Heipa, pisut pa"ikest on korraks ja"lle pilve tagant na"ha, kihvt. Eila nimelt joudis ilm prognoosile ja"rgi. Hommikul kui ma hu"tist jalutama asusin paistis koik veel roosiline aga enne kui ma raja loppu sain kiskus vihmale ja hakkas tuult tostma. Wainui lahe a"a"rde joudes selgus, et kuigi matkarada paberite ja"rgi justkui loppes, oleks selle koha tsivilisatsiooniks nimetamine selge liialdus, ha"a"letamise lootused on suht kehvad, kui autosid ei ole:). Vaatsin, et 5 kilda pa"rast paistab kaardil veits suurem tee ja seadsin sammud sinna poole. Enne kui pa"ris vettind olin, ehk umbes 800m pa"rast ha"a"letasin end liinibussi peale ja kuna ta suurel teel valele poole po"o"ras, tagasi vopsikusse, ronisin ristis maha ja pa"a"sesin isegi piletiraha maksmisest. Autot, mis oiges suunas soidaks ootasin vihma ka"es pool tundi, aga otse loomulikult sain ma kohe selle esimese peale. Pole suurt vahet ha"a"letamisel peale saamise koha pealt, kui tihe ta"pselt liiklus on, seni kuni teda veits on, sest mida horedam see on, seda suurem on toena"osus auto peale saada. Kas sai huvitav ka arusaadav teooria voi peaks tuletised ja integraalid ma"ngu tooma? No igastahes, nimetagem seda massa peale saamise voimalikkuse konstantsuse teooriaks ha"a"letamisel, eeldusel et koik eeldused on ta"idetud:).
Oi bljahh, kuidas see kohalik ma"gede poeg, kes mind peale korjas, kaljude vahel kurve loikas ja oma vana loksuga, mis mitte just koige lubavamaid ha"a"li vahete vahel tegi, viimast vottis. Aga Takakasse ma sain, seal oli aga sobralik vihmasadu korralikuks tormiks paisund, mis Motuekasse ha"a"letamist just monusaks ei teinud. Kaalusin isegi bussi varianti - ma pole muideks lennujaamast saadik bussipiletit ostnud. Et aga bussini oli poolteist tundi, la"ksin ikkagi ha"a"letama. Peris ma"rg olin juba seks ajaks, vaatamata vihmakindlale kilekale ja u"ks tu"u"p juba seisis tee a"a"res po"ial pu"sti. Et ta oli ilmselgelt veel ma"rjem kui mina olingi ning et mulle paar pa"eva tagasi u"ks kohalik oli ha"a"letamise "solidaarsust" jutlustanud, pidasime esimese auto kinni tema tarbeks, nii 15 mintsa vast kulus, aga olid need vast ku "lmad minutid. Ahjaa, see solidaarsuse lugu. Ha''a"letasin ma mingis ristis u"kspa"ev, kus enne mind juba u"ks kohalik noorpaar ha"a"letas. Mina kui tubli Eestlane, kes ikka enda eest va"ljas nagu meie pohjamaistel teedel kombeks, asusin siis kah kohe kiirelt na"ppu viskama nende ees. Tu"u"p la"ks kohe ta"itsa po"o"rdesse! Et nemad olid seal ennem ja nii ei kolba jne. Mulle tegi see koledasti nalja, kuigi ma ta pointi respekteerisin, aga selle esitusviis oli lihtsalt koomiline. Ta oli siuke pisikest kasvu ja kohetu, aga hu"ppas u"mber minu nagu kla"hviv krants, kes haugub ja teeb na"gu et kohe kohe kallale kargab, et mul naljakas oli ajas teda muidugi veel rohkem na"rvi, aga no oli lihtsalt naljakas :). Mingi hetk, sain naerust voitu, ja ra"a"kisin taga sotid sirgeks, sain muideks ikkagi esimesena peale, sest nad polgasid poolele teele mineva auto a"ra. U"ldse on ha"a"letamaine uskumatu kino ja huvitavate juhtumuste allikas. U''kspaev sattusin vahetustudengi otsa soomest, kes oli oigemini ku"ll ahvenamaalt, aga ta juhtus tundma siin tu"u"pi, kelle juures ma olin just eelmisel o"o"sel maganud. Lasin talle ja ta kohalikule girlfriendile eesti ja vene lastelaule, nalja sai nabani. Teinekord, oli vist isegi samal pa"eval kui ha"a"letamise koodeksit opetati, soitsin puhkusel oleva ehituse projekti juhiga, kes oli oma 6-7 aasta tagusest pidevast kanepi tombamisest peaaegu lahti saanud - sest to"o"naoudis, et tal hulga asju meeles pu"siks. Et tal parajasti holiday oli, siis va"ike tobi ikka tuli teha ja otse roolis loomulikult, polnd mingi ku"ssa. Tegin kah paar mahvi, enne kui kohale joudsime, nagu eeelnevatelgi katsetel on juhtund see mulle praktuiliselt ei mojunud. Sain ka teada, et kui selja kotiga ra"ndad ja ha"a"letad, siis ja"relikult teed kanepit kah - see oli tema loogika. Lisaks oli ta loogika see, et kui la"hed Christchurchi, siis mitte otse teed, ma ei hakand talle seda muidugi u"tlema, sest mulle ta suund sobis :). Aga eilse juurde tagasi tulles, ei oodandki paduvihmas oma onne va"ga kaua, mingi 20 mintsaga sain pa"a"le u"hele saksmannile, kes 10 aastat siin oli eland ja ra"ndkaupmehena tegutses. Uskumatu kui uduseks selle aknad hetkega la"ksid, nii kuradi ma"rg olin ma. Muideks, u"ks ilmselge kuldreegel on veel ha"a"letades - liiga uhkete autode juhid sind pa"a"le ei vota, su"dametunnistus pole puhas vist. Igastahes, kui ma kunagi ha"a"letaja sellepa"rast teea"a"rde ja"tan, et ta ha"a"letab (it is OK, kui on elu kiire, ei viitsi moliseda voi midagi adekvaatsest pohjuseks on), igastahes, kui ma nii kaugele jouan, et seda teen, siis voib mind lubjakaks nimetada , siis tean, et viimane aeg endale hauaplatsi otsima asuda. Aga saksmannil lasin end poole tee peal u"htede koobaste juures vaatamata igija"tkuvale vihmale maha visata, sest otsustasin, et ega enam ma"rjemaks ja ku"lmemaks ikka saada ei saa, seega voiks oma pa"eva juba huvitavalt sisustada. Ja neis koopastes ka"ik oli tuus, pileti ostmise osa va"lja ja"tta. Ja targemaks sain kah, ja"i loppeks meelde kumb on stalaktiit ja kumb stalakmiit - tiit, ehk t nagu taevas tuleb u"lalt alla ja miit, m nagu maa alt u"les. Koobastikust leidsin paar hollandi turisti, kes mu siia toid, ja oi kui head olid kuum duss ja tee. Aga nu"u"d pakkima ja ha"a"letama, pannkoogi kaljud, siit ma tulen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar