Ajeee

No alustuseks suured ta"nud koigile kes viitsisid voi suutisid kommentaari lingikese u"les leida, oli vaga kihvt lugeda kirjutamise asemel. Kuigi statistika u"tleb, et ca kolm neljandikku lugejatest ei loe kas lopuni, pole tehniliselt nii tasemel et kommenteerimislinki leida (kone alla tulevad vist mu (vana)vanemad (uu topelt kordsed sulud, ma olen excelis viimasel ajal liiga palju valemeid ehiatnd ;)) voi on tegu lihtsalt salalugejatega huvitavatest eestimaa paigust, kes tahvad kapis pusida. Ja paluks mulle testimiseks u"ks kast seda uut kesvamarjukest teele panna:), aadress on eelmises postituses. Samas tundub ta"itsa kaalumist va"a"rt mottena ka A Le Coqi austraalia agendiks hakata, mu too kaaslased tahtsid kull igastahes kohe poodi tormata kui ma neile reedel (teate kull poole viiest alates kui siin tool alkot jagama reedeti hakatakse) vastasin kusimuse peale milline eesti olu ka on, lihtsalt ja tabavalt et "better". Pidin neid kurvastama, et siit seda va"ga ka"tte ei saa. Ja lolli peaga ma koduolle punsut kah kaasa ei pakkind...
Igastahes, lugedes, et jussi oue ei lasta kaisin tema eest reedel valjas briti poissmeestega, mis tahendas, et laupaeval kolisin hostelist a"ra taiesti labi udu, siinsed viinakoksid on jubedad, mitte ohtul, aga hommikul. Ahjaa, ma ei tea, ega ma vist veel ei mainind, et langesin varguse ohvriks, mingi rott pani lihtsalt puiselt mu magamiskoti tuuri hostelist. No kellele seda vaja oli? Alatu igaljuhul. No ostsin siis endale teki ja linad, suht odavalt sain, kahe dollari poest (millest siuke nimi mai tia) - 70 taala eest. Selgus, et korteri kaaslased on mul kihvtid ja ka"isime laupa"eval ilusti kenasti ooklubis et ta"histada minu sisse kolimist ja hollandi neiu Linda peatset lahkumist, laheb ringi ra"ndama peale tootamist, jube kade olen, et pean tood tegema. Panigi teine ta"na minema ja vottis oma raamatu mida ma eile ei suutnud lopetada vaatamata sellele et puudsin kah kaasa:(. Nuud on meil naiseliku ka"ega hetkel korteris jokk (mitte et seda vaga na"ha oleks olnd, jube segadus meil ikka seal, minu tuba vist on koige korralikum sest pole veel joudnud...), jargi jaivad nuud moa, Rafael (Mehhikost), Mathias (saksast) ja Frank Hollandist.
Eile oli taitsa bueno pa"ev, esiteks oli kolmapa"ev mis ta"hendas tunnist jalka pausi keset pa"eva ja teiseks, teate kui kihvt, mul onnestub laupaeval vist purjetama minna, ja mitte niisama vaid suisa voistlustele kohe suht suure (mingi 15m) jahi meeskonnas. Mu u"ks to"o"kaaslane Rodney tutvustas mind teisele kolleegile kolmandal korrusel, Yvettele, kes ise purjetab ja teadis et uhel jahil oli mees puudu viimane laupaevak ja eila siis jahi kapten helistaski mulle ja voilaaa:). Viimase peal! Ja siia spordi rubriiki peaks lisama, et esmaspa"ev tegin touch rugby voi touch footie debuudi. Aitasin oma meeskonna otse loomulikult voidule, mis oli neile esimeseks. Vaevalt et mu teeneid nuud ses osas ulehinnata maksab, arvestades et ma ikka igast lollusi seal vahepeal tegin, aga kaitses olin suht okl, sest see nagu kullimang ja joosta ma jaksan veits vahel. Ahjaa - veel uks kihvt spordiga seotud toik. Algul kui austraaliasse tulin, muudkui imestasin, et miks koik lambad igast receptionitest arvavad, et mu nimi on EssenDon, omast arust nagu ei na"e mingi itaalia doni moodi va"lja. Paari na"dala pa"rast tuli selgus, siin siuke linnaosa Melbournes millel kuulus Footie meeskond kah, nimega Essendon:). Nii siis saabki igapaev peaaegu lehest lugeda mida mingi Essendoni staar ja"lle on arvanud.
Mis veel, to"o" koha pealt on nii, et minu ullatuseks kusiti juba tana, kui mul hetkel kokkulepitud kuust ajast veel enam kui kaks nadalat ja"rgi, et kas olen nous edasi jaama, kuna asi mulle veits ootamatult tuli, kukkus mul kusimine, et kas veits akki palka kah siis juurde saab tsiba imelikult valja... Suht ulbe muidugi vist on, et olen kolm nadalat peaaegu tootand ja teist korda kusin palka juurde, aga mis teha, lihtne matemaatika utleb nii, et kui ma liiga kaua siin tootada ei taha tuleb rohkem teenida... Algul vaatsin, et vist ei tule ara, sest otsene ulemus utles et nad otsivad kedagi enam vahem selle palga eest, aga ohtu poole sain kone oma tooagentuurilt kes arvatavasti mu tooandja ulesandel pinda sondeerisid ja kusisin pisut juurde (jaades enam vahem samale tasemele targu), no see kaks taala tunnist neid ei tapa ja mulle on igaljuhul abiks. Nuud on nii, et rongiga koju soites agentuur helistas ja utles et Avanteose personali osakond oli ok ja vaja finantsosakonna bossi kinnitust, eks homme selgub kas onnestub, eks siis utlen kah neile kas olen nous jaama homme, nagu lubasin, kuigi ma aravn, et vist isegi siis jaan kui palka juurde ei saa kui just agentuuril varnast alternatiive votta pole - tasuta olu reedeti ja jalka louna ajal on kah midagi vaart. Nuud ma siis istungi siin ja votan blogi kirjutades hoogu, et oma sugulastele kes siin pesitsevad kiri saata. Nimelt selgus mu u"llatuseks, et jargmine nadalavahetus on kolm vaba paeva - arvake a"ra mille puhul, kuningannal on su"nna :). Ma kull veel pole selgeks saanud kui kaugel Coleambally siit om ja kuda sinna saab, aga veits ikka on, peab vaatama kas kolme paevase nadalavahetuse jooksul sinna retke ette votmine on asja vaart, isegi kui sugulastel liiast palju plaane pole tehtud. No mul veel esialgu aega on, kull jouan neile kulla kah. Uleuldse peaks vist mingi korralikuma generaal plaani tegema, praegu tundub nii, et koige kasulikum on nii tegutseda, et alustuseks tootan umbes nii septembrini voi septembri keskpaigani (jube vastik, aga elu selline ebaoiglane, pean ikka vist lotovoitjaks hakkama), siis tuleks kuune tripp indoneesiasse teha enne kui seal oktoobri lopus sadama hakkab, siis tagasi austraaliasse rohkem nagu ringi trallima mingi pooleteiseks kuuks ja siis veel taisse vaike boksipeatus mingi kuuks umbes vast ja nii peakski heal juhul jouluks koju joudma. Ehh, eks nais, elu siuke muutlik ja tais sundmusi ju, vaatame kuda kulgeb.
Aga teie olge koik ikka musid edasi, tervitan koiki ja loen ka tulevikus huviga kommentaare Eestimaa elust, iga inimese arvamus on demokraatlikus uhiskonnas tahtis teate ju ku"ll, naidake aga mis suudate ja pakkuge pu"stolreporter Juhanile konkurentsi.

Mis teoksil

Ahhoi taaskord, seekord ta"itsa moistliku ajaintervalliga. Viimne kord ja"in pooleli footie ma"ngule minemisega, ja ausona, taitsa pro oli :). Kuigi siin kirjutas veel mitu pa"eva ajalehtedes, et tegu oli koige kaitsvama ma"nguga mida paljude nooremate inimeste silamad na"inud on ja iga teien isehakanud spordikriitik ku"sis et kas siis sellist footiet me tahtsimegi, siis mulle kellel mingit vordlusmomenti polnud ta"itsa meeldis. Asi oli ikkagi uus ning huvitav mulle, pealegi polnd mina korraga nii paljude inimeste seltskonnas veel vist viibind - staadion oli kolmandik ta"i aint, mingi narused 36000 pealtvaatajat aint oli ;). Ja reeglitest sain kah juba mingisuguse pildi ette. Neil on neli posti seal, kaks keskmist on korgemad ja aarmised veits madalamad, aag see pole kuigi tahtis sest korgus piirangut iseenesest pole - st. ule ei lahe. Kui lood palli labi (jalaga ja kaest, visata ei voi) kahe keskmise vahelt on kuus punni ja kui keskmise ja aarmise vahelt siis on uks punn, post on kah uks punn. Seega erinevalt jalkast on peaaegu loogid kah midagi vaart:). Pall on siuke ovaalne junn nagu rugbys ja ameerika jalkas, edasi liikumine toimub palli kaest katte sootes voi sellega joostes, kusjuures iga viieteist meetri (sammu) jargi peab porke tegema kui jooksed, ning, vaga tahtis reegel on et kui soot tuleb jalaga ja sa kinni puuad ja sammukese tagasi teed siis hetkeks mang seisab ja sul on vabalook - seega pohi kombinatsioon on varavalahistele oma mehele pall jalaga luua nii et ta katte saab. Kuigi eriti maha joosta ei voi, siis katest haarata ja palli eest ara luua ja keha anda ikke voib, nii et vaga lihtne pole. Vot selline ponev mang, aga see selleks, ma usun, et neiudest lugejad vahetasid juba kanalit selle aja peale:).
Teine kihvt asi - spordilounad toojuures. Esmaspaev kahjuks ei tulnd valja, sest sadas ja ei tahetud marja muru peale tootajaid vigaseks jooksma lasta, aga touch footit katsetan sisi jargmine esmasp. Tana see eest oli soccer, juhhuu. Jummilast kihvt on keset toopaeva tunnike murada, kuigi mulle selgus kurb tosiasi, et mu sportlik vorm on jeed teinud mu juurest. Esimese kahe runnakuga oli toss valjas, hea oli et vahemalt molemal varava olin joudnud luua:). Voibolla oli asi ka lasanjes mille viimased jupid veel kurgust valja paistsid, aga igaljuhul peaks ennast liigutama hakkama ja veits trenni tegema. Vahest isegi onnestub, avastasin nimelt u"he dojo (judo ja muude voitluskunstide treeningsaal mnaakeeli) oma tulevase ajutise kodu korvalt. Ahjahh, oigus - korteri leidsin endale. Voi oigemini laksin lihtsama vastupanu teed ja votsin esimese mida kaemas kaisin, algul kull kahtlesin moeldes et toole veits jama minna, aga no tegelt, 40-45 mintsa pole ju palju sellises jurakas linnas, pealegi on ta rongijaamast 2 minda kaugusel ja koos rongisoiduga olen 15 mindaga citys. Uur on nagu ta on, siinne keskmine, maksan oma toakese eest mitte just koige viimase peal olevas korteris 120 taala nadalas, aga odavam ike kui hostel, samas ei anta jalle hommikusooki. Aga oma tuba oma luba, see kah loeb miskit vast. Seega, laupaeval kolin sisse, olete koik soolaleivale oodatud. Aadress on 123 Westbury st., koige lihtsam on nii sinna saada nii, et votad tallinnast lennu melbourne, lennujaamabussiga saad flinders st keskjaama, sealt votad rongi sandringhami suunal (laheb arvatavasti 8-9 perroonilt), huppad Balaclava peatuses maha ja oledki peaaegu kohal :). Kui seal juba olete tommake traati, +61 411 601795 ja ma tulen jaama vastu.
Mis mul siin veel uut on? Ahjaa, oma suures karjaari tegemise tuhinas soin oma bossi juba valja, teatas tana et andis eila lahkumisavalduse ja suundub uutele jahimaadele 22 juunist. No kuna mu esialgne lepe on kah umbes selle ajani, siis pean vist uue taktika votma ja kellelegi teisele pugema hakkama, tutkitki mul sri lanka piltidega lehvitamisest tulevikus kasu on. Noh, samas on muidugi lootust, et see tuup keda ma asendan, indialane, ei tule enam indiast puhkuselt tagasi;), lendas teine tana ara, eeldusel et naine oli kodus ka tema asjad ara pakkinud... Muidu mul on too siuke nagu ta on, muran excelis ringi ja reconcilen igast panga accounte, taiesti mottetu kui keerluliseks neil siin finants inimeste elu kogu selle tsekimajandusega aetud on... Ei sellest moni teienkord, kui siuke tunne on et tahaks toost raakida, hetkel ma tean ainult niipalju, et esmaspaev on hea paev tool - touch footie voistlused. Teispaev ei saa lihtsalt sitt paev olla, sest siis makstakse palka (jajah, siin saab iga nadal palka). Kolmapaeval on soccer mille nimel olen valmis ka lolli naoga kaheksa tundi kopi paste tegema kuigi nii hull asi onneks uldiselt pole. Neljapaev on sulgpall ja see on siuke raske paev. Ja siis reedel juba tead et ongi nadal labi ja akki vaike labu ootamas, kanantab luhiajaliselt rallit soita kull nii :).

Aga teate, aitab jamast, palju mina ikka vahutan. Nuud on nii, et igauks kes viitsis lopuni lugeda votab katte ja otsib ules kommenteerimise lingikese ja kirjutab mulle midagi kihvti ka enda voi eesti elust mis uudisets ei kajastu (paluks aint must leib rahule jatta uhes kamaga), selleks et aus oleks nii oelda. See on KOHUSTUSLIK, kes ei kirjuta saab blogi ba"nni;). Mis aga meelde tuleb, mis eile tegid, kes koige parema anekdoodi tool raakis, kes uue ollesordi turule toi mis su paeva tegi, kuidas moni imbetsillist ilma silmaklappidega autojuht su poriseks pritsis, kuda neljap atalandis pidu oli, kes jalle tookohta on vahetand voi uue suurema ja uhkema maja auto voi korteri ostnud, kes kellega kaib jne. Tahtis on lihtsalt, et igauks midagi kirjutaks, et mul kah midagi lugeda oleks kui toojuures imekombel vabat aega liiga palju tekkima peaks.

Tervisi

Austraalias

Jah jah, votan omaks, olen vastikult laisk. No aga tegelt, ega kuu aega pole ju nii pikk aeg blogi pidamisse pausi teha ja pealegi leiaks ma vajadusel hunniku haid vabandusi ja pohjusi alates rohelise imeraamatu tais saamisega ja sellega et nagu polegi suurt miskit juhtunud.
Nii, kuhu me siis viimati ja"imegi, kui mu hallid ajurakukesed mind ei peta siis olin ma peaegu et teel austraaliasse, tehes veel uus meremaal peale Taurangas lebotamist viimase haaletamise ponnistuse Aucklandi mis laks ludinal, tudides kaks ood Benneti juures ja siis emiratesi abiga sydneysse. Ahjaa, sain veel kokku Imbiga, uhe Eestlasega, kes juba peris kaua uusmeremaal oli ringi vaadand, osaledes erinevates looduskaitse projektides vabatahtlikuna. Suht omamoodi tuup oli, aga taitsa huvitav tadi, siuke boheemlase tuupi rohrline voiks vist oelda. Ja kasi rippus kah kaelas, kuna oli kukkund ja seda vastikult rebestand uhel looduskaitse alal, oli hunnik oppe tehtud - aga tublile reisisellile kohaselt oli ta muidugi positiivsus ise vaatamata sellele.
Jargmine peatus - Sydney. Esimene asi mis mind ullatas oli see, et pimedaks laks kell 6, no mai voi, mingi polaarvootmesse sattusin voi. Uusmeremaa 7 oli veel suht normaalne tundund, aga siin oli tegu vist rohkem austraalia energia kompaniide promoga, sest ommikul laks valgeks kah ulivara, olid teised lihtsalt kella imelikuks keeranud. Saabusin Sydneysse teades, et mu hea poli hakkab labi saama ja pean toole asuma, sest viimati pangakontole vaadates olin olnud sunnitud todema, et keegi raisk on mu saastud ara kulutand. Aga ega ma ausalt oeldes vaga ei tundnud ennast tooinimesena, mkmm, oopis vastupidi, selline tunne oli, et nuud oleks viimane aeg vabadust veel nautida. Sai vahest kull internetis kaidud ja tookuulutusi vaadatud, aga vaita et ma oleks hoolega tood otsind oleks selge enesepetmine. Selle asemel tundsin end hasti, tutvusin linna, kohalike inimestega ja sealsete eestlastega. Alustuseks sain kokku Marega, uhe eestlasega kes siin mandril lapsi hoidis, naitas ta mulle veits linna ja valgustas mis siin mail huvat toimumas on. Palju intrigeerivam aga oli ohtu kohaliku neiuga keda couchsurfingu kaudu kohtasin kes mulle ekskursiooni tegi. Tuli va"lja, et Sharon oli taitsa Tartus ka"inud ja puha, oma kreisil reisil euroopasse, kus tal muuhulgas oli onnestunud peale pideva eurolinesiga janese soitmise Londonis rikkurite lapsi hoides palju raha teenida ja siis umbes kuu aega kokat tarbida, paha harjumus millest ta nuud vaikselt vabaneda uritas, olles juba paar kuud ilma hakkama saanud. Aga egas see lihtne pole, tema seltskonans tajusin suht tihti et ta on peris ebakindel ja igatseb teatud hetkedel taga seda voitmatuse ja jumalikkuse illusiooni mis see narko tekitab. No aga pulli sai igaljuhul, kuigi sharon laks suht kappelt koju tuttu kiusatuste valtimiseks, olin mina juba hoos seltskonnas keda kohtasin onnestus tuvastada isegi uks lati juurtega neiu nii et ma polndki ainus baltlane. Jargmine paev nagin ma korraga niipalju eestlasi nagu ma polnd juba kuid nainud - oli siuke Sydney noorte eestlaste kogunemine millest mul tanu orkutile oli onnestunud hais ninna saada. Sain Marega kokku ja lippasime Sydney ooperimaja (jajah, see sama imelik ja imeliselt ilus ehitis mida te koik telekast naind olete ;)) trepile kogunemisele, et botaanika aeda piknikule suunduda. Eks igauks oli miskit uhes toonud ja utleme nii et minu vaese randuri panusena lauale asetatud vorsti voileivad ei olnud koige menukamad, koige suurem kokkaja vist viisakusest uhe soi peale seda kui ma olin isukalt ogimisega tema suureparastele horgutistele komplimendi teinud. Monevorra menukam oli mu elu"lli pudel, mille ma olin kohalikust mahlast ja austraalia puskarist vana hea eestlaste eegiptuse retsepti jargi suurima hoolega pruulind (no kes teab see teab;)). Igastahes oli kokku tulnud palju toredaid inimesi, kes juba aastat 4-5 sydneys eland kes lihtsalt sealt labi liikumas. Loomulikult ei saanud selline tore uritus labi ilma vaikse jarelurituseta, kuna oli puhapaev siis laksid sinna (jutt kaib ilmselgelt lahimast sobivast baarist) tootud nagu mina ja Kadri ning Virgo (no okei, Virgol oli vist tegelt lihtsalt vaba paev esmaspaev, ta nii tootu polnud). Selgus, et Virgo on tubli Eesti riigiteenistuja (politseiametis vist) kes oli tulnud lihtsalt kaema miuke austraalia on. No igastahes (jah ma tean, et tundlikumad juba tahvad mulle halvasti oelda selle sona parasiitse kasutamise parast) avastasin ma et meil Kadriga on suhtselt palju uhist. Olles saanud korini eestis karjaari (Ma"rt pa"rdik teat, kui sa seda lugema juhtud siis oli ta su ulemus Hansapangas muideks) tegemisest nautinud taimaa volusid poolteist kuud oli ta otsustanud austraaliasse tulla plaaniga siin veits tood teha. Eks jareluritusel meil nalja natuke sai, uks hetk kui ma veits ulemeelik olin, paluti meil miskiparast baarist lahkuda - aga noh, eks me tegelt tahtsimegi juba ara minna:). Ja nii lainudki et meil kui tootutel Kadriga kel aega on sundis plaan jargmisel paeval veel veits oopis Sydneyt avastada ja minna uks teine paev blue mountainsissee selle asemel et hoolega tood otsida. Blue mountains oli vagagi tuus, selliseid vaateid ma kuskil mujal pole kohand ja matk oli kah taitsa matka moodi, isegi korraks onestus mitte teada, kus kuradi kohta see rada nuud kadus. Lobus oli. Ja siis oli Sydney Eesti maja kulaskaik muidugi, kus ulemaailmsel seksuoloogide konverentsil viibivad imre rammul ja olav mingi ja veroonika keegi ja siis mingi vene aegne psuhholoog koigile huvilistele seksist raakisid. Koige huvitatum oli asjast Kadi (uks kohalikest eesti neiudest) ilmselgelt, aga teised ei lainud kah just ruumist valja. Igastahes saime muuhulgas teada, et koige suurem noks on oopiski araablastel ja mitte negrudel, vaidlusi tekitas kas pedeks sunnitakse voi kasvatakse. Mina aga olin vaga roomus ka pakutud tasuta toidu ule, mida kull tarakaind veits ruustasid (siin on tarakan igas kodus tavaline koduloom, kliima siuke).
Aga mul jalad sugelesid juba, ma polnd juba ammu uhes kohas nii mitut ood maganud - ma olin juba nadalakese Sydneys ara veetnud. Ja pealegi tundus mulle internetis kuulutusi vaadates, et ta"pselt minu jaoks kirjutatud too profiile on justkui Melbournes rohkem, kuigi ma olen suht veendund asjale tagantjargi kainema pilguga vaadates, et eks neid oli sydneys kah omajagu :). Aga kuna seal kus me oleme pole kunagi nii hea kui kuskil mujal ja ma olin juba Sydneys paris mitut asja juba nainud otsustasin Melbourne suunduda. Ma arvan, et valikut mojutas ka teadmine et Melbournes uuesti otsast alustades ja ilma igast segavate asjaoludeta (nagu naiteks tuttavad kellega va"lja minna) on veits lihtsam tubliks hakata ja endale to"o" leida. No kurat seda lopuks teab miks tapselt, aga tundus, et Melbourne on hea valik (ja senini tundub nii), nii ma soetasin endale oise rongipileti 60 (pool hinda uliopilasele) taala eest - ja tegelt maksis se mulle aint 40 taala, sest oomaja pealt hoidsin ju ilmselgelt 20 taala kokku :).
Eks ma olin muutumas uha teadlikumaks, et asjaolu, et mu krediit kaardil veel limiiti oli ja ma selle vaakumisse tombamisele veel vaga lahedal polnud, ei tahendanud seda et olukord oleks roosiline olnud. Olin raskel teel uuesti toovoimeliseks inimeseks muundumisel. Seega tervitasin kahel ka"el asjaolu, et ka Kadri Melbourne sukelduma suundus (tema pursui tuli muidugi lennukiga) ja mul oli ja"lle hea vabandus uut linna avastada ja mitte hoolega to"o"d otsida. Kaisime beachil (kuigi ujumiseks oli veitsa jahe) ja veetsime muidu hasti aega. No aga paari paeva parast kui ta tagasi Sydneysse lendas hakkasid mul vabandused otsa loppema, raha oli juba nagunii otsas ja uhispanga kasumi marginaali juba minu tulevased intressi maksed sisse arvestatud.
Hakkasin hardcore toootsijaks. See on jube raske amet ma utlen. Esimese sammu olin oigupoolest juba teinud - ma olin endale ulikonna soetand, teie seal ei naera. Sest ma motsin, et kui juba siis juba, et farmeriks voi neegriks hakakn siis kui muu valja ei kuku. Teine asi mille selgeks olin saanud, et austraalias on puudu finants toojoust ja on ka ajutisi tookohti omajagu. Hakkasin siis CV-sd kilode kaupa ssatma igale poole, oma CV-d ka jooksvalt ilusamaks tehes ja peale esimest nadalat asudes ka motlema, et akki cover letter polegi nii mottetu dokument ja seda siis koostama asudes. Ja siis muidugi tooagentuurid - siin on neid nagu vihma peale seeni ja mitte ukski moistlik firma ei otsi toojoudu ilma nende vahenduseta. Muudkui siis aga helistasin ja kirjutasin neile ja ka"isin intervjuudel, ja registreerisin end nende juures, aga ei kippund vaga kergelt na"kkama. Abiks oli kui kuulsin Kadrilt et ta sai panka toole Sydneys (ilmselgelt pole voimatu seega tood leida), panin endale ta"htaja ja otsustasin, et kui kahe nadalaga ei leia office tood hakkan neegriks (neegri tood on siin suht lihtne leida). See ei tundugi ju nii paha uldse? No tegelt, palju sa oma paevast ikka CV-de meilimisele kulutad? Ja mis sa u"lejaanuga teed (peale selle et ootad muidugi et need jopskid mustast august kuhu koik maailma CV-d la"hvad helistaks)?. No kuna mul moistlike meelelahutuste eelarve oli suht nullis, siis lobustasin ennast naiteks kaies teise maailma soja malestusparaadil, mis oli taitsa huvitav, aga suurema osa ajast vaatsin hostelis filme ja lugesin raamatuid. Ma pole ammu niipalju lugenud:). Alustasin koigest mis katte sain st. oli kuskile vedelema jaetud:). Mis ripakil see ara labi lugemisele ja tagasi. Siis tegin head ari ja ostsin oma toanaabrilt 5 taala eest kaks raamatut. Muideks, uhte neist soovitan soojalt koigile kes tool kaivad, nimi oli Anonymous Lawyer vist, siuke blogi stiilis raamat, ei ole raskeparane ega midagi. Lisaks on meil hostelis kus ma pesitsen olemas teatud hulk DVD-sid mida laenata saab tasuta. No ma olen need nuud vist pea koik ara nainud, alates klassikast nagu batmanist ja spidermanist kuni vahe inteligetsemate ja naljakamate filmideni. Paljusid olin ka juba varem nainud, aga kuna mul on siuke hea valikuline malu olid nad koik nagu uued mulle :).
Niimoodi vegeteerisin ma mingi kaks voi kolm nadalat. Just siis kui mu tahtaeg hakkas tais saama ja seisin oma backpackeri stendi ees et ules kirjutada igaks juhuks elektri kompanii telefoni, kes lubas treenida ja tood anda ning isegi 20+ taala tunnist maksta, helistas lopuks uks tooagentuur mulle taaskord tagasi toootsa asjus mille olin maha kandnud, kuna olin juba ule kusinud kuidas sellega jai, ja nad olid mulle mingi ebakindla vastuse andnud. Seega lopuks onnestus ikkagi mingi office ots leida, jama oli selles et see oli aint nadal. Aga noh, mis seal ikka, parem kui ei miskit. Asi toimis igastahes suht edukalt, firmal oli suht hea meel, et ma polegi peris lammas ja osutus et saab siin karjaari teha kull. Kui ma selle nadalase ulesande kolme paevaga ara lahendasin ja oma Sri Lankalt parit ulemusele oma sri lanka pilte naitasin ja reisist raakisin sain pakkumise kuuks ajaks veel ja"a"da ja palka sain kah juurde. Vaatamata sellele olen siinse office palga hierarhia mitte just koige korgemal astmel, aga eks iga algus ole nagu ta ole ja enamus inimesi oleks vist rahul, sest eks siin ole palgad nagunii suht suured. Ise arvan ja"lle, et see on hea positsioon esialgu, sest kuu aja pa"rast on mul olemas va"hemalt kohalik kogemus ja uue koha leidmine peaks olema tunduvalt lihtsam.
Olin veidi pettund veel reedel, kui uue lepingu alla kirjutasin, sest tunuds et olin ikkagi liiga vahe palka juurde kusinud, eestlase loll tagasihoidlikus teate kull. Aga sain selelst lahti, kui selgus et lisaks tasuta puuviljale ja mahlale (neile ullikestele kes tahvad antakse cocat kah) selgus, et reede ohtuti antakse offices TASUTA OLUT JA VEINI kah:). Suht hea tunne oli kui boss ringi jalutas ja kulma olle arvuti taga pooole viie ajal pihku surus. Nii saab juba rallit soita kull.
Nuud on mul seega kuuks ajaks tood. Vaja ka plaan teha, kuhu see raha panna. Istusin maha ja arvutasin veits, selleks et oma krediit kaardi volg ara maksta (raisk juba peaaegu 20000 eeki), elada siin, siis mingi pooleteistkuune trip teha austraaliat mooda ja kuu aega indoneesias ning teine kuu tais veeta, pean praeguse palga juures kokkuhoidlikult elades ja siis va"ga kokkuhoidlikult reisides ca 4 kuud tood tegema. Fui. Vaja ilmselgelt karjaari teha ning palka juurde saada kuu aja parast. Aga uus tookoht on lahe - excelist ma arvan saan kull varsti korini, aga see eest on esmaspaeviti louna pauside ajal touch footie (siuke rugby moodi austraalia jalka) voistlused. No ma pole kull kunagi proovinud seda mangu, aga ma ei nae kull varianti, et see mul valja ei voiks tulla. Pealegi pandi mind voistkonda mis hetkel viimane on tugevduseks, ma usun, et see on parim viis palgatousuni kui moni boss selles tiimis on ja must abi peaks olema:). Olekski aeg trenni minna - nimelt on mul suureparane voimalus minna vaatama korgliiga (AFL) mangu pa"ris footies (mis on touch footiest veitsa robustsem) tana, hommikusoogi lauas sain tuttavaks Amy ja Courtneyga Tasmaaniast kellel oli uks pilet ule, staadion mahutab ca 100 000 inimest, nii et saab tuus olema ma arvan. Pilet vist on muidu peris kallis, eks ma teen neile vast pa"rast dringi valja et sudame tunnistus ei piinaks. Ma peangi hakkama oma maraton postitust lopetama, manguni on veits ule tunni ja mul poile veel halli aimugi kus kurask see staadion asub. Aga eks ma kunagi raagin sellest, katsun nuud tublim olla ja tihedamalt blogida, ja palun ignoreerige kirjavigu ja segaseid lauseid, sest no ausona ei ole praegast aega et kogu see miiline tekst labi lugeda.

Ikka hea tervise juures ja parimates aastates,

Massa

9 aprill, 21.14 Taurangas, u"hes hostelis

Nonii, just siis kui ta"itsa hull pa"ev on seljataga, vaatan et raporteering peab saama sonadevaene, sest mu pisike armas roheline ma"rkmik hakkab oma mahtu ammendama. Ka"isin ta"na vulkaanisaarel :). Juba kaugelt oli ilus, sini sinine taevas, kus ainus suur pilv oli aurupilv vulkaani kohal. Delfiine na"gime teepeal, ujusivad koos paadiga, suht lummav, pa"ike sa"ras ja kruiis oli vorratu. Vulkaan ise ja"ttis samuti kustumatu mulje, mis sest et laavaojasid seal ei ole (no kui oleks, ega siis vist ligi ei lastaks kah), vana laavat oli na"ha kull muidugi, mitte ku"ll ojadena, sest see on sedatu"u"pi vulkaan, mis lihtsalt portsude kaupa seda va"lja loobib ja siis sulakivi taevast alla sajab, mis on ojadest veel ohtlikum. Kui enne maabumist kiivreid ja gaasimaske jagama asuti, tekkis jube actioni tunne, kuigi ma arvan, et tegu oli rohkem ettevaatuse kui ha"davajadusega. Gaasimask samas oli osadele ta"itsa abiks, sest aurus sisalduv va"a"veldioksiid (keemikud andke andeks kui see mingi teine va"a"vli gaas oli) panevadkurgu kipitama ja ko"hima, endale piisas ku"ll ko"ha vastu ka jagatud lutsukommidest samas ja maski vaja ei la"ind. Saarel oli na"ha hulkade kaupa maakera "auruventiile" ja keevaid muda basseine ning koonuseid mis veel ei olnud avatud mudabasseinid, kuid millele astumise korral nad selleks voisid saada (sina ise oleks muidugi keedu pekiks saand sel juhul). Ja loomulikult igat tooni mineraale maapinnal kollasest punaseni ning alati aurav kraatri ja"rv oli peris karm vaatepilt. Oigemini oli tegu happejarvega - ph tase oli ja"rves -0.6 kuni 1, ehk pohimotselt kui arvestada et mootkaalal on maksimaalselt happeline 0, siis vahel veits ule maksimaalse kontsentreeritusega HCl ja H2SO4 segu oli seal, pinna temperatuuriga 74 kraadi C podisemas. Mitte just peris ujumiseks. Keevate mudaveeallikate temp oli suisa 96 kraadi muideks. Ja lihtsalt munama"e naeruva"a"ristamiseks, selle imetillukese saarekese korgeim tipp oli 321 m. Maitsesin ka vihmavett kohalikus ojas - puha hape, lihtsalt kui vihma sajab la"bi aurupilve, siis maapeale joudes on ta juba hape, ph ca 2. Kunagi kui kaevurid seal va"a"vlit kaevasid, siis sellest veest oli neil kutsehaigus - mustava"rvi hambad, utleme nii, et seda happeru"nnakut orbitiga ei peata. Korralikuma litaka pani see vulkaan 2000 -ndal aastal viimati - geoloogilises moistes paar minti tagasi, aktiivsuston seal stabiilselt, na"iteks maapoes avanenud magma mojul on kraatrijarv, mis na"gi va"lja muideks nagu vanapagana katel, viimase 2 kuuga 25 meetrit pinnas langenud ja neid radasid mida mooda turistid pool aastat tagasi umber selle jarve kaisid enam pole - need on maaalla vajund. Pisemaid asju nagu mudavannide teke ja kadu, maalihked ja pisikesed varinad juhtub seal pidevalt. U''hesonaga tuus va"rk.
Tagasi Whakatanesse joudes otsustasin vaatamata pimeduse peatsest saabumisest 100 kilta edasi Mt. Manganuisse ha"a"letada, et mitte sellesrovedas hostelis enam pesitseda kus isegi lusikaid polnd. Linnast va"lja jalutades selgus, et ahvid on u"he tee mille a"a"rde suundusin et ha"a"letama asuda kaardil meelevaldselt mootkava muutes linna ligidale joonistand - ehk kuigi kaardi ja"rgi oli ta seal samas, siis ma muudkui kondiin ja kondisin sinna joudmata... Just sis kui juba paistma kauguses hakkas, korjas onneks uks hea hipi mu peale, ilma et ma isegi haaletand oleks, ristis sain kohe paari minutiga auto peale ja Mt. Mannganuisse, aga esimene kahest sealsest backpackerist oli ta"is. Lasin siis teise helistada, seal oli veel ruumi. Sinna joudes selgus aga, et ta"itsa jobu receptioni ta"di oli just enne minu saabumist viimased kohad mu"u"nud kahele aasia tondile, minu protesti peale et nii nagu pole ilus, et ma just jalutasin siia 20 minti suure kotiga kostis ta "aga teisest kohast ju ei o"eldud et sa seda tuba tahad". No ma ei voi, nad niisama uurisid, kas vabu kohti on, puht uudishimust voi? Noh, igastahes, selgus kusjuures et neil oli veel vabu kohti, aga kuna neil oli haige reegel, et tu"drukud ja poisid peavad ilusti eri tubades tudima - siinmail va"ga harv noue, siis ta"di mule sedakohta anda ei taht. Isegi tu"drukute ka"est ku"sida, kas nad sellega OK oleks ei lubatud, "this is our policy". Motsin juba et teen skandaali ja kusin piiratud abivalmiduse, ajupotensiaali ja inglise keele oskusega asiaadist receptionisti ta"di u"lemust, siis aga motsin et ei viitsi. Olin kuri ja na"ljane, la"him linn kust odavat majutust saada oli 7 km kaugusel ja pime oli, nii et ha"a"letada oli paha. La"ksin siis u"le tee Fish and Chipsi poodi ja tegin u"he siinse parima so"o"gi diili, sain 4 taala eest kohu kartult ja kala ta"is ja poepidajatega ku"u"di teise linna. Leidis kinnitust vana raamatumu"u"jate teooria, et kui on mure, siis vastus peitub alati ja"rgmise ukse taga:). Kui siis seal backpackeris kaardiga maksta ei saand ja pidin paarkvartalit sularaha automaadi jurde lippama, siis oli see juba puhas huumor minu jaoks. Nu"u"d peale dusi lebotades on mega hea olemine, nagu oleks ta"na millegagi hakkama saand voi nii.
Njaa, ma"rkmik ta"is, aga samas on meremaaga suht u"helpool kah ja austraalias asun esialgu to"o"le, mis seal ikka nii va"ga kirjutada on... Ja ma"rkmikud on kallid ;), vahest muutun nu"u"d laisaks, voi piirdun vahetevahel harva va"ikse elektroonilise versiooniga. Voi on to"o"d tehes just ohtuti igav ja hakkan kogu aeg sodima? Eks na"is mis aeg toob, ku"ll annab ka ses osas arutust. Seniks aga uute kohtumisteni.

9.30, 8. aprill, Whakatane

Ta"na on meil tore pa"ev, sest Jussil on ju su"nnipa"ev. Ehk siis onnesoovid selle pa"eviku/blogi koige paadunumale (vist?, voi keegi challengeib?) fa"nnile. Ja just praegu, kui nii monigi tesit Nokus toosti tostab Jussi auks (teil on kell 00.32 ja laupa"eva 7. aprilli ohta - vahi milline tubli matemaatik ma olen ;)), juureldes kas minna edasi Privesse voi mitte, katsun mina a"ra moistatada, kas ses sinases pisikeses linnas voiks moni asi ta"na avatud olla - pu"had kiusavad. Tahtsin hommikul su"u"a osta - supermarketid kinni ta"na, tuli suisa va"lja, et neil seadusega keelatud lahti olla voi midagi, tahtsin netti - tutkit (nu"u"d ilmselgelt sain, turistiinfo aitas). Infokeskuse teevad poole pa"eva peale lahti, saan teada kas saan elusat vulkaani vaatama voi ei, kahju aint, et fotokas endiselt elavate kirjas ei ole :(. Vahest teavad infokeskuses isegi monda salapoodi kust ma piima saaks ;). U"leilne ohta ja eilne pa"ev olid siuksed, kus lihtsalt hea oli olla, aga midagi liiga porutavat ei juhtund, samas voib produktiivseks lugeda u"leeilset toestust, et majandus haridusest on kasu - monopoli ma"ngus olin ma ilmselgelt koige kovem ka"pp :). Ja ei mingit mo"la, et see vois lihtsalt juhus olla, see on puhtalt 5 aasta tuupimise vili ma u"tlen. Eile tegin omamoodi ha"a"letamise isikliku rekordi ja"lle, ha"a"letasin u"he pa"eva jooksul 8 auto peale ja isegi peris tervet pa"evaa ha"a"letades ei veetnud, hommikul piilusin kaldalt veits uus meremaa optimist klassi purjetamise meistrivoistlusi kaldalt, ule saja aluse oli va"ljas, u"he kapten noorem ja pisem kui teisel (purjetamisvohikutele, optimist on koige va"iksem paat millega alustatakse tavaliselt oppimist, siuke neljakandline kast purjega, mis va"ga isegi purjekat ei meenuta). Anyway, ha"a"letamise juurde tagasi tulles - 85% teekonnast katsin 2-s autos , u"leja"a"nud 6 viisid mind edasi 2-st 20 kildini - mis viis mind taas ja pani u"ha enam kiinduma juba varemgi korduvalt kummitanud mottesse, et peaks linti lugema oma lu"hitutvustuse monoloogi, voi suisa dialoogi (ku"simused ju puha samad), sest alati tuleb enne motekamate teemade juurde joudmist la''bi ka"ia teada tuntud rutiin, kes oled, kust pa"rit, kust tuled, kuhu la"hed, kaua siin, kas sulle meeldib jne. Tihti moistliku jutuni ei jouagi, enne saab aeg otsa ja teed la"hvad lahku... Samas on see hea kellepraktika, koik kiidavad mu inglise keelt - no m,oni ime, kui seda dialoogi ikka paarsada korda teind oleb, peab ju hakkama va"lja tulema ja loomulikult oled juba paar huvitavat va"ljendit sissepookind et mitte ise igavusse surra :). Ei tegelt, ma pean hakkama hoopis professionaaliks ja Welcome to Estonia fondilt pappi ku"sima riigi tutvustamise eest, ma olen kindel, et va"hemalt 5 turisti on juba eestisse tulemas, kes seda kuidu kunagi poleks teinud, ra"a"kimata koigist neist kes ette kujutavad kus see asuda voiks nu"u"d ja neist, kes said teadlikuks, et siuke koht olemas on. Votaks mingi 5 krooni inimese pealt, voin ka vastavalt opetusele mis jagan hinda diferentseerida - no oma 5 tonni oleks vist koos ku"ll juba niimoodi peaaegu. Ei, aitab unistamisest, teen seda ka tulevikus puhtast patriotismist, nu"u"d aga peaks ikkagi toidujahile suunduma, kusjuures leida on vaja midagi mida kahvliga su"u"a annaks, sest kohaliku packpackeri ko"o"gist ma luskaid tuvastada ei suutnud ja minu seljakotis olev plastmass luskias on miskipa"rast a"ra murdunud :(. Samas ega ei kurda, suht eksootiline oli vahelduseks hommikul u"le kausia"a"re suppi ru"u"bata (kornflakesi jaoks piima ei saand poest, ma"letad?). Ning kui juuksur ette ja"a"b peaks ka sinna minema, mitte et ma arvaks et ta"na moni lahti on, aga juuksed on nii pikaks kasvand, et korvad paistavad vaevu va"lja, voimalik et mul pole elus nii pikki juukseid olnd samas on pikad juuksed hea vabandus habemeajamise edasi lu"kkamiseks, vaatad peegli ja ja u"tled endale, et na"ed pole hullu midagi, habe pole veel poolt, mis poolt, veeranditki nii pikk kui juuksed :). Proosit juss, ma liigun nu"u"d, ja ausona - ma eile tegin paar olelt su su"nna puhul, aga linn oli surnd mis surnd pu"hade tottu, kui u"ks 18. aasta su"nnipa"ev va"lja arvata, seega va"ga korralikult ei ta"histand.

P.S. soengust voib pilti saada vaadates monda neist Arthur's Passi matkapiltidest mis prantsuse neiu u"les pani :) http://elsatrip.spaces.live.com/?_c11_PhotoAlbum_spaHandler=TWljcm9zb2Z0LlNwYWNlcy5XZWIuUGFydHMuUGhvdG9BbGJ1bS5GdWxsTW9kZUNvbnRyb2xsZXI%24&_c11_PhotoAlbum_spaFolderID=cns!3131A10D3B902D01!976&_c11_PhotoAlbum_startingImageIndex=0&_c11_PhotoAlbum_commentsExpand=0&_c11_PhotoAlbum_addCommentExpand=0&_c11_PhotoAlbum_addCommentFocus=0&_c=PhotoAlbum

17.28, 6. Aprill, Mererannas (imeilusas), Napieris

Ka"es on lihavotted - ja a"rge arvake et ma iseseisvalt selle peale tulin, lihtsalt siin ta"histatakse neid pu"hi ilmselt rohkem kui meil. Esimese ma"rgi sain eile, kui peale suurepa"rast megade vaadetega merereisi u"ritasin Wellingtonis o"o"maja leida (hea on et esialgsest plaanist kohe edasi lipata pimeduse la"henemise tottu loobusin), koik kohad olid Wellingtonis puha ta"is, loppeks sain viimase voodi u"hes back packeris mis oli u"ks viimaseid kuhu helistasin. Loomulikult on 4 pa"evase na"dalavahetuse aegu koik uusmeremaalased (kellele reisida muideks va"ga meeldib) liikvel. Lippasin mina siis peale o"o"maja leidmist poodi - ossa pu"ha pu"ss (vabandan ropendamise pa"rast, sest on ilmselge millisele jumala keha osale antud va"ljend vihjab, kui feministide na"gemus jumalast va"lja ja"tta), kus poes oli rahvast, nagu joulud oleks ka"es olnud voi midagi. Pu"hadel on head ku"ljed kaa, ha"a"letada oli veel lihtsam kui tavaliselt, koik ju la"hevad kuhugi ja on sellise vabaduse puhul muidugi heas tujus. Kuigi Wellingtonist va"lja rongipiletit ostes piletimu"u"ja u"ritust saboteerida u"ritas, mu"u"es mulle pileti veits teise tee a"a"rde kui minna plaanisin, ha"a"letasin end u"likiirelt kohale - u"le 3 minuti tee a"a"res kordagi ei veetnud. Peale paljusid lounasaarel kohatud turiste, olid kohalikud sohvrid monus ajaviide, ta"itsa nauding oli soita. Nu"u"d Napieris olles on nauding veelgi suurem, ilm on imeilus ja ookean - mmmm, super! Ja taamal lahe teisel kaldal paistavad ma"ed, lained loksuvad ja murduvad u"lija"rsult, lihtsalt ilus on olla ning koledat pole vist olnudki, suurepa"rane linn!

5. Aprill, 13.07 Picton - Wellington laeval

Juba ongi 5. Aprill, ta"pselt na"dal on veel ja"a"nud Uusmeremaal, nii palju motteid o9n veel mida siin teha tahaks, samas olen kindel, et ka austraalia saab huvitav olema. Eila otsustasin lopuks hu"lgevaatluse kasuks, sest vaalu saab austraalias odavamalt na"ha, loodetavasti. Aga hu"lgeid na"gin u"le saja kindlalt. Esimene ehmatas peaaegu junni pu"ksi, hu"ppasin mina ookeani kaldal kivilt kivile ja motlesin oma motteid, kui ja"rsku keegi urisema ja mo"iragama hakkas must ca 2m kaugusel - hea et peale ei astund, ra"a"gitakse et hu"ljestel on peris teravad hambad... Hiljem olin juba valmis enamasti ja onnestus na"ha tervet kolooniat, tagajalgadelegi sai nad aetud, la"ksin veits la"hedale ja tekitasin paraja paanika, osad panid merepoole kadjama, nii kiirelt kui neil loivata onnestus, eemaldusin, sest ei tahtnud neid tegelt u"ldse u"les ajada magusast unest. Ujumas na"gin neid kah ja vist kala pu"u"dmas isegi, peris huvitav. Aga haisevad kah raisad nii mis kole, pole teised su"nnist saati hambaid pesnud ja kui kala ikka kogu aeg so"o"d - no ku"ll ta haisema la"heb :). Ja loodus oli seal rannas huvitav, nagu eesti paerannik mones mottes, aint korgem ja lubjakivi on teistsugune veits ning kogu pohi mis moona ajal va"ljas veest oli oli kah lubjakivi, erinevate kujundite ja ku"ngaste ja muu sa"a"ntesega. Ja hu"lged muidugi siin seal kivi hunnikute otsas lebotamas pole kah eriti Eesti moodi. Ohtuks ha"a"letasin end Blenheimi, sain 3 mindiga peale :), mis oli vedu, sest sadas. Ma"rg olin muidugi mereranans kondamisest ja linnast va"lja vantsimisest nagunii - andis linnast va"lja saada, Kaikoura oli taaskord tu"u"piline u"lipikk pisike linnake mo"o"da rannikut laiali venitatuna. Chrisi ja Martini juures, kelle juures teel lounasse juba kolm o"o"d veetsin, sain o"o"maja, vastuvott oli suurepa"rane ja ohtuso"o"k mida pakuti lihtsalt viimase peal! Oli tore neid taas na"ha.Ja siin ma nu"u"d olen, hu"vasti ja"tmas lounasaarega... Edasine plaan on jouda Aucklandisse lennuki peale (prioriteet nummer 1) ja tee peal ka"ia a"ra valgel saarel (nimetatud kapten Cooki poolt selle kohal pidevalt holjuva auru pilve jargi) - ainsal uus meremaa hetkel toimival vulkaanil. Eks na"is mis tulevik toob, aga siiani on pohjust selle reisiga veel palju rohkem rahul olla kui esialgu lootsin ;). Vinge.

Nunii

Leidsin taaskord ska"nneri, paljude lugejate suureks kurvastuseks kindlasti :), hakkaski blogi juba liiga popiks ja noortepa"raseks muutuma.
Noh, vabandused ebameeldivuste pa"rast (mitte pole kahju et tru"kkimisest pa"a"sesin;)), votke mu ka"ekirja lugema oppimist nagu silmaringi laiendamist... Ja vahest on see hea selleks, et soltlaste, nagu Jussi na"iteks, ajusid seebikaid vaadates veits treenida.

P.S. Et saada ette suurem pilt klopsa igal ska"nnitud lehel
P.P.S. Fotosid matkast koos Christchurchi tudengite saab vaadata uhe prantsuse neiu blogist -
http://elsatrip.spaces.live.com/?_c11_PhotoAlbum_spaHandler=TWljcm9zb2Z0LlNwYWNlcy5XZWIuUGFydHMuUGhvdG9BbGJ1bS5GdWxsTW9kZUNvbnRyb2xsZXI%24&_c11_PhotoAlbum_spaFolderID=cns!3131A10D3B902D01!976&_c11_PhotoAlbum_startingImageIndex=0&_c11_PhotoAlbum_commentsExpand=0&_c11_PhotoAlbum_addCommentExpand=0&_c11_PhotoAlbum_addCommentFocus=0&_c=PhotoAlbum

23 ma"rts kuni 3. aprill

23. Ma’’rts, 10.27, queenstown, imeilusa lake Wakatepo (?) a”a”res

Hommikust. Veits hore on veel olla, aga ka”es on ja”lle u”ks imeilus pa”ev, ilm pole u”ldse mitte kehvem kui eila ja eila oli ta lihtsalt suurepa”rane. Tegelesin eile sellise vahva spordiga nagu river boarding, votsin body boardiga (surfilaua va”ike versioon) joes ka”restikke nii et mu”hiseb, viimase peal u”ritus oli. Ka”restikke oli mitut sorti, karmim oli grade IV, ehk tolkeks – ka”restike karmust moodetakse ja”rk I kuni VI, VI on surmav, a la Niagara falls. Katsetasin ka “laine” pu”u”dmist, ehk siis kui mingis kohas on keset ka”restikku selline koht, kus vesi lainena veits u”les touseb, aga see laine pole mitte liikuv nagu meres, vaid seal olev vesi ringleb justkui u”he kohapeal ha”sti siva. Pean ausalt tunnistama, et laine pu”u”dmises suckisin ma sajaga, u”he korra sain mingi 10-15 sekundiks peale, viimase peal fiiling oli. Vordluseks, record meie grupis oli 4 korda u”he ameerika neiu poolt tehtuna, ha”bilugu, sain Vicki ka”est pika puuga. See est olin osav navigeerimises ja lauaga igast trikkide tegemises. Minu suureks imestuseks anti pa”rast koigile isegi tasuta foto CD, kust on na”ha kuidas mul suu pidevalt ammuli on, et parem vett neelata oleks ;). Oma toreda aja lopetuseks siin linnas otsustasin va”ikse o”o”eluga tutvumise tuuri teha ja selgus, et o”o”elu on siin ta”itsa arvestatav, linna peal oli u”ritusi igale maitsele, mina kui suht maitselage vend ka”isin muidugi u”helt teisela ja votsin igalt poolt viimast ;). Nu”u”d to”llerdan vist veel veitsda linna peal ja suundun Te Anau poole, mis on viimane arvestatav asustatud punkt enne metsi, ma”gesid ja Uusmeremaa fjorde, mis pidada u”lemoistuse kenad olema – eks la”mme kaeme. Aga voibolla la”hen ka homme, oudne laiskus on hetkel peal. Elu on taaskord lilleline, no worries mates, see ya.

16.49, 21 ma"rts, Queenstown

Ikka veel olen elus! Lallallaa.
Bungy oli kahtlemata u"ks lahedamaid asju mis ma elus teind olen, aga ma arvasin et mul veits rohkem hirm hakkab, aga igastahes oli va"rk 100% seda raha va"a"rt! Tu"u"bid on siin lihtsalt otsind u"he ma"gijoe kohal kaks teinteise vastaskaldal asuvat mega suurt kaljuma"ge, nende vahele paar u"lli kova trossi tommanud ja sinna peale gondli ehitand, millel osaliselt klaas porand ja kust siis lollakad saavad va"lja hu"pata, alla joe suunas, va"ike ko"iejupp jalaku"ljes. Peris karm. Isegi gondliga soit pole norgana"rvilistele ja voib monele raudselt kaka pu"ksi tuua, aga sealt veel alla hu"pata, njah. No ma hu"ppasin, ja imelikul kombel va"ga ei kartnudki, usaldan vist liiga palju numbreid - ja teada oli, et keegi pole kunagi surma saand siin. Koik ka"is maru kiirelt voi olen ma ise maru aeglase motlemisega, kurat seda teab, igastahes joudsin moelda, et maru tuus, ma lendan, hakkasin vaikselt joudma ideeni, et olukord on peris tosine aga ei joudnud kartma veel hakatagi, kui juba tundsin, et ko"is venib juba kergelt ja hoplaa, uuesti u"les, just siis kui hakkas tunduma, et nu"u"d on see sinder, planeet nimega maa liiga la"hedal juba. Et see tross millest end istuli saendisse saaks tommata torkus (seda saate ka piltidelt vist na"ha, kuda massa keskenund na"oga trossi u"ritab sikutada pea alaspidi, http://public.fotki.com/mass8/bungy/), rippusin vahelduva eduga abitult pea alaspidi ja tegin vahelduseks kohulihase harjutusi, kuniks mind u"les tagasi vinnati. Sain vere adrenaliini poissi, peris ta"is, kindel see. Ja u"ks rootsi neiu Lotta tegi pilti kah, pa"a"sesin 45$ eest piltide voi DVD soetamisest (molemad 80$), uskumatu, kus raisad siin koorivad ja pappi ku"sivad. Aga sky swing oli ta"iega a"ge. Koigepealt gondliga 400 m korgusele ma"e otsa, otse linna ja ja"rve kohal, mega vaade. Ja siis riputati u"les mind ja anti pa"a"stikko"is, tomba kui julged. No tombasin kah, kukkusin veits alla ja siis kiikumisse edasi tagasi peris pika ko"ie otsas, 60 m ku"ll vist ei olnud. Suht sarnane sellele igastahes mis Usas Anneliga lobustuspargis tehtud sai, aind et vaade oli teisest maailmast ja veits suurem soit oli. Seekord ostsin endale raske su"damega DVD (aga et fail on u"le 100 mega siis teda netti youtube poolt ei lubatud :(), kui na"lg majja tuleb, eks mas pean selle DVD kinni pistma. Pa"eva korda minekuks voib veel lugeda asjaolu, et onnestus lennupileteid austraaliasse 10 pa"eva edasi lu"kata. Saan tempo ja"lle maha votta ja ei pea nii meeletult edasi tormama, chilling, chilling. Fotokaga aga opn kehvad lood, lasin tal tana kodaki paranduses kuivada, ikka ei aidand, aga ma pole veel lootust kaotand, mingi eluvaim temas veel on. Aga nu"u"d peaks kiirelt netti hu"ppama ja siis on lootust, ha"sti su"u"a saada, saksa neiud lubasid kokkama asuda ja ja mind kah toita :). Ja homme saan vist ma"rjaks, kui asjad plaanipa"raselt sujuvad.

20 ma"rts, Musta Lamba ulualuses, queenstownis, 20.38

Ja olengi queenstownis, nagu niuhti, ta"na on ta"itsa reisipa"ev olnud. A''rkasin hommiku selle peale, et Otto hakkas lahkuma, voi oigemini a"rkasin uuesti, sest iisraellaste ultramoodne a"ratuskell oli kell 5.45 juba terve toa korra maast lahti saanud, minut aega ja"rjest vingudes "it is 5.45, time to wake up".Igastahes olin hommiku kella 10ks juba uues linnas voi oigemini ku"las 130 kildi kaugusel ja erinevate saksa turistide abiga sain ka kenasti queenstowni. Kolm saksa neiut, kes mind viimase osa teest transportisid, on praegugi siin toas, suht lobus seltskond. Aga homme, mmm.... Ka"isime juba bungyt vaatamas, 43 meetri korgust maailma vanimat statsionaarset hu"ppekohta, silla pealt vette hu"ppamist, soovi korral ka kastmisega. Peris lahe tundus, aint et mina seda ei tee, ma ei lepi sellega, vain la"hen 134 meetri korgust, 6-7 sekise vabalangemisega glaasporandaga gondlist hu"pet lammutama, uuu, spooky. Ja sky swing on mul kah soolas, 400 m korgusel linnakohal platvormilt lastakse 60 m ko"ie otsas otse alla ja siis kiikumisse - see saab olema valus pa"ev, ma ei joua a"ra oodata. Aga nu"u"d Anna, Cathrini ja Christina (vahi, olidki nimed meeles, see vist sellepa"rast, et Eesti omade sarnased koik) seltsis va"iksed olled, et uni rahulikum oleks siukse pa"eva eel.

Fox Glacier, 19 Ma"rts, 15.32

Kas sina oled 200 + meetri paksuse ja"a" peal kondind? Mina nu"u"d olen.Ka"isin liustikul a"ra, kogu koolis opitud ja"a"aja ja ja"a" liikumise teema skandinaavia ma"gedest alla eesti aladeni va"lja hakkas kohe palju reaalsem tunduma ja tekkis ta'itsa pilt kuda see olla vois. Ja"a"dvustamisega oli kahjuks kehvasti, kuna ma pole endiselt suutnud vett saanud Kodakit koomast va"lja tuua :(. Ta votab ku"ll pildi ette, aga sel hetkel kui pildistamise toru va"lja peaks tulema paneb pildi tasku ja pilti teha ei saa. Ma"lupildis mul on aga see jua"a"massiiv olemas ja se on pohiline. Ning helehallid ilusad liustikust algavad joed on kah va"gagi ha"sti meeles. Ja see org mida mo"o"da ja"a" alla tuleb... No kujutage ette, umbes 300-400m laia ja pu"stloodsete kaljuseintega< mis 200m korged, orgu. Vastavalt sulamisele ja liustiku toitva lume sadamisele liustik kas taandub voi tungib orus edasi. Liustiku alt voolab va"lja jogi, kuhu ja"a" on endast vee tekitanud. Jogi on ja"a"massiiviga vorreldes tibatilluke, alates mingist hetkest ta"idab liustik kogu oru ja see on voimas, 13 km pikk, 400 keskmiselt lai ja 200m korge ehk umbes 1 000 000 000 (miljard kui mu mata ei peta, ja selliseid liustike on palju palju isegi aind siin) tonni ja"a"d mis on pidevas liikumises, pragunedes ja oru seinu murendades ja neid seetottu varisemisohtlikeks muutes. Ja"a" variseb tonnide kaupa liustiku servas siin ja seal, kivid kah veerevad vahetevahel u"lalt alla orgu, ja ojakesed mis ja"a" sisse kaovad tekitavad auke, kuhu kukkuda just hea ei ole. Sellele vaatamata tundus mulle, et liitusin giidiga grupiga ja ladusin hunniku pappi va"lja ilma asjata, et ma u"hteist asjast teadsin oleks voind vist ettevaatlikult isegi seda liustiku avastada, va"hemalt niikaugele kui ta"na la"ksime, aind ja"a" naelad oleks pidand susside alla sebima. Oleks veits muidugi ohtlikum olnd, aga ka hulga ponevam, aga mis seal ikka, nu"u"d toetasin kohalikku majandust va"hemalt, kuigi votsin koige odavama retke, mis oli minu jaoks nagu jalutuska"ik pargis. Naljakas hakkas mul siis, kui giid lopus saavutus sertifikaate jagama hakkas, et oled na"ed siukse karmi retke la"bi teinud. No ma ei tea, u"hele 50 aastasele austraalia paarile meie grupis see vast oli saavutus, teistele vaevalt. Muidu oli giid tore mees, sain taga ha"sti la"bi ja ka hu"vasid ideid tulevasteks avastusteks, ta kah ei saand ha"sti aru, miks ma sellisel naljanumbri retkel olen, mitte ronima ei la"ind liustiku pragudesse - mis oli jube kallis kahjuks, muidu oleks raudselt la"int. Kokkuvottes olen aga u"limalt rahul, sest minu silmad midagi sellist varem na"inud ei olnud. Ja"rgmine kord lendan aga peale alpinismi varustusega, et asi ponevam oleks ja rohkem pinget pakuks. Pinge iseenesest peaks varsti tousma hakkama, sest la"henen queenstownile, siinsele ekstreemi pealinnale, kus on adrenaliini lakse igale maitsele. Oleks ma veidi rikkam, siis teeks vist koik seal a"ra, langevarjuhu"petest, raftingust, igat sorti bungy hu"petest, canyon swingidest alustades ja reverse bungyde jet boat trippide ja muu sa"a"rasega lopetades. Seekord lepin vaid paari asjaga, millega ta"pselt na"eb koha peal.

18 Ma''rts, Fox Glacier

Olen joudnud omadega libedale, ehk siis liustikele. Paar maailma koige madalamal asuvat (ja"tame antarktika va"lja eks) ja paremini ligipa"a"setavat liustiku asuvad just siin, Uusmeremaal. Hommikul Wetportis a"rgates oli see veel endiselt ma"rg ja vihma sadas, aga kuna olen ha"a"letamises uue leveli saavutanud polnud see mureks - sain toast va"ljumata 300 km ku"u"di. Otto, tsehh kes oma neljandast eluaastast saadik austraalias eland ja to"o"tabraske reziimiga hullumajas turvato"o"tajana, oli nous mu kohale viima. Meiega oli veel koos mingi osa teest Diane, briti neiu, kelle tahet ja elu ja reisimisega hakkama saada ma ta"iega imetlen, peris raske on u"he ka"ega hakkama saada. Teine ka"si oli tal mootorratta onnetuse tagaja"rjel halvatud nimelt ja rippus kasutult ku"lje peal. Nendega sai juba eila omajagu nalja, nad olid minu j Sandraga samas toas ning paar tundi enne magamaminekut sisustasime neljakesi musta huumoriga mis vahetevahel ka"est a"ra kippus minema. Sandrast, kes on omamoodi kreisi, oli veits kahju lahkuda, aga ku"ll veel kohtume, maailm on va"ike. Pa"ike, kes poole pa"eva peale end ilmutas, on ta"nase pa"eva tegija, ilma igasuguse kahtluseta, harvad na"htused on ikka need mida oskad hinnata :). No kurat, mida ma kurdan, enne seda na"dalat vihma on ikka va"ga ilus ilm kogu aeg olnud enamasti ju. Homme ja"a"le, adjo"o".

17.02, 17 ma"rts, Westport, Tripinn backpackers

Tousin mina ta"na hommikul u"les ja vandusin omaette, ikka sajab raisk. Mitte ei kiskund va"lja ha"a"letama, teades et Arthur's Pass ja Glaciers - kaks plaanitavat sihtkohta asuvad korgel ma"gedes ja seal on ilm tiba veel nirum. Et Punakaiki oli eriti pisike, ei paelunud ka plaan sinna ja"a"da, seda enam, et otsas oli toit ja poodi seal polnud. Hommikuseks so"o"giks sai juba rootsi neiult Sandralt ouna ja muslit rotitud. Mis oli hea plaan, sest leidsin ka lahenduse oma suuna probleemile, liigun tema ja tema autoga Westporti ja sealt Karamea poole. Aga va"ljas muudkui sadas. Ja"tsime davidiga hu"vasti ja asusime teele, Westportini la"ks tee rohkes vihmas aga viperusteta. Peale seda aga selgus, et jogedel, ma"gedel ja ojadel hakkab limiit ta"is saama ja on vihmast siiber juba, igalpool hakkas vaikselt ujutama, tee peal mis Karamea poole viis oli kohati oma poole polveni vesi. Peatusime u"he silla juures veemo"llu imetlemiseks joes, Sandra oli sotmise osas juba va"ga murelikuks muutunud. Kuulsime seal u"he kohaliku ka"est, et edasi Karamea poole ainult karmimaks teede u"leujutus la"heb ja et see la"bi aegade suurim u"leujutus vist on, otsustasime ringi keerata igaljuhul ja Westporti tagasi suunduda. Ja minu jaoks on see linn nu"u"dsest Wetport! Ta"itsa pael, paljud ta"navad olid osaliselt voi u"leni vee all ja nii monigi aed ning maja kah. Kaks tundi jalutasime vihmas ja imetlesime seda pilti. Eriti lahe oli see, et ma laenasin u"helt kohalikult kajakit ja ma sain tiiru teha vee peal, selles sumpamisele vahelduseks:) Nagu TV uudistes, kui vaatad kuda ksukil uputab ja ta"navaid mo"o"da paadiga soidetakse. Kihvt lihtsalt. Parim pa"ev Wet Porti ku"lastamiseks - marsruudi koostamine la"ks sajaga ta"ppi. Ja kohalike suhtumine on lahe, kondavad ta"naval ja ei paista eriti pahandavat. Tuletorje pumpab vett minema, ta"itsa lopp kui koomiline paistab pilt, kui sildid "Fire" on va"ljas uputuse juures, kuna silte "Flooding" ei ja"tku:). Tuus vaatepilt on see linn siin, ja ei ole asi ka peris katastroofiline, nii et saab asja vabalt huumoriga votta.
Ja nu"u"d on kotu ta"is, tegime korralikult su"u"a, tegin seenekastet ja puha, jube kastme isu oli. Ja"lle on kihvt pa"ev olnud ja pool on veel ees. Ainus asi millest kahju on, on fotoka koomas olek, eilne kajaki trip oli talle vist liiast, kuigi oli hermeetilises ambris, sellest sai siiski pildid ilusti a"ra tehtud. Aga vast tuleb temagi veel varjusurmast va"lja. Nu''u"d aga lasen leiva luusse, monna eesti lastemusa saatel puhkeruumi diivanil lebotades, homme ma olen kindel, juhtub ja"lle midagi lahedat voi veel lahedamat, Noudmiseni, Muff.

P.S. Fotokajastuse ja toestuse sellest pa"evast loodan siiski kunagi Sandra ka"est maili teel saada, kuna, seda aga keegi ei tea...

21.20, 16 ma"rts, Punakaiki beach hostel

Oi bljahh, ta"na on olnud nii viimase peal pa"ev, et ma kahtlustan, et see voib olla isegi senini parim uus meremaal. Tegin kajaki soidu a"ra ja mitte lihtsalt kajaki soidu, vaid see oli ta"iesti ekstreem, maailma parim kajaki soit absoluutselt vapustavas seltskonnas. Eile kui siia saabusin, sain muideks Motuekast mingite briti turistide peale, kes otse siia tulid, mis oli ha"mmastav, arvestades 250 kildast vahemaad ja marsruudi keerulisust. Tee peal ka"isin muideks ka Meremaa pikima rippsilla peal ja soitsin trossimo"o"da ule selle joe ja kanjoni, mis oli va"gagi tuus. Aga jah, kui eila saabusin na"ljast norkenuna,m asusin kohe so"o"ma ja vaatsin mingilt brosu"u"rilt siin et kihvt kajaki voimalus. Selgus so"o"gilaua taga ka, et u"ks kihvt iisraeli tu"u"p David ja kena rootsi neiu Sandra hauvad u"ksteise u"llatuseks sama plaani. U'hendasime siis joud. Sandra oli juba veits pinda sondeerinud, seega oli kajaki laenutaja, kes oli eilsest veel ka veidi svipsis, veenmine meie tahtmises ja jous veidi lihtsam. Vaatamata va"ga korgele tousnud joeveele ja va"ga kiirele voolule saime lopuks kajakid, kuigi businees oli ametlikult ta"na kinni, kehvade ilmaolude tottu. Ja see oli fantastiline retk, kuigi raske, kujutage ette vee voolukiirust, kus vastuvoolu kondida on praktiliselt voimatu, 10 cm samm on juba tubli saavutus kohati just selline see jogi oli, kus me ulesjoge kajakitasime. Kiidusonad Sandrale ja Davidile, kes olid suurepa"rane ja vastuopidav seltskond, no lihtsalt nii monus oli see tunne et saad loodusjoududest vahepeal natuke jagu, kuigi mitte lopuni. Sain ka suht ekstreemse elamuse, kui la"ksin skaudina vaatama ja"rgmise joeka"a"ru taha, kui nemad varem leitud armsal beachil puhkasid ja meil u"ldiselt tagasi allavoolu mineku plaan juba ka"sil oli. Jogi muutus seal su"gavaks ja kaljusinad mis muidu korgusid joest 50 m kaugusel ahenesid ja muutusid kallasteks. Mina tubli poiss, onnestusin muidugi kajaki u"mberkeeramises, kuna lasin end lolli peaga hetkekes ristivoolu, ikka suht scary oli kajakist kinni hoides u"likiirelt allavoolu kaljuseinte vahel ulpida, kuniks onnestus end uhe puunoti ja kaljuseina vhaele kiiluda ja kajak kuidagi viisi veest va"lja upitada ja tu"hjaks kallata. Eks kajakit saime teistes kohtadeski peale u"mberka"imist tu"hjendada, aga siis olid kaldad moistlikud. Viimase peal elamus oli kokkuvottes, pa"ev ja"tkus sama suurepa"raselt, tegime va"ikse pa"evase soojendava pubitiiru, imetlesime pannkoogi kaljusid ja nautisime tormist merd. Lihtsalt hea pa"ev.

Pilte na"eb http://public.fotki.com/mass8/meremaa3/

8.58, Motueka hostel, 15 Ma''rts

Heipa, pisut pa"ikest on korraks ja"lle pilve tagant na"ha, kihvt. Eila nimelt joudis ilm prognoosile ja"rgi. Hommikul kui ma hu"tist jalutama asusin paistis koik veel roosiline aga enne kui ma raja loppu sain kiskus vihmale ja hakkas tuult tostma. Wainui lahe a"a"rde joudes selgus, et kuigi matkarada paberite ja"rgi justkui loppes, oleks selle koha tsivilisatsiooniks nimetamine selge liialdus, ha"a"letamise lootused on suht kehvad, kui autosid ei ole:). Vaatsin, et 5 kilda pa"rast paistab kaardil veits suurem tee ja seadsin sammud sinna poole. Enne kui pa"ris vettind olin, ehk umbes 800m pa"rast ha"a"letasin end liinibussi peale ja kuna ta suurel teel valele poole po"o"ras, tagasi vopsikusse, ronisin ristis maha ja pa"a"sesin isegi piletiraha maksmisest. Autot, mis oiges suunas soidaks ootasin vihma ka"es pool tundi, aga otse loomulikult sain ma kohe selle esimese peale. Pole suurt vahet ha"a"letamisel peale saamise koha pealt, kui tihe ta"pselt liiklus on, seni kuni teda veits on, sest mida horedam see on, seda suurem on toena"osus auto peale saada. Kas sai huvitav ka arusaadav teooria voi peaks tuletised ja integraalid ma"ngu tooma? No igastahes, nimetagem seda massa peale saamise voimalikkuse konstantsuse teooriaks ha"a"letamisel, eeldusel et koik eeldused on ta"idetud:).
Oi bljahh, kuidas see kohalik ma"gede poeg, kes mind peale korjas, kaljude vahel kurve loikas ja oma vana loksuga, mis mitte just koige lubavamaid ha"a"li vahete vahel tegi, viimast vottis. Aga Takakasse ma sain, seal oli aga sobralik vihmasadu korralikuks tormiks paisund, mis Motuekasse ha"a"letamist just monusaks ei teinud. Kaalusin isegi bussi varianti - ma pole muideks lennujaamast saadik bussipiletit ostnud. Et aga bussini oli poolteist tundi, la"ksin ikkagi ha"a"letama. Peris ma"rg olin juba seks ajaks, vaatamata vihmakindlale kilekale ja u"ks tu"u"p juba seisis tee a"a"res po"ial pu"sti. Et ta oli ilmselgelt veel ma"rjem kui mina olingi ning et mulle paar pa"eva tagasi u"ks kohalik oli ha"a"letamise "solidaarsust" jutlustanud, pidasime esimese auto kinni tema tarbeks, nii 15 mintsa vast kulus, aga olid need vast ku "lmad minutid. Ahjaa, see solidaarsuse lugu. Ha''a"letasin ma mingis ristis u"kspa"ev, kus enne mind juba u"ks kohalik noorpaar ha"a"letas. Mina kui tubli Eestlane, kes ikka enda eest va"ljas nagu meie pohjamaistel teedel kombeks, asusin siis kah kohe kiirelt na"ppu viskama nende ees. Tu"u"p la"ks kohe ta"itsa po"o"rdesse! Et nemad olid seal ennem ja nii ei kolba jne. Mulle tegi see koledasti nalja, kuigi ma ta pointi respekteerisin, aga selle esitusviis oli lihtsalt koomiline. Ta oli siuke pisikest kasvu ja kohetu, aga hu"ppas u"mber minu nagu kla"hviv krants, kes haugub ja teeb na"gu et kohe kohe kallale kargab, et mul naljakas oli ajas teda muidugi veel rohkem na"rvi, aga no oli lihtsalt naljakas :). Mingi hetk, sain naerust voitu, ja ra"a"kisin taga sotid sirgeks, sain muideks ikkagi esimesena peale, sest nad polgasid poolele teele mineva auto a"ra. U"ldse on ha"a"letamaine uskumatu kino ja huvitavate juhtumuste allikas. U''kspaev sattusin vahetustudengi otsa soomest, kes oli oigemini ku"ll ahvenamaalt, aga ta juhtus tundma siin tu"u"pi, kelle juures ma olin just eelmisel o"o"sel maganud. Lasin talle ja ta kohalikule girlfriendile eesti ja vene lastelaule, nalja sai nabani. Teinekord, oli vist isegi samal pa"eval kui ha"a"letamise koodeksit opetati, soitsin puhkusel oleva ehituse projekti juhiga, kes oli oma 6-7 aasta tagusest pidevast kanepi tombamisest peaaegu lahti saanud - sest to"o"naoudis, et tal hulga asju meeles pu"siks. Et tal parajasti holiday oli, siis va"ike tobi ikka tuli teha ja otse roolis loomulikult, polnd mingi ku"ssa. Tegin kah paar mahvi, enne kui kohale joudsime, nagu eeelnevatelgi katsetel on juhtund see mulle praktuiliselt ei mojunud. Sain ka teada, et kui selja kotiga ra"ndad ja ha"a"letad, siis ja"relikult teed kanepit kah - see oli tema loogika. Lisaks oli ta loogika see, et kui la"hed Christchurchi, siis mitte otse teed, ma ei hakand talle seda muidugi u"tlema, sest mulle ta suund sobis :). Aga eilse juurde tagasi tulles, ei oodandki paduvihmas oma onne va"ga kaua, mingi 20 mintsaga sain pa"a"le u"hele saksmannile, kes 10 aastat siin oli eland ja ra"ndkaupmehena tegutses. Uskumatu kui uduseks selle aknad hetkega la"ksid, nii kuradi ma"rg olin ma. Muideks, u"ks ilmselge kuldreegel on veel ha"a"letades - liiga uhkete autode juhid sind pa"a"le ei vota, su"dametunnistus pole puhas vist. Igastahes, kui ma kunagi ha"a"letaja sellepa"rast teea"a"rde ja"tan, et ta ha"a"letab (it is OK, kui on elu kiire, ei viitsi moliseda voi midagi adekvaatsest pohjuseks on), igastahes, kui ma nii kaugele jouan, et seda teen, siis voib mind lubjakaks nimetada , siis tean, et viimane aeg endale hauaplatsi otsima asuda. Aga saksmannil lasin end poole tee peal u"htede koobaste juures vaatamata igija"tkuvale vihmale maha visata, sest otsustasin, et ega enam ma"rjemaks ja ku"lmemaks ikka saada ei saa, seega voiks oma pa"eva juba huvitavalt sisustada. Ja neis koopastes ka"ik oli tuus, pileti ostmise osa va"lja ja"tta. Ja targemaks sain kah, ja"i loppeks meelde kumb on stalaktiit ja kumb stalakmiit - tiit, ehk t nagu taevas tuleb u"lalt alla ja miit, m nagu maa alt u"les. Koobastikust leidsin paar hollandi turisti, kes mu siia toid, ja oi kui head olid kuum duss ja tee. Aga nu"u"d pakkima ja ha"a"letama, pannkoogi kaljud, siit ma tulen.

13. Ma''rts, Whariwharangi matkahu"tt, 18.30

Olen keset metsikust ja"lle, nii ilus. Siin on aga loodus mitte nagu pohjasaarel matkatud vulkaanilistel ma"giradadel (iseenesest on muide lounasaar ma"gisem, a ma pole veel ma"gedesse joudnud), vaid teist laadi. Konnin mo"o"da rannikut, sa"ilinud voi taastunud on pohiliselt Uusmeremaa originaal taimestik, u"u"ratud mitme meetri korgused sonajalad, mis meenutavad dinosauruse piltide taustale maalituid, igast poosad, elupuu ja kadakate moodi puud ja siis jurakamad puud ning palju linnulaulu. Pikitud kuldsete randadega, muideks, siin polegi hele liiv nii tavaline, va"ga paljud rannad on musta liivaga, vulkaanilisuse (tuha) tottu ja kenad laguunid, ja laineid murdvad kaljud ja kaljusaared ja sini sinine meri. Mis kondides kas puude vahelt koos lainete mu"haga kumab voi siis kohe korval on, kui rada mooda ranna liiva kulgeb. Rada la"heb vahepeal ka la"bi laguunide, mida saab la"bida ind moona ajal, ha"sti kihvt. Tousu ja moona vahe on siin kuni 4m!!! Ta"iesti uskumatu u"hele balti mere a"a"rsele tondile. Nii kuradi kahju, et kaameral akud tu"hjaks said peale eilset paari esimest matkatundi.
Nagu nii monigi teravam kriit juba arvatavasti la"bi ampsas, otsustasin jala lopuks Tasman coastal walki a"ra teha, sest kuigi mu pingutused eila hommikul koigist kajaki laenutustest kajakit ja kompanjoni sebida olid va"gagi korralikud, ei olnd kuskil kedagi kes isegi ja"rgmine pa"ev oleks iseseisvalt kajakit plaanind rentida. Arvetades seda ja ilma prognoosi vaatsin kell 12.30, et tagumine aeg on tegudele asuda, et mitte veel u"hte pa"eva kaotada. Votsin siis raja alguse ka"sile Marahaust, kuhu ma hommikul ha"a"letanud olin (ha"a"letamisest tahaks kunagi kohe rohkem ra"a"kida) ja soetasin endale kahe o"o" o"o"bimise loa hu"ttides. Ja kuradi tore on see retk olnud. Pea kogu aeg lainete mu"ha korvus, metsavahel ja siis ja"lle rannas, nii see rajake lookleb, mina laulan ja linnud laulavad, inimesi on rajal vahepeal aint veits palju, naljalt u"le poole tunni ei konni, nii et kedagi ei kohta. Eila ohtul ja ta"na hommikul, veits vihma sain, aga see oli ko"o"mes vorreldes sellega mida prognoositi. Aind jalad votavad mul sona ja va"idavad, et neamd on va"sinud, aru ma ei saa miks :). Kuigi, eks ma ole oma 45 kilta a"ra kondind kahe pa"evaga, ning kuigi siin pole ma"ed, on siinsed kaljud Eesti moistes sellised millel ronimine u"les alla pole nalja asi, mis siis et rada ise on siuke meetri laiune ega pole eriti ja"rsk. Nii, nu"u"d peaks minema kaema, kuda paike ookeani poole akkab vajuma, kui just see ma"gi siin a"ra ei varja. Oldagem tublid.

12. ma"rts, 8.15 ommukul, Motueka, Hat trick Hostel

Jussi ja kindlasti ka paljude teiste sureks roomuks ma seekord ska"nnerit ei leidnud. Raisk.

Deam ma u"tlen, va"iksed tagasilo"o"gid, samas ka va"iksed edasiminekud. Selgus eila, et sindrid ei taha kajakit laenutada sulle, kui u"ksi oled, otsisin eila hoolega kompanjone. Oma suureks imestuseks ei leidnud, koik teevad siin hoolega to"o"d, ma ei saa aru, mis selles nii head on? Muidugi, eks ta loogiline ole, praegast ounte koristusaeg ja siin on puuvilja farme jalaga segada. Lisaks ilm sinder mind kah va"ga ei soosi, keeras veits sajule ja see votab kajaki entusiasmi osadel miskipa"rast a"ra, aru ma ei taipa. Otsustasin siis hoopiski netist ja arvutist lohutust otsida ja seda ka sain. Esiteks selgus, et videod Sri Lankalt mis ma arvasin juba kadunukeste ja looja karja la"inute hulka on mul Sansa playeril siiski alles! Vist oli toepoolest mingi viirus seal kallal ka"ind ja viirusetorje programmid mu ma"lu puilka niisama ei ru"nnandki, kuradi Sri Lanka interneti kohvikud ma u"tli. Aga viirus polnd esialgseid faile onneks mitte kustutand, vaid aind peidetud su"steemi failideks teind, voi kurat seda teab kuda voi mida ta"pselt, igastahes on olemas, aga pole lihtsalt na"ha kui settingud valed on arvutil. Ujee. Teiseks selgus, et Eesti riik on minu sober, olin pappi ta ka"est oma reisifondi saand, tulumaksu sain tagasi ja u"hest salakohast sain veel toetust, aga see avalikustamisele ei kuulu :). U"leu"ldse, kui keegi tunneb, et tahab mu reisifondi toetada, siis mu konto on alati annetusteks avatud, ikka parem kui selle raha eest endale pohmelli tekitada onju ;). Ja siis uurisin asja ja selgus, et see samune blogipoiss siin on hakand popiks saama, nii et koik alternatiivide harrastajad, kui te lugesite seda pa"evikut sest te arvasite et see on lahe ja erakordne asi mida teha ja sopradele oelda, et ma olen midagi teind mida sina pole, faa faaa, siis on aeg endale uus tegevus otsida. Vaatsin et oli loetud Kanadast, Usast, Aafrikast, Austraaliast, Hiinast ja u"llataval kombel ka Eestist moningatest kohtadest. Kahtlustan ku"ll, et osasid eelnimetatuid tabas pettumus, et see eestikeeles oli :), aga voibolla ka mitte, eestlasi ju maailmas igalpool. Aga nu"u"d lahen ampsan hommikuso''o"ki ja katsun endale ikkagi kajaki sebida, a"kki kudagi ike onnestub, mis siin ikka niisama passida.

Ahjaa, panin Sri Lanka fotod u"les, ammustest aegadest seal ja elevantidest on pilte seal kus vanastigi, http://public.fotki.com/mass8

Selline lugu

Nonii, koigile kellel oli mure, et see va blogi on nii vanasti updatetud, et enam uudisena ei kvalifikatseeru on mul hu"vasid uudiseid - see on nu"u"d ta"iesti reaalajas (hetkeks va"hemalt). Ojee, ma leidsin ska"nneri uus meremaalt ja lihtsustasin sellega oma elu ta"itsa palju.
Veits kehvem uudis on see, et ma ei ole oma 25 eluaasta jooksul ilusat ka"ekirja omandanud, seega ei pruugi selle lugemine koige lihtsam olla ning lugejate elu lihtsamaks ei muutunud... Ma ei pane pahaks, kui moni lugemise alal oskaja teistele abiks olles asutab uue blogi nimega massa blogi tolge... Aga tosi ta on, et mu ka''ekiri na"eb ku"ll u"limalt eba atraktiivne va"lja, aga on tegelt suht loetav.
Ska"nnisin sisse ka pa"eviku alguse, et asi veits autentsem oleks. Ja uskuge mind, koige enam avatud koht ses raamatus on euroopa kaart, kust ma saan na''idata kus eesti asub, ma olen va"hemalt 70-le, voimalik et ka enam kui sajale inimesele geograafia alase oppetunni andnud Eesti paiknemisest maailmas ja Euroopas, u"hekordsest Eesti joonistamisest noukogude aegse maailma atlase kaardile ra"a"kimata.

Vihjeid:
Kui klopsata piltide (ska"nnitud leheku"lgede) linkide saab ta"itsa suure ja loetava :) pildi ette.

http://public.fotki.com/mass8/ - on see koht kust fotosid voib leida, neid eraldi siia ei toppinud