Manta

Heia! Ma olen omadega edenenud sellisesse linna nagu Manta, mis on vaikse ookeani rannikul olev kala, sadama ja provintsi pealinn. Olen roadtrippinud mooda rannikut ules paar paeva koos oma kohaliku giidi Erykaga, kes mind Guayaguiliski voorustas. Suht hea, odav ja mugav variant reisimiseks, kui on keegi kes viitsib sulle autoga ringreisi teha :). Igatahes on siinsed rannad ja rannakuurordid vaga tuusad, bambusest voi monest korralikumast materjalist hostalid ja onnid on otse mere kaldal, nii et lainete muha uinutab magama. Hetkel pole kull rannahooaeg - on suhteliselt pilves (korraks isegi tibutas ukspaev) ja valjas on ainult 25-27 kraadi, vesi on mingi 24-25, Eryka kaib pikade kaistega ringi ja kulmetab :). Uleile tegime sellises backpackerite paradiisis nagu Montanita ka vaikse peo, vaga tsill koht teine kus midagi hangimiseks igale maitsele. Oli parasjagu ka linnakese sunnipaev, nii et toimus kohalike dzammimine, oli taiesti vastuvoetamatu muusikaga rannadiskoteeke, monusaid kokteili baare koos caiprihinhadega tuntud headuses ja leidsime ka mone vaga tsilli elava muusikaga koha. Oli ka baare kus kanja lohnast ja reggaest ei olnud voimalik ule ega umber saada ning uhes kohas kus ollet libistasime tegid mingid backpackerit oma nina limaskest seestpoolt paris avalikult tanava peal istudes pulbriga lumiseks. Eryka vaitis, et going rate politseile vahelejaamise korral kanjaga on 50-60 taala ja kokaga alates 100-st taalast, kohalikele vahemalt, turistidele arvatavsti rohkem. No igatahes, endal pole plaanis katsetama hakata palju turisti rate on, ja seadusandlus pole kah just kuigi sobralik selles osas siin.

Olen taitsa punkuse modes uhesonaga ja kohaliku paris eluga tutvumisega olen kah taitsa algust teha joudnud. Neljapaeval naiteks kui Guayaquilis olime veel nagin ara ka kuidas uusi ilmakodanikke vastu voetakse Ecuadoris, Erykah oel sundis nimelt tutar ja siis ei olnud ka minul paasu koos voorustava perega haiglasse tervitama minekust. Taitsa tuus uritus oli, oli mingi erapalat koos eesruumiga, umbes nagu uhikatoa kook, kus siis onnelikud vanavanemad kogunesid ja uksteist kingitustega ule trumbata uritasid. Laps sai juba ka oma esimesed korvarongad - augud pidada korvadesse tehtama paari kuuselt siinmail. Nagin Guayaquilis seestpoolt ara ka uhe kohaliku kolledzi - muidu nagu ameerika campus ikka, ainult et aed umber on palju korgem ja elektrifitseeritud traadiga tipus ning sissepaasuks on vaja kaarti ja dokumente naidata ja mida koike veel. Uskumatult palju on siin selliseid improviseeritud "tookohti". Igas bentsujaamas seisab tankeri juures mingi tuup, kes su paaki taidab (see on hinna sees). Igal parkimisplatsil on moni tootu endale pesa teinud ja valvab seal su autot ja juhendab kuidas sellega manooverdada, lootuses siis midagi "coca cola" ostmiseks saada - just nii nad kusivad, "little something for the coke". Hispaania keeles ainult. Hispaania keelega on nii, et ma saan juba suht hasti aru koigest mida on vaja aru saada, raakimse osas kahjuks progress veel sedavord korralik ei ole, aga eks ma urita natukene iga paev oppida. Aga ametite juurde tagasi - uskumatu kogus turvcamehi on igal pool, OK, kuritegevuse tase on korge kah, aga kas korge aiaga piiratud supermarketi parklat peaks kummekond vormimeest valvama on hea kusimus :). Aga noh, ega nagu juba eelmine aasta taheldatud sai, kohati kohalikud ikka ei taha ari teha, selleks on nad liiga mugavad - aasia ettevotlikusega vorreldes korralik kontrast. See paistab valja nii majutuskohtades, restodes kui ka mujal. No kasvoi seda internetikohvikut otsisin pool hommikut - ilusa puhapaevase paeva puhul enamus netikohvikuid kinni (10-nes on see vast mida nagin), kuigi toojoud ei maksa midagi ja kliente on, selles siin vahemalt omajagu.

Olen nuud kirjutand kull, sellel mitte just koige sobralikumal klaviatuuril, kaks sona veel tulevikuplaanidest ja siis lahme lennupileteid Quitost Cocasse ostma. Tana keerame oma ninad rannikult sisemaa poole peale viimast trippi veel uhele toredale beachile ja teeme ooseks pesa kas Zumbohuasse (vist kirjutati nii) voi monda teise pisikesse linnakesse Quilotoa kraatrijarve lahedal, mis pidi ulimega ilus koht olema ja kuhu me siis edasi suundume homme hommikul. Tee peal sealt edasi Quitosse vaatame veel arvatavasti monda vulkaani (mitte elusat) ja matkame veits sierras ehk siis magimaal. Ning siis teisipeava ohtuks plaanime Quitosse jouda kus siis pargime auto Eryka tadi juurde. Tadimees pidi olema muideks Ekvadori vastuluure u`lemus voi midagi, nii et vast saame mingit head infi mida veel vaadata oleks vaja ja kuhu oma nina toppida ei maksa :), kuigi Erykah isa kes merevae viitse admiralina kah asja jagab, kus kandis moni querilla pesitseda voib, luges meile juba sonad peale. Kolmapaeval lendame Quitost Cocasse, et sealt Yasuni rahvusparki minna 3-4 paevaks amazonase dzungliga tutvuma. Ja siis quitosse jua sealt Guayaquili tagasi ja siis lahen juba omal kael uuesti Quito ja kolumbia suunal. Vot sellised plaanid. Postitusteni.

Massa

uus trip

Vaatasin mina eelmise postituse kuu paéva ja imestasin, kas toesti saab nii olla, et ma pole siia seinale oma kolm aastat sodinud. Aeg lendab kurat. Samas, natuke vabandab see, et eelmine aasta tripil kaies oli meil Artiga kahepeale blogi, aga kuna ilmselgelt pole vaja, et ta uritaks tode moonutada nagu eelmine kord juhtus :), siis kirjutan seekord siia, kus ta saab aarmisel juhul kommenteerida ja mina omakorda saan vajadusel need tais peaga tehtud kommentaarid eemaldada ;). Aga see oli uks teine jutt, raagiks nuud uutest asjadest.
Mul kui pangaorjal onnestus nuud vahelduseks siis uks pisike trip ette votta, praegu istun Ecuadoris Guayaquili tarastatud (gated area) aarelinnass ulimalt viisakas Erykah ja ta vanemate majas, ning kirjutan seda juttu. Kaisin peale 31 tunnist lennundus ja lennujaamade kogemust just dusi all ja tunnen end suht hasti, sest valjas on alles 25 kraadi ringis (ei ole veel vaga palavaks lainud, kell on hommikul 9). Alustuseks huvitab toenaoliselt koiki, et kuidas kurat ma siia sattusin ja kes on Erykah. Tagant poolt ette poole tulles, siis asi on vaga lihtne tegu on uhe Ecuador neiuga, keda eelmise tripi ajal Galapagose saartel sobraks sain kus ta joulude paiku oma perega puhkas ja kellega peale seda vahel emaili teel suhelnud olen. Olen siin ta vanemate kodus, maja on igast aukirju ja karikaid tais, tal isa on nimelt merevae ohvitser ja minu korval ripub naiteks John F. Kennedy allkirjaga 1972 aastast parinev USA merevae akadeemias kus ta siis ilmselt oppimas kais mingile kohale maaramise kaskkiri. Erykah ise laks toole - koolilastele tundi andma, ning mina peale moningast vestlust tema emaga, kelle inglise keel on sama hea kui minu hispaania keel, mis vestluse sisule ja pikkusele moningaid piire pani :), motsin siis oma kohale joudmisest raporteerida.
Kohale joudmine ise oli ka paris omamoodi, algas koik nagu oodata oli kui lendad Air Balticu ja Iberiaga, Tallinnast saime minema normaalselt, Riias olid vaiksed viivitused (mind peale 3 tundi paasimist pool tundi enam eriti ei erutanud, kuna olin ettenagelikult planeerimisel air balticule lisa aega andnud;)), vett mu"u"di lennukis kilohinnaga ja Barcelona lennujaamas ootas mind teine pikem paus, mida siis sisustasin ecuadori kohta lisa researchi tehes. Oli hariv, paar uut hispaania keelset sona oppisin kah. Siis algas Iberia etteaste. Check Inn moodus viperusteta ja ka esimene ots Madridini laks sujuvalt. Madridis aga juhtus see, et lennuki peale minnes ja minu Iberia valjastatud pardakaardi triipkoodi lugedes hakaks masin jubedamat moodi piiksuma. Millega ta siis marku andis, et selle koha peale lennukisse juba keegi on lainud ja maha istunud :). Nimelt, mina ostsin Iberiaga pileti ja nemad siis LAN airlinesiga (mis on erinevalt Iberiast suht respectaabel lennufirma) olid kokku leppinud, et LAN-i opereeritava lennu peale lahevad nende piletiga reisijad. Ma oleks pidanud tagantjargi taragna juba siis ohumarke nagema, kui Barcast Madridi teel uks preili mu korval vandus, et kurat, kuidas mulle Barcas juba boarding kaart anti, et tema peab madridis kogu turva jura labi tegema ja Check ini minema. Nojahh, aga uhesonaga, seal ma siis seisin jalle lennuki ukse ees ja otsisn oma piletit valja, naitamaks, et see boarding kaart ei ole mingi volts asi. Vottis aega mis vottis, aga LAN-i tublid asjapulgad said selgeks, et kamma on kuskil nende ja Iberia vahelises infosusteemis, mis lasi topelt bookingu teha ja otsustasid, et mina selles suudi ikkagi ei ole. Pluss poolele voib kanda selle, et kuna lennukis muid kohti ei olnud, pandi mind business classi :). Uldse ei pannud pahaks, et normaalselt poputati ja taiesti lamavas asendis magamisase oli, ausona ei pannud :). Mingi horvaatia vanem arimees korval veits norskas, aga muidu oli see ikka oluliselt mugavam kui senised lennukis ja lennujaamas veedetud tunnid.
Nii, aga selle kohta, et ma tahtsin oelda, et "ma olen kohal" olen ma juba pika jutu kirjutanud, ise pole veel miskit nainudki. Lahengi teen vaikse jalutuskaigu siin aiastatud ala sees, tarastatud ja valvuritega varustatud muideks on louna ameerikas koik vahegi viisakamad elurajoonid, et autod ja inimesed hommikuti alles oleks. Ja lapsevanematele lohutuseks, et Guayaquilis on olukord tegelikult suht OK, viimasel ajal on selle suurlinna (vahemalt 3 mio elanikku) kuritegevuse olukord vaga palju paranenud ja me kaisime kesklinnas siin Artiga eelmine aasta kah, polnd hullu midagi, eeldusel et oisel ajal kuhugi nurga taha kondama ei lahe muidugi.

Reisi lõpu poole tehtud pildid

Nonii, panin siis Kerlini ema soovil ja tema tütre ähvardusi kartes :) ja käsku täites üles ka need pildid taimaalt, istanbulist ja austraalia lõpupäevilt millega seni polnd viitsind tegeleda. Asjad läksid veits sassi, nii et osad austraalia ja kõik Istanbuli pildid on tai omade all, ehk kui näete suurt moseed või inimesi pikade käistega rõivastes siis on Istanbuli pilt. Ja ei, ka Sydney ooperimaja ei ole senini veel Bangkoki kolitud ;).

Muidu on elu nagu hernes, tegelen endiselt eluplaani koostamise ja lihtsate rõõmude nautimisega.

Aaa, tegelt vist peaks lingi kah andma kuhu ma pildid panin, muidu kõlab see nende ülesriputamise jutt lihtsalt puhta eputamisena ;). http://public.fotki.com/massatais


Täiendus: Sattusin hoogu ja riputasin netti ka mõningaid videosid. Enamus ei ole midagi erilist, siuksed eluolulised ja turistlikud, aga soovitan kindlasti tutvuda kõigiga kust paistab WC pott, tundub vaevalt hõõguvat elektripirn või millel lubatakse elevantidest Sri Lankal pajatada :). Ka kaaanide elust on midagi inimestele kes armasatvad actionfilme ja verd. Ma panen siia ühe video lingi, teisi peaks olema võimalik näha kui klikkate paremal pool olevatele linkidele rubriigis more videos from user. http://video.google.com/videoplay?docid=-1709738316628464478

Reis numbrites

Nagu enamus teist juba teab ja on märganud, siis numbrid on mulle juba lapsest peale nõrkusesks olnud. Ma võin teile siiani eksimatult öelda mitu trepiastet oli neil kolmel trepil esimeses majas kus ma elasin (5+10+8=23), samas võin ma vabalt vastuse võlgu jääda kas ma mäletan mis ma eila hommikuks sõin... Seega tuntub siinkohal igati paslik välja tuua põhilised mu reisi iseloomustavad numbrilised karakteristikud.

Reisi pikkus 321 päeva ehk enam vähem 11 kuud.

Läbitud distants, khhmmm, umbes täpselt kokku arvestades:

Lennatud sai vähemalt 51 300 kilti mis on 1 ja veerand tiiru ümber meie pisikese kera millel me pesitseme, see siis oli vististi kokku pandud 23-st lennust (kui lennuks lugeda õhku tõusu ja maandumist), kasutatud sai kokku 8 lennukompaniid. Ei saa mitte vaiki olla, et kõige tuusam oli neist Emirates (no isiklik telekas ning arvutimängud ja täis kõht, isegi kui lendude vahel pikem ppaus on siis lennujaamas antav eine võidavad minu hääle iga kell), kuigi tagasi teel tundus teeninduse tase olevat veits alla läinud. Indoneeslaste rahvuslik Garuda oli vist ülejäänutest ainus mis odavlennu firmana ei kvalifikatseeru, nii et ses osas polnud konurents vist kõige tihedam kah. Kõige madalama hinde saab minult meie naabrite Air Baltic, mitte et mul oleks midagi lätlaste vastu, aga no kes on kuulnud või lugend lugu kuidas ma lennujaama pakiruumis vahetult enne lendu käisin see teab millele ma vihjan... Ja kui kasutada siin juba olemas olevaid algandmeid, siis keskmine lend oli umbes 2230 km, ekstreemumid olid 500 kildane lend austraalias sugulasi külastades ja singapore brisbane 6200-ne ots.

Nii, igast autodes milles sõbralikke juhte leida õnnestus, sai kah omajagu maad läbitud. Kokku ma hindaks seda distantsi nii umbes 13 000 kilomeetri kanti, sellest umbes pool sai lihtsalt hääletatud, ülejäänud osa oli igast sõbralikel tehingutel põhinev millest levinuim oli see, et ma aitasin bentsu raha maksta. Arvestuslikult ma kujutan ette, et hääletades õnnestus nägu särama saada, et näed saingi peale jälle nii umbes 75-l korral. Ülejäänd värgist oli meie luksuslik campervani elu austraalia põhjosa avastades nii umbes 2500 km ja 3000+ sai Patricku vanist tupsust välja pigistatud. Ja siis veel nipet näpet siin ja teisel maal.

Ka rongi peale sai mõned korrad istutud, kokku sai tulihobu peal ratsutaud nii umbes 2600 km jagu, kui välja jätta need nelja kuu jooksul tehtud lugematud retked tööle ja linna Melbourne suurepärases ühistranspordis.

Ei saa mitte vaiki olla ka nendest meeletutest hetkedest mis sai veedetud bussides, seda eelkõige siis aasias, Sri Lankal, Indoneesias ning Tais. Elu üle järgi mõeldes pean ma tõdema, et ma Uusmeremaal ja Austraalias ei kasutanud kordagi bussi, mis poleks olnud lennujaama buss, ei siiski, paar korda sai linnaliini pealegi istutud - no ju siis ei tõmmanud sinna poole :). See eest aasias on bussisõit puhas seiklus, riisikott jalge all, kana pingi all, siga katusele seotud ja kohalik perekond nii tihedalt ümber et kurvis kaldumisohtu pole ning kui peaks veel aknaalune koht juhtuma kust sa näed kuidas iga järgmine hetk tundub kuristikku või vastu kalju seina kaldumine kindel olevat... - no seda on suht raske kirjeldada, tuleb rohkem ikka ise proovida või nii :) Sellisel meetodil sai läbitud umbkaudu 2100 km, ses suhtes, et kui te nüüd arvestate ilusti, et keskmine kiirus on heal juhul nii 35 km tunnis, siis see on ikka korralik ajainvesteering ;).

Ka vee peal sai distantse läbitud, praamidega sukeldumis-, mootor- ja kalapaatidega vast nii 800-900 km umbes kokku (jajaa, ma tean et veepeal distantsid meremiilides, aga ma nii lihtsuse mõttes juba teisendasi ;)), purjetades ma mõtlen et nii 200 kilta vast sai tehtud ja muidugi kondiaurujõul kajakiga veel vast oma 20-25 boonust.

Oma matka radadel ja vulkaani otsa ronimistel lipatud kilomeetrikesed, jalgrattasõidud ning motika kihutamised, jõge mööda body boardiga kärestikke võttes, surfilauda taga ajades ujutud, linnade avastamised ja koduteeotsimised ja muud sellised vahemaad jätan targu kokku arvestamata sest statistiline tõenäosus vea tekkeks on ikka juba väga suur...

KOKKU seega keskelt läbi on mu jalge alt ühest kohast teise suundudes mööda vuhisenud mingi 70 000+ kilomeetrikest - mida ei ole üldse palju, kui keegi igapäev edasi tagasi tartu tallinn otsa kütab siis on see muidugi tal isegi kiiremini täis. Tähelepanuväärne on aga see, et ma ei istunud ise kordagi autorooli (no kui paar segaduse hetke välja jätta, kus ma lihtsalt "valel" pool oleva rooli tõttu juhui istmele sattusin :)), mootorrattaga sai samas ikka vasakpoolset liiklust veitsa katsetatud.

Aga aitab nüüd distantsidest, kannatab ikka nagu muud statsi kah kirja panna. Eestimaa demo sai ikka peris palju tehtud, kui Riina kunagi mu rohelisse märkmikusse Euroopa kaardi kleepis ja kirjutas sinna juurde, et kui kõik need 1000-nded inimesed küsivad, saad vähemalt näidata kus Eesti on. No ma usun, et oma 1000 korda õnnestus näidata küll, SW teab küll, show the book :). Ma aravn, et vähemalt 10 kohatud inimese reisiplaanidesse ma lülitasin meie pisikese kodumaa sisse küll sellest rääkides, peaks minema Eesti riigi käest kõige selle eest Welcome to Estonia fondist veits raha nõudma nüüd :).

Öömajasid, eripaigus (mitte et ma 320-st ööst aint 70 sõba silmale oleks saanud :)), kahtlustan ma oli mul kogu selle aja jooksul nii umbes 60-70 ringis, selle numbri toovad alla hostel ja korter milledes ma Melbournes tööl olles pikka aega ööbisin ja paar nädalat camper vanis (kuigi tehniliselt oli ta muidugi enamasti uues kohas). Häid inimesi kes mu lihtsalt enda juurde kas tutvuse poolest, niisama tänavalt, peale hääletamise käigus tutvust või neti otsingu teel võtsivad oli umbes 10, lisaks muidugi rannas magamiskotis ja Tupsus põõnatud ööd. Lisades siia campervani (no siis kui me caravan pargis polnud) - tasuta öömaja oli mu käsutuses nii umbes 45-50 ööl. Kas keegi saab see peale väita et maailmas pole head inimesed ahh, eriti kui arvestada, et ma ses osas mingit olulist rõhku ei pannud, kuigi hoidsin muidugi silmad lahti. Siin kohal siis ka suur aitähh kõigile headele inimestele maailmas, kellest küll suurem osa (lihtsalt selle pärast et eesti on nii väike) Eesti keelt ei mõika mitte üks raas, seega jääb loota et igakord kui keegi neid kohtab seda neile mingis neile arusaadavas keeles seletab et nad on tublid, ilusad toredad ja aitähh neile kõige selle eest.

Tehtud või proovitud sai umbes 8 uut spordiala (riverborading, bungy, abseiling, touch footie, diving, australian rules football, fly fishing, mingi imelik võrgu moodi mäng Sri Lankal mille nime ma ei tea) - no eks mõni vast ei tulnd praegu meelde kah. No näiteks ma ei tea kas skyswing on spordiala :). Kui jutt spordile läks - vee all käisin pikemalt 11 korda kokku 8 tundi ja 16 minutit. Nägin lugematut arvu erinevaid kalu ja koralle, kellest osade olemasolust mul aimugi polnud.

Sellest oleks võind vist alustada - lähemalt avastatud sai 4 riiki (Sri Lanka, Uusmeremaa, Austraalia, Indoneesia, Tai). Oi Hoopis 5 tuli kokku :), hakkan vist oma teravust kaotama, aeg otsi kokku tõmbama asuda...
Episoodililselt sai 3 päeva tutvutud Istanbuliga, läbitud sai ka Dubaid ja Singapore, kuid nende nägemist listi panna oleks ikka puhta jama.

Tehtud sai 123 päeva tööd. Teenisin suht normaalse hulga raha, kulutasin reisi lõpuks kõik ära ja natuke veel peale kauba.

Ja siis sai kirjutatud veel blogi, see siin juba 75 kord - nii et ma olen teid ikka puhta ära hellitand, iga 5 päeva tagant on päätükk üleval olnud.
Ma kahtlustan, et see enam nii edasi kestma ei saa, esiteks ei ole ettenäha et juhtuks muga midagi niipalju erilist mida teiega ei juhtu kuna keskkond on meil nüüd jälle sama, ning teiseks võib minu aus plaan hakata tubliks ja edukaks asuda halastamatult piirama mu ajaressursse mille voli pärase kasutamisega ma juba sedavõrd harjund olen. Ühesõnaga eks näis, hakkan uuesti ka magistrandiks (vahest tekitab inspiratsiooni, kuigi kahtlen ;)), lisaks tuleb kuidagi ka mingi leib lauale saada, kuigi praegu vanemate juures külmkapis nagu toitu oleks :), seega tundub et pean ka kuidagi asuma raha teenima, kuidas täpselt seda näitab aeg, gigolo teenuste pakkumisest üritan siiski hoiduda, kuid nagu elu õpetab, never say never...

Massa

Ja olengi tagasi :)

Heihopsti kõigile (näed sa päris õõ ja äää ja teised täpid :)) kes veel vanast harjumusest siia lehele ekslema on sattunud. Ma olen nüüd lihast ja luus ilusti Eestimaa pinnale ära materialiseerunud, lätlased ja türklased küll tegid veel mõningaid takistusi ja kujutasid ette et äkki pole ikak hea jõuluks rändureid koju lasta, aga saime sest üle.
Ehk siis, peale seda kui ma olin ilusti kultuurne olnud ja paleesid külastanud (väga uhke värk, ausõna) ning ka arheoloogia muuseumit ning nautinud ära türgi massaazi (peris norm, kuigi eelistan vist indoneesia ja tai omi, türklased oleks võind kauem mudida) - peale seda saigi ööke ära magatud ning lennujaama trammi ja metroo lahkel kaasabil suundutud. Algus läks nagu õlitatult ja mitte ei näinud mingit äiksepilve päikselise hommiku kohal, läksin tsekk ini, sain boarding passi (no okei, kui tagant järgi tark olla, siis nad küsisid küll, et mis värk on miskipärast me ei näe sind reservatsiooni nimekirjas, aga no mu kinnitus et ärge jebige, et peaks nagu olema kõik OK tõi mulle boarding kaardi pihku). Tegin ma siis hommikusöögiks 150 grammi sokolaadi ja kuulasin rahus musa, kui kuulen et mingi eriti nõmeda türgi aktsendiga keegi mu nime lennujaama väljuhäälditesse pasundab. Eks ta nii ole, et kui juba keegi selliseid meetmeid võtab siis on tavaliselt sitt majas. Nii olnudki. Air Balticu ülemõistuse ebakompetentne personal kahtlustas et mul ikkagi ei ole ju tegelt piletit. Uurisivad siis mult, et kas mul nagu võiks olla elektrooniline pilet või paber pilet, ma siis vastu et nagu raske kosta, vanasti mul nagu oli paber pilet, aga nüüd on see juba rõvedalt aegund ja et sai lennuaega nüüd muudetud, aga ega ma liiga palju näpuga reisibürood kes mul pileti bronnis ei suskind seega ei tea eriti, nüüd vahest siis on elektrooniline või midagi? Selle peale teatas lätlane kuskilt Riia kontorist, et off load from flight ja üks kohapeal olnud tädidest keeldus mu proteste kuulamast keeras mulle resoluutselt selja ja tegi nägu et on ingliskeele päris ära unustand. Õnneks oli teine tädi vähe normaalsem ja ma siis seletasin, et olge nüüd normaalsed, see on ju täiega teie blokk, et te mulle poolteist tundi tagasi check innis ei öelnud et mingi jama on, ma oleks jõudnud vähemalt asja uurida. Lõppeks siis tädi suutis kuidagi välja selgitada, et mul peaks paberist pilet täitsa olemas olema, ma jälle siis tegin selgeks, et ma pole seda kätte saanud kuna pole Eestisse juba 11 kuud jalga tõstnud, õnneks meenus mulle, et mul on alles see paber pilet mis mul 6 oktoobriks oli - aga, selle ma olin muidugi rõõmsalt juba suures kotis lennukisse saatnud :). Eks ma siis niimoodi sattusingi kos kahe tsurkaga lennuki pagasiruumi oma kotti otsima kuniks tädi lennuki kõrval seisis ja tulemusi ootas. Leidsin oma koti, leidsin selle arhailise pileti mis mu lugu kinnitas, 5 minti pingelisi läbirääkimise Riia bürokraatidega ja lasti mind lennuki peale ja puha. Lõpp hea, kõik hea, aga üldiselt kui teile meeldib algusest lõpuni õnnelik muinasjutt ning armastate oma närvirakke siis ärge Air Balticuga lennake... Kui Riia lennujaamas pagasit ootasime kõik hoolega ja öeldi, et tegelt on nii, et meil natuke sassi ning teie pagas jookseb ilusti lindi peal küll, aga hoopis teises terminalis (Riias ju tervelt 2 terminali ongi) siis tundus see juba puhas huumorinurk ja asjade loomulik käik. Et ma olin oma pisikeste kätega oma koti lennuki peale tõstnud ei olnd ma eriti mures ning sain oma koti ka varsti kätte, kui olin ainult väljumiseks mõeldud uksest teise terminali sisse murdnud.
Kiss oli see eest ilusti koos helkuriga vastas mul, Jussi ekipaazil jäi tehniliste viperuste tõttu sõit tegemata (no Jussike keeras oma massina üle katuse päevake enne). Oli tore tuttavaid nägusid näha, väga tore. OLi hea normaalset toitu süüa, väga hea. Lido rokkis. Ja kuigi Riia Rimis A le Coqi ei müüdud maitses ka läti õlu talutavalt. Ja Valgast õnnestus isegi Aleksandrit ja A Le Coq specialit saada, see spetsiaal pole peris minu maitse, liiga kerge mu jaoks. AGa Sass, ojeee, see oli oma tuntud headuses. Eks siis saigi kodu jõutud, veits vanematega muljetatud ja mindud Zavoodi üle vaatama, enne kui kinni pannaks. No tõele au andes, enne savoodi tegime kerged soendustiirud suudlevates ja püssis muidugi. Oli meeldiv. Ja eila oligi meil juba jõul, pugisin vanavanemate juures kõhu head ja veel paremat täis, lunastasin anekdootide eest paar kingipakki ja nüüd oilengi omadega jumalast rahul, sest ma tean, et täna maal teiste vanavanemate juures läheb sama stsenaarium uuesti käiku. Pealegi, lihtsalt hea on näha kõiki üle pika aja.
Vot nii, otsas see reis. Vast veel kirjutan mingi kokkuvõtva reisipalakese varsti, kas ma ka muidu blogi pidama jään, no kurat seda teab, eks aeg näitab, vahest tuleb vahetevahel tunne et tahaks valitsust ja eedikut mustata või midagi, ning egas siis saa vaiki olla, aga kindlasti ei hakka ma seda niivõrd tihti tegema.

Ilusaid pühi kõikidele, ning ausõna, varem või hiljem vaatan ma teie kõigi näod jälle üle, ärge imestage kui mõnel pimedal õhtul või valgeks minemise ajal hommikupoole ööd just sinu telefon heliseb ja mingi natuke tuttavlik aga samas ammu unustatud hääl teises otsas iniseb, ise te olete kunagi nii lollid olnud et olete mulle oma nr andnud ;).

Istanbul

Heihoo, ma olen peaaegu kodus juba (ainult tu"hine neli tundi veel lennata u"lehomme hommikul), tinglikult voiks isegi va"ita, et olen juba peaaegu euroopas :). Esimene asi mis ma saabudes ma"rkasin oli see, et kuratlikult ku"lm on siin, 35 pealt 3 kraadi peale on va"ga valus hu"pe, eriti kui standardvarustuses u"htegi jopet ei ole... Ei aidanud ainult ilusti lennujaama WC-s fliisi ja pikkade pu"kste lisamisest, pidi ka va"ga kiiret tempot arendama suur seljakott kukil et va"hegi mitte koigusoojasena end tunda. Teine asi millest ma u"le ega u"mber ei saanud (ma ei usu et keegi Istanbulis saab) oli see et ringi vaadates tundus igal sammul, et tegu on linnaga kus vana ja uus on huvitava segu moodustanud. Mulle meeldib! U"hest ku"ljest on igalpool ajaloo hongu (eelkoige muidugi lugematu arvu va"ga ilusate moseede na"ol), teisalt tunned end olevat modernses maailmas. Aga see todemus tuli esialgu la"bi ku"lma ja pisarate (voi oli see oopis tatt mis nina otsast tilkus :)?) va"ga aeglaselt kohale, nu"u"dseks mil ma endale juba jope olen soetanud naudin ma linna peal jalutamist kohe tunduvalt rohkem ning ka mottetegevus hakkab enam va"hem normaalsele kiirusele taastuma, kovaketas ei kiilu iga kaheku"mne sekund tagant kinni. Toit on kah peris hea siin, hinnad ei ole nagu aasias kahjuks, aga kannatab elada. Endiselt igatsen kartulit, aga eks varsti joululaudadelt panen mone poske.

Kui nu"u"d aga selle juurde tulla, kuidas ma siia sattusin, siis see lugu oli nii, et koigepealt ma olin sunnitud taaskord todema, et maailm on va"ike, kui Bangkoki interneti kohvikus mu korvale istus Package, u"ks briti tu"u"p, kes mu korval istus ka indoneesias u"hel bussireisil. Loomulikult oli selline kokkusaamine va"a"rt koos va"lja minemist, meiega liitusid ka veel moned kohalikud neiud keda ma tundsin juba esmakordsest bangkoki ku"lastusest ja veel u"ks londoni neiu. U"ritus oli edukas, ainus varjuku"lg oli see et ma pillasin Package kaamera maha ja see la"ks natuke katki, kuigi tegi pilti edasi. Ja"rgmisel hommikul viisin sisse revolutsiooni kohalikus seljakoti businessis, ka"ies u"hes kottide mu"u"iga tegelevas poes va"lja idee, et ilmselgelt oleks oodata ka"ibe kasvu kui iga seljakotiga anda kaasa tasuta olu :). No koik kliendid on back packerid ju, kes o"o"bivad koige odavamas voorastemajas, et olle jaoks rohkem raha oleks nagu kohalikud igas riigis armastavad o"elda :). Seda seejuures suht va"ikese kulude kasvuga. April (u"ks tai neiudest) ja ta vend kes seda poodi pidasid haarasid ideest kinni ja nu"u"dsest on Khao San roadi u"hes sois (korvalta"nav maakeeli) selline variant tulevikus olemas, kui nad just politseiga alko litsentsi puudumisest pahuksisse ei satu... Sai veel veits shopatud, ta"navamelu nauditud ja oligi aeg lennujaama poole asutada. Mindud sai koos steffaniga saksast, kellega koos me sealt ka tulime - nimelt juhtus nii, et olime samas lennukis Sydneyst Bangkoki ja nagu toona oli selgunud nüüd ka Bangkokist Dubaisse. See oli igati kasulik kooslus, esiteks oli takso poole odavam ja lisaks oli keegi kes u"les ajaks kui lennujaamas tunnikese ooteaja jooksul tuttu ja"id, minuga juhtus seda 2 korda, steffan onneks ra"a"kis oma brasiilia girlfriendiga telefonis kogu selle aja ja see tagas et tema a"rkvel pu"siks. Dubais la"ksid me teed lahku ja ma sain pea 8 tundi oma ja"rgmist lendu oodata. Linna mineku plaanid said tagasilo"o"gi kui selgus, et peale selle et maru kiire oleks on neil mingi pu"ha ja koik on kinni ja transport on harvem. Eks ma siis nautisin Emiratesi poolt pakutud hommiku so"o"ki (koik kes u"le nelja tunni peavad Dubais edasi lendu ootama saavad monusalt tasuta su"u"a, kui emiratesiga lendad muidugi). Harisin kah ennast va"he ja lugesin la"bi u"he raamatu. Hea raamat oli, nime enam ei ma"leta. Ja siis juba olingi ja"lle ohus, teel istanbuli poole, votsin linna kohta pre approachi u"helt austraalia neiult kes mu korval istus ja siin juba moned aastad eland on. Ja"rgnesid tavalised viisaprotseduurid ja lennujaama peldkus uute riiete lisamine et mitte kopsupletikku ja"a"da, ehk siis olengi ringiga alguses tagasi.
Homme on plaanis kultuurne olla alguses ja kui raha veel u"le on siis tu"rgi masazi tai ja indoneesia omaga vorrelda (niipalju ma juba tean et kallim on :)). Ja siis Air Balticu raske katsumus peale Emiratesi head kvaliteeti... Ja Riia lennujaam, kuhu peale Kissi ja Helkuri tundub tuleb vastu veel ka Juss ja Tiina ja a"kki veel moni u"llatusesineja, tunne on vastuvotukomiteed arvestades nagu koju saabuval olu"mpiasangaril, ja kui elu u"le ja"rgi moelda, siis ma ju tegelikult austraalias u"he jalkaturniiri voitsin ku"ll ja paaril olin teine kahh, mis arvestades eesti vuti nukrat seisu antud hetkel voib korralikele jalka fa"nnidele piisavaks pohjuseks riia lennujaama kimada olla ku"ll ;).

Tagasi Bangkokis

Heihoo, koik see rahvas, kes siia lugema on sattund. La"bi hakkab saama mu tore reis :(. Homme o"o"sel lendan Istanbuli, kus mul veel aega 3 pa"evakest ringi trallida ja siis kodo. U"hest ku"ljest tahaks teid koiki hullult na"ha, aga teisalt on ikkagi jube kahju otsi koomale tommata, sest mingit sellist tunnet pa"ris kindlasti ku"ll pole, et nu"u"d maailm na"htud oleks. Aga mis ma siin halan, ra"a"giks parem kuda viimased pa"evad ha"sti la"inud on.
Ta"hendab, Krabist suundusin Khao Soki rahvusparki. Oli ku"ll ta"itsa olemas buss mis otse sinna la"ks, nagu ma peale suurepa"rast hommikuso"o"ki hiina tim dam kohas avastasin, aga et selleni oli veel veits aega ning see ei tundund suurem asi seiklus, siis motsin et voin ka etapp haaval seda teed la"bida. Ma tean jahh, et ma olen imelik, aga lihtsalt tundus et nii on liiga lihtne :). Votsin bussi hoopis mingisse linna, mis kaardi ja"rgi umbes poolel teel oli. See oli lihtne.Aga sealt edasi nagu ei olnd mingit orgunnitud transporti... Eks ma siis otsustasin ha"a"letamise kasuks. Ha"a"letamine tai moodi on natuke erinev kui muidu, po"idla vibutamise asemel seisad lihtsalt tee a"a"res ja naeratad na"gu korvuni, kuni keegi su peale korjab, muidu nad kipuvad arvan\ma et sa lihtsalt lehvitad neile :). No tegelt, lihtsalt pole isegi vajalik ka"e u"leval hoidmine. No igastahes, koigepealt vottis mind peale mingi pickup truck, mis oli just sonnikut vedanud lohna ja"rgi otsustades, aga temaga sain aint paar kilta edasi. Seeja"rel korjas mind u:les u"ks tai naine mootorrattal - uskuge mind see oli hullult koomilne, iga inimene kellest me mo"o"da soitsime naeris, kuidas mingi valge tont suure seljakotiga pisikese mootorratta tagaistmel istus, ja siukest asendit u"ritas leida kus tagumik va"lja ei sureks ja teda maha ei ja"taks :). Igastahes oli selle ta"diga nii, et ta oli juba hea inimene, kuigi tal endal oli vaja minna hoopis mujale, keeras ta vasaku asemel paremal ja viskas mind neliku"mmend kilti sinnapoole soites(avestades soidukiirust 55 km/h on see ikka va"ga pikk maa :)) sinna kus ma suundusin. Kahe tunnine ring oli see tema jaoks, peaaegu, arvestades et tal tagasi oli vaja tulla, raha keeldus ta mu ka"est votmast ku"ll aga andis mulle oma emaili aadressi, et kirjuta kunagi. Head inimesed siin tai maal. Khao Sok oli ta"iega tuus, jube kahju, et mul seal ainult u"ks pa"ev aega oli. Matkasin mingi 15 kilta ja vaatasin hunnikut jugasid ja koskesid, mega loodus, megad kaljud. Megad kosed. Ebameeldivad kaanid. Avastasin et kaanid mind imevad kui ma mingi hetk astudes u"he enanst ta"is imenud juurika katki tegin ja kogu mu jalg veriseks osutus. Kandsin nimelt pool lahtisi pla"hvi moodi jalanousid. Uskumatu, et absull ei tunne, kuda mingi elukas su verd imeb! Kaanide eemaldamisega on nii, et kui niisama sikutada, siis nad va"ga ei taha lahti lasta, improviseerisin ja kasutasin kaani eemaldus vahendit nimega OFF, tuntud ka kui muude putu mutukate torjevahend. Nigu niuhti lasit lahti ja hakkasi mu verd uuest va"ja su"litama. Kaani ammustuste kohal veri hu"u"bib va:ga kehvasti, seega jooksid nad veel tu:kk aega verd. Siin ka videos, neile kes verd ei karda: http://video.google.com/videoplay?docid=5621574981089882039# ja http://video.google.com/videoplay?docid=-30628887425615335#
Hiljem avastasin veel moned kaanid, kes ma"rkamatult rohust olid end mu jalanoudesse poetanud, kokku leidsin neid 5 tu"kki. Va"ga kihvt matk oli ja kaanid olid kah ta"iesti valutu kuid huvitav seiklus.
Väga kreisi näitlik õppetund füüsikast, täpsemalt elektri ja pinge vallast tabas mind kui ma tagasi bambushütti jõudsin, panen mina tule põlema ja voila tuli nagu süttib ja samas tuba valgeks ei lähe... Ühesõnaga, pinge oli nii madal, et võttis hõõgniidi küll hõõguma kuid mitte piisava heledusega. Täitsa koom, vaadake ise: http://video.google.com/videoplay?docid=-913344477232854330#
Ohtul suundusin saja kilda kaugusele kus oli rongijaam ning votsin o"ise rongi Bangkoki. Magamiskohti ilma ohukonditsioneerita enam polnd, seega leppisin alla lastava istmega kohaga, no o"o" jooksul tegin mitu a"rkamist et asendit korrigeerida, aga kokkkuvottes onnestus 12 tunnisest retkest suur osa magada ku"ll. Ja eila ka"isin turul. Shoppasin, ta"iendasin oma varustust ja asendasin mitmed juba naeruva"a"rsusei kulunud elukad nagu oma pisikese seljakoti, tossud, soetasin uued teksad ja sa"rgi ja pla"hvid ja trussikud ja kes teab mida veel. Isegi 7 paari korvarongaid ja paar kella sai ostetud. Korvarongaste soetamine oli mu jaoks esmakordne, aga oli nii hea diil lihtsalt, toena"oliselt on nad enamuses nomedad, aga kui keegi tunneb, et tal on uusi korvarongaid vaja andke teada :). Maailm on va"ike, ja juhus on pime, nagu selgus. Turul kohtasin ma annasid rootsist, kellega ma pidin ohtul hiljem kokku saama kuna meil oli ko lantal jutt ja"a"nt (http://video.google.com/videoplay?docid=2657099202012311773#), et bangkokis na"eme. Aga nohh, ega u"ks ei takistanud teist, tegime peale turu tiiru tripi hiinalinna ja siis mingiu hetk votsime ette tee baari. Jube nome oli see, et enne muusikat u"heski kohas ei ma"ngitud, kui neetud inglased said oma jalka vaadatud, koigepealt ma"ngis manu liverpooliga ja siis chelsea arsenaliga. Aga nohh, lopuks vottis pidu jumet. Annad olid tuus seltskond, mingi hetk ma tutvusin lisaks mingi tai neiuga, kes ma kahtlustan oli korgemast soost voi lihtsalt va"ga tuntud, igastahes ta"naval miskipa"rast paljud tundsid teda ja moned suisa kumamrdasid. Kuna ta ingliskeel polnd suurem asi, siis ja"i ta mu ku"simusele selles osas vastuse volgu, voi ei taht ta lihtsalt sellest ra"a"kida. Voi noh, voibolla ma olin lihtsalt liiga palju long islandit juba tarbinud :). Ta"na see eest sai muidugi unega liialdatud, magasin ilusti tublilt kella 15-ni, muidugi avestades et ma joudsin peolt tagasi kella 6-7 ajal oli see koigest 8-9 tundi nagu normaalne on. Ta"na siis viiamne moistlikum ohtu siin, homme o"o"sel pean lennujaama suunduma ja astun vastu oma reisi viimasele Istanbuli etapile. Ja siis juba lendangi riiga, kuhu Kiss lubas mulle suisa vastu tulla ja peale korjata.
Hu"va joulu u"hesonaga,

Massa

Krabi (kohanimi ausona ja mitte see elukas :))

Tsau koikidele, motsin et kirjutan veitsa ja"lle. Liikusin siis eila loppeks Ko Lantalt a"ra - hommik oli maru unine, joudsin alles 13-se praami peale, peale seda kui olin kohalikke ja turiste lobustanud 10 kildase rattamatkaga mitte just koige va"iksea seljakotiga (siin on nii, et ratatga ei soida keegi ning paljud ei oskagi, see eest muidugi mootorrattaga liikleb iga tatikas ja vanamemm). Peale 2 tunnist praami soitu maandusin ma Krabi sadamas, mis linnast mone kildi va"ljas on. Peale seda kui moned tu"u"bid u"ritasid mulle tai kohta ebareaalse summa eest (no vast 50 kildase otsa eest maksaks nii palju) linna piletit mu"u"a sai neile o"eldud mis ma asjast arvan ja jalutama hakatud, sest nagunii oli tahtmine veits liigutada ennast peale 2 tunnist paigal istumist. Aga nohh, kus ha"da on seal abi ikka suht ligi - mingi poole kilda pa"rast korjas mind peale u"ks lahke kohalik, kelle inglise keel piirdus OK-ga :), aga kuidagi sai selgeks, et ta suundus Ao Nangi ranna poole, mis oli Krabist edasi just sinnapoole kus mul nagunii oli vaja minna, mees viskas mu a"ra (tasuta muidugi), sai kovasti kehakeelt harjutatud ja uuritud elu, kuigi ma ei saa kunagi teada kas ma tast oieti ka aru sain :). Seal ma siis lasin end maha panna mingis kohas, mis tundus mulle kohalik so"o"gikoht, onneks sain enne seda kui maha istuda joudsin ning jalad harkis olut ja su"u"a nouda aru, et tegu on hoopis kellegi peoga. No tegu oli peielauaga, aga kadunukuse terviseks et tal ikka seal teisel pool ha"sti a"heb oli muidugi hea toon lolli na"oga vahtinud valgel koht kurguni ta"is so"o"ta. Lisaks oskas u"ks mees mu lauas enlishit ning ta viskas mu hiljem Ao Nangi ranna turistipessa, olin maha hu"panud n.o". kohalike ku"las. Seal ma tegin ta"itsa eduka diili ja rentisin endale o"o"pa"evaks 100 bahti (33 EEK-i) eest motika, seekord nelja ka"iguga, ilma sidurita eluka nagu kohalikud pohiliselt kasutavad. Ning vurasingi Thaleni lahe poole mis pidi va"ga ilus olema, Ao Nang on kah muide suht kena, aga inimesi on nomedalt palju ja jube kuurorti tunne on, ning kajakiga pole seal kah suurt miskit teha. No igastahes juba tee Thalen Bay suunas oli va"ga ilus, paarisaja meetri korgusele kerkivad lubjakivi kaljud mis metsaga rohkem voi va"hem kaetud olid ikka peris tihedad na"htused tee a"a"res. Ha"mmastaval kombel ei eksind ma isegi a"ra, kui mingigi kahtlus tekkis kaarti lugedes hu"ppas ikka moni abivalmis kohalik kuskilt va"lja (voi nohh, peatus ja suunas oigele rajale). Joudsin parasjagu enne pimedat kohale, sebisin endale bambusonni, mis oli va"ga kena, kuigi mitte liiga odav (300 bahti ehk 100 eeku o"o").
Ja ta"na sai kajakiga siis soidetud. Alustuseks ei saa ma"rkimata ja"tta, et see on huvitav kuidas siin hinnadiskrimineerimine to"o"tab. Hommikul juba avastasin oma o"o"bimiskohas einet vottes, et tai keelne menu"u" sisaldas kohe ikka tunduvalt odavamaid hindu aga mulle seda ei voimaldatud, va"ites et see on ohtune ainult :). No see selleks, minnes kajakit laenutama, taheti mu"stilist 500 bahti pa"eva eest rendihinanks, ligiduses oli muidugi ka hunnik mingeid turiste kes kajaki tuuri olid votnud. See oli arvatavasti pohjuseks miks tingimine vilja ei tahtnud kanda. No ma siis va"ristasin 500 m tagasi oma o"o"bimiskohta ja tingisin seal, sain 250 bahti eest, u"ks teine tu"u"p kes muga samal ajal sama murega silmitsi seisis ootas a"ra kuni teised turistid merele la"ksid ja sai siis 300 bahti peale. Kajak anti muidugi ka mulle sealt samast poest... Ehk siis votame minu case - ma maksin 250, eks voorastemaja omanik sai kah kasu, seega pood sai vast mingi 150-200 bahti - mitte liiga hea business. Tu"u"p kes seal koha peal tingis - 300 bahti poele, no pole paha eks ole. Umbes 40 teist turisti, kes tripi Krabist voi Ao Nangist votsid maksid 750 kuni 1000 bahti, kajaki pood sai vast sellest ja"lle koige enam mingi 150 voi 200. Ehk siis milleks peletada ekstra kasumi lootuses a"ra klient kes tuleb sulle uksele? Kas toesti on palju neid, kes on piisavalt iseseisvad et kohale tulla aga ikka nii mo"kud et maksavad esimese numbri mis o"eldakse? Ei usu eriti. No ei tea, mu majandusteooria ja"i igaljuhul koigi nende protsesside seletamisel veits ja"nni. Aga kajakitamine ise oli lihtsalt viimase peal! Need samad paarisaja meetri korgused kaljud, seekord meres saarekstena, kohati u"mbritsetud ja segunenud mangroovi metsa voi soodega. Ja muidugi igast siuksed tunnelid ku"ll kaljude vahele, ku"ll su"gavale mangroovi metsa pa"raporgusse jne. Moni u"ksik siuke liivasem kohtki oli kus veits ujuda. Alguses tuiasin rohkem kaljude vahel, a seal olid koik need 40 teist kanuutajat kah, mis nats pilti rikkus. Siis la"ksin mangroovi vossa, kus kohtasin ahvipa"rdikuid, u"ks hu"ppas mulle paati ja tommas ennast selle ninas lihtsalt kerra. Tu"kk aega pidin aeruga vihjama et mul reisijat vaja tegelt pole, enne kui jalga lasi :). Ju see on mingi toidu lunimis rituaal ma kahtlustan. Hiljem kui ma olin kuskil su"gavas mangroovi soo pa"raporgus, kus muideks on kogu aeg tunne, et moni krokodill kuskilt va"lja hu"ppab, kuigi neid siin pole. See vist austraalia ja"rel moju :). No igaljuhul siis, seal su"gaval vosas leidsin mingi kohaliku kes oma va"hi lokse kontrollis, peris pirakaid poisse oli ka"tte saanud. Lounat sai voetud mingis kohalikus paadisadamas, mis polnd koige maalilisem koht selleks aga siiski huvitav. Olen pa"evaga va"ga rahul. Tagasiteel Ao Nangi kohtasin ma ka veits vihma, panin ma siis oma seljakotile vihmakatte peale. Ma loodan et moni tai mootorrattur seda endale na"gu varjama mingi hetk ei saanud (no ei tahaks tai liiklusonnetuste statistikasse imelikke vonkeid tekitada) sest hiljem oli ta tuulega a"ra lennand igastahes. Andsin ma siis Ao Nangis ilusti motika tagasi ja sain oma passi vastu (enne vanasti kui passi ja"tma ei pidand siis paljud motikad ei po"o"rdunud tagasi :)), votsin bussi Krabisse, sebisin o"o"maja ja siin a nu"u"d olen. Homme on nii, et Khao Soki rahvuspark siit ma tulen :).

Massa

Olen saare peal ma, lallalaa

Ta"psemalt siis Ko Lanta saare peal, tulin just sukeldumast, peris monna oli. Ei onnestunud ku"ll kahjuks minna sukelduma sinna kus esialgne plaan oli, sest veits palju oli lainet ja meie "kiirpaat" mis sellise lainega osutus pigem aeglaseks pesumasinaks, ei saand nii kaugele minna. Ammu pole juba tunni ajast leiget dusi votnud (vee temperatuur oli 28 kraadi). Alternatiivne sukeldumiskoht oli ka suht pro kuigi na"htavus oli niru ja leopard haid ega manta raisid keda ma na"ha lootsin seal kodus polnud, see eest sai igast muid kihvte kalu,krevette krabisid ja korallmoodustisi na"htud. Koige krooniks aga oli mu esimene koopa sukeldumine, oli natuke teistmoodi tunne ku"ll kui niisama merepohjas ringi uidates :). Ohtuks on mul siuke plaan, et la"hen tai poksi vaatama, eks na"is kas on nii brutaalne andmine kui ra"a"gitakse voi on ikka ekrge sou moment man asjal.
Aga kui nu"u"d koik ausalt a"ra ra"a"kida, sisi ma olen siin saarel juba mitu pa"eva olnud, siia tulek oli juba natuke seikluse moodi. Kui ma Krabi lennujaamas maha tulin, siis mulle tundus, et ma olen ilmselgelt liiga palju turistlike radasid pidi lipanud viimasel ajal, seega otsustasin suuna votta Krabi asemel kust kaudu koik teised turistid siia tulevad kohta nimega Khlung Thom. Seisin lihtsalt tee a"a"rde lennujaama juures ja ootasin kuni dziip-buss tuli ja peale sain. Kaardi peal oli see koht ta"itsa suur, pa"ris elus nii suur polnud, kuid kaks o"o"biskohta seal siiski oli :). Ja isegi u"ks valge inimene elas seal. Muidu oli nii, et selleks et teed ku"sida oli kaks voimalust, keha keel voi ingliskeele opetaja. Keha keele abil seletades viis moni sobralik mootorratta juht mu kohale tavaliselt, nii et see toimis suht ha"sti. Hommikul motsin, et votan suuna lihtsalt selle poolsaare poole, kust siia saareni koige va"hem maad on - kaardil molemal pool vett teed na"hes tegin meelevaldse ja"relduse et ju peab praam kah ka"ima :). Koigepealt tegin mingi 10 kildase otsa 10 bahti eest ( ca 3.30 EEK, tip included) kohalikus transa vahendis, mis on pohimotselt dziip, istmetega taga ja katusealusega - suht levind va"rk siin, kutsutakse thaengtaw voi midagi sellist. Sain isegi oiges kohas maha. Ja"rgmist sarnast elukat oodates teeristil sain ku"u"ti kohalikelt ehitusto"o"listelt kes okva sellele saarele siin suundusid uut bambusonni ehitama, nad tahtsid isegi mu praami piletite (kaks umbes 500 m kanali u"letust) eest maksta, aga ma leidsin, 20 bahti on mulle tegelt ta"itsa joukohane :). Ehk siis koos eelmise pa"eva transaga lennujaamast kulus mul transpordile 65 bahti, ise olin rahul, arvestades et lennujaamast mu"u"di "odavat" transporti Ko Lantale 350 bahti eest... Saarepeal rentisin endale alustuseks ratta, ka seal tingisin mehe moodi poole peale hinnast ja o"o"maja (mu päralt ärklikorrus) suht hea diiliga. Aga sellega mu head diilid kippusid loppema, sest siin saarel on enamus kurat rootslased ja nad on alati nous niipalju maksma kui ku"sitakse, ehk siis toit, olu ja sukeldumine on tai kohta jube kallid siin. No sukeldumiselt sain ikka veits alla kaubeldud - siin on 21 sukeldumis ettevotet, ilmselgelt konkurents teeb oma to"o"... Olen siin senini pohiliselt aega veetnud beach bumina, rannas on ka va"ga monusad bambusest baarid vaatega merele, kus olut nautida. U"ks pa"ev mul oli aus plaan, et teen veits pikema rattamatka voi nii, aga mingi hetk rannas veepiiril va"ndates juhtus u"ks va"ga u"llatav asi - hakkas sadama, tervelt pool tundi kallas. Ilmselgelt leidsin varjupaiga la"himas lebo baaris, kust edasi liikumine vottis aega sest kohtasin seal hunnikut iirlasi kellega piljardit ma"ngides juttu akuemaks ja"tkus. Ja siis tuli ette tai massaazi koht, kus tegin va"ga hea diili saades 200 bahti eest (67 EEKi) massaazi ja kaks olut :), vastutasuks pakkusin huumorit kogu klientuurile ja to"o"tajatele. Ja siis panid lopliku pontsu mu rannamatka plaanidele Anna ja Anna Maria rootsist kes olid laagris ja"rgmises kohas kus ma toidupalakest manustada olin otsustanud. Ja juttu ja"tkus siis muidugi kauemaks, ei olnd lihtsalt ette na"htud, et ma u"le 5 kilda rannajoont avastatud saaks sel pa"eval. Ku"ll sain ma sel pa"eval juba hommiku poolikul hakkama millegagi mis ammu pa"evakorras oli, kas see just koige plaanipa"rasemalt teostatud sai on teine ku"ssa. Ma ka"isini nimelt a"ra juuksuris. Tegelt oli selle koha nimi suisa ilusalong :). Kahjuks ma ainult ei tutvund mis oli iluasalongi nimi, enne kui sealt lahkudes, mil oli ilmselgelt juba hilja, oleks a"kki va"ikse hoiatuse saanud, mis ohud varitsevad. Ilusalongi nimi oli nimelt Muna, ning just selline sai ka soeng, eriti muna oli ta sel hetkel siis, kui minu arvates pool to"o"d veel tegemata oli ja tai juuksur hakkas eemaldama seda va kattelina. Mu protesti peale ta siiski onneks vabastas mu eriti munast tukast aga soeng on endiselt ikka peris muna (ja uskuge mind, asi on suht halb, sest ma ju pole eriti kriitilne tavaliselt selliste asjade osas?), ma loodan et vast kasvab va"lja veits enne kui tagasi jouan :). Keelebarja"a"r on oluline, kui juuksuris seletad mis soengut tahad, uskuge mind ;). Aga peale seda pa"eva oligi eile, niipaljukest kui teda oli, sest peale ranna avastusretke ei pidanud ma paljuks kella 15 magada. Siiski sain hakkama endale sukeldumise sebimisega millest kui ma"lu ei peta eelpool ra"a"gitud sai ning tegin ohtuso"o"gi Annadega kes olid snorgeldamas ka"inud aga polnd va"ga head elamust saanud. Pohimotselt oli mul va"ga raske voidelda kiusatusega et o"elda (aga ma sain sellega hakkama ja olen uhke enda u"le), et mis ma u"tsin, sest ma olin neile eelmine pa"ev o"elnd, et see trip mille eest nad maksta kavatsevad ei ole seda raha va"a"rt kuna sukeldumiskohtade kohta uurides oli see koige jamam tundund, eriti just vees na"htavuse koha pealt.

Et siis selline tegude rohke elu on mul olnud, nu"u"d siis tai boksi kaema, et homme ilusti a"kki Krabi poole ja sealt edasi muudesse randadesse suunduda, et siis u"hte rahvusparki a"ra eksida.

Peaaegu et saarlane, Massa

Et siis raporteerin ja"lle vahelduseks, Chiang Mai on asupaigaks

Olen ma"gedest, ma"gilaste juurest ja dzunglist tagasi. Ei olnud elluja"a"mistripp (minu jaoks va"hemalt mitte) nagu ma lootsin ja nagu ma Teest, meie giidist (hea nimi giidile voi mis :), kuigi ha"a"ldatakse Tii), algselt aru sain. Aga oli tuus, va"ga tuus sellegi poolest. No ei saa ju kuidagi elluja"a"miskursuseks nimetada kui oma toitu, selle hankimisest ka"epa"raste vahenditega ra"a"kimatam, isegi kandma ei pea. Nimelt oli meil kaasas 5 kandjat, nagu u"hes aasia voi aafrika filmis ikka... Kui nu"u"d sest seiklusest algusest peale ra"a"kida, siis mindud sai koos u"he saksa ja u"he hollandi paariga ja Tee muidugi, vurasime siis oma 170 kilta va"hem asustatud paikade suunas. Juba soidu ajal sai selgeks, et saksa paar on suht normaalne aga et kuigi hollandipaar oli suht palju reisinud, pole nad suurt sittagi na"ind ja liiga leidlikud nad kah pole, loputud lood riikidest kus nad ka"inud on kohati ilma igasuguse perspektiivita sealsest elust (kohati oli jutt siiski OK) ning lihtsalt neid dziibi kastis ku"lmetamas vaadates, ilma et nad midagi ette votaks, kuni nad siniseks hakkasid tombuma (mul oli siuke suht soe koht peale seda kui ma presendikatte alla lasin ja nemad eespool tuult varjasid) - no see oli suht huvitav retk. Loppeks kui nad juba va"ga ku"lmunud hakkasid va"lja na"gema, toppisin tuuleavad kust neile ku"lm peale jooksis magamiskotiga kinni ja nad hakkasid ja"lle roosat jumet omandama. Tol hetkel ma arvasin veel, et retk saab kerge elluja"a"miskursuse maiguga olema ja motsin et ega see ha"sti lope... No Tee teadis vist paremini millised on u"hed tu"u"pilised turistid ja mida nad naturaalse dzungli retke ja ma"gilaste ku"la ku"lastamise all motlevad. Mina ei olnud ku"ll sinna selleks la"inud, kuid nautisin kogemust kokkuvottes siiski, nagu o"eldud. Peale poooleteist tunnist jalutuska"iku ma"gede vahel (absull koomika oli, kuidas hollandlased oma matkakeppidega matkamist ma"ngisid, nagu kepikond u"he kepiga :)). Igastahes joudsime me ma"giku"lla, mis oli toesti suht naturaalne ja tsivilisatsiooni poolt suhteliselt va"he puudutatud. Kui va"lja ja"tta moned mootorrattad ja toyotad (mis on rahvuslik massin seal - 90% autosid on toyota pikapid, meilgi ku"mmekond aastat tagasi na"htud suure TOYOTA kirjaga kasti tagumisel lapakul) ning ohh u"llatust pa"ikese patareid, mis neil vooluallikaks. Nimelt jagas tai valiitsus u"hel helgel momendil ma"gilastele ha"a"lte maksimeerimise eesma"rgil kunagi koigile pa"ikse patarei, mis neid siis pool aastat va"ga edukalt ja pool aastat (vihmaperiood) va"hem edukalt valguseks vajaliku elektriga varustavad - parim korruptsioonist tulenev asi mida mina senini oma lu"hikese elu jooksul kohand olen ;). Muidu oli ku"la ikka va"gagi algeline, bambushu"tid vaiadel, mille alune ta"idab puukuuri ja sigala kanala missiooni (sead ja kanad muidugi vabalt liiklemas). Tegeletakse pollumajanduse ja ku"ttimisega, koik kasvatatakse praktiliselt ise, riis tsilli ja tubakas (palju seal muud ikka vaja, kui oopiumi ei voi), kui voimalik ka"iakse jahil, ulukiks on ka rott, mutt hiir ja konn, metsikust kassist ra"a"kimata. Konn on muideks jummilast hea kui teda lokkel grillida, ta"itsa kanalihaga vorreldav, vahest veits mahlasem. Metsikut kassi ma nii palju ei hinnanud kuigi ka tema oli ta"itsa so"o"dav, siuke pisut rasvasem, ei oska nagu millegagi vorreldagi eriti. U"ldiselt oli enamus roogasid mida naturaalselt lokkel (mis muidugi on igas hu"tis ka pliidi eest) ei grillitud mulle natuke vastuvoetamatud kuna sisaldasid va"hemalt 10% tsilli pipart kui just keedu riisiga tegu polnud. Ta"nu kaasas olnud Teele kes moistis nende keelt ja kombeid olles kah Karen hoimust pa"rit ning sugulane mitmete ku"la elanikega nagu meie voorustajad, saime va"ga palju huvitavat teada kohalikust eluolust, alustades igast ta"toveeringu ja usu ning abielu kommetest ning joomiskultuurist (kohalik riisiviin oli suht talutava maitsega) kuni igapa"eva elu oluni. Na"iteks igakord kui keegi sureb, siis voetakse maja maha halva onne eemale peletamiseks ja ehitatakse uus - meie kliimas va"gagi teostamatu, kuid seal, u"he bambusonni pu"stitamine materjali olemasolul kogu ku"lakaasabil votab ega va"hem kui pa"eva... Bambus on u"ldse koige alus, sellest tehakse korve, nousid, uluki (loe roti :)) lokse ja koike muud. Kohalikus taimeriigis elab ka mind vaimustanud looduslik mullitaja, murrad lehe, eraldad veits va"limist kiudu varrest ja kiu ning varre vahele tekivast mahlakilest saab monuga mulle puhuda. Lisaks puu millelt ta"tokate jaoks noelu saab (va"rvi saadakse musta karu sapipoiest), kuigi nu"u"disajal oopiumi kui tuimestaja puudumisel enamasti salongis endale maohammustuste vastu aitavad (hmm, kahtlane ; ning)) ja muidu vaprust na"itavad ta"tokad tehakse. U"hesonaga, oli ohtu hommik ta"is avastusi kohaliku Karen hoimu elu kohta, mis on suht to"ine, alati nad teevad midagi punvad kangast http://video.google.com/videoplay?docid=6568666214129505595# või tuulavad riisi on see siis puuhange vihmaseks ajaks (naised kannavad puid ja on koorma kandmise osas meestest selgelt tugevamad) voi pa"eva veetmine kangastelgede taga. O"o" sai veedetud kohaliku perega samas onnis tudides, loomulikult porandal, sest mo"o"blit pole, mind paigutati (ma olen kindel et austuse ma"rgiks) magama pereema ja 16 aastase peretu"tre vahele, ainus miinus oli, et peretu"tre ja minu vahel oli veel ka bambusest vore :(. Muidu oli o"o" ikka peris ku"lm (esimest korda u"le pika aja sain aru, et talv on!) ja magamiskott va"ga ohuke.
Mingi hetk korjasime oma kompsud kokku ja asusime matkama, 5 kandjaga nagu jutt oli, ise tassiisme vaid oma na"nni ja vett, tee la"ks ma"est alla joe a"a"rde, vaated olid megad, tempo oli koigiga arvestav ehk minu jaoks veits aeglane, mis andis ja"lle rohkem aega vaateid nautida. Mone tunnise matka ja"rel ja paar korda reiteni vees joge u"letades joudsime oma o"ise peatuspaigani, bambusonni juurde mis asus u"he oja ja selle joe u"hinemiskohas. Kiirelt koksasid kandjad a"ra paar kana mis meil kaasas olid, sooritatdes selleks ka vastava tseremoonia, sest kana on Karen hoimu pu"ha loom, pu"u"dsid hunniku konni ning kalu, panid u"les muti loksu ja valmistasid bambusest koigile noud. Ma voolisin kahh oma tagasihoidlikku ka"sit"o" meisterlikkust rakendades bambus lusika, voinoa ja veel mone jubina, nii osav ma ilmselgelt kaugeltki polnd kui kohalikud. Muljet avaldas kana kitkumine, suled lokke kohal lahti kuumutada (a"ra poletada) ning supsti valmis supikana. Bambusest saab ka suureparased teevee ja riisikeetmistorud...(http://video.google.com/videoplay?docid=4460973988349878595#) Oleks nagu tahtnud ise rohkem ka"tt ku"lge panna ja katsetada eks ole, et nagu teinekord peale visuaalse et olen na"inud kuda see ka"ib ka mingi praktiline kogemus oleks, aga viie eri actionit korraldava ma"gilase tempot pidada oli ilmselgelt palju. Kui meile kolme ka"iguline ohtuso"o"k koos konnade ja muu na"nniga eelroaks serveeriti, siis nagu kadus igasugune lootus elluja"a"miskursusele, see eest oli suht lebo joe ka"restikku ja tuld korraga vaadata (juba u"ks neist on peris rahustav ju) ning end nuumata. Selgus, et ma"gilased on ka suured Uno kaardima"ngu fa"nnid ;).
Hommikul matkasime mo"o"da oja u"les, seda u"htelugu u"letades ja suure osa ajast vees veetes, mille tegemisel ausona pole matkakepist suurt abi ;), eriti kui kivide vahel ronima oja u"letuste vahel pead. Mu u"ks pla"hvidest andis alla, nii et lippasin vahepeal paljajalu, kuid isegi siis oleks voinud hollandlaste u"mber orbiidil oma tempoga liikuda. Enne pa"eva korghetke, kui sisenesime koopasse millest meie ojake la"bi voolas, parandasin oma pla"hvi muidugi ka"epa"raste vahendite (loe bambuse ;)) abil a"ra. Koobas oli mega, vorreldes uus meremaa koopaga millest Arthur Passis la"bi sai matkatud oli see palju avaram, vesi oli kah veits madalam aga vool tugevam ning ta"nu bambus (otse loomulikult!) torvikutele oli palju rohkem na"ha. Kohatud sai ka seal elavat madu, kes ku"ll temperaturi madaluse tottu nurgas ku"kitas ja oimugi ei liigutanud, nahkhiired (kelle ja"rgi koobas nimegi saanud) ei olnud kodus. Peale seda oli vast ma"rkimisva"a"rseks su"ndmuseks see, et kandjatega unot ma"ngides onnestus mul kaotada ja osutuda seega "onnelikuks" kes papaia peab puuotsast alla tooma, ei olnd onneks liiga keeruline poolteist meetrit ronia ja korra kaikaga vibutada. U"ldse, ei ma"leta ma et mul oleks ammu vaatamata koigile pu"u"dlustele nii viltu vedand mingis ma"ngus, no selline ebaonn saatid mind pidevalt ses ma"ngus, et see oli uskumatu lihtsalt. +4 ja +2 kaarti minu ka"tte sattuvate hulgas lihtsalt polnud juba eelmisel ohtal, kaheteist ma"ngu peale u"ks +4 ei ole normaaljaotus ma u"tlen... Aga see selleks, joudsime veits hiljem onnelikult autoni ja po"o"rdusime Chiang Maisse tagasi, kirjutasin ilusti Pooh eco turismi ku"lalisteraamatusse eesti keeli, et ta"itsa normull tuur oli ning la"ksin magasin voorastemajas, mis muideks on superluks, ondsat und.

Homme lendan Krabi poole, lounasse, sooja pa"ikest randasid ja sukeldumispaiku otsima, 25 kraadi ju aint siin pohja tais :).

Lisaks hakkab mind vaikselt vaevama see tunne, et maru kiireks kisub (no ennegi pea alati riiki vahetades tundund et see maa veel alles pooleldi vastamata ja juba liigun edasi, aga seekord ju asi hullem), aint kolm na"dalakest veel umbes ja"a"nud, enne kui pean oma reisu loppenuks lugema, ometi veel niipalju on na"ha siin samas taiski maailmast ra"a"kimata. Samas kui moelda, et la"ksin paar pa"eva tagasi peale austraalia pangaarve pidulikku nullimist (kuniks selane maksuamet loodetavasti mind toetab, ptu"i. ptu"i) taas krediitkaardile u"le, nii et eks tulevikus on lihtsam kui liiga pikalt volgu ei ela... Aga nu"u"d tuleb veel viimast votta, ku"ll hiljem jouab ru"gada ja tubliks ning edukaks hakata (umbes nii selge ongi mu tuleviku plaan, tulla tagasi eestise aj tubliks ning edukaks hakata :)).

Kribamiseni, hetkel tai reisikorrespondent

Massa

Bangkok, esmamuljed

Heihoo, panin oma kabujalakesed siis Bangkoki tantsuporandal peale pikka lubamist loppeks maha. Esmane tervitus tolliametnike poolt oli koike muud kui sobralik, mingi ennast ta"is ta"di kes inglise keelt ei osanud va"itis et eriti ta"htis on sellel dokustaadil mis mu saabumist registreerib a"ra ma"rkida mis kuramuse kohas ma o"o"bida kavatsen. No ilmselgelt polnud mul orna aimugi. Ku"sisin siis ta ka"est et kas ta teab monda head hotelli sel ta"naval, mille nime ma sinna igaks petteks irjutand olin kuna ei tahtnud lahtrit pa"ris tu"hjaks ja"tta, ta siis pobises midagi vasta, mina omas pu"has lihtsameelsuses u"ritasin seda siis hotelli nimena kirja panna. No ei sobind ha"sta seekord, ta"di arvas et punkt a) ma teen nalja ta u"le, punkt b) ma valetan talle ja teatas et tomma nahhui ja motle elu u"le ja"rgi... Ma siis votsin 7 sammu tagasi, kirjutasin mingi reklaami pealt aadressi maha ja la"ksin teise sapp kus oli sobralikum ta"di. Pandi templid passi ja lubati maale. Mingi transa tont oli ku"ll mu seljakoti a"ra lohkund aga see sai kokku solmatud ja toimib ja"lle. Raskused u"henadavad inimesi, sain piirisabas tuttavaks u"he saksmanni Steffaniga (kes suudab isegi mu nime ha"a"ldada kuna to"o"tas austraalias kuukese koos u"he teise indrekuga Eestist) ning va"ljas taksot kaubeldes veel kahe hiinlasega. Kuigi ma omast arust just maailma parimat diili taksoga ei saanud, teenisin ma seltskonna lugupidamise sest see oli ikkagi palju va"hem kui nad maksnud oleks. Edasine on juba loogiline, mis on moistlik teha kui kell juba nagunii pool kolm o"o"sel on? Loomulikult eelistada baari o"o"majale, sest lennukis juba ju veits sai nagunii tuditud :). Boonusena na"idati veel inglise horvaatia kohtumist baaris, ning duublisse pannes selgus et horvaatia tegi 3-2 a"ra. Seda kuidas horvaatia 2:0 ette asus ma ei tea, sest inglased vaikisid selle maha, kuidas inglismaa ja"rgi tuli oli kisa ja"rgi kuulda, ning kaotus oli ilmne sellest, et inglasi hakati baarist va"lja viskama saabunud politsei poolt :). Einoh, lopp hea koik hea, mul pole u"ldse kahju et inglased EMi ei na"e, mitte et mul venkud mingid lemmikud oleks aga u"hed u"lbikud molemad, Hiddink va"hemalt su"mpaatne treener. Nu"u"d siis hakkab kell juba niipalju saama, et varsti kannatab voorastemajja minna ja tuba endale sebida.
Elu u"le ja"rgi moeldes poel ma vist suurt vahepeal ka kirjutanud, et ma Sydneys olin. Elasin seal ilusti 5 pa"eva nagu ha"rra nautides kohalike eestlaste ku"lalslahkust, nimelt oli Kadri nii lahke et eraldas mulle oma (ja triinu) elutoa nurga koos diivaniga. Minu jaoks oli tipp hetk Sydneys seekord loomaaed, no ma ei tea, voibolla olen lollakas, aga oli lihtsalt mega su"mpaatne kuidas vantsid ja simpansid ja muud elukad hullu panid. Lisaks sai ka"idud purjetamas, onnestus isegi meile kaasa pandud instruktor peaaegu uimaseks poomiga lu"u"a (no ausona polnd minu su"u" et kui ma tagant tuules ja liblikas roolis olin siis tuule 30 kraadise muutuse korral jaht ta"itsa ise halssima hakkas ;). Lisaks sai niisama linnas tsillitud, veits Kadri ja ta ku"lastava perega (ode, oemees ja pisitu"tar) katusel (vaade oli hu"va, eriti naabrimehe aknasse :)) napsu voetud (eriti kovasti vottis napsu Mia, 1.3 astane peretu"tar, kui ha"a"levaljuduse pohjal otsustada). Tegin ka umbes tuhat u"heksasada seitseku"mmend kolm pilti ooperi majast eri asendites, oi ku"ll sai raisale makstud et ta ilusti silla taustal poseeriks.
Aga nu"u"d peaks lopetama ja ikkagi endale toa sebima. Jussile, meie isiklikule Toronto korrespondendile (tutvuge eelmise (ja selle?) postituse kommentaaridega, soovitan soojalt) muidugi edu ja rohkelt HEAD olut kannu ning ka sealt kandist uusi uudiseid ootama ja"a"des (mis ei ta"henda et eesti uudised alava"a"rtustatud oleks). Bangkokis on ollega nii, et miskipa"rast peale kella u"hte ei tahetud seda mu"u"a, ise kahtlustan inglaste ebasu"mpaatsust kohalikele pohjusena, loppeks sain ikka u"le lovi olle va"lja kaubeldud, maitses ha"sti, kuigi polnud peris nii hea kui Eesti voi isegi austraalia olu. Ku"ll sai tsinn toonikuid, oli tunda et kohalik tsinn on pohiks, samas ei olnt va"hemalt austraalia kombe kohaselt 2cl koksid ning piisava laimiga olid isegi jummilast nja"mmad. M.O.T.T.

Kuumast Perthist, 13. Novembril

Olen Perthi va"lja joudnud omadega, nagu te pealkirjast ilmselgelt juba aru saite. Kaasa sai voetud pohja poolt palav ilm (enne meid olla 26-27 maks olnd sel aastal), eile olla maksimumtemperatuur see eest 39 olnud ja ta"na oli ka Peris soe, samas polnd hullu kuna ma olin pisikesel rotipesa (Rottenest) saarel. See moned kraadid kuumem ilm kui põhja pool tundub ropult palavam, kuna tuult mis stabiilselt 15-25 meetrit sekundis puhus (va"hemalt poolsaartel) me ei taiband u"hes rabada kui me Exmouthist alla poole suundusime - ehk siis eile toimus koik aegluubis. Ta"na sai jalgratta matk tehtud sellel Perthist ca 20 kilda kaugusel meres asuval saarekesel ja uudistatud omapa"raseid loomakesi nimega Quakad (kes on suht ohustatud liik, sellel saarel neid 10 000, mis on valdav enamus kogu populatsioonist) - no koige lihtsamalt o"eldes on nad siuksed roti ja ka"nguru ristsugutised :). Saba on nagu rotil ning suurus on siuke paksu kassi oma, ku"kitavad kahel ka"pal nagu ka"nguru ja natuke meenutavad hamstrit kah oma liigutuste poolest. Ajasin vist isegi suuremad zooloogid segadusse mulle tundub :). Kunagi panen vast mone pildi u"les neist saate ise kaeda. Muideks, panin u"les pildid Darwinist Broome tripist - http://public.fotki.com/massaaustraalias Mis kurb lugu uuematega juhtus saate altpoolt teada.
Minnes tagasi sinna kus eelmine kord sai lopetatud, ehk siis Exmouthi ja tupsuga Coral Bay poole kihutamise juurde, siis see sai ta"itsa teoks niipea kui punkt oli postitusele pandud. Coral Bay oli va"ga maaliline kuurort - ta"pselt selline pilt avanes nagu puhkusereisi brosu"u"rile pannakse. Snorgeldama minnes selgus aga, et see meeletu hulk turiste pole korallile koige paremini mojunud - mu meelest puudus kohanimest sona "dead" mis pidanuks seal oigusega olema kui rannala"hedasi koralle silmas pidada. See selgus snorgeldades, kuigi, kui kaugemale ujuda siis oli enam va"hem OK, kuigi kindlasti mitte ligila"hedanegi Cape Range national pargile. Aga va"hem va"rvilist koralli ta"hendas et ma avastasin liivasest pohjast paar siniseta"pilist laguuni raid kui otse tolkida, keda ma polnud kunagi varem na"inud ning kelle kaemiseks tasus ta"itsa vette minna. Coral Bays na"htu tippmomemendiks oli siiski Manta raidega snorgeldamine, mis oli osaks sukeldumistripist mille ma ja"rgmine pa"ev sooritasin, hind ja"a"b siin juhul kirja panemata, sest ikka veel on valus, kuigi ma endale tudengi allahindluse va"lja kauplesin (mis pohjustas saksa turistide ma"ssu, kes maksid alguses ka tavahinnast rohkem, hiljem said tavahinnani raha tagasi siiski ;)). Aga Manta raid - kes ei tea, siis need on, on raide perekonna suurimad esindajad, voivad olla kuni 7 meetrise la"bimooduga, tavaliselt on emased mingi 4 voi nii, isased pisemad, vast 2,5m. Ja erinevalt oma sobrast elektriraist on nad suht ohutud (jube kiired ja suured aint). Igastahes oli see va"ga majesteetlik vaatepilt kuidas Manta rai (3.5-4m isend) mo"o"da pohja ujub ja endale planktonit ja muud stuffi sisse filtreerib samal ajal kui pisemad kalad alt tema ku"ljest parasiite na"kitsevad. Alustasime kahe Mantaga, mingi hetk pani teine plehku. Lisaks onnestus laevalt na"ha hulgi kilpkonni ujumas ja hingama tulemus ning tegin kaks sukeldumist. Sukeldumised polnud va"ga muljetavaldavad, va"hemalt mitte esimene, voi olin alles Komodo rahvuspargi megas veealuses maailmas kus viimati sukeldusin ja ei suutnud seda hinnata niipalju. Siiski na"gin palju koralle mille taolisi varem polnud kohanud, eriti imponeerisid mulle nn korallililled, mis na"gid va"lja nagu eriva"rviline podrasammal suure ja u"mara korallrahnu ku"ljes, aga kui ligi la"ksid ja ka"ega voi millegagi neid a"hvardasid siis nad tommasid end hetkega kokku mullikeseks nagu kuupinnal na"ha voib. Va"ga paeluv. Kaladega oli seevastu suht nirusti, skorpion kalad, paar pisikest raid ja veits tavalist rifi kala - ei midagi va"ga erilist, ei u"htki haid ega kilpkonna, mis oli ha"mmastav arvestades kui palju neid u"mbruskonnas oli. Sain kinnitust ka, et armastan endiselt korralikult hingata, kulutasin molemal korral a"ra pea kogu ohu, tosi, suht pikad sukeldumised olid, 57 minutit kumbki, aga me ei la"ind eriti su"gavale (no pohi tuli vastu), 11 m oli maksimum. Mu ohu tarbimine tundus meeletu, vorreldes saksmanniga kes mu paariliseks oli, kes kulutas oma vaadist a"ra alla poole, no tosi, tal oli ka 200+ sukeldumist kogemust.
Peale Coral Bayd vedas tupsu meid vahepeatustega ja -paladega ilusti Monkey Miasse (no aint umbes 550 kilti), mis osutus samuti kuurortiks, pisemaks veel kui Coral Bay, aga samas va"ga monusa ohkonnaga ja vaba olemisega koht. Meie Patrickuga kasutasime seda tu"u"piliste backpackerite kombel muidugi a"ra, maksime ku"ll sissepa"a"su tasu 5 taala per ka"rss, aga va"ltisime hoolega laagerdamise voi o"o"bimise eest maksmist, tudisime rannas magamiskotis ja kasutasime alatult lihtsalt kuurorti duse ja pesuruumi ja muud va"rki. U"ldse oli see roadtripi etapp vorreldes Darwin Broome etapiga mis oli puhta luksuslik, koos teleka ja dvd-de ja muu na"nniga, rohkem nagu seiklus on praegu elu olnud. Ja mis siin salata, mulle seiklused meeldivad. Magatud on kas rannas, voi Tupsus, korra ka rangerile seletatud miks me tupsus magame kui ka"mpida ei tohi. Broomest ta"naseni oleme maksnud o"o"maja eest u"he korra, seda 80 mile beachil, kus lihtsalt tee otsaloppemise tottu ei onnestunud caravan parki va"ltida. Aga uuesti igapa"eva eluolu lainelt eamuste juurde.
Monkey Mia (no ma mitte ei ole aru saand millest selline nimi) on tuntud kui Austraalia Delfiini meka. Siin on juba 60-ndatest delfiine vaadeldud ja osadele veits toitu pakutud, millega seoses neid pohimotteliselt igapa"ev na"ha voib. Kusjuures pargi to"o"tajad tunnevad neid na"gupidi, voi noh rohkem armide ja"rgi (igal u"hel on haide voi teiste elukate ja kaasdelfiinide tekitatud arme). Toidetakse ainult ta"iskasvanud emaseid (diskrimineerimine!), sest isased on liiga agressivsed ja poegi ei taheta a"ra hellitada. Ma olin algul va"gagi skeptiline, kui nauditav see elamus voib olla, kui rannal koos sinuga 100 matsi seisab, aga asi oli seda va"a"rt. Mega oli vaadata kuda noored delfiinid, kes emadega u"hes tulid, ma"ngisid otse su jalge ees ja siis ja"lle veits eemal, sain isegi kala anda delfiinile. Isased elavad gruppidena kaugemal avamerel ja tulevad vaid vahel paaritumisajal emaseid tagaajades randa (no neile kala ei anta, mis siin ikka tasuta lolli ma"ngida rahvale). Delfiinid on lummavad, pole kahtlustki, ja intelligentsed tundusivad kah olema, elu neil aint suht karm, peris palju noored pannakse haide poolt nahka, kuigi nad haist kiiremad, ja"a"vad haide ligihiilimiskatsed ma"nguhoos/lebotades tihti ta"hele panemata. Ahjaa, teel Monkey Miasse sai veel na"htud stromatoliite, mis on sellised "elavad kivid". Nad on sa"ilinud elusana veel va"ga va"hestes kohtades maailmas, kuigi kunagi evolutsiooni alguspa"evil (3,5 miljardit aastat tagasi) olid nemad just esimesed hapniku tootjad. Nad on ehitatud tsu"anobakteri kolooniate poolt, kuda ta"pselt ja"i veits uduseks, kui keegi bioloog tahab ha"dast va"lja aidata siis kommentaarium on avatud. Lisaks ha"mmastas meid meeletu hulk teokarpe mis Peroni poolsaarele (mille tipus Monkey Mia on) ladestunud on, voi oigemini kuidas esimesed asunikud neid kasutasid. Nimelt on need karbid omavahel kokku sulandunud neist eraldunud mineraalide toel ning moodustavad pehme kivimi, mida siis euroopast tulnud asunikud kivide ja puu puudusel saega plokkidena maa seest va"lja loikasid ja ehituseks kasutasid. Suht fibo ploki moodi na"gid need asjad va"lja :). Mitmed majad siiani nendest sealkandis, uusi enam ehitada ai lubata et mitte koiki karbe a"ra kasutada. Kuigi, neid seal hulgim, osades randades liiva asemel peenikesed karbid, ning kaugelt tundub et ullult valge liiv on ;).
Edasi lounasse liikudes avastasime Pinnacleste korbe. Mis kuradi asjad need veel on ku"sid sina? No ma kah polnt neist kunagi enne kuulnud. Pohimotselt tegu kividega, asja teeb huvitavaks aga toik, et nad na"evad va"lja nagu postid (moned kuni 5-6 m korged) ja neid on sitaks palju. Austraaliat juba veits na"inuna arvad et tegu on termiidi pesadega, aga no pole, kivi mis kivi. Selgus, et need on tekkinud nii, et lubjakivi on sadestunud luidetesse mineraalide lahustumisel vees ja selel alla voolates siis siksed postimoodi kivid tekkinud ongi. Hiljem tassis tuul liiva u"mbert minema, ja nu"u"d on siuke va"rk. Ma olin igastahes vaimustuses sest looduse imest, olles oma aju adrenaliini ja muid onnekemikaale ta"is pumband nende vahel kilgates ringi lipates ja fotosid tehes sain hakkama ka selle retke suurima idiootsusega. Loll pea palju vaeva nagu nad u"tlevad, kustutasin kogemata a"ra koik fotod mis ma"lukaardil olid - koik kadund Broomest alates. Oi bljahh, kui kurb ja kuri ma enda peale olin, ma pole vist elus ma"lukaardita"it nii megasid fotosid ja videosid enne teinud, kilpkonnad ujumas ja o"isel rananl munemas, mustad luiged pa"ikseloojangu taustal, emu perekond, delfiinid, krabid o"isel rannal auke kaevamas, tuulispasad punast tolmuu"leskeerutamas, stromatoliitidest pelikanidest kormoranidest ja muudest loomadest kes koik ja"a"dvustatud olid ra"a"kimata. Patricku Massa ja tupsu seiklused u"hesonaga koik la"int :(. No mu kaamera on muidu va"ga mega, aga ma pole siiani avastanud muud varianti vaadata palju ma"lukaardil ruumi on, kui formati alt, ja siis ma vajutasingi pilvedes holjudes cancel asemel OK. Ei suutnud mind lohutaa ka teadmine, et Patrick kah moned pildid tegi, sest minu omad lihtsalt olid palju paremad ja ka asjadest mille ta maha magas voi kaamerat ligi polnud.
Nujah, kaotusvalus sai igastahes veits edasi liigutud o"o"ke a"ra tuditud ja loket tehtud - kuigi nagu hiljem kohaliku laagrivalvurit kohates selgus oli antud piirkonnas see kuivuse tottu parasjagu keelatud. Ja"rgmine pa"ev tegime veel va"ikse ranna tiiru ja olimegi Perthis, mis muideks on va"ga ilus ja meeldiv linn, koos megade randadega. Ku"lastasime Patricku onu ja tema peret kes siin elavad, soime korralikult lounat vahelduseks (muidu soime me va"ga megalt, tutvustasin Patrickut ka ka"nguru liha ja hakkliha kastmega, aga viimased kaks pa"eva meie gaasipliit streikis). Hakaksime just randa tuttu suunduma (sest Patricku suureks u"llatuseks onu o"o"maja ei apkkunud ja ku"sida tundus kah imelik), kui saime va"ga segase sonumi Patricku emalt, et ta vend maandub kell 2 o"o"sel. No meie viimastel andmetel pidi see paari na"dala pa"rast juhtuma :). Aga no ega me polnd levis ka eriti olnud eks ole. Uurisime asja ja tuli va"lja et nii ongi, igastahes ta vennal vedas, et me Perthi olime joudnud, ei olnd meil eriti kindlat plaani just selleks ajaks seal olla :). Korjasime ta lennujaamast siis u"les koos u"he ta sobraga, ning nu"u"d kolme iirlase seltskonnas hakkab mu inglisekeel juba iiri aktsenti ku"lge votma ku"ll, sest kuigi Patricku inka on suht british, siis vend ja ta sober lasevad nii valusat aktsenti et ma ikka pool aega kolm korda motlema pean millest jutt oli...
Nu ja siis oligi eile, sai veits palavuses linnas ringi loivatud ja eluga tutvutud ning ohtul moni olle tehtud, kuigi esmaspa"eva ohtul ei toimund suurt miskit - mis 1.2 miljonise linna juures on ha"mmastav. Ta"nasest juba oli juttu - aga homme, vot homme tahaks vaalu na"ha, la"hen vaala retkele, mis 29 taala eest tundub nagu muidu saadud, tahaks loota et veab ja na"en vaalu kah. Ja u"lehomme lendan 4000 kilti sydneysse. Aitab, jube pikalt olen siin ja"rjekordselt jutustand.
Jussile edu ku"ttesu"steemide parandamisoperaatorina ja Kanadas ku"lmetamisel, ma tahan igastahes kindlasti u"levaadet tuleviku tarbeks mis va"rk kanadas on, nii et kui sa peris oma blogi ei vinna kirjutama hakata, siis kriba siia va"hemalt oma seiklustest. Ja teistele lugejatele kah muidugi head ja paremat ja ilusat jouluootust ning va"rki :), ma pidin eila Perthis naerukrampidesse kongema, kui ma pluss 39 juures hulgim jouludekoratsioone silmasin :). No ei mahtund see raamidesse mu jaoks, no ei mahtund.

Vaheraport Exmouthist

Nii nii, kihvt kuulda et Eestis loppeks lumi maha sadas. Siin kandis ma arvan pole seda paari viimase miljoni aasta jooksul juhtund :), ta"na ja"lle pluss 34 ja palavuse surm, kuigi o"o"siti on siin erinevalt pohjas asuvast Darwinist va"hemalt jahe, pane voi dressipluus selga. Ma ta"itsa mu"taks lumes vahelduse mottes vist, aga see selleks. Oleme Patrickuga pisikeste seikluste ja suurte vahemaade la"bimisega Exmouthi kimand (voi noh mis nu"u"d kimand, Patricku vani maks kiirus on 100 ja siis hakkab tunduma et la"heb lendu kohe :)). Van (edaspidi viitan talle hellitavalt kui tupsu, sest tal on sellised mustad tupsud peale maalitud valgele taustale, na"eb va"lja umbes nagu suur musta valge kirju lehm) on meid muidu ausalt soidutanud, kuigi peale u"he kummi purunemist elasime mitmeid na"rvilisi momente u"le. Nimelt oli meil ku"ll varu ratas, aga sellel olid kummil traadid va"ljas juba siis kui me ta alla kruvisime. Ja"rgmise linnani oli 300 kilti ning tupsu kipub kehva rataste kokkujooksu tottu kummide sisemist ku"lge so"o"ma. Mul oli helge moment ja soovitasin et paneme varuratta tagumiseks kus ta va"hem kulub (tundub et lugematu arv vanu autosid ameerikas on mind veitsa koolitand), ja"rgmise linnani vedas va"lja igaljuhul. Millega me ei olnud arvestanud, oli see, et laupa"eval kella 4 ajal ometi enam u"kski enesest lugupidav kummidega tegelev asutus austraalias otseloomulikult lahti pole, pu"hapa"evast ra"a"kimata. Siiski onnestus meil leida u"ks romula, kus omanik veel mingit autot putitas, sealt a"risime endale uue ratta, mis oli olnud meie u"lekatuse ka"inud sugulasvani (oi kuda ma u"llatusin kui see mitte koige parem va"lja na"inud massin ka"ivitus ja liikus :)) varuratas. Sellega saime mured lahendatud. Muidu on asjalood aga niimoodi, et Broomest Exmouthini on umbes 1300 kilti mitte midagi, va"lja arvatud loodus ja Roadhoused kus bensu eest kosmilisi hindasid ku"sitakse. Ning moned kaevanduslinnad kah. Ja 80 mile beach on kah teepeal (kuhu viib kogu 80 miili jooksul u"ks tee ja sellegi loppu on mingi geenius caravan pargi ehitanud kus laagerdamise eest maksma peab), mis oli va"gagi lahe. U"ritasime seal o"o"sel kilpkonni taga ajada, kes pidid rannale munele tulema, aga la"ksime liiga vara kui polnd veel tousu aeg ja hiljem magasime. See eest na"gime kuidas krabid toimetavad moona ajal rannas, augukesi kaevavad jne. Jube ka"bedaad elukad. Lisaks sai ja"rgmisel hommikul rannal ilusaid ja veel ilusamaid teokarpe korjatud. See oli siis peale kummi lohkemist ja enne ja"rgmist linna. Kolme pa"evaga sai see 1300 kilta koos koigi seiklustega la"bitud, nimetamisva"a"rsed na"htused on vast mustad luiged kes pesitsesid u"hel poolkuivanud joel ehk siis rohkem nagu paljudel joeorus olevatel tiikidel meie laagripaiga korval (hetkel siin muideks umbes 80% jogedest ja ojadest on kohe ta"iesti tilgatumalt kuivad). Huvitavad tuulekeerised mida na"ed neis po"o"rleva liiva ja"rgi voi eesti keeli siis tuulispasad on ka suht igapa"evane na"htus. Muidu u"ldiselt oli teekond nagu u"ks teekond ikka kui igapa"ev palju kilomeetreid la"bid.
Aga see eest eila, oi eila oli hea pa"ev. Sebisime endale snorgeldamisvarustuse ja lippasime Cape range rahvusparki, sest Exmouth ise on u"ks va"ljasurnud linn ehtkel mil peamine turismi hooeag pole(samas on siin la"hedal endiselt palju megasid asju, kaasarvatud ringi jalutavad emud). Snorgeldamine on alati lahe, aga eila onnestus mul leida u"he rifi alt lebotamast rifihai :). Ma na"gin mingit asja mis vois justkui olla hai saba ja sukeldusin siis asja uurima. Ja oligi! Olin 2.5 meetrisest haist kes puhkas vast meetri kaugusel. U'lituus. Ainus strateegiline viga oli kahele idasaksa turistile na"idata et hai seal lebotab, kes niipalju saasta pohjast sukeldudes u"les kergitasid et enam muffigi ei na"ind ja hai plehku ajasid. No onneks na"gin teda veel hiljem ujumas veits eemal. Emmele lohutuseks - rifi hai on suht ohutu loom, ru"ndab voibolla ainult enesekaitseks va"ga suure jama korral. Lisaks na"gime muidugi veel igast va"rki. Patrickul onnestus isegi u"hte raid na"ha ja pisikest kilpkonna kah. Minu ta"hetund saabus aga o"o"sel. O"o"bisime rannas, peale seda kui mingite saksa neiudega olime va"ikse pikniku pidand ja nad motelli tuttu a"ra la"ksid. Ja peale seda kui kohalik ranger oli meile eila u"hes teises rannas tupsus magamise eest halvasti o"elnud (tupsus on taga voodi ja puha ja no autos magamine pole ju "campimine"). Eila me kolisime lihtsalt kuhugi korvalteele oma tupsuga ja tudisime edasi, seekord otsustasime, et parem on magamiskottidega kuhugi poosasse kolida rannas, kust ranger meid eladeski u"les ei leiaks, lisaks oli kuri plaan teha uus katse kilpkonni munemas tabamiseks. No igastahes kell 1.30 kui ma u"les a"rkasin la"ksime Patrickuga avastusretkele mo"o"da randa. Patrick tegi saatusliku vea ja keeras poole teepeal tupsu poole et veits vett saada ning vaatas hiljem et ma olen liiast kaugel ja kebis magama tagasi, aga mina leidsin kilpkonna kes mune liiva alla kaevas. Jummilast tuus. Juba siis kui ma na"gin rada merest maa poole minemas ilma tagasi teeta la"ks pulss u"les (kilbid ja"tavad ca meetri laiuse raja liiva sisse mida on voimatu mitte ma"rgata). Istusin oma pooltunnikest ja vaatsin kuda ta liiva oma kaevatud auku ajas ning siis vaatsin kuda ta merre tagasi suundus, ma olin u"llatunud kui ha"asti ta u"le kivide ronitud sai! Viimase peal va"rk igaljuhul (kui teil veab siis vahest ma panen fotod kah varsti Perthis voi Sydneys u"les (Sydneysse ma lendan 15. Nov, et 21. Nov taisse sealt lennata)).
Suurepa"rasele 24 tunnile pani punkti see, kui ma a"rkasin hommikul selle peale, kui Patrick u"tles, et vaata, vaalad. Ja olidki, suht palju kusjuures - ku"ll nii kaugel, et va"ga ha"sti ei na"inud, aga ma usun et ega rannast va"ga paremini ei saagi na"ha, 500 m ikka suht suur vahemaa ja enamus vaalast vee all ning suurem osa ajast kogu vaal vee all. Ta"na suundumegi peale hommikust rannas dusi votmist ja varude ta"iendamist Coral baysse, kus a"kki saame vaala vaatluspaadile mingi raha eest. Lisaks ma a"kki sukeldun seal, siin nagu ei raatsind va"ga, moeldes palju ma sama raha eest Tais sukelduda saaks, pealegi olid kalad ku"ll ha"mmasavad, kuid ka snorgeldades na"gi va"ga palju ning korall ei tundunud nii huvitav kui indoneesias Komodo rahvuspargis. Lisaks pole vaalhai hooaeg ning manta ray na"gemise sansid on samasugused kui igalpool mujal.
Selline ranna raport siis seekord, ma arvan et Coral Bays on rannad sama ilusad kui siin kandis, lihtsalt mega kui tu"rkiis sinine meri pa"ikse ka"es on (isegi u"ks snorgeldamiskoht oli eila turquise bay ;)).
Natuke pa"iksest polenud olen kah selja alaosast, sest tunub et Patrick ei tahtnud mulle pu"kste piirile va"ga la"hedale pa"ikse kreemi ma"a"rida, aga ma maksin ka"tte kah, tal samamoodi kannikate kohal 3-4 sendine pa"ikse poletus triip :).

Tsau pakaa, me ajame nu"u"d tupsule ha"a"led sisse,

Massa

Homme Perthi poole

Nii, on juba Broome rannas ja pubides paar pa"eva lebotatud, peaks ja"lle liikvele minema. Rannad on siin siga kihvtid, tulin just lainetesse kargamast ja india ookeani vesi on loomulikult soe kui solk. Lisaks on nad ka va"ga sobilikud piknikuks kui pubid sulgetakse nagu me eila avastasime, saatsime prantsuse neiusid a"ra, nad hu"ppasid ta"na bussi peale mis nad u"he o"o" ja kahe pa"evaga Perthi viib, suht karm enam kui 2000 kildane retk igal juhul.
Onnestus leida eila u"ks lahe iiri tu"u"p kes mind oma vani pa"a"le votab ja voibolla tuleb u"ks juuditar kahh, kui ta suudab selgeks teha, et ta enam homme to"o"le ei tule :). Ainus miinus on et saan oma austraalia ja ameerika aktsendiga keelele veel iiri aktsendi kah juurde, nii et keegi must enam aru ei saa ;). U"hesonaga on oodata umbes 10-12 pa"evast levi ja interneti auku nii et saate Eestimaal rahulikult to"o"d teha ja ei pea internetis surfama :).
Olge monnad

Massa

Roadtrip Darwinist Broome ehk kuidas ma avastasin et austraalia ikka tegelt pa”ris suur riik om

Ma kahtlustan, et seekord peaks vist alustama tausta informatsioonist – no lihtsalt selleks et enam va”hemgi eurooplasele mingit arusaama tekitada mis asi on maa, ehk siis outback kohalikus keeles. Alustatud sai Darwinist – mis on pohja territooriumi suurim linn oma ca 80 000 elanikuga. Ta”ielik city, arvestades et kogu Northern Territoryl elab umbes paarsada tuhat inimest, seejuures on pohja austraalia pindala ca miljoni ruutkilomeetri kanti… Lopetasin ma Broomes, mis on 15 000 elanikuga la”a”ne austraalia pohja osa suurim linn. La”a”neaustraalia ise on 2,5 milj ruutkilomeetrit suur, mis on umbes kolmandik kogu austraaliast (WA pohjaosa on va”ga hore ja enamus inimesi elab Perthis ja selle u”mbruses). Vordluseks euroopa pindala on 5 milj ruutkilomeetrit… (nagu paremad matemaatikud juba va”lja arvutasid ning andekamad geograafid juba ammu teadsid, on austraalia, vaatamata faktile et siin aint 20 milj inimest elab pindalalt, 1,5 korda suurem kui kogu Euroopa). Ehk siis voimalused inimesi kohata on siinkandis tunduvalt pisemad kui voimalused ka”ngurusid na”ha, kui va”lja ja”tta umbes 3-4 3000-5000 elanikuga asulat vahepeale ja”a”val 2000 kilomeetrisel teeloigul. Toele au andes peab tunnistama, et enamus ka”ngurusid keda ma kohtasin olid ku”ll surnud ja vedelesid keset teed ning neid ja”rasid kotkad (oot oot, mille ja”rgi need ka”ngururauad, mis eestiski iga enesest lugupidava dziibi ette on kruvitud nime saidki ahh?), aru ma ainult ei saanud, kuidas neid surnud ka”ngasid seal nii rohkelt oli, arvestades et vahel onnestus 100 kilti soita nii et u”htki teist autot ei na”inud. Kui jutt juba road killidele lipsas, siis austraalia outbackis on ta”iesti normaalne, et teel vedeleb ka alla aetud lehmasid, isegi u”the hobest na”gime, nad on muidugi monusaks palliks kuumaga paisunud ja tundub et kohe ka”ib litakas ja lohkevad ning siis lendab liha igas suunas. Ahjaa, et kes kurat neist lehmadest jagu saab ja mis autost ja”rgi ja”a”b? Enamasti on “roadtrainid” ehk rekkad kolme nelja haagisega, mis vahest on kokku oma 60 m pikad, need elukad kellele mingi pisikese veise alla ajamine u”ldse peavalu ei valmista ;).
Et mida siis u”ldse on kohas, kus peaaegu midagi pole, vaadata – no kui pole inimesi siis on loodus omas ta”ies ilus. Teekonnal Darwinist Broome on umbes paarku”mmend rahvusparki, alustades austraalia u“hest suurimast ja kuulsamast Kakadu rahvuspargist mis on suures osas troopiline ja soine koos Billabongide ja soolavee krokodillidega (kes on va“gagi ohtlikud elukad) ja mingis osas rohkem nagu savann, u“mbritsetud liivakivist ma“gedega (see on see kus krokodilliku“tt Dundee filmi peategelane elas ja seda filmiti) ning lopetades erinevate rahvusparkidega Kimberley ma“eahelikus.
Me alustasime oma seiklusi Kakadu pargi ku“lastamisega, meie st. Mina, Tony - meie vaimne isa ja campervani omanik austraaliast kes peale naisest lahutamist veits auru va“lja lasta otsustas ja ringi tripib oma kodumaal, Frederique, lobus prantsuse neiu kes juba 9 kuud austraaliat avastand ning tema a“sja austraaliasse saabunud sobranna Caroline kelle inglise keel igapa“evaga paremaks la“heb ja kes hakkab juba nu“u“d peale 11 pa“evast teekonda Jet Lagist (eesti keeli lennupohmell???, cammoon eesti filoloogid aidake ha“dast va“lja) u“le saama (videol järjest Freddy, Caro ja Tony http://video.google.com/videoplay?docid=-2878944965391725870#). Esimene pa“ev kulus sinna saamiseks, suurim atraktsioon olid termiidi pesad, mille sipelgad tatiga mullast kokku kleebivad, ning need sipelgapesad voivad olla oma kuni 5 m korgused. Peale vosa tulekahju on savine muld justkui kivist ja pesad on peris kenad, neid on teea“a“res kohati savanni aladel tuhandeid, niikaugele kui silm seletab pikituna madala vosa ja rohttaimede sisse. Suht teist moodi kui segamets eesti teede a“a“res. Ja austraalia muld, see on siuke punane, umbes nagu vortsua“a“rse olletehase suvila juures olev liiva paljand. Teise pa“eva veetsime oodates, et a“kki Tony ja selleks ajaks juba ka meie sober Stuart kes kohaliku uraanikaevanduses (uraanikaevandus keset rahvusparki, ainult austraalias ;)) to“o“tab viib meid paadiga soitma ja a“kki onnestub meil krokodilli na“ha. No toele au andes tegelesime rohkem vist isegi karavan pargi basseinis ujumise ja nentimisega, et eelmisel ohtul ha“vitatud alkoholi kogus oli liiast suur ning u“ritasime eriviisidel pohmelli petta. Paadisoidust suurt miskit va“lja ei tulnud, see eest sai ja“rgmine pa“ev mindud Billabonge kus krokodillid elavad kaema (me ei raatsind paadiretke kus neid so“o“detakse ette votta), aga krokod peitsid end meie eest, ku“ll aga ei teinud seda aborigeenide poolt kaljuseintele joonistatud ka“ngurud ja muud elukad, need kaljud isegi olid paras vaatamisva“a“rsus, oli ta“iesti arusaadav miks aborigeenid juba aastatuhandeid sinna varju on kuumnuse eest tulnud. Ahjaa, olukirjeldustes sai a“ra unustatud et palav on siin, koik tegevused tahaks kuidagi veega siduda, et 35 voi enama kraadisest kuumusest end veits va“rskendada vahetevahel – samas nagu igasse Billabongi ujuma ei kipu, sest kroko roaks kah nagu saada ei taha. Raske elu oli meil u“hesonaga :). Abokate kunsti juurde tagasipo“o“rdudes – suht primitiivne va“rk, samas siiski huvitav. U“ldse on aborigeenid vaatamata 200-le aastale tsiviliseerimisele ikka peris primitiivsed veel endiselt, ei ole integratsioon mitte edukas siinmail olnud, muidugi eks mingi hetk olnud integratsiooni poliitika selline et tapame, va“gistame ja orjastame ja siis et votame maa a“ra ning anname alkoraha, las joovad ja surevad, nagunii nad ei oska seda normaalselt teha. See viimane protsess toimib siiani, kuigi osad abo asulad on kuivaks piirkonnaks kuulutatud. Nu“u“d ra“a“givad uuest aborigeenide poliitikast, eks na“is kuda sellega saab. Samas maad on aborigeenidel endiselt nagu muda (ise ku“simus palju sest kvaliteetne on), osad „reservaadid“ on Baltikumi suurused... Aborigeenide maad on pohjaterritooriumil vist koikse rohkem. Aga vot ja“rgmine pa“ev oli lihtsalt mega, leidsime Barramundi kanjonist ma“gijoe/oja koos koskede kaskaadiga. Koige kihvtim koht kus mina kunagi ujunud olen , 100%, ning isegi krokosid ei pidand eriti kartma, sest nad pole 20 m kosest u“les ujumise osas just tuntud, pealegi oli see juba veits sise maal, kus soolase vee krokosid va“ga harvakohtab, seal pohiliselt magevee omad kes ammustavad (ja ega see kah meeldiv pole ilmselgelt) aga ei tapa. Lihtsalt monus lebo pa“ev looduses, ainsaks varjuku“ljeks oli see et onnestus a“ra uputada kaljudelt vette karates Annilt su“nnipa“evakingiks saadud kell, olen nu“u“d ilma ajaarvamiseta, sest tihti ma ikka mobiili kaasas kannan. Samas saab see kell ikkagi rekorditeraamatusse, sest ta pidas vasta 9 kuud, mis on auhinnaline teine koht minu poolt omatud kellade ajaloos, tosi, tal oli juba tosiseid kahjustusi Melbourne jalka ma“ngust (selle ja“rel superliimi abil tehtud kahtlase va“a“rtusega parandus andis ja“rgi vette hu“ppel), kaljuronimisest Uusmeremaal ning Darwinis baaris salto u“ritamisest. Aga see ujumiskoht – kui juhtute Kakadusse siis Barramundi Gorge on midagi mida peab kaema (http://video.google.com/videoplay?docid=-282797496819458849# ja .
Uus pa“ev, uus rahvuspark – Nitmiluk, ehk Katherine Gorge. Veetsime pa“eva veel ja vees, tegime kajaki matka mo“o“da ta“iesti uskumatut ma“gijoge mille kaljust seinad kerkisid 100+ meetrit, hoigetele vastu kajades ja postkaardil olemise tunnet tekitades. Avastasime poolenisti veega ta“idetud koopaid (ehk aerutasime kalju alla) ja linnupesi neis, lebotasime ainult veelt ligipa“a“setavates randades ja ujusime iga poole tunni tagant et keha temperatuuri va“hegi vaos hoida. Krokosid (magevee omi, kui sa“a“l soolaseid oleks olnd ega siis poleks kajakiga va“ga va“lja taht minna ausalt o“elda) ei onnestunud na“ha. Taaskord pa“ev mis alatiseks meelde ja“a“b, lihtsalt uskumatu, millist vaeva see noudis, et oma reisikaaslased, kes kartsid et see oleks veits liigne fu“u“siline pingutus aerutada siukse kuumaga (asi oli vist ka selles, et Freddie u“kspa“ev peaaegu kokku kukkus (no ma ei voi, mis neil prantslastel on, koigepealt Philippe indoneesias ja nu“u“d Freddie) kui me Kakaduus vaateplatformile ronisime), nousse saada seda ette votma. Hiljem samas, olid nemad vaat et rohkem rahul kui mina. Ku“ll onnestus mul krokot na“ha u“le ja“rgmine pa“ev. Ja“rgmise paéva veetsime oma karavanis la“bides sadu kilomeetreid, kuna me ei saanud ligi ilma neljarattaveota ja jube kobaka karavaniga paarile rahvuspargile kuhu minna tahtsime, pa“eva ta“htsu“ndmuseks oli a“iksetorm ning rahe mis sellise palavaga uskumatu tundus. Aga kroko na“gemisest: Hommikul a“rgates, magame me koik ilusti karavanis, kanname oma maja kaasas nagu tigudele kohane u“le 100 me pill ei la“he, mis 130 kiiruspiirangu juures tundub veits jama vahest :)), seega nagu tavaliselt siin hommikuti ja igal muul ajal oli kallal jube tahtmine ujuma minna. Jogi meie laagripaiga la“heduses tundus olevat kuiv nagu va“ga paljud ojad ja joed siinmail kuiva perioodi lopus, taamal siiski tundus miskit veel voolavat. La“ksin asja uurima, ning kuigi miskit ei vooland (mis on ujumise seisukohast ilmselgelt halb ma“rk) oli vesi seal ta“itsa olemas. Pidasin parasjagu unise peaga aru, kas oleks moistlik ennast seal kasta voi on all moni kroko peidus, kui mingit kahtlast puristamist kuulsin, ja na“gin et minust 2 m paremal u“ks kroko puhkab. Magevee oma, sest olime siiski siemaal, soolaste krokode asualal va“ga ujumisele ei motlegi. Oi oi kui kiirelt ma ujumise vasta huvi kaotasin ja kaks sammu tagasi tegin. Imetlesin teda veitsa ja lippasin tagasi kaamerat tooma, koik mis see mulle toi oli teadmine, et kuskil ootab mind suur onn, peale seda kui lind mulle teepeal peale kakas, aga kroko oli a“ra sukeldunud seks ajaks kui tagasi jõudsin. Eelmisel ohtul olime kohanud muideks kaht reisulist, saksa neiut Marioni ja ameeriklast Jeffi, kellel oli bents keset outbacki otsa saanud, no peab ikka lammas olema, kui igas bentsujaamas mida na“ed paaki ta“is ei pane kui tead, et ja“rgmiseni on va“hemalt 200 kilti... Muidu olid nad see eest toredad :). Nii, nu“u“d mul on pa“evad sassis, aga u“hel neist sai ettevoetud pisike matk Geiki Gorges (no suurema osa ajast matkasin uhkes u“ksinduses, sest pooleteist tunnine matk tundus teistele liialdusena, u“ldse oli mul vahepeal tunne et tahaks neile seiklushimu puudumist ette heita, aga see oli ka ainus puudus), ma ei joua a“ra imestada kui palju megalt ilusaid paikasid siin on, lihtsalt kena on jalutada joekaldal kaljude vahel mis olid 350 miljonit aastat tagasi rifiks merepohjas ja nu“u“d on erosiooni tulemusel omandanud koige huvitavamaid kujusid. Huvitava seigana maksaks veel va“lja tuua konnade elu vetsupotis siinkandis, neile lihtsalt meeldib seal ja neid sealt va“lja saada on suht voimatu, ma arvan et nad ei arva inimestest va“ga ha“sti, sest me ei na“ita neile enamasti just oma koige paremat ku“lge :). Tegin ka koomika klassikasse kuuluva video sellest kuidas nad reageerivad kui vett tommata, aga selle na“gemiseks tuleb teil oodata kuniks ma tagasi jouan (panin nüüd üles: video 1, video2 ja video 3). Ning pilte ma kah praegast u“les ei lae, sest no 5 taala interneti tunni eest maksta on ikka selge liialdus mis liialdus... Isegi see kirjatu“kk on kirja pandud Tony arvutis ja siis lihtsalt blogisse aja kokkuhoiu mottes kopitud. U"ldse on Tonyga ning karavanbussiga (fui, peab vist campervani kasutamise juurde ja"a"ma) reisimine austraalia moistes odav lobu, alla 500 taala kahe na"dala toidu ja joogi ja majutuse ning lobustuste eest on ikka va"ga hea diil, Melbournes elades sain ma vahest koige kokkuhoidlikumal na"dalal nii ha"sti kui 250 taalaga la"bi, pealegi oleme me ennast ta"itsa hoolega nuumand (Tony pidas vanasti restorani ;)) ning mis seal salata ka olut on omajagu sinna kuludesse sisse kirjutatud.
Siis veel paar onne toovat Baobabi (teate ku“ll, siuke mega suure u“mbermooduga puu) kallistust (austraalia moistes Boabi, neil ikka iga asja jaoks oma sona, olgu selleks siis heaps palju jaoks voi arvo afternooni tarbeks voi middie olle klaasi tarvis (la"a"neaustraalias) voi buggie snuglers - mis on speedo tu"u"pi ujukad) ja kovasti soitmist ning olimegi Broomes, mis on unine aga ilus linnake, koos 22 km pikkuse liivarannaga mis on ta“pselt la“a“ne suunas ja kus paari koksi juures pa“ikseloojangut rannas nautida on lihtsalt suurepa“rane nagu eile selgus. Kohaliku pubi piljardireeglid on imelikud, aga seda on nad va“ga paljudes kohtades, nii et mis seal ikka.
Tulevikuks on mul plaan, katsun va“lja progeda kuidas siit Perthi saada (teine 2000 kilti), vahepeal ilusates paikades peatudes, voibolla liigume edasi sama seltskonnaga, voibolla teeme muud plaanid, eks elu opetab. Olen kalli interneti u“henduse ja selle puudumise tottu (no kurat, isegi mobiililevi polnud mul 1500 kilda jooksul kordagi) endiselt su“gavas pimeduses, kas Eestis on lumi maha tulnud, nii et palun hoidke mind oma kommentaaride kaudu kodumaise eluga kah kursis. Ja sina Juss saa terveks ning a“ra ko"hi ning tatista seal.

Ma la“hen nu“u“d tagasi ujuma,

Massa

Darwinis, 18 oktoober

Heihoo, motsin et kirjutan va"heke enne kui minekut teen, sest ega see inteneti looamke pole austraalia outbackis just eriti levinud. Sain nimelt endale homseks (ja veel umbes 7-8 pa"evaks, sest see pole siin mingi Eesti mastaapides riik) ku"u"di Broome suunal. La"hen koos u"he vanema austraalia tu"u"bi ja kahe prantsuse backpacker neiuga, plaan on ku"lastada mingit hunnikut rahvusparke teepeal ja muidu chillida. Tegu saab olema mu esimese pikema reisiga siukse elukaga nagu campervan (no uusmeremaal paari peale ha"a"letasin kuigi nad pole ha"a'letajate sobrad tavaliselt), ehk siis ratastel suvila voi midagi sellist. Muidu polegi nagu millegi asjalikuga eriti hakkama saanud mone va"ikse peo korraldand, hunnikut eestlasi kohand ja ujund ja lebotand, so"o"nud ja maganud jne. U"ldiselt on nii palav et ega va"ga ei viitsi muud teha kui ujuda aint, siin kirjutatakse iga poe ukse peale suurelt airconditioned ja va"ikselt mis poega on tegu :). No ses suhtes e kui juba jahe sees on ku"ll sa siis vaatad isem kas midagi osta sealt tahad... Eestl;aste kohtamine on siin kuidagi lihtne, va"ike linnake, kokku olen juba 8 kohand. Esimesele 5-le jooksin otsa kui korval backpackerisse ujuma suundusin, tundus et kuidagi tuttav keel voi nii, ja siis eila leidsime sealt samast veel 2, ning u"ks Eesti tu"u"p helistas mulle kes na"gi mu kuulutust et ma ku"u"ti otsin. Temaga sai hommuku ujumas ka"idud ta"itsa OK vend tundus. Nagu ka teised eestlased muidugi u"ldse on vahest hea eesti keelt praktiseerida :). Eila sai siis Eestlastega peol ka"idud, kahjuks ei tulnud midagi va"lja tissi maalingu voistlustest millest algselt ka kaks Eesti neiut osa pidivad votma, nii et voit ja"i ja"lle koju toomata, aga nalja sai niisamagi ta"itsa omajagu voi isegi veits rohkem.
Selline sisutihe ja pikk sissekanne siis seekord, pole mingit muusat kallal praegu lihtsalt ning ei ahkak vaimu tapma ja teie aega raiskama sellise mo"laga rohkem.

Panin indoneesia pildid u"lesse

Heihopsti, pidid on http://public.fotki.com/massaindoneesias aadressil. Et pildid peaks vanarahva tarkuse ja"rgi suht jutukad olema ja seal juba mingi 256 tuhat sona vedamise korral varsti u"leval on siis luban endale laiskust ja va"ga ei mo"lise. Lopetasin oma indoneesia reisi sujuvalt surfides (milles mul ilmselgelt veel kovasti arenguruumi on) ja korraliku peoga (breikides ma"a"ritud rided vist Eestisse tassimist enam ei va"a"ri :)). Surfimisest sain tu"u"pilised surfamis vigastused (see ja"reldus pohineb sellel, et ka Jeroenil olid samad sU'mptomid) - milledeks on a"ra hoorutud koht ja munad ;). Onneks paranevad surfamis vigastused kiiresti... Hetkel olen juba ta"itsa austraalias Darwinis, kus ma muideks eila tervelt 5 eestlast kohtasin (eesti keel oli ikka suht roostes), pohiliselt tegelen ma aga ku"u"di otsimisega la"a"ne ja louna suunas, vabal ajal katsun u"le saada peas pidevalt toimuvast arvutamisest palju ma just selle jube kalli asja eest indoneesias maksnud oleks. Kultuuri ja hinnasokk u"hesonaga.
Eila sain ka selgeks, et ma pole peris andetu isegi sellisel alal nagu Limbo mitte - mis mind mu keha mootusid ja paindumatust arvestades nats u"llatas, aga eks ma tegin oma puuduja"a"gid tasa tasaaalu, tagurdamisoskuse kui asi hapus kiskus ja ihtsalt tahtejou ja keskendumisega. Igastahes sain ma auhinnaise teise koha Limbovoistlusel, voites isegi koiki paindlike ja paindumatuid pikki ja lu"hiesi ning ilusaid ja koledaid neiusid, aint u"he aasia tu"u"bi vasta ma ei saanud, kes ta"itsa paindus kah. No tosi ku"ll, ma tegin sobi kah natuke, la"bides u"he vooru kus enamus va"lja kukus pigem ta"nu publiku toetusele kui heale limbole (publiku toetus oli motiveeritud sa"rgi seljast votmisest ;)), aga voitjate u"le ju kohut ei moisteta, right. Kuid kokkuvottes me olut ei voitnud, sest Limbo oli osa ma"luma"ngust, ja kuigi me peale esimest vooru va"gagi auhinnalisel positsioonil veel olime ta"nu minu teadmistele geograafias ja oskustele boonusvoor Limbos ning saksa neiu uskumatutele teadmsitele koikide lugude kohta mida ma"ngiti ja ta"nu Iiri neiule kes teadi mis aastal Titanic hukkus ja kuda Harry Pottery viimast raamatut nimetatakse, aga teine voor la"ks meil aia taha kuna me magasime selle alguse maha lihtsalt ning ei votnud oma ignorantsuses vastuste lehte va"lja lihtsalt. Mis seals muud, kui tuleb lihtsalt moni teine pa"ev kuidagi olut voita, ei saa ju nii olla, et austraalais monda baarivoistlust ei voida (uusmeremaal ta"itsa onnestus). Aga nu"u"d peaks ikkagi helistama ja uurima, kas Tony kes kuulutas et ta homme la"a"ne austraalia suuans la"heb ka nii teeb ja kas tal mu jaos ruumi on - kell on pool uk"s nii et peaks olema sobilik ka uniseimatele backpackeritele traati tommata. Ja muidugi ootan teie kommentaare esimesest lumest ja muust huvitavast.