kajutiaknad vahepeal vette kiskusid ning kajuti ukse aken eest kukkus. Ei tundund peris normaalne, kuigi madrused seda mitte just eriti kindlal ha"a"lel va"he rohkem paanikas reisijaile kui mina va"itsid... Tosi, ma ei saanud peris sotti kui su"gavalt ta vees istus, aga ma arvan, et see laine ja tuul olid suh piiripealsed talle. No aga kohale saime.
Lihtsalt nii vahema"rkusena - on juba uus pa"ev hetkel kui ma seda kirjutist siin ja"tkan, eila kui ma internetis ka"isin la"ks keset seanssi elekter a"ra, olin suht veendunud, et kogu see eelpool olev kirjutis la"ks kaotsi, aga onneks tundub et autosave mille eest ma googlele ta"nulik olen aitas ha"dast veits va"lja ja enamus ja"i alles :). Eile ma igastahes selle pa"rast va"ga masenduda ei viitsinud, pealegi oli see siuke tore hetk, kus koik interneti kohvikus olijad nagu u"ks mees pu"sti ilmselgelt tousid ning ma sain tuttavaks kahe suurpa"rase sveitsi neiuga kes indoneesias juba pooolteist kuud ringi vaadanud. Lisaks toredal ohtule onnestus saada ak veits ideid mis edasi teha, aga eks na"is, plaan on veel va"ga toores voi peaaegu olematu :).
Aga ta"na ma ka"isin esimest korda ookeanis sukeldumas, kohe kaks korda ja homme ja"lle kaks korda :). Lihtsalt nii igaks juhuks mainin a"ra, kui kellelgi veel mingeid kahtlusi ja"a"nud ses osas on, et sukeldumine rokib paarisaja miljoniga, ehk siis elamus oli jummilast giga tera mega ja u"livordes motlen seda - kui ra"piklassikuid tsiteerida voi pigem ahvida. Ma na"gin va"gagi suurt merekilpkonna, ja vee all pole nad u"ldse siuksed kohmakad lontrused kui maa peal, pigem kohe peris graatsilised, kuigi suht laiad samas. Ja muidugi kalapoeg Nemot na"gin :). Ja veel tervet suurt hunnikut teisi va"rvilisi ja veel va"rvilisemaid kalu ning u"li lahedaid korall moodustisi. Ta"na va"ga su"gaval ei ka"int, mingi kuni 12 meetrini, homme vast kui 18 m peale la"mme on lootust rifi haid na"ha, emmele a"arema"rkusena, et see on ta"iesti ohutu elukas, kuni 2 meetri ku"ll pikk aga pole agressivne eriti. Lisaks oma kahtlusele, et sukeldumine on veel lahedam kui ra"a"gitakse, sain am teada ta"na, et ma pole koige o"konoomsem inimese loom. Et kui autodega vorrelda, siis ma olen pigem siukene suur ja vastik Jeep voi ameerika bentsuogija, kui va"ike euroopa ta"navaauto ;). Ehk siis, ma kasutan jube palju ohku ja olen potensiaalne ohu maksuvastu ha"a"letaja tulevikus. Kui vee peal pole sellest muret siis vee all on varud veitsa piiratumad teadupa"rast... Ehk mu 7 liitrit kopse on hea omadus paljudes spordialadel aga mitte sukeldudes :(. Kuigi ma omast arust hoolega o"konoomitasin ja teistest suht sujuvamalt liikusin (muidu ma olen peris edukas sukelduja), sain ma teise sukeldumise ajal 55 minutiga u"ldse mitte kuigi su"gaval oma ohuballooni 10 ati peale (algul oli samas muidugi ka aint 190, 200 asemel mis pidanuks olema ja oli teistel). Ja homme ja"lle sukelduma, ajee.
Veel tahtsin mainida, et mosee oli ta"na o"o"sel eriti aktiivne, lugesin kokku va"hemalt kolm palve seanssi keset o"o"d... Avastasin ka suurepa"rase so"o"gikoha, kus kohalikku ja va"hem kohalikku toitu, lihtsas kuues ning meeldivas indoneesia ohkkonnas (loe lobusa kohaliku musa saatel ja lapsed selle ja"rgi tantsimas ;)). Sukeldumine teeb jube na"ljaseks, peris palju energiat kulub - ja"rjekordne toestus mu ebao"konoomsusest, see meeletu kogus toitu mida ma igapa"evaselt u"mber to"o"tlen...
Aga see saar siin, see on lahe, riik riigis. Siin pole indoneesia politseid, on ainult saare vanem voi midagi sellist, kui mingi suurem jama on siis politsei tuleb muidugi Lombokilt, aga ega teda keegi siia taha, see on a"rile halb... Eriti osadele a"riliikidele, ma pole kohanud kohta kus narkot alates seentest mis on seaduslikud siin ja kansast kuni cracki ja kokaiinini avalikumalt pakutaks, kui 200 m jalutad mo"o"da peata"navat, siis paar korda ikka uuritakse, et kuidas tunne on, et a"kki va"ike marihuaana? Midagi muud? Ja muidugi suured sildid pea igas so"o"gikohas mis seeni mis sind taevasse viivad reklaamivad. Algul oli ikka peris u"llatav, arvetades, et indoneesias narkokaubitsemine surmanuhtlusega karistatav on ja Balil na"iteks peris palju turiste ka selle ja omamise eest tu"rmis istub. Aga siin on teised reeglid, sellised nag ise teeme, politsei ka"ib vist vahel aint noosi saamas aj u"he baarmeni jutu ja"rgi pa"rineb osa siin a"ritavast kraamist just politsei ladudest... Va"ga ei imesta, politsei on siin kuuluja"rgi suht ostetav, o"eldakse, et jama korral tasub igal juhul algfaasis kohe end "va"lja osta"...
Vot selline on siin elu, pa"ike, rand, ookean, va"rvilised kalad, kilpkonnad, korallid, sukeldumine, snorgeldamine, monus toit, toredad ja muretud inimesed, rahumeelne ja lodvestunud ohkkond, vabadus... (ehk peale kella 8 saab kah olut osta, isegi peale kella 11 ;), ahjaa, ja palvetada voib kah keset o"o"d kova ha"a"lega :)).
Sellega hetkel lopetaks, homme saan vahest siis oma sukeldumislitsentsi ka"tte, lebotan siin veel paar pa"eva ja teen veel vast paar sukeldumist ja siis vaatab edasi mis saab, kui selgeks saan mis toimuma hakkab, siis vast informeerin uudishimulikke siingi. Olge musid edaspidigi ja hoidke mind kursis la"bi kommentaariumi na"iteks mis kodumaal ja/voi teie maailmas ka uut.
Indrek
pühapäev, 16. september 2007
Bali, Kuta, 17.September
Heipa,
Asjalood nii nagu te pealkirjast ja"reldada voisite, et olengi nu"u"d ilusti indoneesias. Juba eila kui ma Darwinisse o"o"sel maandusin, oli ta"iesti ilmvoimatu eitada, et kliima muutus on aset leidnud, isegi keset o"o"d oli va"gagi soe, mingi 25 kraadi vast. Darwin on peris monus merea"a"rne linnake, rannad pole peris siuksed nagu austraalialt5 ootaks, aga rak\nnik on ilus siiski ja ookean hele hele sinine. Lisaks oli eilsel pa"eval mulle varuks mitmeid u"llatusi. Koigepealt veendusin taaskord Eesti keelsetega kirjadega sa"rkide kandmise kasulikkuses, kui ma ja"rsku ta"nval selja tagant tere kuulsin. Tervitajaks osutus u"ks Tartu noormees mihkel, kellele oli mu oranz tudengipa"evade sa"rk tuttav tundund ja oli sappa votnud mulle kui rananst mo"o"dusin. Mihkel oli ta"itsa muhe tegelane, imelikul kombel (voi siis polvkondade erinevusest tingituna, ta lopetas just keskkooli) polnd me tartus kokku saanud (selleks tuleb ikka kaugele austraaliasse ra"nnata ;)), kuigi ta ka"is samas koolis kui mina ja tegi Judotki kunagi. No aga see selleks, sellega u"llatused veel ei loppend. Ta"iesti juhuslikult saime teada, et rannapargis ma"ngitakse backpackerite jalka turniiri, la"ksime siis kah asja kaema ja moodustasime lambist voistkonna mingite tu"u"pidega. Loomulikult esinesime tugevalt ja voitsime kvalifikatsiooni turniiri pika puuga, aga finaalis olime sunnitud vasta votma napi kaotuse u"helt tiimilt keda ennem voitnud olime. Hakkan vist vanaks ja"a"ma, isegi 100 taalane baari voucher motivaatorina ei suutnud meid voidule viia... No aga va"hemalt tasuta ohtuso"o"gi saime muidugi. See vois isegi hea olla, et me olle eest mis hiljem maailma asjade arutamise korvale tarbitud sai maksma pidime, sest nii ja"id kogused suht tagasihoidlikuks, mis oli sobiv arvestades et ma pidin juba 4.45 ommuku maast lahti saama et oma lennule jouda. Igastahes oli korda la"inud pa"ev Darwinis.
Kogu lennu protsess sujus uskumatult sujuvalt, kaasaarvatud viisa taotlemine. Selgus aint, et indoneesia riik on paras pa"tt :), viisa maksis 25 USA taala, no mul ta"pset raha polnud seega andsin 40, tagasi sain ametliku kursi ja"rgi 135 000 ruupiat, ehk 9000 ruupiat u"he taala eest, normaalne kurss ta"naval on aga 9700... Raha vahetades hiljem kusjuures oli siuke juhus, et ma oleks a"a"repealt rahavahetajal naha 20 000 ruupiaga u"le korvade tommand, ta"itsa kogemata. Mis oli peris koomiline, arvestades, et enamasti turistid ikka petta saavad ;). No me leppisime algul kursi kokku ja arvutasime va"lja palju vaja, ja siis ta asus mulle raha andma, aga tahtis va"hem anda, ma muidugi seletasin et rohkem on vaja ja siis ta seni ladus juurde kui juba u"le oli, ma ausa poisina asusin raha lugema ja paanika temas na"os oli uskumatu kui ta kaasa lugedes tuvastas, et oli mulle liiga palju andnud... Aga sellega sai juba su"ndmustest ette rutatud. Alustuseks oli muidugi lennujaamast va"lja saades siuke olukord nagu igas aasia riigis, et muudkui taxi ja taxi hu"u"ded, mingite huvitavate hindadega. No mul oli koduto"o" ta"itsa tegemata, ja polnd halli aimugi, kuhu ma ta"pselt minna tahan. Teadsin, et Kuta peaks suht ligi olema ja sealt saab hiljem edasi Gili saartele ja leiab vast mingi odava majutuse. Nii ma siis lippasingi lennujaamast va"lja, mone taxi pakkujaga tingides veits ja hinnapiire kompides, sest ilmselge oli, et ega pa"ris hind 50 000 ruupiat ei ole kui nad nii u"tlevad. lopeks jalutasin lennujaamast paarsada meetrit eemale ja leppisin mingi tu"u"biga 10 000 peale kokku, et viskab mu a"ra. Ma usun, et amksin ikka rovedalt u"le, aga kindlasti va"hem kui suurem osa saabujaid. No igastahes polnd Kuta u"ldse kaugel, pigem ikka ta"itsa la"hedal, ronisin maha beachi juures kus oli lust vaadata surfareid ja laineid. Odava j atagasihoidliku o"o"bimiskoha (no ma arvan, et 30 000 ruupiat on siinses turistipesas suht OK) leidmine vottis veitsa aega, aga Sri Lanka kogemused kulusid marjaks ja kokkuvottes oli see suht lapsema"ng ikkagi. Nu"u"d sai linna peal veits jalutatud, loobutud umbes 100-st taksost ja hunnikust muust transpordist, sebitud endale homseks bussi ja praami piletid et saada Gili Terawaganile (vist oli nii saare nimi), so"o"dud raha vahetatud ja ei o"eldud hunnikule peris peale tu"kkivale massazi ja "special" massazi pakkujale... U"ks u"tlemata vajalik asi oli ka Rough Guide kagu aasia kohta, mis la"ks mulle maksma terve varanduse kohalikus moistes (95 000 ruupiat) ja u"he teise raamatu mille ma Melbournes vahetuskaubaks kotti olin pistnud (u"leja"a"nd paar raamatut mis ma olin endale kasutatud raamatupoest soetand pa"randasin Sandeepile), aga kokkuvottes olen ostuga rahul. Ohtu poole kui kuumus veitsa ja"rele annab on kavas randa minna, enne peaks veel endale ujukad kuskilt soetama, sest seni seda aset ta"itnud lu"hikestesse pu"kstesse olen ma suutnud jalgevahele korraliku tuulutus ava kulutada, mis randa minnes voiks veits litsaka mulje must ja"tta... Ahjaa, sellega seoses, indoneesia oli esimene riik, kus sisenemisel deklaratsioonis ku"siti, et ega pornot u"hes pole :). Nii et teadmiseks ja ettevaatuseks koigile, siia tulles ja"tke Maajad ja Playboyd kodo.
Sellega lopetan, niigi pikalt mo"lisetud juba, aeg randa lebosse suunduda ja va"lja puhata, homme siis ees 10-11 tunnine bussi ja praami reis (aru mai taipa, kuda see nii kaua votab, kaardil on see siin samas). Thaks lisada na"gemiseni bahasa keeles, aga juba lipsas meelest va"lja kuda see oli kurask ;). Seega soovitan lihtsalt tsillida ja elu nautida koigil.
Asjalood nii nagu te pealkirjast ja"reldada voisite, et olengi nu"u"d ilusti indoneesias. Juba eila kui ma Darwinisse o"o"sel maandusin, oli ta"iesti ilmvoimatu eitada, et kliima muutus on aset leidnud, isegi keset o"o"d oli va"gagi soe, mingi 25 kraadi vast. Darwin on peris monus merea"a"rne linnake, rannad pole peris siuksed nagu austraalialt5 ootaks, aga rak\nnik on ilus siiski ja ookean hele hele sinine. Lisaks oli eilsel pa"eval mulle varuks mitmeid u"llatusi. Koigepealt veendusin taaskord Eesti keelsetega kirjadega sa"rkide kandmise kasulikkuses, kui ma ja"rsku ta"nval selja tagant tere kuulsin. Tervitajaks osutus u"ks Tartu noormees mihkel, kellele oli mu oranz tudengipa"evade sa"rk tuttav tundund ja oli sappa votnud mulle kui rananst mo"o"dusin. Mihkel oli ta"itsa muhe tegelane, imelikul kombel (voi siis polvkondade erinevusest tingituna, ta lopetas just keskkooli) polnd me tartus kokku saanud (selleks tuleb ikka kaugele austraaliasse ra"nnata ;)), kuigi ta ka"is samas koolis kui mina ja tegi Judotki kunagi. No aga see selleks, sellega u"llatused veel ei loppend. Ta"iesti juhuslikult saime teada, et rannapargis ma"ngitakse backpackerite jalka turniiri, la"ksime siis kah asja kaema ja moodustasime lambist voistkonna mingite tu"u"pidega. Loomulikult esinesime tugevalt ja voitsime kvalifikatsiooni turniiri pika puuga, aga finaalis olime sunnitud vasta votma napi kaotuse u"helt tiimilt keda ennem voitnud olime. Hakkan vist vanaks ja"a"ma, isegi 100 taalane baari voucher motivaatorina ei suutnud meid voidule viia... No aga va"hemalt tasuta ohtuso"o"gi saime muidugi. See vois isegi hea olla, et me olle eest mis hiljem maailma asjade arutamise korvale tarbitud sai maksma pidime, sest nii ja"id kogused suht tagasihoidlikuks, mis oli sobiv arvestades et ma pidin juba 4.45 ommuku maast lahti saama et oma lennule jouda. Igastahes oli korda la"inud pa"ev Darwinis.
Kogu lennu protsess sujus uskumatult sujuvalt, kaasaarvatud viisa taotlemine. Selgus aint, et indoneesia riik on paras pa"tt :), viisa maksis 25 USA taala, no mul ta"pset raha polnud seega andsin 40, tagasi sain ametliku kursi ja"rgi 135 000 ruupiat, ehk 9000 ruupiat u"he taala eest, normaalne kurss ta"naval on aga 9700... Raha vahetades hiljem kusjuures oli siuke juhus, et ma oleks a"a"repealt rahavahetajal naha 20 000 ruupiaga u"le korvade tommand, ta"itsa kogemata. Mis oli peris koomiline, arvestades, et enamasti turistid ikka petta saavad ;). No me leppisime algul kursi kokku ja arvutasime va"lja palju vaja, ja siis ta asus mulle raha andma, aga tahtis va"hem anda, ma muidugi seletasin et rohkem on vaja ja siis ta seni ladus juurde kui juba u"le oli, ma ausa poisina asusin raha lugema ja paanika temas na"os oli uskumatu kui ta kaasa lugedes tuvastas, et oli mulle liiga palju andnud... Aga sellega sai juba su"ndmustest ette rutatud. Alustuseks oli muidugi lennujaamast va"lja saades siuke olukord nagu igas aasia riigis, et muudkui taxi ja taxi hu"u"ded, mingite huvitavate hindadega. No mul oli koduto"o" ta"itsa tegemata, ja polnd halli aimugi, kuhu ma ta"pselt minna tahan. Teadsin, et Kuta peaks suht ligi olema ja sealt saab hiljem edasi Gili saartele ja leiab vast mingi odava majutuse. Nii ma siis lippasingi lennujaamast va"lja, mone taxi pakkujaga tingides veits ja hinnapiire kompides, sest ilmselge oli, et ega pa"ris hind 50 000 ruupiat ei ole kui nad nii u"tlevad. lopeks jalutasin lennujaamast paarsada meetrit eemale ja leppisin mingi tu"u"biga 10 000 peale kokku, et viskab mu a"ra. Ma usun, et amksin ikka rovedalt u"le, aga kindlasti va"hem kui suurem osa saabujaid. No igastahes polnd Kuta u"ldse kaugel, pigem ikka ta"itsa la"hedal, ronisin maha beachi juures kus oli lust vaadata surfareid ja laineid. Odava j atagasihoidliku o"o"bimiskoha (no ma arvan, et 30 000 ruupiat on siinses turistipesas suht OK) leidmine vottis veitsa aega, aga Sri Lanka kogemused kulusid marjaks ja kokkuvottes oli see suht lapsema"ng ikkagi. Nu"u"d sai linna peal veits jalutatud, loobutud umbes 100-st taksost ja hunnikust muust transpordist, sebitud endale homseks bussi ja praami piletid et saada Gili Terawaganile (vist oli nii saare nimi), so"o"dud raha vahetatud ja ei o"eldud hunnikule peris peale tu"kkivale massazi ja "special" massazi pakkujale... U"ks u"tlemata vajalik asi oli ka Rough Guide kagu aasia kohta, mis la"ks mulle maksma terve varanduse kohalikus moistes (95 000 ruupiat) ja u"he teise raamatu mille ma Melbournes vahetuskaubaks kotti olin pistnud (u"leja"a"nd paar raamatut mis ma olin endale kasutatud raamatupoest soetand pa"randasin Sandeepile), aga kokkuvottes olen ostuga rahul. Ohtu poole kui kuumus veitsa ja"rele annab on kavas randa minna, enne peaks veel endale ujukad kuskilt soetama, sest seni seda aset ta"itnud lu"hikestesse pu"kstesse olen ma suutnud jalgevahele korraliku tuulutus ava kulutada, mis randa minnes voiks veits litsaka mulje must ja"tta... Ahjaa, sellega seoses, indoneesia oli esimene riik, kus sisenemisel deklaratsioonis ku"siti, et ega pornot u"hes pole :). Nii et teadmiseks ja ettevaatuseks koigile, siia tulles ja"tke Maajad ja Playboyd kodo.
Sellega lopetan, niigi pikalt mo"lisetud juba, aeg randa lebosse suunduda ja va"lja puhata, homme siis ees 10-11 tunnine bussi ja praami reis (aru mai taipa, kuda see nii kaua votab, kaardil on see siin samas). Thaks lisada na"gemiseni bahasa keeles, aga juba lipsas meelest va"lja kuda see oli kurask ;). Seega soovitan lihtsalt tsillida ja elu nautida koigil.
reede, 14. september 2007
Minek
Ja ongi asjad pakitud! On veel paar tundi aega, kuniks mu to"o"kaaslane Rod mu peale korjab ja lennujaama toimetab et saaks Darwinisse lennaat, nii motsingi et ta"iendan blogi veitsa.
Pidin juba raamatukokku lippama, et saaks internetti kasutada aga Sandeep u"llatas mind ja teatas, et on endale interneti just sebind, nii ma siis lihtsalt rabasingi ta la"paka ja istusin maha.
Ta"iesti viimase peal viimane na"dal on olnud! Eelmine na"dalavahetus sai avatud va"ikse istumisega koos Denissi ja Elena ning u"he nende tuttava kanada neiu ja tema sopradega. Ka"isime u"hes popis ja noortepa"rases kesklinna baaris nimega Cookie, kuhu oli peris keerukas end sisse ra"a"kida (selle to"o" tegi a"ra u"ks kohalik meite eest onneks), mis on peris korgel ja kust avanes va"gagi hea vaade linnale. Ainus negatiivne asi oli nende olevalik, mis oli pehmelt o"eldes sitt, peale mingit virsiku voi mandariini maitselist ollet olime u"ldiselt u"hel noul Denissiga, et see vaade pole seda maitset va"a"rt :). Asja tegi eriti drastiliseks, et olime just enne seda Beer Deluis paari va"gagi head olut maitsnud. Mingi hetk kui koduteele asusime, olime igaljuhul peris u"lemeelikus tujus, Elenal ja"i u"le ainult fotograafi ma"ngida ja kaine autojuhi rasket taaka kanda:
Deniss oskas juba selleks ajaks ta"iesti vablt spidermani kombel mo"o"da majaseinu ronida
Ja mina leidsin keset ta"navat vedelemast voimaluse tulevikus oma reise ilma ru"gamata rahastada... Kuigi muidugi - sellise varanduse kaasas kandmine on kah peris raske to"o".
Laupa"eval oli ta"iesti viimase peal ilm, mis sobis ideaalselt, arvestades, et pa"evakavas oli va"ike rannapidu Dominiki su"nna auks(kes on u"ks poolakas, keda ma tudengite euroclubi kaudu, voi oigemini seal ka"inud teise poolaka Monika kaudu kohtasin). Rand oli ta"iega tsill, veits lendavat taldrikut, pa"ikest ja katse ka touch footiet ma"ngida sobisid sellesse pa"eva ideaalselt. Nagu kellelegi teist mingiks u"llatuseks pole olen ma suht laisk, seega ma ei viitsi siia eriti pilte laadida, fotod elavad oma elu u"hes teises kohas ja jagavad seda mis neil o"elda on ka teiega, kui te viitsite ku"lastada: http://public.fotki.com/massamelboures
Pu"hapa"eval otsustasin, et on viimane aeg veitsa turisti ma"ngida ja nii ma siis seadsingi sammud linna poole, et a"ra ka"ia Rialto toweris, kust linnale ta"iesti oivaline vaade avaneb, tegin muidugi palju pilti kah nagu u"ks ontlik turist ikka, stiilina"ide teile siin.
Nagu na"ete, on Melbourne peaaegu nagu Tartu, ainult sildasid on veits rohkem ja Plasku on veits suurem ja ilusam :).
Lisaks u"ritasin ja"a"dvustada federation square ja selle koha lummavat fiilingut, mu arust lihtsalt suurepa"rane kesk plats linnale, kus pea alati miskit lahedat teoksil, olgus selleks siis moni festival voi lihtsalt paar akrobaati voi mustkunstniku esinemas.
Esmaspa"eval alanud to"o"na"dal ja sellega kaasas ka"inud kohustused tundusid ta"iesti teiseja"rgulised, sest viimane na"dal oli ikkagi ka"sil juba ju :). Peale kauba, lubasin endale teisipa"evaks 50 taala eet pileti Argentiina-Austraalia jalka matsile (peris jalka, ta"itsa u"mmarguse palliga :), ja teadmine et onnestub paari uskumatut pallivolurit na"ha toitis mind terve esas ja teisipa"eva. Ja see oli seda va"a"rt, ta"iesti pael mida na"iteks Messi tegi vahepeal, ta"iesti seisvast olukorrast karistusala joonelt, neli kaitsjat ees, tegi paar geniaalset petet ja loi peale, no kaks senti oli lo"o"k ebata"pne ja porkas postist va"rava eest la"bi ja teisest postist napilt mo"o"da u"le otsa joone. U"ldse oli ma"ngu algus peris tuline, esimese kaheku"mne mindaga oli kolm posti, neist kaks austraalial kusjuures. Teise poolaja alguses koksas argentiina u"he oma rohketest voimalustest a"ra, ja kuigi austraalia ei ma"ngind kah mitte halvasti oli klassivahe ilmne ja u"leja"a"nd ma"ng tundus nagu argentiinlased oleks lihtsalt kassi ja hiirt ma"ngid aussiedega. Fiilingu muutis veel monusamaks 70 000 pealtvaatajaga samas staadioni katlas viibimine - suht uskumatu kui koik korraga ka"tte votavad ja ha"a"lt teevad ;). Kuigi, austraalia jalgpalli publik ei ole siiski peris euroopa omaga asjatundlikuselt vorreldav, siin pole ju soccer eriti populaarne, mistottu ja"a"b osadele neist toimuv vahel pisut arusaamatuks. Eks ta muidugi hoopis teist moodi ole soccerit vaadata kui austraalia jalgpalli, kus va"ravaid on nagu muda, et jalka vahtimisest kaifi saada peab vist va"he rohkem asja jagama. Igastahes, olen siis oma esimese maailma absoluutsesse tippu kuuluva meeskonna esineise a"ra na"inud, viimase peal.
Aga vaadake neljapa"eval, vot siis sai va"ike lahkumispidu orgunnitud. Kokkuvottes voib rahule ja"a"da, kuigi ilmselgelt polnud tegu koige suurema u"ritusega mis ma kunagi korraldanud olen (mingi veits u"le 10 inimese ilmus va"lja), seda seetottu et osalus ingliskeelsete soprade osas ja"i suht kesiseks (no neil ikka on kohe oopis teistmoodi arusaam neljapa"evase (kirjutatud kokku ;)) peo voimalkkusest kui eestlastel). Aga noh, eestlased vedasid asja va"lja, va"ikese va"lismaise rahvusvahelise toetusgrupiga (india, austraalia, itaalia), Steni neiul Nicolel oli alguse poole mure, et ta eesti keel tahab veel lihvimist selleks et vestlusest korralikult osa votta :) (Ehk sis mida ja miks ei ole piisav eesti keeele oskus). Selgus, et Melbournes on ikka paar eestlast veel, keda ennem polnd kohata onnestunudki, tagaplaanil moned uustulnukad kelle Maria ennast asendama saatis sellal kui ta ise to"o"l oli:
Sten ja Nicole
Pildid teistest on seal u"lal antud aadressil, kuigi laiskus oli suur ja va"ga ei vinnand pilti teha. Muidu oli ohta nagu ohta ikka aga koju tulek oli u"ks paras kino. Alustuseks onnestus mul Melbourne geograafia veits peapeale enda jaoks po"o"rata ja kujutasin ette, et elan Steni ja Nicolega samas suunas kesklinnast (see vist oli tingitud Fitzroy ta"nava ulatusest), mis teps mitte tosi pole, no see eksitus sai kirelt selgeks seega hu"ppasin u"hes sobivas ristis maha ja rbasin uue taksojuhi. Oli see tu"u"p alles eksemplar ... Tu"u"p oli va"ga intelligentne, aga veits palju vandenouteooriaid ja Ricardo majandusteooriat lugenud. Kohati voinuks teda isegi majanduspsychoks pidada, igastahes, oli ta Ricardo maateooria mis va"itis, et maa ongi majanduse ainus alus su"gav austaja ja u"ritas mind sujuvalt va"rvata oma gruppi kes teeks lobito"o"d ka Eestis, et ainuoige maksustamise viis on maksustada ainult maad ja selle pealt teenitavat tulu. Vaidlesin sindriga oma pool tunnikest oma maja ees, sest osa ta jutust oli peris huvitav, ja informeeritus oli tal suht hea maailma asjadest, na"iteks eesti E-valitsust ja muid su"steeme hindas ta rohkem kui mina ilmslegelt. Pealegi oli mul lihtsalt puht uudishimust huvitav kuulata, mis mees ra"a"gib, sest asja ta jagas. Asi kulmineerus sellega, et meist mo"o"da so"rkinud va"idetavalt politseinik, kes na"is olevat taksojuhti ennegi kohanud, aravs et mind ahistatakse ja ma vajan pa"a"stmist sellest taksost. Ma ei tea, miks u"ks normaalse psu"u"hikaga inimene voiks kell 3 hommikul so"rkjooksu teha, seega olin ma suhteliselt skeptiline tema suhtes kui ta u"ritas taksoust avada ;). No see katse onnestus pareerida sujuvalt, ja kui ma kinnitasi, et olen parima tervise juures ja suht vabatahlikult majanduspsycho mo"la kuulan, siis ta natuke na"rvitses, a"hvardas taksojuhi ja"rgmisel kohtumisel lubadest ilma ja"tta ja so"rkis edasi. Ma kuulasin paar minti veel kuidas maailma asju peaks ajama ja la"ksin tuttu a"ra, igastahes, imelikke inimesi liigu suurlinna o"o"s :).
Eila panin veel suurepa"rase punkti oma karja"a"rile, tehes pa"ev otsa mitte midagi peale paari emaili edasi saatmise et ka teistel oleks teada millega ma tegelend olen ja muidugi koige ta"htsam, oma piltide netti u"les paneku. Tegelt oli terve pa"ev u"ks suu so"o"giorgia, alustuseks oli hommikutee ja siis tehti kaks ja pool tundi lounat koos paari ollega kohalikus pubis. Ta"itsa siuke tunne tekkis, et ikkagi on kahju lahkuda, senis va"hemalt, kuniks ma ja"lle sukeldumise voi rannas lebotamise peale motlesin ;). Vot niimoodi ha"sti on mul viimased pa"evad mo"o"dund, nu"u"d peaks veel kiirelt va"ikse ampsu tegema ja siis on MINEK :):):). Oi ma oen rahul, puhkus, siit ma tulen.
Pidin juba raamatukokku lippama, et saaks internetti kasutada aga Sandeep u"llatas mind ja teatas, et on endale interneti just sebind, nii ma siis lihtsalt rabasingi ta la"paka ja istusin maha.
Ta"iesti viimase peal viimane na"dal on olnud! Eelmine na"dalavahetus sai avatud va"ikse istumisega koos Denissi ja Elena ning u"he nende tuttava kanada neiu ja tema sopradega. Ka"isime u"hes popis ja noortepa"rases kesklinna baaris nimega Cookie, kuhu oli peris keerukas end sisse ra"a"kida (selle to"o" tegi a"ra u"ks kohalik meite eest onneks), mis on peris korgel ja kust avanes va"gagi hea vaade linnale. Ainus negatiivne asi oli nende olevalik, mis oli pehmelt o"eldes sitt, peale mingit virsiku voi mandariini maitselist ollet olime u"ldiselt u"hel noul Denissiga, et see vaade pole seda maitset va"a"rt :). Asja tegi eriti drastiliseks, et olime just enne seda Beer Deluis paari va"gagi head olut maitsnud. Mingi hetk kui koduteele asusime, olime igaljuhul peris u"lemeelikus tujus, Elenal ja"i u"le ainult fotograafi ma"ngida ja kaine autojuhi rasket taaka kanda:
Deniss oskas juba selleks ajaks ta"iesti vablt spidermani kombel mo"o"da majaseinu ronida
Ja mina leidsin keset ta"navat vedelemast voimaluse tulevikus oma reise ilma ru"gamata rahastada... Kuigi muidugi - sellise varanduse kaasas kandmine on kah peris raske to"o".
Laupa"eval oli ta"iesti viimase peal ilm, mis sobis ideaalselt, arvestades, et pa"evakavas oli va"ike rannapidu Dominiki su"nna auks(kes on u"ks poolakas, keda ma tudengite euroclubi kaudu, voi oigemini seal ka"inud teise poolaka Monika kaudu kohtasin). Rand oli ta"iega tsill, veits lendavat taldrikut, pa"ikest ja katse ka touch footiet ma"ngida sobisid sellesse pa"eva ideaalselt. Nagu kellelegi teist mingiks u"llatuseks pole olen ma suht laisk, seega ma ei viitsi siia eriti pilte laadida, fotod elavad oma elu u"hes teises kohas ja jagavad seda mis neil o"elda on ka teiega, kui te viitsite ku"lastada: http://public.fotki.com/massamelboures
Pu"hapa"eval otsustasin, et on viimane aeg veitsa turisti ma"ngida ja nii ma siis seadsingi sammud linna poole, et a"ra ka"ia Rialto toweris, kust linnale ta"iesti oivaline vaade avaneb, tegin muidugi palju pilti kah nagu u"ks ontlik turist ikka, stiilina"ide teile siin.
Nagu na"ete, on Melbourne peaaegu nagu Tartu, ainult sildasid on veits rohkem ja Plasku on veits suurem ja ilusam :).
Lisaks u"ritasin ja"a"dvustada federation square ja selle koha lummavat fiilingut, mu arust lihtsalt suurepa"rane kesk plats linnale, kus pea alati miskit lahedat teoksil, olgus selleks siis moni festival voi lihtsalt paar akrobaati voi mustkunstniku esinemas.
Esmaspa"eval alanud to"o"na"dal ja sellega kaasas ka"inud kohustused tundusid ta"iesti teiseja"rgulised, sest viimane na"dal oli ikkagi ka"sil juba ju :). Peale kauba, lubasin endale teisipa"evaks 50 taala eet pileti Argentiina-Austraalia jalka matsile (peris jalka, ta"itsa u"mmarguse palliga :), ja teadmine et onnestub paari uskumatut pallivolurit na"ha toitis mind terve esas ja teisipa"eva. Ja see oli seda va"a"rt, ta"iesti pael mida na"iteks Messi tegi vahepeal, ta"iesti seisvast olukorrast karistusala joonelt, neli kaitsjat ees, tegi paar geniaalset petet ja loi peale, no kaks senti oli lo"o"k ebata"pne ja porkas postist va"rava eest la"bi ja teisest postist napilt mo"o"da u"le otsa joone. U"ldse oli ma"ngu algus peris tuline, esimese kaheku"mne mindaga oli kolm posti, neist kaks austraalial kusjuures. Teise poolaja alguses koksas argentiina u"he oma rohketest voimalustest a"ra, ja kuigi austraalia ei ma"ngind kah mitte halvasti oli klassivahe ilmne ja u"leja"a"nd ma"ng tundus nagu argentiinlased oleks lihtsalt kassi ja hiirt ma"ngid aussiedega. Fiilingu muutis veel monusamaks 70 000 pealtvaatajaga samas staadioni katlas viibimine - suht uskumatu kui koik korraga ka"tte votavad ja ha"a"lt teevad ;). Kuigi, austraalia jalgpalli publik ei ole siiski peris euroopa omaga asjatundlikuselt vorreldav, siin pole ju soccer eriti populaarne, mistottu ja"a"b osadele neist toimuv vahel pisut arusaamatuks. Eks ta muidugi hoopis teist moodi ole soccerit vaadata kui austraalia jalgpalli, kus va"ravaid on nagu muda, et jalka vahtimisest kaifi saada peab vist va"he rohkem asja jagama. Igastahes, olen siis oma esimese maailma absoluutsesse tippu kuuluva meeskonna esineise a"ra na"inud, viimase peal.
Aga vaadake neljapa"eval, vot siis sai va"ike lahkumispidu orgunnitud. Kokkuvottes voib rahule ja"a"da, kuigi ilmselgelt polnud tegu koige suurema u"ritusega mis ma kunagi korraldanud olen (mingi veits u"le 10 inimese ilmus va"lja), seda seetottu et osalus ingliskeelsete soprade osas ja"i suht kesiseks (no neil ikka on kohe oopis teistmoodi arusaam neljapa"evase (kirjutatud kokku ;)) peo voimalkkusest kui eestlastel). Aga noh, eestlased vedasid asja va"lja, va"ikese va"lismaise rahvusvahelise toetusgrupiga (india, austraalia, itaalia), Steni neiul Nicolel oli alguse poole mure, et ta eesti keel tahab veel lihvimist selleks et vestlusest korralikult osa votta :) (Ehk sis mida ja miks ei ole piisav eesti keeele oskus). Selgus, et Melbournes on ikka paar eestlast veel, keda ennem polnd kohata onnestunudki, tagaplaanil moned uustulnukad kelle Maria ennast asendama saatis sellal kui ta ise to"o"l oli:
Sten ja Nicole
Pildid teistest on seal u"lal antud aadressil, kuigi laiskus oli suur ja va"ga ei vinnand pilti teha. Muidu oli ohta nagu ohta ikka aga koju tulek oli u"ks paras kino. Alustuseks onnestus mul Melbourne geograafia veits peapeale enda jaoks po"o"rata ja kujutasin ette, et elan Steni ja Nicolega samas suunas kesklinnast (see vist oli tingitud Fitzroy ta"nava ulatusest), mis teps mitte tosi pole, no see eksitus sai kirelt selgeks seega hu"ppasin u"hes sobivas ristis maha ja rbasin uue taksojuhi. Oli see tu"u"p alles eksemplar ... Tu"u"p oli va"ga intelligentne, aga veits palju vandenouteooriaid ja Ricardo majandusteooriat lugenud. Kohati voinuks teda isegi majanduspsychoks pidada, igastahes, oli ta Ricardo maateooria mis va"itis, et maa ongi majanduse ainus alus su"gav austaja ja u"ritas mind sujuvalt va"rvata oma gruppi kes teeks lobito"o"d ka Eestis, et ainuoige maksustamise viis on maksustada ainult maad ja selle pealt teenitavat tulu. Vaidlesin sindriga oma pool tunnikest oma maja ees, sest osa ta jutust oli peris huvitav, ja informeeritus oli tal suht hea maailma asjadest, na"iteks eesti E-valitsust ja muid su"steeme hindas ta rohkem kui mina ilmslegelt. Pealegi oli mul lihtsalt puht uudishimust huvitav kuulata, mis mees ra"a"gib, sest asja ta jagas. Asi kulmineerus sellega, et meist mo"o"da so"rkinud va"idetavalt politseinik, kes na"is olevat taksojuhti ennegi kohanud, aravs et mind ahistatakse ja ma vajan pa"a"stmist sellest taksost. Ma ei tea, miks u"ks normaalse psu"u"hikaga inimene voiks kell 3 hommikul so"rkjooksu teha, seega olin ma suhteliselt skeptiline tema suhtes kui ta u"ritas taksoust avada ;). No see katse onnestus pareerida sujuvalt, ja kui ma kinnitasi, et olen parima tervise juures ja suht vabatahlikult majanduspsycho mo"la kuulan, siis ta natuke na"rvitses, a"hvardas taksojuhi ja"rgmisel kohtumisel lubadest ilma ja"tta ja so"rkis edasi. Ma kuulasin paar minti veel kuidas maailma asju peaks ajama ja la"ksin tuttu a"ra, igastahes, imelikke inimesi liigu suurlinna o"o"s :).
Eila panin veel suurepa"rase punkti oma karja"a"rile, tehes pa"ev otsa mitte midagi peale paari emaili edasi saatmise et ka teistel oleks teada millega ma tegelend olen ja muidugi koige ta"htsam, oma piltide netti u"les paneku. Tegelt oli terve pa"ev u"ks suu so"o"giorgia, alustuseks oli hommikutee ja siis tehti kaks ja pool tundi lounat koos paari ollega kohalikus pubis. Ta"itsa siuke tunne tekkis, et ikkagi on kahju lahkuda, senis va"hemalt, kuniks ma ja"lle sukeldumise voi rannas lebotamise peale motlesin ;). Vot niimoodi ha"sti on mul viimased pa"evad mo"o"dund, nu"u"d peaks veel kiirelt va"ikse ampsu tegema ja siis on MINEK :):):). Oi ma oen rahul, puhkus, siit ma tulen.
kolmapäev, 5. september 2007
Uudiste kokkuvote Melbourne poisilt
Hei hei koik see pere kes mu tagasihoidlikusse mo"la nurka on ja"lle sattunud, pole teist ja"lle monda aega ta"iendanud, motsin et ta"na ongi see pa"ev kui ma laiskusest voitu saan ja selle a"ra teen. U"leu"ldse on selle korra lubaduseks, et katsun ja"lle tublimaks blogijaks hakata, nu"u"d kus on oht et on veelgi enam folkloori ainest ja inspiratsiooni oodata seoses minu taaskord la"heneva kulgemisega reisuradadel. Kui siin juba lubamiseks la"ks, siis ma ei saa mainimata ja"tta (no kuda ma sisi ei too va"lja fakti kui tubli ma ikkagi olen olnud), et olen suht edukalt senini eelmise korra lubadusest kokkuhoidlikuks hakata kinni pidanud :), on ta"itsa lootust, et ma suudan omadega va"lja tulla ilma to"o"tamata kuni kodu saabumiseni mingi joulu voi uue aasta paiku. Kui ma Eestimaale saabun olen ma muidugi vist ja"lle pankrotis, va"hemalt seni kuni mul onnestub austraalia valitsuselt loodetavasti moni tuhat taala makse ja pensioni kindlustust tagasi saada. Seega plaanin esialgu elatuda lounale kutsetest ja soprade heldusest nagu musketa"ridel omal ajal kombeks oli, nii et a"rge pange imeks kui ma terve Jaanuari kuu jooksul konstantselt arve maksmise ajal tualetis satun olema :). Aga see on esialgu veel kauge tulevik, tagasi olevikku.
Melbournes on mul ja"a"nud veel veeta ta"pselt 10 pa"eva, emotsioonid on suht vastakad, hull kihk on u"hest ku"ljest minema saada, palmi puu alla ja sukelduma paradiisisaarele ja uusi paiku avastama, teisalt on siingi palju avastamata ja siuke kodune tunne hakkas juba vaikselt tekkima ja tutvusringkonna moodi asi on tekkind jne. Olen juba alustanud "viimaste kordade" jadaga. Ka"isin viimast korda Melbournes na"iteks purjetamas, ta"iesti uskumatult ta"iuslik ilm oli, oli tuult veits, oli pa"ikest, polnd eriti lainet na"htavus oli mega ja City oli nagu peopesal ning oli ka Gini toonikuga ja nalja sai kah nabani. No mis siin ikka kirjeldada, vaadake ise, nii ebasuurepa"raselt kui ma ka suutsin seda meeleolu pildile saada. (pildid ku"ll tegelt eelviimasest korrast, aga noh mis sa vaesel ajal ikka muud teed kui lollitad lugejaid ;)
Nagu koik muidugi aru said on tuulega suht kriis parasjagu, miks muidu koik allpoordis passivad ja kerge soot on Spinnakeri ku"lge seotud (peale suurepa"rast voistlust finiseerisime mingi 40 minti viimast 80 meetrit tookord :).
Selliseks kunstfotograafiks ma olengi hakanud ;). See on musketa"r meie paadi ku"ljel, ta peab seal olema sest paadi nimi ju on musketa"r, lihtne!
Ja siis veel u"ks mu suurepa"rane fotokunsti saavutus.
U"leu"ldse ma olen maru uhke oma viimase aja foto saavutuste u"le, tsekake seda (allpool), ma taban ikka valusalt pildistamise momenti, 0,002 sekundise ta"psusega kui vaja :).
See pole ilmselgelt purjetamast, vaid on hoopiski u"helt Euro Clubi tudengite ohtalt, pildil ilutseb Mathmatha, neiu Nepaalist, ning uskuge mind, kui Kaia Philips poleks mu suurepa"rast maailma a"ra rikkunud opetades et u"hene valim pole piisav ja"relduste tegemiseks, oleks ma juba Nepaali poole teel leidmaks riiki kus koik neiud on nonna ilusad, sest koikidest eksootilistest kaunitaridest kes mu teele seni ette on ja"a"nd talle mu meelest va"a"rilist konkurenti va"lise sa"ra koha pealt pole leidunud. Ja kui juba piltide riputamiseks la"ks siis paar tu"kki veel paarist mu jalka sobrast u"hel peale ma"ngu tsill outil.
Siin siis vasakult paremale Dave Tang kes just indoneesiats tuli, Benny ja Tutu.
Ja veelkord, sest loppeks ikkagi ma pidin ise kah pildile ronima.
Ja siin siis tegin endast pilti, nii kenal taustal kui parasjagu la"heduses oli :). U"he taustatantsija nimi oli Amy ja teise nime lasi mu pea lupsti meelest va"lja, sest liiga palju informatsioooni pole kah motet alles hoida onju.
Ahjaa, ma siin ra"a"gin kuidas sai jalka tu"u"pidega tsillimas ka"idud, aga ma unustasin ta"itsa a"ra, et ma polegi veel ra"a"kind kuda meil finaalid la"ksid. Vastakad emotsioonid ma u"tlen. Esimese neljanda liiga finaali me voitsime, ma ei pidanud u"ldse ma"ngimagi nende eest, kui nad suudavad muidu asja kontrolli all hoida. No la"ks nii, et seisul 3:1 ma votsin ma ikkagi soojendusdressi maha ja lippasin va'ljakule, et poisid ma"ngu tagasi aidata. La"ks ta"itsa onneks, esinesin ha"sti ja loin esimese poole minutiga u"he kolli tagasi, lisaks sai suht kohe vastaste parim ma"ngija mind viimase mehena la"bimurdes maha tommates punase kaardi (poiss oli kolumbiast, na"rvid ei pidand vasta noh) ja kuigi nad va"hemuses ei pidand ma"ngima oli neil vaim suht murtud. Teisel poolajal vormistasime asja ilusti a"ra ja voitsime 7:4, esimene karikas oli pihus. Teise liiga finaal oli lihtsalt uskumatu, ja seda mitte koige parema mottes. Me olime ma"nguliselt nii u"le kui olla ananb, aga ikka ei suutnud a"ra realiseerida, mina kaasa arvatud, ja"tsin mitu kindlat kolli lo"o"mata. Esimese liiga finaal kulges alguses jubedalt, kuid mingi hetk tegime come backi ja saime isegi 4:3 ette, lopuks kaotasime siiski napilt 5:4, nad olid paremad, ei saa slata, kuid endal ja"i veits kripeldama, sest meilgi olid omad voimalused ning mis siis kui ma veitsa va"rskem oleks olnud... Kokkuvottes olen ikkagi tegelt rahul, kolm finaali, kolm karikat (kaks ku"ll siuksed pisemad), mis sa ikka virised. Ja kui juba spordijutuks la"ks - Essendoni footie meeskonnas olen pettunud, nad ei saanud playoffi :(. Oli veel sanssi aga eelviimases voorus saivad lutti liiga viimastelt, jube ma"ng oli, ma panin enne loppu teleka kinni. Aga sellega spordist koik, ei taha vaeseid spordi(uudiste)polgureid (nad ei tea millest nad ilma ja"a"vad ;)) kah peris minema peletada siit...
Ja millest to"o" inimesed ikka ra"a"givad kui mitte to"o"st, nii et ma katsun kah mitte pettumust valmistada, seda enam et mul kaob suurepa"rane voimalus seda teemat ekspluateerida oige varsti. Ma koolitan endale asendajat, oi bljahh ma u"tlen... A"rge saage minust valesti aru, mulle meeldivad va"ljakutsed, aga on olnud olukordi kus mu kannatus on katkemisele suht ligidale joudnud. See india ta"di keda ma opetan, on va"ga pu"u"dlik, mitte koige kiirema taibuga, aga mitte ka koige aeglasemaga (no ta mingi 40+ nii et eks votab veits aega oppimine), lisaks on tal fenomenaalne mehhaaniline ma"lu. Milles probleem? No ta on mu ta"ielik vastand kui asi puutub millestki aru saamisesse, ma tahan aru saada asjade seostest ja selle loogikast, kuidas asjad seotud on ja miks mingi asi nii voi naa to"o"tab, seda teades pole mul probleemiks toimiv lahendus leida ja ma votan tihti ette erinevaid teid samasse kohta joudmiseks. Tema jaoks ei ole seosed absoluutselt olulised, ta"htis on lihtsalt kuidas mehhaaniliselt samm sammult asi tehtud saada, ja kui taustsu"steemis u"ks asi muutub on koik, la"bi, seega ma ei tohi absoluutselt midagi varieerida seletuse ka"igus kui ma ei taha teda looytusetult segadusse ajada, suht voimatu, ma lihtsalt ei suuda sama lauset kaks korda samade sonadega o"elda tavaliselt, isegi inglis keeles kus mu sonavara piiratud on mitte. Ja kui tuleb kuskil viga sisse, siis selle vea leidmine on u"letamatu probleem muidugi meil, sest vea olemus ei tekita mingeid ideid voi seoseid. Jube, ma u"tlen. Kuigi, nagu moned ta"helepanelikud televaatajad osutasid, on pohimotselt tosi ku"ll, et ega ma ise voi keegi kes asjade seoseid veits adub ei viitsi eriti pikalt sellist to"o"d teha kah, mul vottis esimesed paar na"dalat oppimist, siis kuuke sisse to"o"tamist ja nu"ansside lihvimist, kuuke protsessi ta"iendamist ja igast abirelvade loomist mis aega sa"a"staks - ennast kiitmast ma ei va"si, aga tu"u"pilise laisa inimese kombel olen ma ma arvan igast macrote ja uute meetodite tutvustamisega umbes tunni vorra igapa"evato"o" tegemisele kuluvat aega vorreldes oma eelka"ijatega lu"hendada suutnud, ja ma ei ole u"ldsegi koige kiirem mehhaanilise to"o" viljeleja, mkmm. Aga ega kauem ei viitsiks va"ga seda to"o"d teha, mis siis et palka makstakse vahel ja puha. Nu"u"d ja"a"b veel loota, et ka ja"reltulevad polved mu tehnikaid unustuse ru"ppe ei lase langeda. Aga muidu on nii, et mul on veel aint 7 pa"eva to"o"tada :) - ja tegelt ei ole ju minu mure mis siis saama hakkab siin (jah ma tean, elu la"heb ka minuta edasi, aga iga inimese maailm po"o"rleb ikka u"mber tema eksole).
Nii, aitab tu"u"tust to"o" jutust, u"leu"ldse tundub mulle, et ma olen vist la"bi aegade u"he igavaima blogi sissekandega maha saamas, aga noh, selliseks nu"riks ju see 9-5 enesemu"u"mine meid muudab ;). Ja ei tule kohe ka porutavaid ideid hetkel, kuda seda viga parandada (ja"rjekordne na"ide vaimu mandumisest hiljemalt kella kaheksaks kui kontoris passid). Viimaseks 10 pa"evaks on mul igastahes suured plaanid, tuleb paar lahkumisu"ritust pidada, koige korgema pilvelohkuja otsa ronida enne lahkumist veel, endale soetada magamiskott ja pa"ikese kaitsekreem ja muud ha"davajalikud jupid. Kui va"ga veab siis a"kki onnestub isegi na"dalavahetusel veits linnast va"lja saada. Ei kuulge, see on vaimu va"gistamine, teinekord kui muusa peale tuleb kirjutan edasi, pealegi on na"lg juba oma votmas ja vaatasin mo"o"duvat koristajat juba professionaalse kannibali pilguga hindamaks kas tast oleks voimalik korralik praad saada voi mitte, ma usun, et minusuguste pa"rast ongi enamik allesja"a"nud koristajaid pisikesed kuivetunud asiaadid, kellest nagunii pidurooga ei saaks.
Ahjaa, viimane njuusflash, Jussike ei tule minuga indoneesiasse vaid la"heb oopis londonisse businessi ajama, millest on peris kahju iseenesest, aga noh, eks vahel peab to"o"d kah tegemna et rikkaks ja ilusaks saada. Ma piirdun esialgu ainult ilusaks ja pa"ikese pruuniks saamisega, aga eks ma votan selle rikkuse teema hiljem ka"sile (vaatan endale kusklit rikka naise voi midagi a"kki). Ja juss, me ootame endiselt sinu poliitilist kommentaari selle kohta kuidas eestis elu tuksis on ja kuidas Tallinlased hordide viisi Savisaare ollemu"u"gi poliitikale reageerides linnast va"lja kolivad ning sellega liiklusummikuid tekitades elukeskonda aina enam tuksi keeravad.
Tervitan kah,
Massa
Melbournes on mul ja"a"nud veel veeta ta"pselt 10 pa"eva, emotsioonid on suht vastakad, hull kihk on u"hest ku"ljest minema saada, palmi puu alla ja sukelduma paradiisisaarele ja uusi paiku avastama, teisalt on siingi palju avastamata ja siuke kodune tunne hakkas juba vaikselt tekkima ja tutvusringkonna moodi asi on tekkind jne. Olen juba alustanud "viimaste kordade" jadaga. Ka"isin viimast korda Melbournes na"iteks purjetamas, ta"iesti uskumatult ta"iuslik ilm oli, oli tuult veits, oli pa"ikest, polnd eriti lainet na"htavus oli mega ja City oli nagu peopesal ning oli ka Gini toonikuga ja nalja sai kah nabani. No mis siin ikka kirjeldada, vaadake ise, nii ebasuurepa"raselt kui ma ka suutsin seda meeleolu pildile saada. (pildid ku"ll tegelt eelviimasest korrast, aga noh mis sa vaesel ajal ikka muud teed kui lollitad lugejaid ;)
Nagu koik muidugi aru said on tuulega suht kriis parasjagu, miks muidu koik allpoordis passivad ja kerge soot on Spinnakeri ku"lge seotud (peale suurepa"rast voistlust finiseerisime mingi 40 minti viimast 80 meetrit tookord :).
Selliseks kunstfotograafiks ma olengi hakanud ;). See on musketa"r meie paadi ku"ljel, ta peab seal olema sest paadi nimi ju on musketa"r, lihtne!
Ja siis veel u"ks mu suurepa"rane fotokunsti saavutus.
U"leu"ldse ma olen maru uhke oma viimase aja foto saavutuste u"le, tsekake seda (allpool), ma taban ikka valusalt pildistamise momenti, 0,002 sekundise ta"psusega kui vaja :).
See pole ilmselgelt purjetamast, vaid on hoopiski u"helt Euro Clubi tudengite ohtalt, pildil ilutseb Mathmatha, neiu Nepaalist, ning uskuge mind, kui Kaia Philips poleks mu suurepa"rast maailma a"ra rikkunud opetades et u"hene valim pole piisav ja"relduste tegemiseks, oleks ma juba Nepaali poole teel leidmaks riiki kus koik neiud on nonna ilusad, sest koikidest eksootilistest kaunitaridest kes mu teele seni ette on ja"a"nd talle mu meelest va"a"rilist konkurenti va"lise sa"ra koha pealt pole leidunud. Ja kui juba piltide riputamiseks la"ks siis paar tu"kki veel paarist mu jalka sobrast u"hel peale ma"ngu tsill outil.
Siin siis vasakult paremale Dave Tang kes just indoneesiats tuli, Benny ja Tutu.
Ja veelkord, sest loppeks ikkagi ma pidin ise kah pildile ronima.
Ja siin siis tegin endast pilti, nii kenal taustal kui parasjagu la"heduses oli :). U"he taustatantsija nimi oli Amy ja teise nime lasi mu pea lupsti meelest va"lja, sest liiga palju informatsioooni pole kah motet alles hoida onju.
Ahjaa, ma siin ra"a"gin kuidas sai jalka tu"u"pidega tsillimas ka"idud, aga ma unustasin ta"itsa a"ra, et ma polegi veel ra"a"kind kuda meil finaalid la"ksid. Vastakad emotsioonid ma u"tlen. Esimese neljanda liiga finaali me voitsime, ma ei pidanud u"ldse ma"ngimagi nende eest, kui nad suudavad muidu asja kontrolli all hoida. No la"ks nii, et seisul 3:1 ma votsin ma ikkagi soojendusdressi maha ja lippasin va'ljakule, et poisid ma"ngu tagasi aidata. La"ks ta"itsa onneks, esinesin ha"sti ja loin esimese poole minutiga u"he kolli tagasi, lisaks sai suht kohe vastaste parim ma"ngija mind viimase mehena la"bimurdes maha tommates punase kaardi (poiss oli kolumbiast, na"rvid ei pidand vasta noh) ja kuigi nad va"hemuses ei pidand ma"ngima oli neil vaim suht murtud. Teisel poolajal vormistasime asja ilusti a"ra ja voitsime 7:4, esimene karikas oli pihus. Teise liiga finaal oli lihtsalt uskumatu, ja seda mitte koige parema mottes. Me olime ma"nguliselt nii u"le kui olla ananb, aga ikka ei suutnud a"ra realiseerida, mina kaasa arvatud, ja"tsin mitu kindlat kolli lo"o"mata. Esimese liiga finaal kulges alguses jubedalt, kuid mingi hetk tegime come backi ja saime isegi 4:3 ette, lopuks kaotasime siiski napilt 5:4, nad olid paremad, ei saa slata, kuid endal ja"i veits kripeldama, sest meilgi olid omad voimalused ning mis siis kui ma veitsa va"rskem oleks olnud... Kokkuvottes olen ikkagi tegelt rahul, kolm finaali, kolm karikat (kaks ku"ll siuksed pisemad), mis sa ikka virised. Ja kui juba spordijutuks la"ks - Essendoni footie meeskonnas olen pettunud, nad ei saanud playoffi :(. Oli veel sanssi aga eelviimases voorus saivad lutti liiga viimastelt, jube ma"ng oli, ma panin enne loppu teleka kinni. Aga sellega spordist koik, ei taha vaeseid spordi(uudiste)polgureid (nad ei tea millest nad ilma ja"a"vad ;)) kah peris minema peletada siit...
Ja millest to"o" inimesed ikka ra"a"givad kui mitte to"o"st, nii et ma katsun kah mitte pettumust valmistada, seda enam et mul kaob suurepa"rane voimalus seda teemat ekspluateerida oige varsti. Ma koolitan endale asendajat, oi bljahh ma u"tlen... A"rge saage minust valesti aru, mulle meeldivad va"ljakutsed, aga on olnud olukordi kus mu kannatus on katkemisele suht ligidale joudnud. See india ta"di keda ma opetan, on va"ga pu"u"dlik, mitte koige kiirema taibuga, aga mitte ka koige aeglasemaga (no ta mingi 40+ nii et eks votab veits aega oppimine), lisaks on tal fenomenaalne mehhaaniline ma"lu. Milles probleem? No ta on mu ta"ielik vastand kui asi puutub millestki aru saamisesse, ma tahan aru saada asjade seostest ja selle loogikast, kuidas asjad seotud on ja miks mingi asi nii voi naa to"o"tab, seda teades pole mul probleemiks toimiv lahendus leida ja ma votan tihti ette erinevaid teid samasse kohta joudmiseks. Tema jaoks ei ole seosed absoluutselt olulised, ta"htis on lihtsalt kuidas mehhaaniliselt samm sammult asi tehtud saada, ja kui taustsu"steemis u"ks asi muutub on koik, la"bi, seega ma ei tohi absoluutselt midagi varieerida seletuse ka"igus kui ma ei taha teda looytusetult segadusse ajada, suht voimatu, ma lihtsalt ei suuda sama lauset kaks korda samade sonadega o"elda tavaliselt, isegi inglis keeles kus mu sonavara piiratud on mitte. Ja kui tuleb kuskil viga sisse, siis selle vea leidmine on u"letamatu probleem muidugi meil, sest vea olemus ei tekita mingeid ideid voi seoseid. Jube, ma u"tlen. Kuigi, nagu moned ta"helepanelikud televaatajad osutasid, on pohimotselt tosi ku"ll, et ega ma ise voi keegi kes asjade seoseid veits adub ei viitsi eriti pikalt sellist to"o"d teha kah, mul vottis esimesed paar na"dalat oppimist, siis kuuke sisse to"o"tamist ja nu"ansside lihvimist, kuuke protsessi ta"iendamist ja igast abirelvade loomist mis aega sa"a"staks - ennast kiitmast ma ei va"si, aga tu"u"pilise laisa inimese kombel olen ma ma arvan igast macrote ja uute meetodite tutvustamisega umbes tunni vorra igapa"evato"o" tegemisele kuluvat aega vorreldes oma eelka"ijatega lu"hendada suutnud, ja ma ei ole u"ldsegi koige kiirem mehhaanilise to"o" viljeleja, mkmm. Aga ega kauem ei viitsiks va"ga seda to"o"d teha, mis siis et palka makstakse vahel ja puha. Nu"u"d ja"a"b veel loota, et ka ja"reltulevad polved mu tehnikaid unustuse ru"ppe ei lase langeda. Aga muidu on nii, et mul on veel aint 7 pa"eva to"o"tada :) - ja tegelt ei ole ju minu mure mis siis saama hakkab siin (jah ma tean, elu la"heb ka minuta edasi, aga iga inimese maailm po"o"rleb ikka u"mber tema eksole).
Nii, aitab tu"u"tust to"o" jutust, u"leu"ldse tundub mulle, et ma olen vist la"bi aegade u"he igavaima blogi sissekandega maha saamas, aga noh, selliseks nu"riks ju see 9-5 enesemu"u"mine meid muudab ;). Ja ei tule kohe ka porutavaid ideid hetkel, kuda seda viga parandada (ja"rjekordne na"ide vaimu mandumisest hiljemalt kella kaheksaks kui kontoris passid). Viimaseks 10 pa"evaks on mul igastahes suured plaanid, tuleb paar lahkumisu"ritust pidada, koige korgema pilvelohkuja otsa ronida enne lahkumist veel, endale soetada magamiskott ja pa"ikese kaitsekreem ja muud ha"davajalikud jupid. Kui va"ga veab siis a"kki onnestub isegi na"dalavahetusel veits linnast va"lja saada. Ei kuulge, see on vaimu va"gistamine, teinekord kui muusa peale tuleb kirjutan edasi, pealegi on na"lg juba oma votmas ja vaatasin mo"o"duvat koristajat juba professionaalse kannibali pilguga hindamaks kas tast oleks voimalik korralik praad saada voi mitte, ma usun, et minusuguste pa"rast ongi enamik allesja"a"nud koristajaid pisikesed kuivetunud asiaadid, kellest nagunii pidurooga ei saaks.
Ahjaa, viimane njuusflash, Jussike ei tule minuga indoneesiasse vaid la"heb oopis londonisse businessi ajama, millest on peris kahju iseenesest, aga noh, eks vahel peab to"o"d kah tegemna et rikkaks ja ilusaks saada. Ma piirdun esialgu ainult ilusaks ja pa"ikese pruuniks saamisega, aga eks ma votan selle rikkuse teema hiljem ka"sile (vaatan endale kusklit rikka naise voi midagi a"kki). Ja juss, me ootame endiselt sinu poliitilist kommentaari selle kohta kuidas eestis elu tuksis on ja kuidas Tallinlased hordide viisi Savisaare ollemu"u"gi poliitikale reageerides linnast va"lja kolivad ning sellega liiklusummikuid tekitades elukeskonda aina enam tuksi keeravad.
Tervitan kah,
Massa
kolmapäev, 15. august 2007
4 na"dalat ja kaks pa"eva
Just ta"pselt nii palju on mul ja"a"nd veel to"o"d teha, ja nelja na"dala ja kolme pa"eva pa"rast hu"ppan ma lennuki peale ja lendan u"le kogu Austraalia Darwinisse, et seal omakorda suunduda Denpasari mis on Bali pealinn voi administratiiv keskus :). Ja siis suundun va"iksele Gili (lounapoolne kolmest) paradiisisaarele Lomboki la"hedal, kus autoteesid ei pidand isegi olema, ning kus mind sukelduma veits paremini opetatakse kui ma senini oskan. Jipppiii, I am quite excited already!
Ja sina Juss kurask, mis sa teed ahh? Ma ma"letan et u"ks mees oli kunagi kange Indoneesiasse tuleja, nu"u"d pole enam kippu ega koppu sust kuulda, isegi kommimas pole sind ammu na"ind siin, pandi to"o"le voi vajutati tuhvlialla voi...? Nuh igastahes eks sa tead kust mind leida, ma plaanin pesa teha bambusonni ja pa"evad veeta vasakult kaheksanda palmipuu all pa"ikse poolses rannas.
Aga las see veel esialgu olla, ku"ll ma jouan seda teemat kajastada kui ta kohale jouab, hetkel suudan ka paar muud teemat pastakast va"lja imeda kui kogu oma keskendumisvoime ma"ngu panen ja ideid sisaldav toorik juhtub olema. Na"iteks jalgapallo voistlused ja mu karja"a"r ses osas siinmail hakakb lopule joudma, olen vahepeal teinud edasiminekuid nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt, lisaks oma kahele meeskonnale aitasin eelmine na"dal pool finaalis veel kolmandat, ilmselgelt said koik voistkonnad ka finaali, kaks ma"ngu olid parajad ponevikud, u"hes saime viimasel minuti va"ravast edasi (ja ma isegi ei u"tle kes selle kolli loi ;)) ja teises la"ks asi penaltite lo"o"miseni, ja saime edasi kuigi mina omajao vasta va"ravavahti porutasin. No igastahes, homme on kolm Finaali, kohaliku saalijalka 4., 2. ja 1. liiga omad, homne strateegia on et peris kolme ma"ngu ei ma"ngi, sest see on ikka veits nagu kurnav voi nii, alustan 4. liiga finaaliga kus ma"ngin pingil kindlustust ja sekkun aint juhul kui asi hapuks kisub (pole eriti ohtu ma arvan;)) ja rabelen ta"iega teises kahes ma"ngus. Jummalast kihvt seltskond on meil seal koos, lisaks kohalikele aussiedele on esindatud na"iteks Svaasimaa, Fidzi ja Kolumbia. Eelmine na"dal sai va"ljas mu"ramas ka"idud peale ma"ngu, jummilast lahedad inimesed koik puha. See na"dal on isegi mingi baar kolme tiimi peale orgunnitud kelle tagaaias grillima asume ning laupa"evaks on planeeritud Vanuatu iseseisvuspa"eva ta"histamine Hungiega (niipalju kui ma seni olen sest sotti saand on see mingi siuke traditsiooniliste pillide ja relaximise ohtu, eks kunagi kui kogemus on annan teada mis see om). Paar pilti kah paarist mu jalka voistkonnast.
Siin siis teise liiga tiimi pohiduumik, Sandy nagu na"ha tegeleb raha kogumisega minu loplikuks va"lja ostmiseks teistest tiimideks ;) Ja oma jala sokutasin kah pildile na"itamaks et hakkab teine pruunist valgeks minema ku"ll...
Siin siis esiliiga tiim, Tutul on ilmselgelt seest veits oones tulevasi vastaseid ja"lgides voi on tal hoopis kere hele? Mine vota kinni :).
Ja siis muidugi sain endale uued korterinaabrid, va"gagi rahul olen senini. Molemad on jummalast chillid ja samas ta"itsa koristavad kah vahel. Marlene tabasin so"o"mast ja tegin tast pilti kah vaatamata ta valjudele protestidele.
U"ritasin teda ku"ll tabada moni neist rohelistest jubinatest suust va"lja tolknemas aga ta oli liiga osav ja varjas siis oma na"gu ha"sti ;)
Ja siin siis Sandeep tema girlfriend itaaliast kelle nimi vois vist olla Anna aga vois ka mitte ja Moa ku"lastamas pu"hapa"eva hommikul meie kodu ligiduses asuvat geto kohvikut, no meil on seal peris palju igast korralike ja sikke kohvikuid kah, aga meil oli uudishimu teada saada, kas sisu on parem kui va"limus - ja oli indeed, Cappucino maitses ha"sti. No mis ma muidugi sest tean, ma tavaliselt kohvi ei joo, aga kuna ma olin suht hilja peale ja"a"nud Juan Pablo (kolumbialane jalkatiimist) soolaleivalt (ja viisin soola ja leiba kah muideks)tulekuga eelmine ohta siis tegin erandi. U"leu"ldse oli mul va"sitav na"dalalopp, kolmapa"ev saatsime a"ra endist korvaltoa asukat saksmann Mathiast ja neljapa"ev ha"ngisin peale jalkat va"ljas. Sain tubli unepagasi kaasa, kahe o"o" peale mingi 8,5 tundi ja siis reedel peale to"o"d motsin et la"hen koju tuttu, no siis motsin et no la"hen siiski ja ka"in oma juudist to"o"kaaslase pu"hal ohtuso"o"maajal ja nuuman end veits. Oi toit oli hea ja isegi juudimu"tsike ei kukkund mul seekord iga viie minda tagant peast, kahjuks ma ei taband fotokat kaasa rabada. Ja loomulikult la"ksin ma veel pa"rast linna, sest u"leva"simusest oli va"simus kadund, ja sain kokku u"he kohaliku Eesti ra"nduri neiu Katiga (kuskil eelpool ma arvan monest varasemast peost on pilt kah) kes oma to"o"kaaslastega reedeohtut nautis. Baraki baaris oli peris kihvt elav musa ja seltskond, nalja sai, tralli tehti ja tantsu vihuti ja pidu venis muidugi. Hiljem liikusime u"hes baarmenide ja baardaamiga (Kati ja Sharyn ja kompanii on seal juba vanad tuttavad) edasi ja kui ma loppeks kodupoole asutasin siis selgus, et rongid juba ta"itsa ka"ivad. No igastahes ma tegelesin va"simuse peletamisega suurima pu"u"dlikusega ning magasin kella 16.30-ni (see oli koigest mannetu 10.5 tundi).
Aga korteri naabritest veel niipalju, et meie vaba tuba ka"is vaatamas eila u"ks eesti neiu nimega Maria, kes plaanib siin oppima asuda vist. Ta vaatab ringi ja otsib pesa, noh, Mathiase ruum vois pisut peletav olla arvestades, et Sandeep oma toast kaks lauda sinna oli tostnud ja madratsi rotti pannud ning ka Marlene ratas seal oli, aga igastahes ta pidi juurdlema selle u"le kas meie korterinaabriks hakata. Mulle tundus, et ta polnd veel nagu ta"it ettekujutust endale joudnud u"ldsegi luua kuda ja mismoodi tal asjad ta"pselt toimuma hakkavad, aga las inimene harjub veits, alles pu"hapa"ev maandus (no kuigi ta on siin varemgi olnd).
Mis veel teoksil? No to"o"alaselt on suurem kiire mo"o"das ja hingan veits rahulikumalt, ja"rgmisest na"dalast hakkan endale asemikku maa peal va"lja opetama (ma oma kolme kuuse kogemusega olen muidugi hull spetsialist juba ;)). Eks na"is kuda sellega on idee poolest peaks tark india ta"di tulema ja u"leu"ldse kui raske see olla saab - siuke suht primitiivne exceli kammajaa 70% ulatuses ikkagi mu meelest. Ja siis on mul veel paar na"dalakest otsi kokku tommata, millega nad kujutavad ette et ma uurin hoolega ning lahendan a"ra koik nende mured seoses mingite vanade jamadega mis neil siin juba aegade algusest u"leval on (neid muresid ilmselgelt ei oleks kui nad kasutaks u"htset finantssu"steemi, aga see selleks, olen siin juba joudnud ja"reldusele, et vaatamata koigele on meie ettevote siiski IT vallas esirinnas...). Noh, a"kki on uus ja huvitav va"hemalt.
Ja selle na"dala lubadus on, et hakkan kokkuhoidlikumaks. Tegin rahavoogude analu"u"si ja avastasin, et kui ma oma u"u"ri a"ra maksan, so"o"n ja u"histranspordipiletid muretsen, oma sa"a"stu plaani ta"is kogun (ja seda on vaja teha et edasi reisida rahus saaks) - ja"a"b mulle ainult umbes 300 vaba ja vallatut dollarit kuu aja peale :(. Meelelahutus kulusid (joogid baaris, kohvikuska"igud, va"ljas so"o"mine ja muu siuke) tuleb koomale tommata, samas ei saa ja"tta purjetamata, kinotamata ja u"ldse oues ka"imata, see poleks kah peris tervislik. Mitte ei viitsiks austraaliasse tagasi joudes uuesti to"o"d teha, siis tahaks lihtsalt poolteist (pluss) kuud tsillida ning tais end orjusse mu"u"a pole kah kuigi tulus...
Aga aitab ta"naseks, ma olen oma bossi ja koristajatega veel suht ainuke siin kontoris, aeg kodu poole lipata ja miskit hamba alla otsida, ta"nane lounasport on mu kotu suht tu"hjaks teinud ja ka tunni eest avastatud mingist konverentsist u"leja"a"nud viinamarjakandik ei suutnud sellesse toika otsustavat po"o"ret tuua.
Ilusat suve loppu ja valutut puhkuselt naasmist koigile kodumaalastele ja muideks, kommenteerimine ei ole saatanast ning aitab vahel keset to"o"pa"eva uut hingamist leida (nii nende lugemine mul kui kommenteerimine teil :))
Ja sina Juss kurask, mis sa teed ahh? Ma ma"letan et u"ks mees oli kunagi kange Indoneesiasse tuleja, nu"u"d pole enam kippu ega koppu sust kuulda, isegi kommimas pole sind ammu na"ind siin, pandi to"o"le voi vajutati tuhvlialla voi...? Nuh igastahes eks sa tead kust mind leida, ma plaanin pesa teha bambusonni ja pa"evad veeta vasakult kaheksanda palmipuu all pa"ikse poolses rannas.
Aga las see veel esialgu olla, ku"ll ma jouan seda teemat kajastada kui ta kohale jouab, hetkel suudan ka paar muud teemat pastakast va"lja imeda kui kogu oma keskendumisvoime ma"ngu panen ja ideid sisaldav toorik juhtub olema. Na"iteks jalgapallo voistlused ja mu karja"a"r ses osas siinmail hakakb lopule joudma, olen vahepeal teinud edasiminekuid nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt, lisaks oma kahele meeskonnale aitasin eelmine na"dal pool finaalis veel kolmandat, ilmselgelt said koik voistkonnad ka finaali, kaks ma"ngu olid parajad ponevikud, u"hes saime viimasel minuti va"ravast edasi (ja ma isegi ei u"tle kes selle kolli loi ;)) ja teises la"ks asi penaltite lo"o"miseni, ja saime edasi kuigi mina omajao vasta va"ravavahti porutasin. No igastahes, homme on kolm Finaali, kohaliku saalijalka 4., 2. ja 1. liiga omad, homne strateegia on et peris kolme ma"ngu ei ma"ngi, sest see on ikka veits nagu kurnav voi nii, alustan 4. liiga finaaliga kus ma"ngin pingil kindlustust ja sekkun aint juhul kui asi hapuks kisub (pole eriti ohtu ma arvan;)) ja rabelen ta"iega teises kahes ma"ngus. Jummalast kihvt seltskond on meil seal koos, lisaks kohalikele aussiedele on esindatud na"iteks Svaasimaa, Fidzi ja Kolumbia. Eelmine na"dal sai va"ljas mu"ramas ka"idud peale ma"ngu, jummilast lahedad inimesed koik puha. See na"dal on isegi mingi baar kolme tiimi peale orgunnitud kelle tagaaias grillima asume ning laupa"evaks on planeeritud Vanuatu iseseisvuspa"eva ta"histamine Hungiega (niipalju kui ma seni olen sest sotti saand on see mingi siuke traditsiooniliste pillide ja relaximise ohtu, eks kunagi kui kogemus on annan teada mis see om). Paar pilti kah paarist mu jalka voistkonnast.
Siin siis teise liiga tiimi pohiduumik, Sandy nagu na"ha tegeleb raha kogumisega minu loplikuks va"lja ostmiseks teistest tiimideks ;) Ja oma jala sokutasin kah pildile na"itamaks et hakkab teine pruunist valgeks minema ku"ll...
Siin siis esiliiga tiim, Tutul on ilmselgelt seest veits oones tulevasi vastaseid ja"lgides voi on tal hoopis kere hele? Mine vota kinni :).
Ja siis muidugi sain endale uued korterinaabrid, va"gagi rahul olen senini. Molemad on jummalast chillid ja samas ta"itsa koristavad kah vahel. Marlene tabasin so"o"mast ja tegin tast pilti kah vaatamata ta valjudele protestidele.
U"ritasin teda ku"ll tabada moni neist rohelistest jubinatest suust va"lja tolknemas aga ta oli liiga osav ja varjas siis oma na"gu ha"sti ;)
Ja siin siis Sandeep tema girlfriend itaaliast kelle nimi vois vist olla Anna aga vois ka mitte ja Moa ku"lastamas pu"hapa"eva hommikul meie kodu ligiduses asuvat geto kohvikut, no meil on seal peris palju igast korralike ja sikke kohvikuid kah, aga meil oli uudishimu teada saada, kas sisu on parem kui va"limus - ja oli indeed, Cappucino maitses ha"sti. No mis ma muidugi sest tean, ma tavaliselt kohvi ei joo, aga kuna ma olin suht hilja peale ja"a"nud Juan Pablo (kolumbialane jalkatiimist) soolaleivalt (ja viisin soola ja leiba kah muideks)tulekuga eelmine ohta siis tegin erandi. U"leu"ldse oli mul va"sitav na"dalalopp, kolmapa"ev saatsime a"ra endist korvaltoa asukat saksmann Mathiast ja neljapa"ev ha"ngisin peale jalkat va"ljas. Sain tubli unepagasi kaasa, kahe o"o" peale mingi 8,5 tundi ja siis reedel peale to"o"d motsin et la"hen koju tuttu, no siis motsin et no la"hen siiski ja ka"in oma juudist to"o"kaaslase pu"hal ohtuso"o"maajal ja nuuman end veits. Oi toit oli hea ja isegi juudimu"tsike ei kukkund mul seekord iga viie minda tagant peast, kahjuks ma ei taband fotokat kaasa rabada. Ja loomulikult la"ksin ma veel pa"rast linna, sest u"leva"simusest oli va"simus kadund, ja sain kokku u"he kohaliku Eesti ra"nduri neiu Katiga (kuskil eelpool ma arvan monest varasemast peost on pilt kah) kes oma to"o"kaaslastega reedeohtut nautis. Baraki baaris oli peris kihvt elav musa ja seltskond, nalja sai, tralli tehti ja tantsu vihuti ja pidu venis muidugi. Hiljem liikusime u"hes baarmenide ja baardaamiga (Kati ja Sharyn ja kompanii on seal juba vanad tuttavad) edasi ja kui ma loppeks kodupoole asutasin siis selgus, et rongid juba ta"itsa ka"ivad. No igastahes ma tegelesin va"simuse peletamisega suurima pu"u"dlikusega ning magasin kella 16.30-ni (see oli koigest mannetu 10.5 tundi).
Aga korteri naabritest veel niipalju, et meie vaba tuba ka"is vaatamas eila u"ks eesti neiu nimega Maria, kes plaanib siin oppima asuda vist. Ta vaatab ringi ja otsib pesa, noh, Mathiase ruum vois pisut peletav olla arvestades, et Sandeep oma toast kaks lauda sinna oli tostnud ja madratsi rotti pannud ning ka Marlene ratas seal oli, aga igastahes ta pidi juurdlema selle u"le kas meie korterinaabriks hakata. Mulle tundus, et ta polnd veel nagu ta"it ettekujutust endale joudnud u"ldsegi luua kuda ja mismoodi tal asjad ta"pselt toimuma hakkavad, aga las inimene harjub veits, alles pu"hapa"ev maandus (no kuigi ta on siin varemgi olnd).
Mis veel teoksil? No to"o"alaselt on suurem kiire mo"o"das ja hingan veits rahulikumalt, ja"rgmisest na"dalast hakkan endale asemikku maa peal va"lja opetama (ma oma kolme kuuse kogemusega olen muidugi hull spetsialist juba ;)). Eks na"is kuda sellega on idee poolest peaks tark india ta"di tulema ja u"leu"ldse kui raske see olla saab - siuke suht primitiivne exceli kammajaa 70% ulatuses ikkagi mu meelest. Ja siis on mul veel paar na"dalakest otsi kokku tommata, millega nad kujutavad ette et ma uurin hoolega ning lahendan a"ra koik nende mured seoses mingite vanade jamadega mis neil siin juba aegade algusest u"leval on (neid muresid ilmselgelt ei oleks kui nad kasutaks u"htset finantssu"steemi, aga see selleks, olen siin juba joudnud ja"reldusele, et vaatamata koigele on meie ettevote siiski IT vallas esirinnas...). Noh, a"kki on uus ja huvitav va"hemalt.
Ja selle na"dala lubadus on, et hakkan kokkuhoidlikumaks. Tegin rahavoogude analu"u"si ja avastasin, et kui ma oma u"u"ri a"ra maksan, so"o"n ja u"histranspordipiletid muretsen, oma sa"a"stu plaani ta"is kogun (ja seda on vaja teha et edasi reisida rahus saaks) - ja"a"b mulle ainult umbes 300 vaba ja vallatut dollarit kuu aja peale :(. Meelelahutus kulusid (joogid baaris, kohvikuska"igud, va"ljas so"o"mine ja muu siuke) tuleb koomale tommata, samas ei saa ja"tta purjetamata, kinotamata ja u"ldse oues ka"imata, see poleks kah peris tervislik. Mitte ei viitsiks austraaliasse tagasi joudes uuesti to"o"d teha, siis tahaks lihtsalt poolteist (pluss) kuud tsillida ning tais end orjusse mu"u"a pole kah kuigi tulus...
Aga aitab ta"naseks, ma olen oma bossi ja koristajatega veel suht ainuke siin kontoris, aeg kodu poole lipata ja miskit hamba alla otsida, ta"nane lounasport on mu kotu suht tu"hjaks teinud ja ka tunni eest avastatud mingist konverentsist u"leja"a"nud viinamarjakandik ei suutnud sellesse toika otsustavat po"o"ret tuua.
Ilusat suve loppu ja valutut puhkuselt naasmist koigile kodumaalastele ja muideks, kommenteerimine ei ole saatanast ning aitab vahel keset to"o"pa"eva uut hingamist leida (nii nende lugemine mul kui kommenteerimine teil :))
kolmapäev, 1. august 2007
Uudiseid Esimene August, ohtupoolik
Tere tere koik see pere, kes seda lugema juhtub, alustuseks u"tleks kohe a"ra, et juhe on a"ra u"tlemata koos peale to"o"pa"eva, juba kolmest saati ootan teist hingamist aga mitte ei ole peale tulnud veel (ja kell sinder juba pool seitse) - seega on oodata et allja"rgnev tekst voib kohati sisaldada kirja, fakti, loogika ja muid vigu igavast sonakasutusest ra"a"kimata.
Spordiuudised
Teadupa"rast olen ma alati unistanud ajalehest, kus koigepealt ra"a"gitakse ta"htsatest asjadest nagu sport ja koomuskid ning siis minnakse edasi natuke tosisemate teemadega, nu"u"d kus mul on siuke suurepa"rane voimalus otsustasin lihtsalt eeskujuga nakatada koiki leheneegreid, et ma ei peaks alati tagant ette ajalehte lugema.
Alustuseks on mul su"damel teadagi mu lemmik footie klubi Essendoni ka"eka"ik, no pole kiita hetkel seis, vahepeal oli ikka nutt juba peris kurgus, lasti treener lahti ja saadi lakki muudkui, nu"u"d voeti treener tagasi ja pu"hapa"eval saivad voidu ning sansid playoofi saada on suht reaalsed ja"lle. Isiklikest spordielamustest niipalju, et saalijalka turniir hakkab lopule joudma ja molemad klubid mille eest ma ma"ngin on kenasti poolfinaali kursil, homme veel viimane ma"ng molemal pohiturniiril. Eelmine na"dal peksime mingit satsi 13-2 ja teise meeskonnaga oleks peaegu voit tulemata ja"a"nd, onneks suutsime ikka kastanid tulest va"lja tuua ja 7:6 asja a"ra vormistada, jummalast hea tunne oli mint enne loppu viimane va"rav lu"u"a, ajee :). Mis meil siin veel sportlikku? No mina olengi kossus oma 183 ja meeletu hu"ppega tsenter siin firmas, kui u"ks kahe meetri ja paarisendine ning 140 kilone tu"u"p va"lja ja"tta saan ma suurema osa lauapalle endale, samas on mu visketabavus umbes nagu tsentritel ikka, nii umbes 123-st 16.
Ja austraalia Rugby koondis sai kah Uusmeremaalt peksa, mis pole muidugi mingi u"llatus.
Koomusk
Joonistusande ja vahendite puudumisel ra"a"gin parem uusima nalja mis siinsete elanike kohtra kuulsin: Kolma austraallast ja kolm uus meremaalast soidavad konverentsile rongiga ja austraallased ausad poisid ostavad koik pileti, uus meremaalased va naasklid ostavad kamba peale u"he. Austraallased veits imestund, et kuda nii saab ja uurivad siis elu, kuidas uusmeremaalased lipsavad ilusti koik tualetti enne konduktori jalutuska"iku ja konduktori koputuse peale tuleb peldiku uksest ka"si va"lja ja na"itab piletit. Austraallased otsustavad siis kah kokku hoida tagasiteel muidugi, ostavad kamba peale u"he pileti, Kiiwid ei osta seekord u"htegi. Austraallased imestavad veits ja otsustavad ma"ngu ja"lgida ja"lle, nigu rongi peale saavad, uus meremaalased padavai u"hte tualetti austraallased selle peale teise, mis peale u"ks uuuus meremaalane tuleb va"lja, koputab australlaste tualeti uksele ja ku"sib: Your tickets please...
Poliitika uudised:
No poliitikaga on siin nii, et valimised on tulekul, juba ammu mulle tundub et tulevad, ku"sisin siis et kuna tulevad ja u"lla u"lla, keegi ta"pselt ei tea, aga kunagi Novembris. Ja miks keegi ei tea? Sest neil lammastel siuke su"steem, et valitsev partei ma"a"rab mingis ajavahemikus mis on ette antud kuna asja ajada millal ta"pselt asi toimub ning nad vaatavad ku"sitluste pealt kuna sobiv on ja veel ei pole... Suht haige ja ebademokraatlik kui minult ku"sida. Aga see selleks. Seda ei saa kah muidugi mainimata ja"taa, et teeks oige korjanduse ja saadaks Savisaare majndust oppima??? Mina olen nous 10 taala annetama sellise pu"ha eesma"rgi nimel, kui ta veel lubab seda kuskil kaugel teha ja mitte lolli ila seni ajada siis isegi 50 voi rohkem a"kki.
Elu
Elu on suht lilleline, ta"na na"gin isegi vikerkaart hommikul ja puha, inimesed on ommikuti samas endiselt rongi peal selliste na"gudega nagu tapale soidaks. Ja suht sitt u"histranspordi kultuur on kah, kogunevad ukse juurde troppi nagu mai tea ja eriti ei viitsi lillegi liigutada, et koik peale mahuks samas ruumi on tohhuja i bolse. Aga see selelks pohiline uudis on tegelt see, et mulle on uued elukaaslased tekkinud/tekkimas, u"ks saksa neiu Marlene ja arvatavasti india tu"u"p Sandeep, pole veel kumbagi na"ost na"kku na"inud aga vahest ta"na kohtan, plaanisivad ta"na kuulu ja"rgi sisse kolida. Ajee, vast pesevad nousid kah, ma isegi koristasin pu"hapa"eval et esmaspa"evaste korteriavastajate seast puhtaid inimesi mitte a"ra irmutada, jube laga oli ja"lle. Aga eks na"is, mul on molemad po"idlad pihus et oleks va"a"rt tu"u"bid, te isegi ei kujuta ette kui raske niimoodi tru"kkida ja tO"o"d teha on olnud terve pa"ev otsa ;)
Seltskonna kroonika
Njaa, see pole vist mu tugevaim rubriik, ses mottes mitte et ma kehv seltskond oleks voi niru kroonik, aga lihtsalt ei ole suurem asi klatsi moor. No ma usun, et na"dala su"ndmuseks on vast reedeohtane u"ritus, astusin kusjuures oma esimesse klubisse siin ametlikult (jahtklubis ma ei jaksa liikmemaksu maksta, seega olen ku"laline voi ajutine u"hepa"evane liige). Klubi nimi on Euroclub ja koosneb see pohiliselt euroopa tudengitest, kuigi tegelt oli seal mu meelest asiaate kes olid tulnud ilusaid nummisid euroopa poisse ja tu"drukuid kaema rohkem. Aga no see selleks, u"hesonaga, ka"isin va"ljas kohalike (voi mitte ikkagi nii kohalike) tudengitega, sattusin sinna u"he Austria tudengi neiu kutsel kellega ma koos kunagi turul ka"isin kes opib koos mu ekselukaaslase mehhiklasega mitte ku"ll selles u"likoolis kus see va"rk oli vaid u"hes foto koolis. No vast sai piisavalt keerukas lause ja samas arusaadav, kes ikakgi kelle sugulane on :). Nujah, nalja sai omajagu ja lopetasime ilusti mingi rahvaga Brightey Allrighteys mis on suht kihvt iiri pubi, monna.
Mis veel, ahjaa, peale neljapa"evast jalkat sai jalka meeskonnaga pubis ka"idud ja ta"histatud korda la"inud ma"ngupa"eva ning u"he mehe baka kraadi ka"tte saamist. Asjade ka"igus juhtus u"hel hetkel nii, et leidsin ennast koos kogu u"leja"a"nud kambaga u"hel hetklel baarist, mida oleks vabalt voinud pidada suht tavaliseks hungari so"o"gikohaks kus pakutakse kuljassi ja olut ja muud sa"a"ntest na"nni, kui seal poleks iga veits aja tagant strippar esinend. Vaatsime a"ra kaks etendust, no esimene strippar oli ku"ll u"ks paras onnetus, esiteks oli ta suht paks ja kole ja teiseks ei oskand ta eriti ennast liigutada, aga kuna ta oli blond ja tal olid suured tissid ning ta vottis ennast ikkagi paljaks, siis ta loomulikult ikka jootraha koigilt sai ja ovatsioonid teenis. Mul la"ks ses mottes ha"sti et mulle kui vaesele eestimaa pojale tehti va"lja koik muidugi, ja olleraha ma teenisin ta"itsa ise, imiteerides stripparit plastopsiga ringi ka"ies, lubades hiljem laua peal tantsida (mis ja"i ku"ll toele au andes tegemata) ja tehes paar lihtsamat akrobaatilist harjutust ning olles muidu tubli. Mu menu polnud ku"ll stripparitega vorreldav aga ma ajaks selle selle nahka, et mul oli aint u"ks naiste laudkond kus onne katsuda stripparite valikuku"llusega vorreldes. Teine strippar oli ta"itsa OK, va"ike ollekoht oli ees ja paabulinnu kostu"u"m oli kah veits u"le pingutatud aga oli muidu na"gusam ja oskas end liigutada ning viskas spagaati ja puha. Pluss poolele ja"a"b sest ohtust ka see, et juba kella u"heks sain koju ning ja"rgmine pa"ev oli to"o"d ta"itsa normaalne teha.
Selle na"dala oodatuim seltskonna u"ritus on vist reedene baila euroclubi asiaadist presidendi Claudia juures ja siis arvatavasti kuskil mujal edasi.
Ilm
Kuule ilmaga on ha"sti, ta"itsa kevadet viskab juba, mingi pa"ev oli 25 kraadi juba. Ja ei saja kah eriti enam, aint tuul on, eile tulin lounalt na"iteks nuttes tagasi, sest no mitte ei saant tuulele silma vaadata. Loodab siis et laupa"vase purjetamise ajaks kah tuult jagub, pa'iksest ra"a"kimata, seekord votan pa"ikse prillid kah kaasa, ausona.
A"riuudised
A"riga on asjad hetkel nagu nad on, raha tuleb ja raha la"heb bilansimaht kasvab ja kasumit kandime siia sinna ning kuna finantsperiood pole la"bi siis ei oska loplikku kasumi prognoosi paika panna. Plaju raha la"heb a"ra pahale SEB u"hispangale vana krediitkaardi vola katteks, veits nagu olen sa"a"stnud, 2500 taala onnestus eestisse kantida (meeletu hinnaga muidugi) ja paar asja nagu na"iteks fotoka olen kah soetand, aga panga arvega on nagu ta on. Ootan pikkisilmi riigiabi austraalia valitsuselt tagasisaadava tulumaksu na"ol mida peaks olema omajagu, mingi 1650 taala ringis (nii tsekkasin just, ongi u"le tulnud, juhhuu!, polegi seis nii nukker enam :):)), lisaks plaanin hakata rohkem to"o"d tegema ja va"hem raha kulutama :). Lihtne! See ongi tulevase kasumimarginaali upitamise pant. Eesma"rgid finants perioodi lopuks (septembri keskpaik) on korged, vaja on korvale panna 6000 taala, et saaks reisida kuu aega indoneesias ja sukelduma oppida, et saaks australiasse tagasi ja siin poolteistkuud tsillida ning et taimaal end kunnina tunda. Eks na"is kudas sellega la"heb, aga tahaks loota et ei pea enne Eestisse tagasi saabumist enam to"o"d tegema. Selelga finants osakond hetkel lopetab ja annab teada, et kuigi firma igapa"eva elu pole to"isel perioodil voibolla peris meelakkumine loodetakse puhkuse ajal see tagasi teha, pealegi, on lootust niimoodi firma aktsia va"a"rtust tosta mis ta"hendaks tulevikus suuremat kapitalitulu va"iksema ajakulu investeeringu abil mis ta"hendaks omakorda selget vaba aja osakaalu ja seega rahul- ning heaolu kasvu, kahju et graafikut ka"epa"rast pole:). Lihtsalt nii defineerimise mottes - mina olengi firma.
Nii, kisub piinlikuks a"ra juba, viiamne aeg lopetama asuda, enne kui ma peris saasta hakakn oma poidlad pihus ka"mblakestega siin toksima, olge tublid, rokkige sajaga ja nautige seda va"hest eestimaa suvehongu mis veel seal on ja pole siia poole jooksu pannud.
Massa
Spordiuudised
Teadupa"rast olen ma alati unistanud ajalehest, kus koigepealt ra"a"gitakse ta"htsatest asjadest nagu sport ja koomuskid ning siis minnakse edasi natuke tosisemate teemadega, nu"u"d kus mul on siuke suurepa"rane voimalus otsustasin lihtsalt eeskujuga nakatada koiki leheneegreid, et ma ei peaks alati tagant ette ajalehte lugema.
Alustuseks on mul su"damel teadagi mu lemmik footie klubi Essendoni ka"eka"ik, no pole kiita hetkel seis, vahepeal oli ikka nutt juba peris kurgus, lasti treener lahti ja saadi lakki muudkui, nu"u"d voeti treener tagasi ja pu"hapa"eval saivad voidu ning sansid playoofi saada on suht reaalsed ja"lle. Isiklikest spordielamustest niipalju, et saalijalka turniir hakkab lopule joudma ja molemad klubid mille eest ma ma"ngin on kenasti poolfinaali kursil, homme veel viimane ma"ng molemal pohiturniiril. Eelmine na"dal peksime mingit satsi 13-2 ja teise meeskonnaga oleks peaegu voit tulemata ja"a"nd, onneks suutsime ikka kastanid tulest va"lja tuua ja 7:6 asja a"ra vormistada, jummalast hea tunne oli mint enne loppu viimane va"rav lu"u"a, ajee :). Mis meil siin veel sportlikku? No mina olengi kossus oma 183 ja meeletu hu"ppega tsenter siin firmas, kui u"ks kahe meetri ja paarisendine ning 140 kilone tu"u"p va"lja ja"tta saan ma suurema osa lauapalle endale, samas on mu visketabavus umbes nagu tsentritel ikka, nii umbes 123-st 16.
Ja austraalia Rugby koondis sai kah Uusmeremaalt peksa, mis pole muidugi mingi u"llatus.
Koomusk
Joonistusande ja vahendite puudumisel ra"a"gin parem uusima nalja mis siinsete elanike kohtra kuulsin: Kolma austraallast ja kolm uus meremaalast soidavad konverentsile rongiga ja austraallased ausad poisid ostavad koik pileti, uus meremaalased va naasklid ostavad kamba peale u"he. Austraallased veits imestund, et kuda nii saab ja uurivad siis elu, kuidas uusmeremaalased lipsavad ilusti koik tualetti enne konduktori jalutuska"iku ja konduktori koputuse peale tuleb peldiku uksest ka"si va"lja ja na"itab piletit. Austraallased otsustavad siis kah kokku hoida tagasiteel muidugi, ostavad kamba peale u"he pileti, Kiiwid ei osta seekord u"htegi. Austraallased imestavad veits ja otsustavad ma"ngu ja"lgida ja"lle, nigu rongi peale saavad, uus meremaalased padavai u"hte tualetti austraallased selle peale teise, mis peale u"ks uuuus meremaalane tuleb va"lja, koputab australlaste tualeti uksele ja ku"sib: Your tickets please...
Poliitika uudised:
No poliitikaga on siin nii, et valimised on tulekul, juba ammu mulle tundub et tulevad, ku"sisin siis et kuna tulevad ja u"lla u"lla, keegi ta"pselt ei tea, aga kunagi Novembris. Ja miks keegi ei tea? Sest neil lammastel siuke su"steem, et valitsev partei ma"a"rab mingis ajavahemikus mis on ette antud kuna asja ajada millal ta"pselt asi toimub ning nad vaatavad ku"sitluste pealt kuna sobiv on ja veel ei pole... Suht haige ja ebademokraatlik kui minult ku"sida. Aga see selleks. Seda ei saa kah muidugi mainimata ja"taa, et teeks oige korjanduse ja saadaks Savisaare majndust oppima??? Mina olen nous 10 taala annetama sellise pu"ha eesma"rgi nimel, kui ta veel lubab seda kuskil kaugel teha ja mitte lolli ila seni ajada siis isegi 50 voi rohkem a"kki.
Elu
Elu on suht lilleline, ta"na na"gin isegi vikerkaart hommikul ja puha, inimesed on ommikuti samas endiselt rongi peal selliste na"gudega nagu tapale soidaks. Ja suht sitt u"histranspordi kultuur on kah, kogunevad ukse juurde troppi nagu mai tea ja eriti ei viitsi lillegi liigutada, et koik peale mahuks samas ruumi on tohhuja i bolse. Aga see selelks pohiline uudis on tegelt see, et mulle on uued elukaaslased tekkinud/tekkimas, u"ks saksa neiu Marlene ja arvatavasti india tu"u"p Sandeep, pole veel kumbagi na"ost na"kku na"inud aga vahest ta"na kohtan, plaanisivad ta"na kuulu ja"rgi sisse kolida. Ajee, vast pesevad nousid kah, ma isegi koristasin pu"hapa"eval et esmaspa"evaste korteriavastajate seast puhtaid inimesi mitte a"ra irmutada, jube laga oli ja"lle. Aga eks na"is, mul on molemad po"idlad pihus et oleks va"a"rt tu"u"bid, te isegi ei kujuta ette kui raske niimoodi tru"kkida ja tO"o"d teha on olnud terve pa"ev otsa ;)
Seltskonna kroonika
Njaa, see pole vist mu tugevaim rubriik, ses mottes mitte et ma kehv seltskond oleks voi niru kroonik, aga lihtsalt ei ole suurem asi klatsi moor. No ma usun, et na"dala su"ndmuseks on vast reedeohtane u"ritus, astusin kusjuures oma esimesse klubisse siin ametlikult (jahtklubis ma ei jaksa liikmemaksu maksta, seega olen ku"laline voi ajutine u"hepa"evane liige). Klubi nimi on Euroclub ja koosneb see pohiliselt euroopa tudengitest, kuigi tegelt oli seal mu meelest asiaate kes olid tulnud ilusaid nummisid euroopa poisse ja tu"drukuid kaema rohkem. Aga no see selleks, u"hesonaga, ka"isin va"ljas kohalike (voi mitte ikkagi nii kohalike) tudengitega, sattusin sinna u"he Austria tudengi neiu kutsel kellega ma koos kunagi turul ka"isin kes opib koos mu ekselukaaslase mehhiklasega mitte ku"ll selles u"likoolis kus see va"rk oli vaid u"hes foto koolis. No vast sai piisavalt keerukas lause ja samas arusaadav, kes ikakgi kelle sugulane on :). Nujah, nalja sai omajagu ja lopetasime ilusti mingi rahvaga Brightey Allrighteys mis on suht kihvt iiri pubi, monna.
Mis veel, ahjaa, peale neljapa"evast jalkat sai jalka meeskonnaga pubis ka"idud ja ta"histatud korda la"inud ma"ngupa"eva ning u"he mehe baka kraadi ka"tte saamist. Asjade ka"igus juhtus u"hel hetkel nii, et leidsin ennast koos kogu u"leja"a"nud kambaga u"hel hetklel baarist, mida oleks vabalt voinud pidada suht tavaliseks hungari so"o"gikohaks kus pakutakse kuljassi ja olut ja muud sa"a"ntest na"nni, kui seal poleks iga veits aja tagant strippar esinend. Vaatsime a"ra kaks etendust, no esimene strippar oli ku"ll u"ks paras onnetus, esiteks oli ta suht paks ja kole ja teiseks ei oskand ta eriti ennast liigutada, aga kuna ta oli blond ja tal olid suured tissid ning ta vottis ennast ikkagi paljaks, siis ta loomulikult ikka jootraha koigilt sai ja ovatsioonid teenis. Mul la"ks ses mottes ha"sti et mulle kui vaesele eestimaa pojale tehti va"lja koik muidugi, ja olleraha ma teenisin ta"itsa ise, imiteerides stripparit plastopsiga ringi ka"ies, lubades hiljem laua peal tantsida (mis ja"i ku"ll toele au andes tegemata) ja tehes paar lihtsamat akrobaatilist harjutust ning olles muidu tubli. Mu menu polnud ku"ll stripparitega vorreldav aga ma ajaks selle selle nahka, et mul oli aint u"ks naiste laudkond kus onne katsuda stripparite valikuku"llusega vorreldes. Teine strippar oli ta"itsa OK, va"ike ollekoht oli ees ja paabulinnu kostu"u"m oli kah veits u"le pingutatud aga oli muidu na"gusam ja oskas end liigutada ning viskas spagaati ja puha. Pluss poolele ja"a"b sest ohtust ka see, et juba kella u"heks sain koju ning ja"rgmine pa"ev oli to"o"d ta"itsa normaalne teha.
Selle na"dala oodatuim seltskonna u"ritus on vist reedene baila euroclubi asiaadist presidendi Claudia juures ja siis arvatavasti kuskil mujal edasi.
Ilm
Kuule ilmaga on ha"sti, ta"itsa kevadet viskab juba, mingi pa"ev oli 25 kraadi juba. Ja ei saja kah eriti enam, aint tuul on, eile tulin lounalt na"iteks nuttes tagasi, sest no mitte ei saant tuulele silma vaadata. Loodab siis et laupa"vase purjetamise ajaks kah tuult jagub, pa'iksest ra"a"kimata, seekord votan pa"ikse prillid kah kaasa, ausona.
A"riuudised
A"riga on asjad hetkel nagu nad on, raha tuleb ja raha la"heb bilansimaht kasvab ja kasumit kandime siia sinna ning kuna finantsperiood pole la"bi siis ei oska loplikku kasumi prognoosi paika panna. Plaju raha la"heb a"ra pahale SEB u"hispangale vana krediitkaardi vola katteks, veits nagu olen sa"a"stnud, 2500 taala onnestus eestisse kantida (meeletu hinnaga muidugi) ja paar asja nagu na"iteks fotoka olen kah soetand, aga panga arvega on nagu ta on. Ootan pikkisilmi riigiabi austraalia valitsuselt tagasisaadava tulumaksu na"ol mida peaks olema omajagu, mingi 1650 taala ringis (nii tsekkasin just, ongi u"le tulnud, juhhuu!, polegi seis nii nukker enam :):)), lisaks plaanin hakata rohkem to"o"d tegema ja va"hem raha kulutama :). Lihtne! See ongi tulevase kasumimarginaali upitamise pant. Eesma"rgid finants perioodi lopuks (septembri keskpaik) on korged, vaja on korvale panna 6000 taala, et saaks reisida kuu aega indoneesias ja sukelduma oppida, et saaks australiasse tagasi ja siin poolteistkuud tsillida ning et taimaal end kunnina tunda. Eks na"is kudas sellega la"heb, aga tahaks loota et ei pea enne Eestisse tagasi saabumist enam to"o"d tegema. Selelga finants osakond hetkel lopetab ja annab teada, et kuigi firma igapa"eva elu pole to"isel perioodil voibolla peris meelakkumine loodetakse puhkuse ajal see tagasi teha, pealegi, on lootust niimoodi firma aktsia va"a"rtust tosta mis ta"hendaks tulevikus suuremat kapitalitulu va"iksema ajakulu investeeringu abil mis ta"hendaks omakorda selget vaba aja osakaalu ja seega rahul- ning heaolu kasvu, kahju et graafikut ka"epa"rast pole:). Lihtsalt nii defineerimise mottes - mina olengi firma.
Nii, kisub piinlikuks a"ra juba, viiamne aeg lopetama asuda, enne kui ma peris saasta hakakn oma poidlad pihus ka"mblakestega siin toksima, olge tublid, rokkige sajaga ja nautige seda va"hest eestimaa suvehongu mis veel seal on ja pole siia poole jooksu pannud.
Massa
Tellimine:
Postitused (Atom)