neljapäev, 1. märts 2007

14. veebr, 21.47 vooratsemajas millenime ma ei tea, Negombo, Sri Lanka

India ookeanis ujuda on monna. Vesi on nagu supp, suht soolane supp. Kuradi kahju, et home juba edasi minek on, nii palju oleks siin veel teha. Ma”ngisin kohalikega muideks rannas ka u”the ranna vorkpalli moodi ma”ngu, ta”itsa jube kui kehv ma selles olin! Peale teist ma”ngu vihjati viisakalt, et ma voiks u”he ma”ngu vaadata J, no tegelt olin juba nagunii jubaujumise kasuks otsustanud. Ma”ngu imelikkus oli minu jaoks selles, et nad ei kombineerind u”ldse, vaid loid kohe u”he puutega palli u”le vorgu, enamasti suht kovasti kaks ka”tt koos ja labaka”e alusega u”levalt palli vottes. Harva na”gi ka vorkpalli maha lo”o”mis liigutust. Ei mingit teistele tostmist voi midagi (keelatud see ei olnud). Ma olin jube segaduses, u”he punkti loin korralikult maha, paar tu”kki kobistasin vast veel, aga jama tegin kah kovasti. Uldiselt va”ga palli ei saanud, sest vastastel oli mu voistkonnast kahju ja minu peale ei ma”ngitud J. Siuke tunne oli, nagu tu”drukul voib poiste voistkonnas olla, aga ikkagi oli huvitav. Ka”isin korra meretoitu kah so”o”mas,tahtsin grillitud haid, aga otsas oli raisk, soin siis “moet” fishi voi midagi sellist (voi oli mullet oopis, kurat ei tea). Va”ikesed lapsed koik maagavad juuba ja minagi magama la”en.
Sest ommuku vara on lennukile minek.

Kommentaare ei ole: