19.35, 15 veebruar, Singapuri lennujaam

Singapuri lennujaam olgu aä”rema”rkusena va”ljatoodud on koige kipam koigist lendamise jaamadest kuhu minu jalg astunud on. Aga siuke jube imeline olemine on muidu, u”hest ku”ljest on jube kahju, et pidin juba Sri Lanka tolmu jalgelt pu”hkima, teisalt tahaks Uusmeremaad ullult na”ha, kuigi sealsed plaanid veel esialgu suht toored on. Siit moraal koigile, kes Sri Lankale la”hevad – planeerige va”hemalt 3 na”dalat, parem veel kui 4-5 voi rohkem, siis jouate vabalt beachil lebotada ja monuga ilma tormamata kenad kohad ule kaeda. Ma just joonistasin oma kaimised kaardile ja tundub nagu polekski kuskil olnud, aind saare keskosas veits on nagu kaidud ja läänerannikul. Samas vaatamisväärsuste (heh, ma leidsin sellelt klaverilt täpitähed üles) poolest on see ala koige tihedam ja päris pohja ja itta poleks rahutuste tottu vist hetkel maksnud ronida kah, kuigi kordan veel, valgele inimesele on see maa vägagi turvaline üldiselt. Üldmulje saarest jäi selline, et lounas on koige paremad rannad, idas kah moned head beachid, läänerannikul koikse tihedam asustus palju linnu ja inimesi, keskel on mäed ja teeistandused (tee küll pigem keksel lounas), uleval pohjas on tamilite pesa ja horedam asustus ja veits metsikum, kuigi kogu maa on enam vähem üles kultiveeritud. Minu lemmik kohaks Sri Lankal oli vaieldamatult Sigiriya ja sealsed kaljud, koige kenam linn mida külastasin oli Kandy, mis on umbes 100 000 linn ümber kena tehisjärve. Kustumatu mulje jätsid ka mäed ja neis asuvad teeistandused ning Adams peakil nähtud päikesetous, kuigi säärelihased sinna ronimisest veel endiselt pisut valusad on. Ja muidugi inimesed, kui välja jätta turistipesad, siis on inimeseduskumatult siirad ja abivalmid. Pisut kahju on, et ei joudnud ühtegi rahvusparki ja lounaranniku randadesse, omast lollusest jäid nägemata ka osad templid ja rituaalid. Aga kokkuvottes olen ülimalt rahul – kunagi votan rohkem aega ja lähen veelkord Sri Lankale, kindel värk. Nüüd aga uuele lainele, ma pole kohanud veel kedagi kes oleks Uusmeremaal käinud ja ei räägiks sellest ülivordes. Nagu jalgratturist britt keda Hattonis kohtasin ütles: Uusmeremaalased on maailma enim reisiv rahvas, aru ma ei saa miks, neil kodus koik olemas ja veel rohkemgi ja veel ilusam kui mujal (niimoodi ilusti eesti keeles ütleski J). Nii et – aint paremaks see reis veel läheb, lihtsalt oivaline.