esmaspäev, 5. märts 2007

17 Veebruar, 19.27 Aucklandi südalinn, Bennetti juures

Uusmeremaa, mmmm…. Väga ilus maa on ma ütlen teile ja am pole praktiliselt veel Aucklandi linnast välja saanudki. Saabumine läks üllatavalt kergelt, saba passikontrollis oli küll mingi pool tunnikest, aga kotti ega mind läbi ei otsitud ja üle ei kuulatud, ega ma ometi tööneegriks siia ei tulnud - olen nii monegi suust kuulnud, et eestlasi tihti sedasi peedistatakse sii piiril, mul vaadati aind et botase talla all Sri Lanka linnusitta ei oleks, tegemaks kindlaks et kohalikud liigid kaitstud oleks, igati arusaadav, arvestades millist jama sissetoodud liigid siin looduses pohjustavad. Pagas oli kohal ja linna saamine oli käkitegu, kuigi 20$ (uusmeremaa oma) tundus edasi tagasi linna lennujaama pileti eest tsiba palju olevat, eriti kui Sri Lanka bussipileti hindadega harjunud oled. Igastahes, linna sain holpsasti ja leidsin kiirelt üles ka Bennetti maja, kellega mul oli kokkulepitud maili teel, et ta mul oma diivanil tudida laseb. Aga korteri nr. ma ei teadnud, ja helistamisega oli jama, sest siin on mobiilile helistamine nii kallis, et keegi seda eriti teha ei taha ja enamuselt töö telefonidelt on see keelatud. Seega tegin endale mingi prepayd kaardi moblale ja kuigi sellega helistamine ja stardikas suht kirved olid, arvan ma et see kulub mul marjaks ara, sonumite kirjutamine on talutava hinnaga. Bennetit ma ikka kätte ei saanud, aga enne kui joudsin hakata alternatiive kaaluma helistas ta mulle tagasi. Korter on tal ülikihvt, kuigi tilluke. Siuke pisike kööktuba ja vannituba all ja magala trepist üles. Aga asukoht on maailma parim, peatänaval ja otse keset cityt, sadamast ja ookeanist 500m. Bennett ise on asiaat, pärit Taiwanist, tagasihoidlik ja pisut omamoodi vQga sobralik tüüp. Eile näitas mulle veits linna ja juhtus siuke uskumatu lugu: Tutvusime Bennetiga lähiümbrusega, siin on sellised 3 rattalised jalgratat väntadega riksad, millega soit on muideks tasuta, näeb linna ja puha (voib ja viisakas on muidugi juhile tipi anda). Ja siis üks naine kes meid ringi vedas asus uurima, et kust ma pärit olen. Mina siis, et from Estonia. Ja tuli välja, et üks eestlane soidab kah nende riksadega, vähe sellest, see eestlane Margo oli mulle emaili saatnud, et tema on uusmeremaal.Sain taga täna kokku, hästi lahe tüüp on. Mul oli küll veits kehv tunne, et ma polnd oma laiskuses ta kirjale vastanud (tas ai mu maili trip.ee-st, kus ma ütsin, et uusmeremaale ka satun), aga ta ei pannud mu lasikust pahaks. Talle riksajuhi amet sobis, sest talle meeldib rattaga soita ja kuna pole tööluba, on raske tööd leida. Palka saab ta ühe kohaliku toidupoe toidutalongides, et asi korrektne ja seadusega kooskolas oleks J, ärib neid ta ühele kohalikule eesti perekonnale. Tipi voib kah muidugi endale jätta, ja seda kogunes tal täna näiteks suht hästi. Esmaspäeva hommikul kell 10 on meil date, lämme koos Aucklandi muuseumi, mis pidada olema maailma kihvtimaid. Bennett vedas mind täna autoga ringi, käisime ühel 60-st vulkaanist millele Auckland ehitatud on, koige suuremal Mt. Edenil. Mägi ise oli suht korge ja vaade linnale oli tuus, aga kraater oli minu üllatuseks suht pisike, meenutas pisut kassitoome orgu, oli aga pisut sügavam. Ja randu käisime kaemas, väga kenad. Aga need purjekad ja jahid – oi oi kus selliseid tahaks omale kah, veetsin oma 2 tundi silmi pungitades sadamas neid kohalikke ja kaugelt siia saabunud iludusi jälgides, kui Bennett vanemate juurde hiinauusaasta ohtusöögile oli suundunud. Yritasin Victoria pargis kriketit kaedes ka sellest sotti saada, eriti kaugele ei joudnud aga veits hakkasin juba läbi ampsama. Nüüd pöördusin Benneti pessa tagasi kasutades ta varuvotit, ise ta pole veel laekunud, seega plaanin alatult internetti veits kasutada ja süüa. Käisin poes ja toin süüa, hinnad on jube kallid, aga kiirnuudleid saab vast ka vaesematel aegadel lubada, nii et näljaohtu päris pole. This was latest news update, hopefully again tomorrow evening.

Kommentaare ei ole: