pühapäev, 18. märts 2007

21.20, 16 ma"rts, Punakaiki beach hostel

Oi bljahh, ta"na on olnud nii viimase peal pa"ev, et ma kahtlustan, et see voib olla isegi senini parim uus meremaal. Tegin kajaki soidu a"ra ja mitte lihtsalt kajaki soidu, vaid see oli ta"iesti ekstreem, maailma parim kajaki soit absoluutselt vapustavas seltskonnas. Eile kui siia saabusin, sain muideks Motuekast mingite briti turistide peale, kes otse siia tulid, mis oli ha"mmastav, arvestades 250 kildast vahemaad ja marsruudi keerulisust. Tee peal ka"isin muideks ka Meremaa pikima rippsilla peal ja soitsin trossimo"o"da ule selle joe ja kanjoni, mis oli va"gagi tuus. Aga jah, kui eila saabusin na"ljast norkenuna,m asusin kohe so"o"ma ja vaatsin mingilt brosu"u"rilt siin et kihvt kajaki voimalus. Selgus so"o"gilaua taga ka, et u"ks kihvt iisraeli tu"u"p David ja kena rootsi neiu Sandra hauvad u"ksteise u"llatuseks sama plaani. U'hendasime siis joud. Sandra oli juba veits pinda sondeerinud, seega oli kajaki laenutaja, kes oli eilsest veel ka veidi svipsis, veenmine meie tahtmises ja jous veidi lihtsam. Vaatamata va"ga korgele tousnud joeveele ja va"ga kiirele voolule saime lopuks kajakid, kuigi businees oli ametlikult ta"na kinni, kehvade ilmaolude tottu. Ja see oli fantastiline retk, kuigi raske, kujutage ette vee voolukiirust, kus vastuvoolu kondida on praktiliselt voimatu, 10 cm samm on juba tubli saavutus kohati just selline see jogi oli, kus me ulesjoge kajakitasime. Kiidusonad Sandrale ja Davidile, kes olid suurepa"rane ja vastuopidav seltskond, no lihtsalt nii monus oli see tunne et saad loodusjoududest vahepeal natuke jagu, kuigi mitte lopuni. Sain ka suht ekstreemse elamuse, kui la"ksin skaudina vaatama ja"rgmise joeka"a"ru taha, kui nemad varem leitud armsal beachil puhkasid ja meil u"ldiselt tagasi allavoolu mineku plaan juba ka"sil oli. Jogi muutus seal su"gavaks ja kaljusinad mis muidu korgusid joest 50 m kaugusel ahenesid ja muutusid kallasteks. Mina tubli poiss, onnestusin muidugi kajaki u"mberkeeramises, kuna lasin end lolli peaga hetkekes ristivoolu, ikka suht scary oli kajakist kinni hoides u"likiirelt allavoolu kaljuseinte vahel ulpida, kuniks onnestus end uhe puunoti ja kaljuseina vhaele kiiluda ja kajak kuidagi viisi veest va"lja upitada ja tu"hjaks kallata. Eks kajakit saime teistes kohtadeski peale u"mberka"imist tu"hjendada, aga siis olid kaldad moistlikud. Viimase peal elamus oli kokkuvottes, pa"ev ja"tkus sama suurepa"raselt, tegime va"ikse pa"evase soojendava pubitiiru, imetlesime pannkoogi kaljusid ja nautisime tormist merd. Lihtsalt hea pa"ev.

Pilte na"eb http://public.fotki.com/mass8/meremaa3/

Kommentaare ei ole: